Kohtuasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi
3-19-1393 19. märts 2020, Jõhvi Ülle Polluks T. T kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.05.2019 otsuse nr P26-2019-137046 ja 20.06.2019 vaideotsuse nr 83/15443-3 tühistamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks
Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Edasikaebamise kord
Kaebaja – T. T , lepinguline esindaja Anu Baum Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 20.04.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas 06.05.2019 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 14.05.2019 otsusega nr P26-2019-137046 tuvastati kaebajal raske puude raskusaste ning määrati 14.05.2019 otsusega nr P26-2019-137122 puudega inimese sotsiaaltoetus.
3.Kaebaja esindaja esitas 28.05.2019 SKA otsusele nr P26-2019-137046 vaide.
4.SKA jättis 20.06.2019 vaideotsusega nr 8-3/15443-3 vaide rahuldamata.
3-19-1393
5.Kaebaja esindaja esitas 22.07.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA 14.05.2019 otsuse nr P26-2019-137046 ja 20.06.2019 vaideotsuse nr 8-3/15443-3 tühistamiseks ning SKA-le kohustava ettekirjutuse tegemiseks.
6.Tartu Halduskohus võttis 30.08.2019 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
7.Vastus kaebusele laekus kohtusse 23.09.2019.
8.Tartu Halduskohus kohustas 08.01.2020 määrusega vastustajat esitama kohtule 30 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest täiendava tõendina teise tervishoiuteenuse osutaja hinnangu kaebaja käelise tegevuse osas.
9.Vastustaja esitas teise arsti arvamuse 23.01.2020.
10.Kaebaja esindaja esitas kohtule 02.03.2020 täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja leiab, et arvestades tema tervislikku seisundit, st asjaolu, et tal puudub parem jalg ning vasakus jalas on tugevad valud ning et tal sisuliselt puudub käeline tegevus, kuna tal on amputeeritud labakäsi, parema käe sõrmed ei liigu ning parema käe küünarvarre piirkonnas esineb liikumispiirang ning arvestades eelnimetud puuete koostoimet, ei ole 14.05.2019 otsus nr P26-2019-137046 kooskõlas tema terviseseisundi ja tegevusvõimega, kuna terviseseisund ja tegevusvõime st iseseisev igapäevane tegutsemine ja iseseisvalt ilma kõrvalise abita ühiskonnaelus osalemine on kaebajal täielikult takistatud, millest tulenevalt vastab kaebaja seisund sügava puude raskusastmele. Täiendavas seisukohas teatas kaebaja kohtule, et vastustaja poolt 23.01.2020 esitatud arsti hinnang tuleb jätta antud asja lahendamisel arvestamata, kuna hinnang ei ole antud mitte teise tervishoiuteenuse osutaja poolt, vaid vastustaja enda töötaja poolt. 23.01.2020 esitatud hinnang kaebaja käelise tegevuse võimekuse kohta ei ole erapooletu ja on vastuoluline. Kaebaja jäi varem esitatud seisukohtade ja nõuete juurde ja taotles kohtult 14.05.2019 otsuse nt P26-2019-137046 ja 20.06.2019 vaideotsuse nr 8-3/15443-3 tühistamist ning SKA-le kohustava ettekirjutuse tegemist.
12.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja oli arvamusel, et tuginedes puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-dele 23 lg-le 7 ja 24 ning sotsiaalkaitseministri määruse (edaspidi määrus) nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ §-dele 6 ja 8, kasutades puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja Eesti Töötukassa antud töövõime hindamise otsust, tegi vastustaja õiguspärase otsuse, kui tuvastas kaebajal raske puude raskusastme liikumise ning käelise tegevuse valdkonnas. Terviseseisundist tulenevalt ei ole kaebaja igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud, et oleks alust tuvastada sügava puude raskusaste. Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.
KOHTU SEISUKOHT
13.Esmalt hindab kohus halduskohtumenetluse raames kogutud tõendeid (I), seejärel tuvastab faktilised asjaolud (II) ning tuginedes tuvastatud faktilistele asjaoludele kohaldab seadust ning
3-19-1393 otsustab vaidlusaluste otsuste õiguspärasuse üle (III), seejärel võtab seisukoha tühistamisnõude ja kohustamisnõude osas (IV) ning viimasena otsustab menetluskulude jagamise üle (V). I
14.Kaebaja arvas, et kohus ei pea arvestama vastustaja poolt 23.01.2020 esitatud tõendiga (teise ekspertarsti hinnang), kuna selle andis välja vastustaja töötaja, kes ei saa olla erapooletu.
