lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-138/40

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 04.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-138/40
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1354
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 4. märts 2020, Tartu 3-19-138 German Baueri kaebus Viru Vangla 7. septembri 2018. a käskkirja nr 6-2/728-1, 6. novembri 2018. a käskkirja nr 6-3/932-1 ja 7. jaanuari 2019. a vaideotsuse nr 6-12/610-2 tühistamiseks German Baueri määruskaebus Tartu Halduskohtu

11.detsembri 2019. a määruse resolutsiooni p 2 peale Kirjalik menetlus Kaebaja German Bauer Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta German Baueri määruskaebus rahuldamata, kuid muuta osaliselt Tartu Halduskohtu 11. detsembri 2019. a määruse põhjendusi, asendades need käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.German Bauer esitas 5. detsembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
7.septembri 2018. a käskkirja nr 6-2/728-1 tühistamiseks. Viidatud käskkirjaga Viru Vangla määras kinnipeetava G. Baueri majandustöödele abitööliseks, koristaja ametikohale, tähtajatult alates 10. septembrist 2018. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-18-2288.
2.G. Bauer esitas 20. jaanuaril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 6. novembri 2018. a käskkirja nr 6-3/932-1 ja 7. jaanuari 2019. a vaideotsuse nr 6-12/610-2 tühistamiseks. Viidatud käskkirjaga Viru Vangla tunnistas G. Baueri süüdi korraldusele allumatuse ja töökohustuse mittetäitmise eest ning karistas seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja peale esitatud vaide jättis Viru Vangla rahuldamata. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-19-138. Pärast halduskohtu poolt kaebuse menetlusse võtmist, soovis kaebaja täiendada kaebust nelja järgmise nõudega:

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

- tuvastada Viru Vangla administratsiooni õigusvastane tegevus seoses vangla meedikute survestamise ja mõjutamisega töövõimelisuse hindamisel ning tervishoiuteenuse osutamise sisulisel poolel; - tuvastada õigusvastasus ja huvide konflikt ning põhiseaduslik vastuolu Põhiseaduse § 28 tähenduses olukorras, kus tervishoiuteenuse osutamine on edasi delegeeritud vangistust täideviivale avalik-õiguslikule sunniaparaadile (Viru Vangla) ja vanglas tervishoiuteenust osutavad tervishoiutöötajad on lepingulises ja palgalises sõltuvussuhtes vanglast ja on seeläbi otseselt mõjutatavad ja manipuleeritavad tervishoiuteenuse osutamise protsessis; - tuvastada vanglaametnike tegevuse õigusvastasus ja kaebaja eraelu puutumatuse riive seoses sellega, et nad viibisid 11. oktoobril 2018 tervishoiuteenuse osutamise (töövõimelisuse hindamine) juures ja rikkusid sellega privaatsuse ja konfidentsiaalsuse nõudeid; - tunnistada vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 2 Põhiseadusega vastuolus olevaks.

