lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-138/50

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 22.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-138/50
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
993
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-19-138

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-138

Määruse kuupäev

22. september 2020

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

G. B kaebus Viru Vangla 07.09.2018 käskkirja nr 62/728-1 ja 06.11.2018 käskkirja nr 6-3/932-1 ning 07.01.2019 vaideotsuse nr 6-12/610-2 tühistamiseks

Resolutsioon

1.Tühistada halduskohtu 07.05.2020 määruse resolutsiooni punkt 4 (kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine 22.09.2020).
2.Lõpetada haldusasja menetlus.
3.Tagastada kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 45 eurot peale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 jõustumist. Kaebajal tuleb teatada kohtule isiku nimi ja pangakonto number, kuhu saab kohus riigilõivu tagastada.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. Riigilõiv kantakse kaebaja soovitud kontole pärast käesoleva määruse jõustumist.

Ajaolud, menetluse käik ja kohtu seisukoht

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja menetluses on G. B kaebus Viru Vangla 07.09.2018 käskkirja nr 6-2/728-1 ja 06.11.2018 käskkirja nr 6-3/932-1 ning 07.01.2019 vaideotsuse nr 61

3-19-138 12/610-2 tühistamiseks. Haldusasja materjalide kohaselt määras Viru Vangla 07.09.2018 käskkirjaga nr 6-2/728-1 kaebaja majandustöödele abitööliseks, koristaja ametikohale, alates 10.09.2018 ning 06.11.2018 käskkirjga nr 6-3/932-1 distsiplinaarkaristuse vanglaametniku korralduse eiramise eest - asuda tööle.

2.Tartu Halduskohus määras 07.05.2020 määrusega kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks 22.09.2020.
3.Vastustaja teatas kohtule 16.09.2020, et kaebaja on 12.06.2020 seisuga vanglast ennetähtaegselt vabastatud.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Halduskohtumenetluse käigus selgus, et kaebaja on 12.06.2020 seisuga vanglast ennetähtaegselt vabastatud. Kuna kaebaja ei viibi enam vanglas on vaidlustatud käskkirjad ja vaideotsus täielikult ammendunud (neil puudub negatiivne mõju kaebaja õigustele) ja tühistamiskaebus on muutunud ainetuks. Riigikohus selgitas, et kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2. Haldusakti ammendumisel saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral.1
5.HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.Tartu Halduskohus andis 16.09.2020 kirjaga kaebajale teada, et tal on tulenevalt HKMS § 152 lg-st 1 p-st 4 ja lg-st 2 õigus taotleda kohtult ülemineku lubamist tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ja haldusasja menetluse jätkamist. Selleks võis kaebaja esitada kohtule vastava taotluse – tunnistada Viru Vangla 07.09.2018 käskkirja nr 6-2/728-1 ja 06.11.2018 käskkirja nr 6-3/932-1 õigusvastaseks ja jätkata menetlust käeolevas haldusasjas. Kohus määras kaebajale taotluse esitamiseks tähtajaks kuni 21.09.2020, kuid kaebaja ei ole kohtule vastanud.
6.Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et käesoleva määruse tegemise ajaks pole kaebaja kohtule teatanud oma seisukohta tuvastamisnõudele ülemineku osas, ei ole selline üleminek ka õiguslikult lubatud. Riigikohtu praktika kohaselt põhjendatud huvi puudumist ei saa tuletada üksnes asjaolust, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud (sh kehtivuse kaotanud). HKMS § 152 lg 2 mõte seisnebki selles, et põhjendatud huvi menetluse jätkamise vastu võib esineda ka vaatamata haldusakti kehtetuks tunnistamisele. Põhjendatud huvina on käsitatav preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes.2 Kohus leiab, et isikul puudub vangla tegevuse või haldusakti vaidlustamiseks tuvastamiskaebuse esitamise õigus preventiivsel eesmärgil, kui isik on vanglast vabanenud. Nimelt leidis Riigikohus, et tuvastamiskaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Näiteks juhtumil, kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel

RKHKo 3-3-1-44-14, p-d 9-12. RKHK 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09, 3-3-1-24-10, 3-3-1-8-11 ja 3-3-1-8-14.

3-19-138 eesmärgil aidata kaasa tema õiguste kaitsmisele tulevikus.3 Võttes arvesse eelpoolnimetatut, on kohus seisukohal, et kaebajal puudub hetkel õiguskaitse vajadus, kuna tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Samas pelgalt teoreetiline võimalus, et kaebaja võib peale vabanemist uuesti sattuda vanglasse, ei anna kaebajale õigust taotleda juba kehtivuse kaotanud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil.

7.Lisaks taotles kaebaja 07.01.2019 vaideotsuse nr 6-12/610-2 tühistamist. HKMS § 45 lg 4 sätestab, et vaideotsusele võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud kaebaja eesmärgiks vaidlustada vaideotsust eraldi vaide esemest. Sel põhjusel ei pea kohus vajalikuks jätkata menetlust ka vaideotsuse vaidlustamise osas.
8.Lähtudes eeltoodust, tühistab kohus Tartu Halduskohtu 07.05.2020 määruse resolutsiooni pi 4 (kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine 22.09.2020) ja tulenevalt HKMS § 152 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2 lõpetab tervikuna haldusasja menetluse.
9.HKMS § 104 lg 5 punkti 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg1 p 2 või 4 alusel. Tartu Halduskohus liitis 11.12.2020 määrusega haldusasjad nr 3-18-2288 ja nr 3-19-138 ühte menetlusse ja luges edaspidi haldusasja numbriks 3-19-138. Haldusasjades nr 3-18-2288 ja nr 3-19-138 tasuti kaebuse esitamise eest kokku riigilõivu summas 45 eurot (15 eurot oli enammakstud) ja 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse eest. Esialgse õiguskaitse taotluse vaatas kohus suiliselt läbi, seega kuulub tagastamisele riigilõiv summas 45 eurot. Lähtudes eeltoodust, tagastab kohus kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu summas 45 eurot. Kohus selgitab täiendavalt, et tagastab riigilõivu summas 45 eurot peale käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumist. Kaebajal tuleb teatada kohtule isiku nimi ja pangakonto number, kuhu saab kohus riigilõivu tagastada.
10.HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus on seisukohal, et menetluse lõpetamine seonduvalt vaidlusaluse käskkirjade kehtivuse kaotamisega ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, vaid kaebaja vanglast vabanemisega seoses. Seega vastavalt HKMS § 108 lg-le 4, peab menetluskulud kandma kaebaja. Vastustaja teatas kohtule 18.09.2020, et tal puuduvad menetluskulud. Sellest tulenevalt ja juhindudes HKMS § 108 lg-st 11, jätab kohus teised võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

RKHKo 3-3-1-24-10, p 20.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium