Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

3-19-1475

3-19-1475 rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au ja hea nime teotamise korral. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest. Vaidlus puudub selles, et SKA on avaliku võimu kandja, kelle tegevus on toimunud avalikõiguslikus suhtes. Kuna SKA on kohtumenetluse kestel oma 08.04.2019 otsust muutnud ja otsustanud viivise välja maksta, on ilmne, et esialgne otsus oli 05.01.2018 eest välja maksmata jäänud 112,64 euro osas ja 09.12.2017 eest välja maksmata jäänud 50,48 euro osas õigusvastane. SKA tunnistas otsuse õigusvastases osas kehtetuks alles siis, kui kaebaja oli pöördunud kohtusse, ning maksis osa puuetega inimeste täienduskoolitustoetusest välja hilinemisega. Lisaks on SKA-l olnud vastuolulised seisukohad viivise tasumise osas. Puudub alus arvata, et SKA oleks käitunud kaebaja suhtes kiuslikult või pahatahtlikult. Üksnes õigusvastase otsuse tegemisest ei saa järeldada negatiivset suhtumist kaebajasse. Ühestki SKA vastusest kaebaja pöördumistele ei ole võimalik välja lugeda, et SKA oleks mõjutatud kaebaja varasemast kriitikast ja õiguskantsleri poole pöördumisest. Usutav on, et õigusvastane olukord tekkis üksnes seetõttu, et SKA kohaldas õigust valesti. SKA käitumine kohtumenetluse kestel viitab sellele, et vastustajal on huvi oma õigusvastane tegevus heastada. Ei ole tõendatud, et SKA õigusvastase tegevusega oleks kaebajale tekitatud mittevaralist kahju, mis kuuluks hüvitamisele. Kaebaja väitel on tema tervis väga habras. SKA tegevus ning vajadus koostada vaideid ja kaebusi on põhjustanud närvipinget ja raskeid haigushooge, mis on omakorda vähendanud tema elujõudu ja töövõimet. Kaebaja on esitanud perearsti ja neuroloogi epikriisid, millest nähtub, et tal on aastaid olnud migreen. Samas ei kinnita epikriisid kaebaja väiteid raskete haigushoogude, närvipinge ja vaimse koormuse kohta, mis oleksid esile kerkinud ajal, mil kaebajal tekkis vaidlus SKA-ga. Kaebaja on 31.01.2020 avalduses ise märkinud, et SKA tegevusega põhjustatud närvipinget ja raskeid haigushoogusid pole võimalik tõendada, sest ta ei pöördu nende hoogude ajal arsti poole põhjusel, et sealt ta leevendust ei saa ja haiguslehte pole tal ka vaja võtta. Seega puuduvad objektiivsed tõendid kaebaja väidetud tervise kahjustamise kohta. Kohus ei saa üksnes kaebaja teadaolevate terviseprobleemide põhjal eeldada, et SKA tegevus kahjustas tema tervist. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Riigikohus on näiteks väärikuse alandamise kontekstis leidnud, et mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline ja hingeline valu, seda õigustab. On eluliselt usutav, et haldusorgani õigusvastane tegevus ja selle vaidlustamine on isiku jaoks ebameeldiv ja mingil määral närvipinget tekitav, aga tegemist ei ole nii raske kannatusega, et see võiks olla rahaliselt hüvitatav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-19-1475 väärad ning vastuolus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 12 lg-ga 2, ning kas kaebajat kui töövõtulepinguga töötavat isikut on koheldud ebavõrdselt töölepinguga töötavate isikutega võrreldes. Otsuse p-s 20 on halduskohus märkinud, et kaebaja on seisukohal, et teda on diskrimineeritud, kuid on selle edaspidi jätnud tähelepanuta. Asjaolu, kas tegemist oli diskrimineerimisega, on ülioluline. Kui diskrimineerimine on aset leidnud, toob see kaasa kahjunõude. Halduskohus leidis vääralt, et kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist ainult tervise kahjustamise eest. Kaebaja selgitas oma nõuet 31.01.2020 menetlusdokumendis. Vastustaja on korduvalt kaebaja kahjuks tegutsenud. Kaebajat on töölepinguga töötavate puudega inimestega võrreldes ebavõrdselt koheldud. SKA on selles osas seadust tõlgendanud meelevaldselt kaebaja kahjuks ning muutis oma otsust alles pärast kaebusega kohtusse pöördumist. Samuti püüdis vastustaja kõrvale hiilida viivise maksmisest, kuigi vastav kohustus tulenes SÜS-st. See oli selge pahatahtlikkus. SKA lihtsalt sülitas ja irvitas kaebajale näkku, justkui kaebaja polekski inimene. See oli alandav, solvav ning kaebaja au ja väärikust tõsiselt riivav. Kogu vaide- ja kohtumenetlus on olnud kaebaja jaoks koormav, põhjustades närvipinget ja raskeid haigushooge. SKA käitumine oli pahatahtlik, ebaprofessionaalne, lohakas, ebapädev. Vaidemenetluse tähtaega pikendati, kuid arusaamatu on, mis sel ajal tehti. Vastustaja ei ole kaebaja ees vabandanud. Eksimise korral on vabandamine iseenesestmõistetav ja seda ei pea kohtu kaudu taotlema. Nüüdseks on vabandamine hiljaks jäänud ning ükski vabandus ei korvaks kaebajale põhjustatud kannatusi. Riigiasutusse pöördudes on kaebajal õigustatud ootus ausale, õiguspärasele, eetilisele ja professionaalsele käitumisele. Halduskohus leidis, et kuigi vastustaja käitus õigusvastaselt, ei olnud tema käitumine pahatahtlik ega tekitanud kahju. Kohtu põhjendustest jääb mulje, et SKA käitumine oli igati korrektne ja haldusorgan ei pea millegi eest vastutama. Kuna kaebajal on puue ja tuvastatud on osaline töövõime, ongi tema tervis väga habras. Kaebaja on ülitundlik igasuguste ärritajate, sh stressi suhtes. Vaimset pingutust nõudvad tegevused võivad viia haigushoo vallandumiseni. Tervele inimesele ehk ei ole kohtuskäik koormav, kuid solvav on sellise seisukohaga välja tulla puudega inimese kannatustest rääkides. Jääb arusaamatuks, millised need kannatused peavad olema, et kahjunõue oleks õigustatud. Kui kaebaja poleks pidanud tegelema oma õiguste kaitsega kohtus, oleks ta saanud tegeleda endale palju meelepärasemate ja jõukohasemate asjadega. Kaebajal on kaks ülalpeetavat last, kes on ka erivajadusega ning vajavad suuremat hoolt ja tähelepanu. Kaebaja õpib uut ametit ning soovis enne suve tööle minna, aga üleelamiste tõttu on tema jõuvarud nii otsakorral, et ta pole saanud selle teemaga soovitud mahus tegeleda. Oluline pole, et SKA muutis oma otsuseid kohtumenetluse ajal. See ei viita kuidagi vastustaja tahtele oma õigusvastane tegevus heastada. Pigem püüdis vastustaja ennetada ja vältida kohtuotsust. Vastustaja algatas nt viivise väljamaksmise menetluse alles siis, kui kohus leidis, et viivise nõue on õigustatud. Põhjendatud pole halduskohtu seisukoht, et kaebaja peab mittevaralise kahju olemasolu tõendama. Riigikohus ei leidnud, et ei ole õige jätta kahjunõuet rahuldamata üksnes põhjusel, et kahju suurust ei ole võimalik kindlaks teha, ega ka põhjusel, et kahju tekkimine ei ole täiesti kindel. Tuleb arvestada, et mittevaralise kahjuna käsitatavaid kannatusi ei ole kannatanul alati võimalik tõendada. Seega tuleb vajaduse korral hinnata, kas kahju tekkimine on tõenäoline (Riigikohtu 08.11.2002 otsus asjas nr 3-3-1-53-02, p 16). VÕS § 130 lg 2 järgi tuleb kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral mittevaralise kahju olemasolu 4(6)

3-19-1475 eeldada. Pole kahtlust, et haldusorgani õigusvastane tegevus erutab, ärritab ning põhjustab alandatust, solvumist, hirmu, nördimist ja muret. Kuna selline käitumine on kaebajale hingeliselt traumeeriv, võib see kaebaja tervislikku olukorda arvestades põhjustada ka tervise halvenemist. Ametnike õigusvastaste toimingutega kaebajale põhjustatud hingelised kannatused ja sellega tekitatud mittevaraline kahju ei vaja eraldi tõendamist. Tõendamiskoormus on vastustajal, kes peab ära näitama oma käitumise mittesüülisuse. Antud vaidluses on SKA süü ilmselge.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(6)

3-19-1475 Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust ei saa veel vahetult järeldada, et vastustaja on õigusvastaste haldusaktidega tekitanud kaebajale selliseid läbielamisi, mille heastamiseks tuleb maksta rahalist hüvitist.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.