3.Tartu Halduskohus liitis 11. detsembri 2019. a määrusega haldusasjad nr xxx ja 3-19-138 ühte menetlusse ja luges edaspidi haldusasja numbriks 3-19-138 (resolutsiooni p 1) ning muuhulgas jättis rahuldamata kaebuse muutmise taotluse (resolutsiooni p 2) ning taotlused põhiseadusliku kontrolli alustamiseks (resolutsiooni p 3). Halduskohus leidis, et kaebaja nõue tunnistada Viru Vangla administratsiooni tegevus vangla meedikute survestamisel õigusvastaseks, on esitatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 6 alusel avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks. Nimetatud nõue ei aita saavutada kaebuse eesmärki, milleks on määratud distsiplinaarkaristuse tühistamine. Õigusliku küsimuse, kas kaebajal esines põhjus tööst keeldumiseks, lahendamiseks puudub vajadus tuvastada, kas vangla administratsioon survestab meditsiinitöötajaid. Selle faktilise asjaolu tuvastamine ei aita lahendada tekkinud vaidlust. Teise tuvastamisnõude osas leidis halduskohus, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vangla ja vangla meditsiinitöötajate vahel lepingulise suhte õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja nõue tunnistada õigusvastaseks vangla ja meditsiiniosakonna vahel tekkinud eraõiguslik suhe, ei ole tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 1 lubatav. Kolmanda tuvastamisnõude osas leidis halduskohus, et nõude, tuvastada vanglaametnike tegevuse ja kaebaja eraelu riive õigusvastasus seoses ametnike viibimisega töövõime hindamise juures, lisamine menetluses olevale kaebusele pidurdaks haldusasja menetlemist. Nimetatud nõue ei puuduta põhivaidlust, vaid tegemist on iseseisva vaidlusega, mis ei aita distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasuse hindamisele kaasa. Kaebajal on õigus nimetatud nõude osas pöörduda kohtusse eraldi põhjendatud kaebusega. Nõue, tuvastada VangS § 49 lg 2 vastuolu Põhiseadusega, ei ole lubatud. VangS § 49 lg 2 ei ole käesolevas vaidluses otsustava tähendusega säte, kuna selle sätte kohaldamata jätmise tõttu ei lahenda kohus vaidlust teisiti. Samuti ei ole antud asjas otsustava tähendusega nõue tunnistada Põhiseaduse §-ga 28 vastuolus olevaks olukord, et meditsiinitöötajad on vanglaga lepingulises suhtes. Kohus peab tuvastama, kas kaebaja oli 11. oktoobril 2018 töövõimeline või esines tal ravimi tarbimise tõttu alus tööst keeldumiseks.
4.G. Bauer esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11. detsembri 2019. a määruse resolutsiooni p 2 tühistamiseks ja palub lubada kaebuse muutmine. Määruskaebuses leitakse, et esitatud tuvastamisnõudeid tuleks menetleda menetlusökonoomia tõttu ühes menetluses, mis hoiaks ära uute kohtuvaidluste tekkimise. Sisuliselt käib ka tuvastamisnõuete vaidlus samade asjaolude üle, s.o kas arsti hinnang kaebaja töövõimelisuse kohta oli õige. Halduskohtu märkus, et uute nõuete menetlemine aeglustaks kohtumenetlust, on kohatu, kuna kaebaja ei ole kohtumenetlust venitanud. Aja kokkuhoid ei saa õigustada kaebaja jaoks väga tähtsate nõuete menetlemata jätmist. Asjaolu, et vangla administratsioon survestab meditsiinitöötajaid, tuvastamine aitab lahendada käesolevat vaidlust. Kaebaja on veendunud, et meditsiiniõde tunnistas kaebaja 11. oktoobril

2018 töövõimeliseks ja arst hindas kaebaja töövõimeliseks tööle määramise kooskõlastamisel vangla administratsiooni survel ja ametikoha ning sissetuleku hirmust. Nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb vaidlustatud käskkirjad tühistada. Mitmed vangla meedikud on kaebajale selgitanud, et nende survestamine toimub pidevalt. Kaebaja juhib tähelepanu, et kuna halduskohus ei rahuldanud kaebaja taotlusi asja suuliseks arutamiseks, tunnistajana meditsiiniõe ülekuulamiseks ja vangla meedikutele vangla administratsiooni poolt saadetud e-kirjade väljanõudmiseks, siis halduskohus isegi ei üritanud tuvastada meedikute survestamist ja mõjutamist. Asjakohane on ka kolmas tuvastamisnõue, kuna valvurite juuresolekuga sunniti või survestati meditsiiniõde tegema töövõime kohta otsust, mis oli kallutatud vangla kasuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi.
6.Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebustega vaidlustanud Viru Vangla 7. septembri 2018. a käskkirja, millega kaebaja määrati majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale ning ka
6.novembri 2018. a käskkirja, millega Viru Vangla määras kaebajale distsiplinaarkaristuse töökorralduse täitmata jätmise eest. Lisaks on kaebaja vaidlustanud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale esitatud vaide rahuldamata jätmise otsuse. Asja materjalidest on aru saada, et kaebaja heidab Viru Vanglale ette tema tööle määramist ning seejuures tema tervisliku seisundi arvestamata jätmist, lähtuvalt temale määratud psühhotroopsete ravimite manustamisest ja nende kõrvalmõjudest.
7.Kaebaja leiab, et esitatud tühistamisnõuete menetlemise põhjalikkusele aitab kaasa nelja tuvastamisnõude lisamine kaebusele ning asjas saab teha õigema lahendi tühistamis- ja tuvastamisnõudeid koos lahendades. Ringkonnakohus kaebaja seisukohta ei jaga. Neli tuvastamisnõuet, mida kaebaja soovib, et kohus juba esitatud tühistamisnõuetega koos menetleks on ringkonnakohtu hinnangul seotud põhivaidlusega ning nende nõuete juurde võtmine juba menetluses olevatele tühistamisnõuetele ei ole kaebuse eesmärgist lähtudes asjakohane ega otstarbekas.
8.Asjaolu, kas vangla juhtkond survestab meditsiinitöötajaid, tuvastamine ei muuda kaebaja tööle määramise või temale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ebaseaduslikuks. Samuti ei aita asjaolu, et meditsiinitöötajad on teatud osas sõltuvad vangla juhtkonna otsustest, tuvastamine kaebuse eesmärgi saavutamisele kaasa. Isegi kui kohus peaks tuvastama, et kaebaja töövõime hindamine ei ole läbi viidud erapooletult ja õigesti, jäävad kaebaja osas tehtud tööle määramise ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad kehtima. Kuna kaebaja viitab terviseprobleemidele, on kõige otstarbekam vaidlustada tööle määramise käskkirja, mida kaebaja on ka teinud. Kaebaja soovitud nõudeid saab pidada pigem argumentideks, millega põhjendada tööle määramise käskkirja õigusvastasust töövõime erapooletu hindamise kaudu. Seega saab kaebaja põhjendada ja täpsustada oma väiteid kaebuse põhinõude sisulisel läbivaatamisel. Halduskohus omakorda peab hindama kaebaja väidete asjakohasust ja põhjendatust ning vajadusel arvestama kaebaja väidetega kaevatava käskkirja õiguspärasuse hindamisel. Kaebaja on ise määruskaebuses viidanud, et tuvastamisnõuete vaidlus käib sisuliselt samade asjaolude üle, s.o kas arsti hinnang kaebaja töövõimelisuse kohta oli õige ja kas meditsiiniõde oleks pidanud 11. oktoobri 2018 kaebaja tööst vabastama. Seega ei ole vajalik tuvastamisnõuete lisamisega suurendada kaebuse mahtu. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et soovitud nõuete osas kohtuliku kontrolli läbimiseks ei ole otstarbekas esitada eraldi kaebust, kuna kaebaja väited on seotud käesoleva vaidlusega ja nende eraldi menetlemine ei paranda kaebaja õiguslikku olukorda.
9.Kaebaja soovi tuvastada VangS § 49 lg 2 vastuolu Põhiseadusega, ei saa käsitleda kaebuses esitatava nõudena HKMS § 37 lg 2 tähenduses. Tegemist on taotlusega, mis puudutab asja

sisulist arutamist. Selles osas, kas väljatoodud säte on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega, võtab seisukoha halduskohus asja sisulise lahendamise käigus.

10.Lisaks märgib ringkonnakohus, et tuvastamisnõuete esitamisele on HKMS §-s 45 seatud piirangud. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Antud juhul on kaebaja tõhusama õiguskaitsevahendina esitanud teda puudutavate käskkirjade tühistamisnõude. Kaebaja jaoks olulisi asjaolusid, mille tuvastamisel on tema arvates vaidlustatud käskkirjade õiguspärasuse hindamisel suur tähtsus, saab põhjendusena välja tuua kaebuse seisukohtade kaitsmisel.
11.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kaebajal puudub HKMS § 121 lg 2 p-st 1 tulenevalt kaebeõigus soovitud nelja tuvastamisnõude lisamiseks kaebusele, kuna need nõuded on seotud põhivaidlusega. Seega halduskohus jättis õigesti rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium