lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-178/8

Sotsiaalõigus › Pensionid

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 24.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-178/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Pensionid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1092
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-19-178

Otsuse kuupäev

24. mai 2019

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

Evi Mändla kaebus Sotsiaalkindlustusameti 6. novembri 2018. a otsuse nr M34312 ja 14. jaanuari 2019. a vaideotsuse nr 1.1-10/37293 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Evi Mändla Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde Sotsiaalkindlustusameti 5. detsembri 2018. a otsus nr M34312.
2.Jätta Evi Mändla kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25. juunil 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-178

1.Evi Mändla (kaebaja) esitas 23. oktoobril 2018 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse vanaduspensioni ümberarvutamiseks seoses lapsena talus töötamisega (karjatamine). Kaebajale on määratud vanaduspension alates 12. juunist 1997.
2.SKA 6. novembri 2018. a otsusega nr M34312 otsustati eelnimetatud aega mitte arvestada kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka.
3.Kaebaja esitas otsusele nr M34312 vaide, mis jäeti SKA 14. jaanuari 2019. a vaideotsusega nr 1.1-10/37293 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 29. jaanuaril 2019 kaebuse SKA vastu. Kaebaja märgib, et soovib esitada kaebuse vaideotsusele nr 1.1-10/37293.
5.Tartu Halduskohus võttis 18. veebruari 2019. a määrusega menetlusse kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 6. novembri 2018. a otsuse nr M34312 ja 14. jaanuari 2019. a vaideotsuse nr 1.1-10/37293 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks. Kohus selgitas, et kaebaja eesmärgi saavutamiseks on sobivad nõuded lisaks SKA 14. jaanuari 2019. a vaideotsuse nr 1.1-10/37293 tühistamise nõudele ka SKA 6. novembri 2018. a otsuse nr M34312 tühistamise nõue ning kohustamisnõue arvestada eelnimetatud ajavahemik kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka. Kuna kaebaja tahe ja kaebuse põhjendus olid kohtule mõistetavad, siis kohus ei pidanud vajalikuks jätta kaebust käiguta.
6.Vastustaja esitas 14. märtsil 2019 kaebusele vastuse.
7.Tartu Halduskohus määras 19. märtsi 2019. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses (määrus kannab ekslikult kuupäeva 19. märts 2018 – tl 35).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8.Kaebaja leiab, et vastustaja on tema pensioniõigusliku staaži hulka jätnud ebaõigesti arvestamata lapsena talus töötamise aja. Kaebaja karjatas 11. eluaastast kuni 15. eluaastani (k.a) talus loomi ning seda tuleb käsitleda samuti tööstaažina.
9.Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. 11. eluaastast kuni 15. eluaastani loomade karjatamist ei saa lugeda töötamiseks riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 1 alusel. Nii Evi Mändla ja tunnistaja Aleks Kõiv kinnitavad Sotsiaalkindlustusametile antud selgitustes, et dokumente töötamise kohta ei vormistatud, s.t et töötamist ei registreeritud ega makstud ka sotsiaalmakseid. Kariloomade omanikke, kelle loomi lapsed karjatasid kogukonnaga kokkuleppel teatud hüvede eest, ei saa lugeda sotsiaalmaksukohustusega tööandjateks. Selline tegevus ei ole RPKS mõttes töötamine, mis kuuluks tööstaaži hulka arvestamisele. Samuti ei ole täidetud RPKS § 28 lg 2 p 10 eeldused täidetud. Evi Mändla pensionitoimikus olevast arhiiviteatisest 45/M-26 nähtuvalt moodustati kolhoos „Juuni Võit“ 30. detsembril 1950 ja Evi Mändla võeti koos tema emale kuulunud talumajapidamisega kolhoosi liikmeks 31. augustil 1952. Evi Mändla oli kolhoosi moodustamise ajal 10-aastane ja ta võeti kolhoosi liikmeks 12-aastaselt.

KOHTU SEISUKOHT

10.RPKS § 7 lg 1 kohaselt on õigusvanaduspensionile isikul, kes on saanud 65-aastaseks (p 1) ning kellel on 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži (p 2). Sama paragrahvi lõigetes 11 ja 2 on sätestatud erandid RPKS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud vanuse määrale. Selles asjas on vaidluse all, kas lapsena abitööde tegemise (karjas käimine) aega saab arvestada pensioniõigusliku staaži

3-19-178 hulka ehk kas tegemist on töötamisega riikliku pensionikindlustuse seaduse mõttes, mis annab õiguse pensionile.

11.Kaebaja hinnangul tegeles 11. eluaastast 15. eluaastani (aastatel 1951-1955) loomade karjatamisega ning nimetatud periood tuleks arvestada pensionistaaži hulka. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. RPKS § 27 lg 1 kohaselt on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega. Pensionistaaži arvestamise reeglid on sätestatud sama seaduse §-s 28. Üldreeglina arvestatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Sotsiaalminister on RPKS § 27 lg 3 alusel kehtestanud 27. detsembri 2012. a määrusega nr 59 pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused, mille § 2 lg 1 kohaselt tõendatakse pensioniõiguslikku staaži tööraamatuga. Kohtule esitatud tööraamatu väljavõtetes ei ole töötamist perioodil 1951-1955 kolhoosis „Juuni Võit“ või mõnes teises talus märgitud. Kohus märgib siiski, et haldusasjas nr 3-19-179 on kaebaja esitanud 5. detsembri 2018. a otsuse nr M34312, millega on Sotsiaalkindlustusamet lugenud nimetatud arhiiviteatise alusel tõendatuks kaebaja töötamise kolhoosis „Juuni Võit“ perioodil 15. juuni 1957 - 31. juuli 1959 ning arvestanud seda pensioniõigusliku staaži arvestamisel. Kohus võtab oma algatuslikult selle dokumendi selle asja materjalide juurde. Ajavahemikul 1951-1955 töötamist tõendavaid dokumente kaebaja esitanud ei ole ning ka pensionitoimikus sisalduv arhiividokument (tl 27 pöördel) seda ei kinnita. Määruse nr 59 §-s 14 (talus töötamise aega tõendavad dokumendid) ning §-s 27 (pensioniõigusliku staaži perioodide arvestamine kolhoosis töötamise korra) sätestatud dokumentide alusel ei ole kaebaja väidetud töösuhe pensioniõigusliku staaži hulka arvatav.
12.Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja ei saa tugineda RPKS § 28 lg 2 p-le 10 perioodi 19511954 osas. Nimetatud norm näeb ette, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samuti töötamise aeg talus enne talu likvideerimist, kolhoosi, sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana. Kaebaja sai 14. aastaseks 12. detsembril 1954. Seega enne nimetatud kuupäeva töötamist talus ei saaks ka töösuhte tuvastamise korral RPKS § 28 lg 2 p 10 alusel pensioniõigusliku staaži hulka arvata, sest kaebaja ei olnud vähemalt 14 aastat vana.
13.Kaebaja saab tõendada ka töötamist tunnistajate ütlustega, kuid kohus on seisukohal, et lapsena abistavate tööde tegemist majapidamises ei saa võrdsustada töötamisega riikliku pensionikindlustuse seaduse mõttes, kui selle kohta ei ole vormistatud töösuhet kinnitavaid dokumente ega makstud isikule töötasu. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kariloomade karjatamist kokkuleppe alusel ei saa käsitada töötamisena riikliku pensionikindluste seaduse § 27 ja 28 mõttes. Kaebaja ning tunnistaja on ka ise möönnud, et töötasu maksmise ning tööle vormistamise kohta dokumente ei vormistatud (tl 2 pöördel). Ka tänapäeval abistavad lapsed oma vanemaid või teisi isikuid teatud tööde tegemisel kokkulepete alusel, mis ei ole võrdsustatavad töösuhtena. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja ning tunnistaja poolt märgitu piisav käsitamaks kaebuses väljatoodud loomade karjatamist töösuhtena, mis kuuluks pensiõigusliku staaži hulka arvamisele.
14.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb seetõttu rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja