lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-178/17

Sotsiaalõigus › Pensionid

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 07.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-178/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Pensionid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1049
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 7. aprill 2020, Tartu 3-19-178

Haldusasi

E.M. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 6. novembri 2018. a otsuse nr M34312 ja 14. jaanuari 2019. a vaideotsuse nr 1.1-10/37293 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks pensioniõigusliku staaži ümberarvestamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 24. mai 2019. a otsus E.M. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja E.M. Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24. mai 2019. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 7. mai 2020).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.E.M.le on määratud vanaduspension alates 12. juunist 1997. Ta esitas 23. oktoobril 2018 Sotsiaalkindlustusametile avalduse vanaduspensioni ümberarvutamiseks seoses lapsena talus töötamisega (karjatamisega). Sotsiaalkindlustusameti 6. novembri 2018. a otsusega nr M34312 jäeti taotlus rahuldamata.
2.Pärast edutut vaidemenetlust (vaie jäeti rahuldamata Sotsiaalkindlustusameti 14. jaanuari 2019. a vaideotsusega nr 1.1-10/37293) esitas E.M. kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi eelnevalt nimetatud otsuste tühistamine ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamine pensioni ümberarvestamiseks. Kaebuse kohaselt karjatas ta eluaastatel 11-15 talus loomi ja seda tuleb käsitada samuti tööstaažina.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.
Tartu Halduskohtu 24. mai 2019. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) 27 lg 1 järgi on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatud on hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega. RPKS §-st 28 tulenevalt arvestatakse üldreeglina pensioniõigusliku staaži hulka aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu.
3.2.Sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määrusega nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (Määrus nr 59) § 2 lg 1 kohaselt tõendatakse pensioniõiguslikku staaži tööraamatuga. Kohtule esitatud tööraamatu väljavõtetes ei ole töötamist perioodil 1951-1955 kolhoosis „Juuni Võit“ või mõnes talus märgitud.
3.3.Määruse nr 59 §-s 14 (talus töötamise aega tõendavad dokumendid) ning §-s 27 (pensioniõigusliku staaži perioodide arvestamine kolhoosis töötamise korral) sätestatud dokumentide alusel ei ole kaebaja väidetud töösuhe pensioniõigusliku staaži hulka arvatav.
3.4.RPKS § 28 lg 2 p 10 sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samuti töötamise aeg talus enne talu likvideerimist, kolhoosi, sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana. Kaebaja sai 14-aastaseks 12. detsembril 1954. Seega enne seda kuupäeva talus töötamist ei saaks ka töösuhte tuvastamise korral pensioniõigusliku staaži hulka arvata, sest kaebaja ei olnud vähemalt 14 aastat vana.
3.5.Töötamist saab tõendada ka tunnistajate ütlustega, kuid lapsena abistavate tööde tegemist majapidamises ei saa võrdsustada töötamisega RPKS-i mõttes, kui selle kohta ei ole vormistatud töösuhet kinnitavaid dokumente ega makstud isikule töötasu. Kaebaja ja tunnistaja on ise möönnud, et töötasu maksmise ning tööle vormistamise kohta dokumente ei vormistatud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4.E.M. apellatsioonkaebusest on järeldatav, et kaebaja soovib kaebuse rahuldamist. Apellatsioonkaebuses kirjeldatakse karjas käimise tingimusi, seda, et kaebaja karjatas mitte enda, vaid viie talu loomi, ning töö eest makstud tasu.
5.Sotsiaalkindlustusameti vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata menetluses juba varem esitatud põhjendustel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Vastustaja on 14. jaanuari 2018. a vaideotsuses selgitanud, et kaebaja töötamist vanuses 11-15 ei saa lugeda töötamiseks RPKS § 28 lg 1 alusel. See norm sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. 29. novembri 1940. a ENSV Rahvakomissaride nõukogu määruse p-ga 1 kohustati ettevõtteid, asutisi ja majapidamisi maksma ametiühinguile riikliku sotsiaalkindlustuse makse töötasult, mis kuulub töölistele ja teenistujatele. See norm kehtis ka perioodil, mille pensioniõigusliku staaži hulka arvamist kaebaja taotles. Vaideotsuses leiti, et kariloomade omanikke, kelle loomi lapsed karjatasid, ei saa lugeda sotsiaalmaksukohustusega tööandjateks. Seega ei ole karjas käimine töötamine RPKS § 28 lg 1 mõttes ja seda aega ei saa lugeda pensioniõigusliku staaži hulka (tl 2p). Ringkonnakohus nõustub nende vastustaja põhjendustega. Tunnistaja ütlustest (tl 2p) ja kaebaja selgitustest (tl 17, 42) nähtub, et kaebaja ei karjatanud vaid enda talu loomi, vaid kokku viie talu loomi. Ehkki eitada ei saa seda, et karjas käimine on tavatähenduses käsitatav töö tegemisena, ei ole see siiski töötamine RPKS § 28 lg 1 tähenduses, sest selle töötamisega ei kaasnenud tööandjale sotsiaalmaksu tasumise kohustust.
8.Tõsi, RPKS § 28 lg 2 näeb ette erandid selle kohta, milliseid tegevusi arvatakse lisaks sotsiaalmaksuga maksustatud töötamisele pensioniõigusliku staaži hulka. Nende hulgas on töötamise aeg talus enne talu likvideerimist, kolhoosi, sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana (RPKS § 28 lg 2 p 10). Sellest normist tuleneb, et töötamine talus võetakse pensioniõigusliku staažina arvesse alates isiku 14-aastaseks saamisest. Vastustaja on vaideotsuses välja toonud, et kaebaja võeti koos emale kuulunud talumajapidamisega kolhoosi „Juuni Võit“ liikmeks 31. augustil 1952, st ajal, mil ta oli 12 aastat vana (tl 3). Seetõttu ei saa sellele kuupäevale eelnenud karjas käimise perioodi võtta arvesse seetõttu, et siis polnud kaebaja veel 14-aastane, ning hilisemat karjaskäimise perioodi ei saa arvesse võtta seetõttu, et siis oli kaebaja senine talumajapidamine RPKS § 28 lg 2 p 10 järgi juba kolhoosi koosseisus.
9.Eelnevast tuleneb, et kaebajal puudub õigus 11.-15.-aasta vanusena karjaskäimise perioodi arvessevõtmiseks pensioniõigusliku staažina. Ringkonnakohus selgitab, et ülaltoodud normides tehtud valikud, mille järgi võetakse arvesse vaid sotsiaalmaksuga seotud töötamine ning talus töötamine vaid 14-dast eluaastast alates ning seda kuni kolhoosi astumiseni, on seadusandja õiguspoliitilised valikud. See tähendab, et seadusandja on pidanud mõistlikuks ning vajalikuks muud töötamise perioodid, sh alaealiste laste töötamine kogukondlike kokkulepete alusel, pensioniõiguslikust staažist välja jätta. Käesoleval juhul tuleks kaebuse rahuldamiseks eelnev regulatsioon kohaldamata jätta ning algatada selle osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus vastavalt põhiseaduse §-le 15 ja §-le 152. Ringkonnakohus ei näe aga asjas selliseid kaalukaid argumente, miks lugeda neid valikuid ja seega ka RPKS-i eeltoodud regulatsiooni põhiseadusega vastuolus olevaks. Ehkki ringkonnakohus möönab, et kaebaja poolt kirjeldatud töötamine ei olnud kerge ning kuna karjatati mitme talu loomi, ei ole see taandatav lihtsalt lapsena abistavate tööde tegemiseks majapidamises ega ole võrreldav tänapäevases kontekstis vanemate abistamisena laste poolt, võivad eelnevalt viidatud õiguspoliitiliste valikute taga olla siiski mõistlikud põhjused. Nii võib olla võimatu või väga keeruline kõikide selliste isikute puhul nt karjas käimist tõendada. Tõusetuda võib ka probleem võrdsest kohtlemisest, kuivõrd niisuguste tööde aktsepteerimine pensioniõigusliku staaži andvatena võib viia järgmiste olukordadeni, kus tekib küsimus, kas alaealisena või lapsena tehtud erinevad muud tööd tuleks arvestada pensioniõigusliku staaži hulka. Seetõttu saab seadusandja valikuid, kus pensioniõigusliku staaži arvestamiseks on kindlad kriteeriumid, pidada pigem mõistlikuks ning nende laiendamine pole põhjendatud.
10.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja