XX kaebus mõista Sotsiaalkindlustusametilt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates 08.04.2019 kuni Sotsiaalkindlustusameti 03.10.2019 otsustega nr 268116-5 ja 268116-6 määratud täienduskoolitustoetuste 112,64 euro ja 50,48 euro väljamaksmiseni ning hüvitis haldusmenetluse käigus tekitatud mittevaralise kahju eest
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-19-1475 menetlus osas, mis puudutab Sotsiaalkindlustusametilt viivise väljamõistmist perioodi 01.05.2019-31.10.2019 eest.
2.Jätta kaebus muus osas rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.05.2020.
XX esitas 25.03.2019 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotluse täienduskoolitustoetuse saamiseks.
2.SKA otsustas 08.04.2019 otsusega nr 268116-4 maksta täienduskoolitustoetust 112,64 eurot. SKA otsustas mitte hüvitada 06.11.2017 eest 112,64 eurot, 09.12.2017 eest 112,64 eurot, 05.01.2018 eest 112,64 eurot ja 05.02.2018 eest 112,64 eurot, kuna töötamise registri andmetel XX nimetatud kuupäevadel ei töötanud.
3.XX esitas 07.05.2019 SKA otsuse peale vaide toetuse mittemääramise osas. SKA jättis vaide 04.07.2019 vaideotsusega nr 8-3/13665-3 rahuldamata.
1(6)
4.XX esitas 02.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 08.04.2019 otsuse nr 268116-4 tühistamiseks osas, milles täienduskoolitustoetust ei määratud 06.11.2017, 09.12.2017, 05.01.2018 ja 05.02.2018 eest, SKA 04.07.2019 vaideotsuse nr 8-3/13665-3 tühistamiseks ja SKA kohustamiseks tegema kuupäevade 06.11.2017, 09.12.2017, 05.01.2018 ja 05.02.2018 osas uus otsus.
5.Kohus võttis kaebuse 04.09.2019 määrusega menetlusse.
6.SKA teatas kohtule 04.10.2019, et SKA tegi 03.10.2019 otsused nr 268116-5 ja 268116-6, millega tunnistati vaidlusalune 08.04.2019 otsus nr 268116-4 kehtetuks 05.01.2018 osas (määrati 15.01.2018 eest täienduskoolitustoetus 112,64 eurot) ja osaliselt 09.12.2017 osas (määrati 10.12.2017 eest täienduskoolitustoetus 50,48 eurot). Sellega oli kaebajale määratud täienduskoolitustoetus maksimaalses seadusega lubatud ulatuses 24-kordses sotsiaaltoetuste määras (kõikide kuupäevade eest kokku 613,68 eurot).
7.Kaebaja teatas kohtule 29.10.2019, et kui SKA on esitanud talle õigeid kuupäevi puudutavad otsused (15.01.2018 asemel 05.01.2018 ja 10.12.2017 asemel 09.12.2017) ja teostanud nendega ettenähtud maksetoimingud, siis võib menetluse lõpetada ning kaebaja ei taotle SKA 08.04.2019 otsuse õigusvastasuse tuvastamist kuupäevade 05.01.2018 ja 09.12.2017 osas ja ka kuupäevade 06.11.2017 ja 05.02.2018 osas. Lisaks märkis kaebaja, et soovib kaebust täiendada tuvastamisnõudega (SKA 08.04.2019 otsust puudutavad küsimused) ja hüvitamisnõudega. Kaebaja esitatud hüvitamisnõue hõlmas viivist, mis oleks arvestatud alates 08.04.2019 kuni toetuse väljamaksmise kuupäevani ning moraalse kahju hüvitist tervise kahjustamise eest.
8.SKA esitas kohtule 25.11.2019 avalduse, milles selgitas, et 05.01.2018 ja 09.12.2017 kuupäevadega otsuste tegemisel tekiksid sotsiaalkaitse infosüsteemi anomaaliad, mille põhjal genereeruksid teiste toetuste-hüvitiste määramise korral ebaõiged otsused (nt võib see mõjutada pensioni staaži). Lisaks teatas SKA, et 03.10.2019 otsustega määratud täienduskoolitustoetused 112,64 eurot ja 50,48 eurot maksti kaebajale välja 31.10.2019.
9.Kohus andis 04.12.2019 määruses kaebajale tähtaja, et teatada, kas ta on nõus menetluses olevate nõuete menetluse lõpetamisega või soovib menetlust jätkata õigusvastasuse tuvastamise nõuetega ning teatada, kas ta jääb 29.10.2019 avalduses täiendavalt esitatud nõuete juurde.
10.Kaebaja täpsustas 27.12.2019 esitatud avalduses, et ta soovib jätkata esialgsete tühistamisnõuete ja kohustamisnõude menetlust õigusvastasuse tuvastamise nõuetega, sest see on kahju hüvitamise nõude vajalik eeldus. Lisaks palus kaebaja nõuda vastustajalt tema kasuks välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses alates 08.04.2019 kuni selle kuupäevani, mil toetus reaalselt välja makstakse, ning tekitatud moraalse kahju hüvitise.
11.Kohus tegi 20.01.2020 määruse, millega rahuldas kaebaja 29.10.2019 esitatud ja 27.12.2019 täpsustatud kaebuse muutmise taotluse ning lubas kaebust täiendada järgnevate nõuetega: 1) mõista SKA-lt välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates 08.04.2019 kuni SKA 03.10.2019 otsustega nr 268116-5 ja 268116-6 määratud täienduskoolitustoetuste 112,64 euro ja 50,48 euro väljamaksmiseni; 2) mõista SKA-lt välja hüvitis haldusmenetluse käigus tekitatud mittevaralise kahju eest. Kohus andis kaebajale tähtaja, et esitada tõendid temale SKA poolt tekitatud mittevaralise kahju kohta. Kohus lõpetas haldusasja menetluse kõigi esialgselt menetlusse võetud nõuete osas.
12.Kohus määras 20.02.2020 asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
13.Kaebaja nõuab SKA-lt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses alates 08.04.2019 kuni SKA 03.10.2019 otsustega nr 268116-5 ja 268116-6 määratud 2(6)
täienduskoolitustoetuste 112,64 euro ja 50,48 euro väljamaksmiseni ning hüvitise väljamõistmist haldusmenetluse käigus tekitatud mittevaralise kahju eest. Kaebaja on esitanud oma seisukohad 29.10.2019, 27.12.2019, 31.01.2020, 09.03.2020 ja 20.03.2020 esitatud menetlusdokumentides.
14.SKA on arvestanud makstava viivise perioodiks 01.05.2019-31.10.2019. SKA on kaebajale koolituskulude hüvitise 08.04.2019 tehtud otsuse nr 268116-4 alusel välja maksnud 12.04.2019. Seega tuleks viivist hakata arvestama alates 13.04.2019, mitte alates 01.05.2019. Kaebaja on viivise nõudes pöördunud otse SKA poole 08.10.2019 (31.01.2020 kohtule esitatud lisa 11). SKA vastas 01.11.2019, et nad on seisukohal, et kaebajal puudub õigus viivise nõudeks. Kaebaja hinnangul on kummaline, et kui oli oht kohtu poolt vastavat korraldust saada, hakati ruttu viivist arvestama. Vaatamata sellele püüab SKA oma vastutust taaskord kahandada, arvestades viivise arvestamise alguse üle poole kuu lühemaks. SKA maksis viivise summas 5,97 välja 02.03.2020 perioodi 01.05.2019–31.10.2019 eest.
15.Arvestades seda, et kaebajale on määratud puue ja tuvastatud ka osaline töövõime, siis on tema tervis väga habras. SKA tegevus on põhjustanud närvipinget ja raskeid haigushooge. Igasugune närvipinge ja muu vaimne koormus, mida antud juhtumi raames vaiete ja kaebuste ettevalmistamine ja koostamine kaebaja jaoks tähendas, võib tähendada ja tähendaski mitut rasket haigushoogu ning kahandab elujõudu ja töövõimet. Paraku pole kaebajal võimalik neid asjaolusid ja juhtumeid kuidagi tõendada, sest ta ei pöördu nende hoogude ajal arsti poole põhjusel, et sealt ta leevendust ei saa ja haiguslehte pole ka vaja võtta. Isegi, kui kaebaja peaks detailset migreenipäevikut, võiks selle kohta väita, et seal ei ole tõene info, sest sellesse võib kaebaja ise kirja panna mida iganes, kuigi tal pole vähimatki põhjust valetada või tegelikkust moonutada.
16.Tõestuseks haigusest on kaebaja esitanud arstide poolt koostatud epikriisid, milledeks on viimane neuroloogi ja perearsti külastus.
17.Kaebaja eeldab, et inimesed täidavad oma ametikohustusi hoolsalt ja käituvad eetiliselt. Seda eriti riigiasutuses. SKA tegevuses viimase aasta jooksul tema taotluste ja vaiete menetlemisel on vohanud lohakus ja eetikavaba käitumine. On ilmselge, et kõikidele kaebaja taotlustele ja vaietele eitavalt vastamine ei ole juhus, vaid on seotud kaebaja poolt jaanuaris tehtud kriitikaga ja õiguskantsleri poole pöördumisega. Hüvitise summa peaks olema viiekohaline, et riigiasutusel kaoks ära igasugune kiusu ja kättemaksu isu.
18.Kaebajal on õigustatud ootus, et haldusmenetluses kehtivad sellised põhimõtted nagu hea usu põhimõte, õigustatud ootus, mõistlikkus. SKA käitumine on olnud hooletu, vastutustundetu, ebaprofessionaalne ning kaebaja suhtes kiuslik ja pahatahtlik.
19.29.10.2019 kohtule esitatud taotluses soovis kaebaja SKA-lt selgitust nende käitumisele ja selle eesmärgile: eitavad otsused, seaduse väärtõlgendamine, vigased otsused, toetuse välja mittemaksmine. Kohus leidis 04.12.2019 määruses, et tegemist on SKA-le suunatud taotlusega. Sellisel juhul tuleb kaebajal esitada oma küsimused SKA-le kohtuväliselt. Kaebaja on pöördunud otse SKA poole, (31.01.2020 esitatud lisa 11) aga adekvaatset vastust pole siiani saanud.
20.Kaebaja on seisukohal, et SKA on teda kohelnud ebavõrdselt võrreldes töölepinguga töötavate isikutega ehk teisisõnu on tegemist diskrimineerimisega. Vastustaja seisukohad
21.Kaebaja viivisenõude osas selgitab vastustaja, et arvestades sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 20 lõiget 1 ja asjaolu, et 08.04.2019 otsus nr 268116-4 tunnistati vastustaja poolt kehtetuks 05.01.2018 osas ja osaliselt 09.12.2017 osas ning täienduskoolitustoetus 112,64 eurot ja 50,8 eurot maksti välja 31.10.2019, siis on vastustaja arvestanud makstava viivise perioodiks 01.05.2019 kuni 31.10.2019.
3(6)
22.Vastustaja teatas kohtule 05.03.2020, et viivis 5,97 eurot maksti 02.03.2020 kaebaja pangakontole VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses perioodil 01.05.2019 kuni 30.10.2019 maksmisega viivitatud 163,12 euro eest.
23.Vastustaja palub jätta mittevaralise kahju hüvitise nõude rahuldamata.
24.Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas kaebaja suhtes osaliselt mitterahuldava haldusakti andmine on kaebajale mittevaralist kahju tekitanud. Haldusmenetluse seaduse alusel algab haldusmenetlus taotluse esitamisega haldusorganile ja lõpeb haldusakti teatavaks tegemisega. Vastustajal ongi taotluse saamise korral õigus see kas rahuldada, rahuldada osaliselt või jätta rahuldamata. Vastustaja juhib siinkohal ka tähelepanu sellele, et kuna täienduskoolitustoetuste osas on õiguslik regulatsioon üsna üldsõnaline siis seetõttu tekitaski käeoleval juhtumil segadust normi tõlgendamine juhul, kui toetuse taotleja taotleb täienduskoolitustoetust kuude eest, mil ta töötas ainult üksikutel päevadel töövõtulepingu alusel.
25.Samuti ei ole vastustaja kaebajat kuidagi halvustanud või tema väärikust alandanud. Pigem on kaebaja andnud vastustaja käitumisele ebaviisakaid hinnanguid ning väljendanud soovi nõuda mittevaralise kahju hüvitist vastustaja karistamise ja korrektselt käituma õpetamise eesmärgil. Käesoleval juhul on vastustaja seisukohal et ta ei ole kaebajale mittevaralist kahju tekitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Kaebaja nõuab SKA-lt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses alates 08.04.2019 kuni SKA 03.10.2019 otsustega nr 268116-5 ja 268116-6 määratud täienduskoolitustoetuste 112,64 euro ja 50,48 euro väljamaksmiseni ning hüvitise väljamõistmist haldusmenetluse käigus tekitatud mittevaralise kahju eest.
27.Vaidlus puudub selles, et SKA maksis 03.10.2019 otsustega nr 268116-5 ja 268116-6 määratud täienduskoolitustoetused 112,64 eurot ja 50,8 eurot välja 31.10.2019. Vaidlus puudub ka selles, et 03.10.2019 otsuste alusel makstud täienduskoolitustoetusega oli kaebaja saanud täienduskoolitustoetusi puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 12 lg-s 2 sätestatud maksimaalses ulatuses (kuni 24-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul).
28.Kuna SKA maksis täienduskoolitustoetuse osaliselt välja mitte esialgse 08.04.2019 tehtud otsuse alusel, vaid 03.10.2019 tehtud otsuste alusel, oli SKA maksmisega viivitanud. Viivis summas 5,97 eurot maksti 02.03.2020 kaebaja pangakontole VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses perioodil 01.05.2019 kuni 30.10.2019 maksmisega viivitatud 163,12 euro eest. Seega on viivise väljamõistmise nõue 01.05.2019-30.10.2019 puudutavas osas oma eesmärgi saavutanud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses nõutav toiming on tehtud. Kuna kaebuses nõutav toiming (viivise väljamõistmine) pole perioodi 01.05.2019-31.10.2019 osas enam vajalik, esineb alus selles osas kaebuse menetluse lõpetamiseks. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2). Kuna kaebaja on esitanud kohtule samas kaebuses ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude, ei ole viivise varem maksmata jätmise õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kuna menetlus on juba lõpliku lahendi staadiumis ja on ilmselge, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik, puudub kohtu hinnangul vajadus anda kaebajale tähtaeg, et küsida, kas ta taotleb õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminekut. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse osas, mis puudutab SKA-lt viivise väljamõistmist perioodi 01.05.2019-31.10.2019 eest. Menetluse lõpetamine tähendab, et lahendi jõustumisel ei ole kaebajal enam võimalik sama nõudega samal alusel kohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2). 4(6)
29.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb muus osas jätta rahuldamata.
30.Esmalt lahendab kohus viivise nõude. Kohus lahendab viivise väljamõistmise nõude üksnes osas, mis puudutab perioodi 08.04.2019-30.04.2019.Kaebaja märkis algselt 29.10.2019 kaebuse muutmise taotluses, et viivist oleks tulnud arvestada alates 08.04.2019. Selliselt formuleeritud nõudega lubas kohus 20.02.2020 määruses ka kaebust muuta. Hilisemas seisukohas on kaebaja täpsustanud, et viivist tuleks hakata arvestama alates 13.04.2019, sest täienduskoolitustoetused, mis said algusest peale õigesti ära määratud, maksti välja 12.04.2019. Kohus lähtub nõude lahendamisel mõlemast kaebaja nimetatud kuupäevast, sest mõlemad sisalduvad vaidlusaluses perioodis (08.04.2019-30.04.2019).
31.Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 20 lg 1 sätestab, et rahalise hüvitise mittenõuetekohasel väljamaksmisel on hüvitise andja kohustatud maksma viivist alates rahasumma väljamaksmise tähtaja möödumisele järgnevast kalendrikuust kuni summa nõuetekohase väljamaksmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. SKA oleks hilinenult makstud 163,12 eurot täienduskoolitustoetusi pidanud määrama juba 08.04.2019 otsusega. Kui väljamaksmise tähtaeg oli aprillis 2019, oli sellele järgnev kalendrikuu mai 2019. Järelikult on SKA õigesti jätnud 2019. aasta aprilli viivise arvestusest välja. Kaebaja ei saa nõuda viivise arvestamist alates 08.04.2019 ega 13.04.2019, sest SKA ei saa kõrvale kalduda seaduses sätestatud viivise arvestamise korrast.
32.Eeltoodust tulenevalt jääb perioodi 08.04.2019-30.04.2019 puudutav viivise väljamõistmise nõue rahuldamata.
33.Kaebaja nõuab SKA-lt mittevaralise kahju tekitamise eest vähemalt viiekohalises summa väljamõistmist. Kaebaja väitel on SKA tegevuse haldusmenetluses põhjustanud temale närvipinget, raskeid haigushoogusid ja vaimset koormust.
34.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
35.RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest.
36.RVastS § 7 lg-st 1 ja 9 lg-st 1 tulenevad mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks järgmised eeldused, mis peavad olema samaaegselt täidetud: a) avaliku võimu kandja tegevus avalik-õiguslikus suhtes peab olema olnud õigusvastane; b) haldusorgani tegevus peab olema tekitanud mittevaralise kahjuna käsitatava füüsilise või hingelise valu või kannatuse; c) tegevuse ja kahju vahel peab esinema põhjuslik seos; d) kahju ei ole kõrvaldatav muude õiguskaitsevahenditega; e) isiku õiguste rikkumine peab olema olnud süüline.
37.Vaidlus puudub selles, et SKA on avaliku võimu kandja, kelle tegevus on toimunud avalikõiguslikus suhtes. Puudega inimeste täienduskoolitustoetuste maksmiseks tegi SKA esialgu 08.04.2019 otsuse nr 268116-4, millega SKA otsustas mitte hüvitada 06.11.2017 eest 112,64 eurot, 09.12.2017 eest 112,64 eurot, 05.01.2018 eest 112,64 eurot ja 05.02.2018 eest 112,64 eurot. SKA tegi kohtumenetluse kestel 03.10.2019 otsused nr 268116-5 ja 268116-6, millega tunnistas 08.04.2019 otsuse nr 268116-4 kehtetuks 05.01.2018 osas (määrati täienduskoolitustoetus 112,64 eurot) ja osaliselt 09.12.2017 osas (määrati täienduskoolitustoetus 50,48 eurot). Sellega oli kaebajale määratud täienduskoolitustoetus maksimaalses seadusega lubatud ulatuses 24-kordses sotsiaaltoetuste määras (kõikide kuupäevade eest kokku 613,68 eurot). Lisaks otsustas SKA maksta kohtumenetluse kestel välja viivise nimetatud täienduskoolitustoetuste väljamaksmisega viivitamise eest. Kuna SKA on menetluse kestel oma 5(6)
esialgset 08.04.2019 otsust 05.01.2018 ja 09.12.2017 osas muutnud ja otsustanud viivise välja maksta, on ilmne, et SKA esialgne 08.04.2019 otsus oli 05.01.2018 eest välja maksmata jäänud 112,64 euro osas ja 09.12.2017 eest välja maksmata jäänud 50,48 euro osas õigusvastane. SKA tunnistas otsuse õigusvastases osas kehtetuks alles siis, kui kaebaja oli kaebusega kohtusse pöördunud ja maksis osa puuetega inimeste täienduskoolitustoetusest välja hilinemisega. Lisaks on SKA-l olnud viivise maksmise küsimuses vastuolusid seisukohad. SKA avaldas kaebajale saadetud 01.11.2019 vastuses nr 8-4/27163-2 seisukohta, et SKA hinnangul puudub kaebajal õigus viivise nõudeks. Samas maksis SKA 02.03.2020 viivise siiski välja. Seega on SKA tegutsenud 08.04.2019 otsuse tegemisel ja täienduskoolitustoetuse hilinenult väljamaksmisel õigusvastaselt.
38.Kohtu hinnangul puudub alus arvata, et SKA oleks käitunud kaebaja suhtes kiuslikult või pahatahtlikult. Üksnes õigusvastase otsuse tegemisest ei saa järeldada negatiivset suhtumist kaebajasse. Ühestki SKA vastusest kaebaja pöördumistele ei ole võimalik välja lugeda, et SKA oleks mõjutatud kaebaja varasemast kriitikast ja õiguskantsleri poole pöördumisest. Kohus peab usutavaks, et õigusvastane olukord tekkis üksnes seetõttu, et SKA kohaldas õigust valesti. SKA käitumine kohtumenetluse kestel viitab sellele, et SKA-l on huvi heastada oma õigusvastane tegevus. Vastasel juhul ei oleks SKA omal algatusel esialgset 08.04.2019 otsust osaliselt kehtetuks tunnistanud, täienduskoolitustoetust juurde maksnud ega viivist välja maksnud.
39.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et SKA õigusvastase tegevusega oleks kaebajale tekitatud mittevaralist kahju, mis kuuluks hüvitamisele. Kaebaja väitel on tema tervis väga habras. SKA tegevus ning vajadus koostada vaideid ja kaebusi on põhjustanud temale närvipinget ja raskeid haigushooge, mis on omakorda vähendanud tema elujõudu ja töövõimet. Kaebaja on esitanud kohtule perearsti ja neuroloogi epikriisid, millest nähtub, et tal on aastaid olnud migreen. Samas ei kinnita epikriisid kaebaja väiteid raskete haigushoogude, närvipinge ja vaimse koormuse kohta, mis oleks esile kerkinud ajal, mil kaebajal tekkis vaidlus SKA-ga. Kaebaja on oma 31.01.2020 esitatud avalduses ka ise märkinud, et SKA tegevusega põhjustatud närvipinget ja raskeid haigushoogusid pole võimalik tõendada, sest ta ei pöördu nende hoogude ajal arsti poole põhjusel, et sealt ta leevendust ei saa ja haiguslehte pole tal ka vaja võtta. Seega puuduvad objektiivsed tõendid kaebaja väidetud tervise kahjustamise kohta. Kohus ei saa üksnes kaebaja teadaolevate terviseprobleemide põhjal eeldada, et SKA tegevus kahjustas tema tervist.
40.Kohus selgitab täiendavalt, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-42-15, p 29). Riigikohus on näiteks väärikuse alandamise kontekstis leidnud, et mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (3-3-1-10-14, p 12.2). On eluliselt usutav, et haldusorgani õigusvastane tegevus ja selle vaidlustamine on isiku jaoks ebameeldiv ja mingil määral närvipinget tekitav, aga tegemist ei ole nii raske kannatusega, et see võiks olla rahaliselt hüvitatav.
41.Kuna täitmata on mittevaralise kahju hüvitamise nõude teine eeldus (haldusorgani tegevus peab olema tekitanud mittevaralise kahjuna käsitatava füüsilise või hingelise valu või kannatuse), ei saa mittevaralise kahju hüvitamise nõuet rahuldada, mistõttu ei kontrolli kohus ülejäänud eeldusi.
42.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus rahuldamata.
43.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.