Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi
Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 5. märts 2020 3-19-836 Rainer Viidingu kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks seoses helistamise mittelubamisega Rainer Viidingu apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu
9.augusti 2019. a otsuse peale Kaebaja Rainer Viiding Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada apellatsioonkaebus.
2.Tagastada kaebajale tema apellatsioonkaebusele ja 3. septembri 2019. a taotlusele lisatud dokumendid.
3.Kaebajal teatada ringkonnakohtule andmed riigilõivu tagastamise jaoks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rainer Viiding esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 218 eurot väljamõistmiseks, kuna kontaktisik jättis tema helistamise taotluse rahuldamata ja sellega talle tagamata ettenähtud õiguste kaitse. Kaebuses väidab R. Viiding, et esitas vanglale korrektselt täidetud avalduse helistamiseks, kuid kontaktisik seda ei rahuldanud kuigi oleks teiselt kontaktisikult saanud R. Viidingu advokaadi, kellele ta helistada soovis, andmed. Varasemalt on teine kontaktisik R. Viidingu advokaadiga kokku leppinud aja, millal on sobiv aeg R. Viidingul enda advokaadile helistada.
2.Tartu Halduskohus jättis 9. augusti 2019. a otsusega R. Viidingu kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus märkis, et vanglale esitatud taotlusega soovis kaebaja väidetavalt helistada advokaadile vangla kodukorras helistamiseks ette nähtust erineval ajal. Keeruline on tõendada, milline vestlus kaebaja ja kontaktisiku vahel toimus, mh seda, kas kaebaja väljendas suuliselt piisava selgusega tahet helistada advokaadile ning kas kontaktisik andis talle võimaluse esitatud taotlust täiendada. Puudub põhjus pidada vastustaja keeldumist
õigusvastaseks. Vaidlust ei ole, et helistamiseks soovitud ajal ei olnud osakonnas helistamist ette nähtud. Esitatud taotluses puudub põhjendus, miks ja kellele kaebaja soovis helistada ajal, mil tema eluosakonnas polnud helistamist ette nähtud. Kaebaja viitab, et tal on varasemalt lubatud helistada ka juhul kui taotlusele pole märgitud, et soovitakse helistada advokaadile ja advokaadi telefoninumbrit. Halduskohus leiab, et õigusvastaseks ei saa pidada kontaktisiku käitumist, kui ta varasemast praktikast erinevalt otsustab järgida kehtiva õiguse norme. Haldusorgan ei pea jätkama ebaõiget halduspraktikat, vaid tal on õigus eksimust avastades oma ebaõiget praktikat muuta. Kaebaja varasematest taotlustest ilmneb, et kaebajale on taotluse esitamise kord ja nõuded teada, ning ta on korduvalt esitanud taotlusi helistamiseks päevakavas ette nähtust erineval ajal, märkides nii soovi helistada advokaadile või juristile ning ka nime ja telefoninumbri. Vastustaja tegevus ei saanud tekitada kaebajale hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid tagajärgi, mis oleks hõlmatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 loetletud õigushüvedega. Taotluse rahuldamata jätmine ei saanud kujutada endast kohtlemist, mis oleks käsitatav väärikuse alandamisena RVastS § 9 lg 1 tähenduses.
3.R. Viiding esitas 2. septembril 2019 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 9. augusti 2019. a otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Kaebaja märgib, et halduskohtu otsus ei ole õige ega erapooletu. Halduskohus ei võtnud arvesse kaebaja esitatud tõendeid. Esitatud taotlusel oli põhjendus olemas. Vangla kodukorra punkt 13.9 ei kohusta taotlusele lisama, et on vaja helistada advokaadile. Kui kaebaja oleks märkinud, et soovib helistada advokaadile, oleks olnud avaldusel topeltpõhjendus. Vaidlust ei olnud selles, et kaebaja soovib helistada advokaadile, vaid selles, et taotlusel ei olnud advokaadi nime ja telefoninumbrit. Kinnipeetav ei pea põhjendama, kellele ta helistab, vaid miks tal on vaja helistada riigiasutusele muul ajal. Varasem kontaktisiku käitumine ei olnud ebaõige halduspraktika. Kui kohtul oli kahtlusi, oleks tulnud küsida asjaolude kohta kontaktisikult, kes jättis taotluse rahuldamata. Kontaktisikul ei olnud õigust küsida telefoninumbrit ja nime, kellele kaebaja helistada soovis. Kaebaja taotlus oli põhjendatud ja vastas kodukorrale. Apellatsioonkaebuse esitamisel on kaebaja tasunud riigilõivu 15 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub tagastamisele.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 31 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
7.Kaebaja leiab, et talle tekitati mittevaralist kahju summas 218 eurot, kuna vangla kontaktisik ei rahuldanud kaebaja taotlust helistamiseks. Kaebaja soovib oma õiguste rikkumise eest hüvitist summas, mis on väiksem kui 1000 eurot. Kaebaja leidis, et tema esitatud helistamise taotlus oli korrektselt kirjutatud ning kontaktisikul puudus põhjus jätta taotlus rahuldamata. Halduskohus jõudis järeldusele, et vastustaja ei kohelnud kaebajat moel, mis võinuks tekitada kaebajale hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Eelnevate asjaolude alusel saab ringkonnakohtu hinnangul pidada kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks ja käesolevat asja läbi vaadata lihtsustatud korras.
8.Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, leides, et kaebaja esitatud taotlus helistamiseks selleks mitte ettenähtud ajal, ei sisaldanud põhjendust, kellele ja millisel numbril ta soovib
helistada ning puudub alus kahelda vastustaja helistamist mittelubava otsuse õiguspärasuses. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et halduskohtu seisukoht ning lõppotsus ei ole õiged ega erapooletud. Kaebaja taotlus sisaldas põhjendust ning kui taotlus ei olnud kontaktisiku arvates korrektne, oleks saanud puuduoleva info, eelkõige kaebaja advokaadi nime ja telefoninumbri, teiselt kontaktisikult.
9.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on piisavalt põhjalikult selgitanud, et kaebajale ei saanud vangla keelduva otsuse alusel tekkida hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju, kuna vangla tegevus ei riivanud ühtegi kaebaja olulist põhiõigust. RVastS § 9 lg 1 sätestab juhud, mil füüsilisele isikule on võimalik mittevaralise kahju eest rahaline hüvitis välja mõista, kuid kaebaja väljatoodud õigus info kättesaamisele ja õigusabist ilmajäämine ei ole RVastS kohaselt mittevaralise kahju tekkimise aluseks. Ringkonnakohus ei leia samuti, et telefonikõnest ilmajätmine ja sellega kaasnev teatud ebameeldiv olukord, oleks käsitatav kaebaja väärikuse alandamisena RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Liiatigi ei ole kaebaja välja toonud konkreetseid tagajärgi, mida taotletud helistamise mittelubamine talle tekitas või millised toimingud, eelkõige kaebajaga seotud kohtuasjades, tal seetõttu tegemata jäid.
10.Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmine eeldab ka haldusorgani poolset õigusvastast käitumist, mis asja materjalide põhjal ringkonnakohtule äratuntav ei ole. Tartu Vangla kodukorra punkt 13.9. sätestab, et kui kinnipeetaval on muul ajal vajadus helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus hiljemalt helistamisele eelneval tööpäeval. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et tema taotlusele ei olnud märgitud advokaadi nime ja telefoninumbrit. Kuigi Tartu Vangla kodukord ei sätesta täpselt, milliseid andmeid peab sisaldama põhjendatud taotlus, ei saa ringkonnakohtu hinnangul lugeda piisavaks põhjenduseks märget, et soovitakse helistada selleks mitte ettenähtud ajal kuna muul ajal ei ole isik kättesaadav. Seetõttu ei jaga ringkonnakohus kaebaja väidet, et kui ta oleks taotlusele märkinud ka advokaadi nime, oleks taotlus sisaldanud kahekordset põhjendust. Põhjenduseks, miks on vaja kinnipeetaval helistada selleks mitte ettenähtud ajal, oli vajalik märkida advokaadi nimi ja tema telefoninumber. Vangistusseaduse § 29 lg 21 sätestab, et vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb. Kuna kaebaja taotlus ei sisaldanud isiku nime ega telefoninumbrit, ei olnud vanglal võimalik kontrollida, kellele kaebaja selleks mitte ettenähtud ajal helistada soovib. Seega ei ole alust leida, et kontaktisik jättis kaebaja taotluse helistamiseks ebaõigesti rahuldamata. Eeltoodu põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleva asja asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11.Vaidluse asjaoludest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et täidetud on HKMS § 187 lg 31 eeldused ning ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus ka HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
12.HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.
13.HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lg 2 alusel. HKMS § 104 lg 8 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kuna ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 31 alusel, saab ringkonnakohus tagastada ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud
riigilõivu. HKMS § 104 lg 8 alusel tuleb kaebajal esitada ringkonnakohtule avaldus riigilõivu tagastamiseks koos isiku nime ja konto numbriga, kuhu tasutud riigilõiv üle kanda.
14.Kaebaja on apellatsioonkaebusele lisanud väljavõtte Tartu Vangla kodukorrast (2 lehel). Samuti on kaebaja kohtule 3. septembril 2019 esitatud taotlusele lisanud väljavõtte vangistusseadusest (1 lehel). Ringkonnakohus tagastab nimetatud lisadena esitatud dokumendid, kuna tegemist on õigusaktidega, mis on Tartu Vangla ja Riigi Teataja kodulehtede kaudu avalikult kättesaadavad ja nende asja materjalide juurde võtmine ei ole vajalik.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.