14.1.Kohus ei nõustu kaebajaga. Esmalt selgitab kohus, et ei ole 08.01.2020 määrusega kohustanud vastustajat ilmtingimata esitama kohtule teisese arsti hinnangut kaebaja käelise tegevuse osas, kes ei ole vastustaja töötaja. Seega on vastustaja täitnud kohtu ees enda kui menetlusosalise kohustuse, kui esitas juhtivekspertarsti hinnangu. Kohus märgib, et analoogses olukorras, ei pidanud ka Riigikohus vajalikuks seda, et teine hinnang oleks hangitud teiselt ekspertarstilt, kes ei ole vastustaja lepingulistes suhtes (ei ole vastustaja töötaja ega partner). Vastupidi, asus Riigikohus seisukohale, et teise ekspertarsti hinnanguks saab olla ka vastustaja arstiõppe läbinud töötaja hinnang.1 Vaidlust ei ole selle üle, et A. Tammel on arsti kvalifikatsioon. Samas puudub ka vaidlus selle üle, et A. Tamme töötab vastustaja juhtivekspertarstina. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja poolt 23.01.2020 esitatud juhtivekspertarsti hinnangu näol on tegemist lubatud ja asjas tähtsust omava tõendiga. Samas ei saa kohus nõustuda kaebajaga, et tegemist on ebausaldusväärse tõendiga. Pelgalt see asjaolu, et juhtivekspertarst A. Tamme on vastustaja töötaja, ei tee tema poolt koostatud hinnangut, kui tõendit ebausaldusväärseks. Seega arvestab kohus kaebaja käelise tegevuse osas juhtivekspertarst A. Tamme poolt 22.01.2020 antud hinnanguga, kui tõendiga haldusasja sisulisel läbivaatamisel.
14.2.Kokkuvõttes märgib kohus, et käesoleva haldusasja läbivaatamisel arvestab kohus järgmiste tõenditega juhtivekspertarst A Tamme 22.01.2020 hinnang kaebaja käelise tegevuse osas, ekspertarst N. Nagelsoni 07.05.2019 hinnang, SKA 10.06.2014 otsusega, 14.03.2019, 09.04.2019 ja 18.06.2019 ambulatoorsete epikriisidega, kaebaja taotlusega töövõime hindamise/puude raskusastme tuvastamise kohta, aga samuti Eesti Töötukassa 08.05.2019 otsusega nr THV/19/017961. II
15.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 2007. aastal juhtus kaebajaga tööõnnetus, mille tagajärjel määrati talle invaliidsus. Kaebajal on amputeeritud vasak labakäsi ja reiest parem jalg. Kaebajal esineb ka parema käe tegevuse piirang (sõrmed ei liigu). Pooled vaidlevad selle üle, kuivõrd ulatuslik on kaebajal parema käe tegevuse piirang ja kas koostoimes teiste kaebaja terviseseisundi tõttu esinenud piirangutega on kaebaja igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ehk kas kaebajal esineb sügav puue.
15.1.Kohtule esitatud kaebuses väitis kaebaja, et ta ei saa kasutada paremat kätt üldse (tegevus ei ole võimalik), mistõttu esineb kaebaja käe tegevuse osas täielik piirang ning ekspertarstide poolt antud hinnangud tema käelise tegevuse kohta on ebaõiged. Vastustaja arvas nii vaidlusaluses otsuses, vaideotsuses ja vastuses kaebusele, et kaebaja parema käe tegevus on vaid piiratud, kuid mitte täielikult piiratud.
RKHKo 3-17-1110, p 26.
3-19-1393
15.2.Kohus nõustub vastustajaga. Vastavalt kaebaja poolt taotluses (edaspidi taotlus) töövõime hindamise/puude raskusastme tuvastamise kohta esitatud andmetele saab kaebaja abivahendiga avada purke ja pudeleid, liikuda igapäevaselt ja iseseisvalt korteri piires ratastoolis, saab ka liikuda karkudega, kasutada lifti, samuti suudab kaebaja mõõdukate raskustega riiulilt mingit eset kätte saada, kuna parema käe sõrmed ei liigu, kaebaja suudab ka mõõdukate raskustega üles tõsta ja liigutada suurt ja kerget objekti (patja või pappkasti), saab kasutada pulti ühe näpuga. Ekspertarst N. Nagelson oli 07.05.2019 seisukohal, et kaebajal esineb käelise tegevuse osas raske (koguskoor 3) tegutsemispiirang asjade ülestõstmise ja liigutamise ning kätte osavuse valdkondades (tl. 11 ja 47). Ekspertarst tuvastas 07.05.2019 kaebajal mõõduka piirangu vaid käte sirutamise valdkonnas. Kohus leiab, et käte sirutamise valdkonnas ekspertarsti poolt antud hinnang on õige. Kohus märgib, et nõustub juhtivekspertarst A. Tamme 22.01.2020 antud hinnanguga, milles ta asus seisukohale, et arvestades kaebaja poolt taotluses tehtud kirjeldusi tema tegevuste kohta ei saa väita, et kaebaja ei ole võimeline paremat kätt üldse kasutama. Kaebaja on suuteline kodustes tingimustes hakkama saama iseseisvalt söömisega, hügieenitoimingutega, esemete tõstmisega, puldi ning lifti kasutamisega. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja poolt taotluses kirjeldatud tegevused parema käe liikumisvõime kohta lükkavad ümber 14.03.2019 epikriisis sätestatut, et kaebaja ei saa kasutada kätt. Nimelt väitis kaebaja taotluses, et pulti vajutab ta ühe näpuga (tl. 41). Tooli vahetamisel toetab tooli käetugedele või mööblile ja lükkab ennast püsti (tl. 40). Kaebaja on korduvalt väitnud taotluses, et parema käe sõrmed ei liigu, kuid ei ole väitnud, et tegemist on täiesti liikumatu kätega ( tl. 40-42). Alles kaebuses hakkas kaebaja väitma, et tal on võimalik elada oma kodus ja tulla seal toime vaid põhjusel, et kaebajal on toetavad perekonnaliikmed, kes osutavad talle igapäevast abi. Kohus on seisukohal, kui kaebaja käed oleks täielikult liikumisvõimetud, ei saaks ta kasutada iseseisvalt pulti, vahetada tooli jne. Usutav ei ole, et pelgalt sõrmede liikumisvõimetuse tõttu ei saa kaebaja kasutada iseseisvalt elektrilist ratastooli. III
16.Kohtu pädevus puude raskusastme sisulisel hindamisel kasutades selleks töövõime hindamise käigus koostatava ekspertarvamust on piiratud. Kohus saab kontrollida, kas ekspertarvamus vastab nõuetele ning kas ekspert on hinnanud kõiki kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes esinevaid piiranguid, mida isik on oma taotluses kirjeldanud. Kohus ei saa sisuliselt kontrollida ekspertarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsust. See tähendab, et kui pädeva isiku poolt koostatud ekspertarvamuses on meditsiinialastele erialateadmistele tuginevalt asutud seisukohale, et isikul esinevad kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes teatud intensiivsusega piirangud, siis saab kohus sellise hinnangu ebapädevaks tunnistada vaid juhul, kui toimikus olevatest andmetest nähtub, et ekspertarvamuse koostaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid, ent arvesse võtmata jäetud asjaolude arvesse võtmise korral oleks võinud eksperdi lõppjäreldus osutuda teistsuguseks.
17.Kohus leiab, et kaebaja 6.05.2019 taotluse alusel vastustaja poolt tehtud otsus vastab seaduses sätestatud korras läbi viidud ekspertiisi tulemusele. Kohtule ei nähtu, et ekspertarst oleks eksperthinnangu andmisel teinud ilmseid hindamisvigu või jätnud mõned kaebaja töövõimet puudutavad olulised asjaolud tähelepanuta. Kohtul ei teki olemasolevate andmete pinnalt põhjendatud kahtlust ekspertarsti meditsiiniliste hinnangute usaldusväärsuses. Sotsiaalkaitseministri poolt 29.02.2016 vastu võetud määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 4 lg 6 p-de 3, 4 ja 5 kohaselt on mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel. Raske piirang on piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt,
3-19-1393 tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav. Täielik piirang on piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu, tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
17.1.Võttes arvesse eelpoolnimetatuid faktilisi asjaolusid kaebaja käetegevuse osas, on kohus seisukohal, et vastustaja on õigesti tuvastanud tuginedes eksperdi arvamusele, et kaebajal esineb kokkuvõttes käelise tegevuse osas raske (summaarselt 3,17), kuid mitte täielik piirang ( 3,50-4). Samas nõustub kohus vastustajaga, et kaebajal esineb käte sirutamise osas mõõdukas (2) piirang. Kokkuvõttes leiab kohus, et lähtudes kaebaja terviseseisundist, esinevad tal liikumisfunktsiooni ja käeliste tegevuse osas rasked piirangud ehk piirangud, mis segavad oluliselt kaebaja igapäevaelu, kuna esinevad väga sageli ja pidevalt ning nende esinemise tõttu on tegevuse sooritamine peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav. Seega vastab kaebaja tegelik terviseseisund vastustaja poolt tuvastatud käelise tegevuse osas arvväärtusele 3,17 (raske puude raskusaste). Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja otsus on materiaalselt õiguspärane.
17.2.14.05.2019 otsuses nr P26-2019-137046 esinevad nii faktilised kui ka õiguslikud põhjendused. Vaidlusalune otsus vastab määruse § 8 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse asjaolu, et vastustaja poolt on kaebajal 10.06.2014 otsusega nr 1110634 kuni 01.07.2016 kehtinud Sotsiaalministri 23.09.2008 määruse nr 61 alusel tuvastatud sügav puue, oleks võinud olla vaidlustatud otsus nr P26-2019-137046 põhjalikumalt faktiliselt motiveeritud. Samas ei nähtu vaidlusalusest otsusest puude tuvastamise metoodikat ega seda, kuidas metoodikat kaebaja puhul rakendati. Ainult viidet eksperdiarvamusele ei pidanud ka Riigikogus piisavaks puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjenduseks.2 Sellest tulenevalt leiab kohus, et otsus on formaalselt õigusvastane. IV
18.Kaebaja taotles kohtult 14.05.2019 otsuse nr P26-2019-137046 ja 20.06.2019 vaideotsuse nr vaideotsuses nr 8-3/15443-3 tühistamist. Kohus märgib, et 20.06.2019 vaideotsusese nr 83/15443-3 tühistamist ei taotlenud kaebaja sõltumata vaide esemest. Seega, vaidlusaluse otsuse tühistamata jätmise korral jääb automaatselt rahuldamata ka 20.06.2019 vaideotsuse nr 83/15443-3 peale esitatud tühistamisnõue.3 Kohus on seisukohal, et otsuse formaalne õigusvastasus ei ole siiski alus otsuse tühistamiseks, kuna täiendavad põhjendused, sh ka määruse nr 18 rakendamise (metoodika) kohta on vastustaja esitanud nii 20.06.2019 vaideotsuses nr 8-3/15443-3 kui ka vastuses kaebusele. Kohtul puudub kahtlus, et 14.05.2019 otsuses nr P26-2019-137046 lähtus vastustaja vaideotsuses ja vastuses kaebusele esitatud põhjendustest. Eelnevalt arvestades jätab kohus kaebuse tühistamisnõude osas rahuldamata.
19.Kaebaja taotles kohtult vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist – vaatama kaebaja 06.05.2019 taotlus uuesti läbi ja määrama taotluse läbivaatamise menetluses uus ekspertiis. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Riigikohtu Halduskolleegiumi hinnangul kehtib sama põhimõte ka soodustava haldusakti andmisest keeldumise puhul esitatud kohustamisnõude osas. Kohus tuvastas küll, et lähtudes kohtupraktikast 14.05.2019 otsuse nr P26-2019-137046 põhjendused
RKHKo 3-17-1110, p-d 17-18. RKHKo 3-3-1-62-09 p. 13.
3-19-1393 ei olnud piisavad, kuid vastustaja esitas põhjendused vaide- ja halduskohtumenetluses ja kohus veendus, et nendest põhjendustest lähtus vastustaja 14.05.2019 otsuse nr P26-2019-137046 tegemisel. Samas ei leidnud kohus, et vaidlusalune 14.05.2019 otsus nr P26-2019-137046 oleks sisuliselt õigusvastane. Seega, 14.05.2019 otsuse nr P26-2019-1370046 puhul on tegemist kehtiva haldusaktiga, mille õiguslik jõud takistab kohustamisnõude rahuldamist. Kuna tühistamisnõue jäi rahuldamata, siis ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
20.Vastustaja on selgitanud, et kui kaebaja terviseseisund muutub ja seda kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uued uuringud ja/või diagnoosid), on kaebajal võimalik esitada vastustajale uus korduvekspertiisi taotlus puude tuvastamiseks ennetähtaegselt. V
21.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1, kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebus jäi rahuldamata täies ulatuses. Vastustaja teatas kohtule, et tal puuduvad menetluskulud. Võttes arvesse eelpoolnimetatut ja tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest, jätab kohus võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.