X kaebus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 12 lg 3 ja lg 4 p 5 põhiseadusega vastuolus tunnistamise taotlemiseks ja Eesti Töötukassalt kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja: X Vastustaja: Eesti Töötukassa
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tallinna Halduskohus (edaspidi kohus) registreeris 15.10.2019 X (edaspidi kaebaja) kaebuse, milles kaebaja taotleb tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 12 lg 3 ja § 12 lg 4 p 5. Samuti väljendab kaebaja kaebuses seisukohta, et Eesti Töötukassa (edaspidi ETK) peab rahuldama kaebaja kaebuse ja andma talle õiguse leida vajaliku ja sobiva töö ning hüvitama ebaseadusliku vastusega tekitatud kahju 1000 euro ulatuses ja ebaseadusliku seadusega tekitatud kahju 5000 euro ulatuses.
2.Kaebuse kohaselt kirjutas kaebaja 10.09.2019 ETK-le kaebuse, kus kaebaja väljendas, et teda takistab töö leidmisel TTTS ülalviidatud sätted. Kaebaja kirjutas ETK-le kaebuse leides, et TTTS on põhiseadusega vastuolus. Kaebaja on seisukohal, et töötuna arvel olles peab ka esimese 20 nädala vältel olema õigus otsida tööd, mis ei pea vastama töötu haridusele, erialale ega varasemale töökogemusele.
3.ETK selgitas kaebajale 11.10.2019 kirjas nr 7-4/15/3516-5, et kaebajal on õigus ka esimese 20 nädala vältel töötuna arvele võtmisest arvates otsida tööd, mis ei vasta kaebaja haridusele, erialale ega varasemale töökogemusele. ETK pööras kaebaja tähelepanu sellele, et sobiva töö
mõiste on TTTS-is defineeritud eelkõige eesmärgiga juhtida tähelepanu sellele, et esimesed 20 nädalat töötuna arvele võtmisest on töötul õigus otsida sellist tööd, mis talle kõige paremini sobib ja alates 21. nädalast tuleks tööpakkumisi vaadata laiemalt.
4.Kaebaja esitas ETK-le vaide ning ETK jättis vaide 19.11.2019 vaideotsusega nr 1827 rahuldamata. ETK selgitas kaebajale täiendavalt, et kuni 20. nädalani on TTTS § 12 lg 3 p 3 kohaselt töötul soovi korral õigus valida töökoht, mis vastab tema haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele (võib valida ka töö, mis ei vasta nimetatud tingimustele) ning alates
21.nädalast on TTTS § 12 lg 4 p 5 kohaselt töötul kohustus otsida ja vastu võtta ka töö, mis ei pea vastama tema haridusele, erialale ega varasemale töökogemusele. Seega kuni 20. nädalani ei ole kitsendatud töötu võimalusi sobiva töö valimisel, vaid on talle seatud privileeg, et ta ei ole kohustatud otsima ja vastu võtma tööd, mis ei vasta tema haridusele, erialale ega varasemale töökogemusele.
5.Kohus jättis 18.11.2019 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale aega 15 päeva kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks – kohus palus kaebajal selgitada, milles seisneb tema subjektiivsete õiguste rikkumine ning milles seisneb kaebajale tekkinud kahju.
6.Kaebaja esitas 28.11.2019 kaebuse täienduse. Kuivõrd kaebaja väljendas, et tema seisukohad jäävad keelebarjääri tõttu kohtule arusaamatuks ning samuti takistavad tal aru saada kohtu selgitustest, selgitas kohus 12.12.2019 kohtunõudes kaebajale menetlusabi andmise võimalust tõlke kulude kandmiseks ning palus kaebajal soovi korral esitada vastav taotlus hiljemalt 30.12.2019. Kaebaja menetlusabi taotlust tõlke kulude kandmiseks ei esitanud.
7.HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
8.Nii ETK 11.10.2019 kirjast, ETK vaideotsusest, kaebusest kui ka 28.11.2019 kaebuse täiendusest nähtub kohtule, et kaebaja on ekslikult mõistnud ETK ja kohtu selgitusi TTTS § 12 lg 3 p 3 ning § 12 lg 4 p 5 kohta. Vaideotsusest nähtub, et kaebaja on varasemalt töötanud ehituse abitöölise, ehituslihttöölise ning ehituspuussepa ametikohal. Viimane töökogemus on betoonelementide parandajana. Kaebaja soovis laiendada tööle saamise võimalusi ja avaldas ETK-le soovi töötada giidina. Kaebajale 26.08.2019 koostatud individuaalse tööotsimiskava töösoovidesse märgiti vastavalt sellele ka varasemale töökogemusele mittevastav ametikoht – giid.
9.TTTS § 12 lg 3 p 3 sätestab, et sobivaks tööks töötule esimese 20 nädala vältel töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd, mis vastab töötu haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele. TTTS § 12 lg 4 p 5 sätestab, et sobivaks tööks töötule 21. nädalast töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd, mis ei pea vastama töötu haridusele, erialale ega varasemale töökogemusele. TTTS § 12 lg 3 p 3 eesmärk on võimaldada isikul esimese 20 nädala jooksul töötuna arvele võtmisest keskenduda eelkõige sellise töö leidmisele, mis vastab tema haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele. Näiteks isikule, kes on varasemalt töötanud õpetajana, võimaldatakse otsida tööd, kus ta saab õpetamisega jätkata ning ta ei ole kohustatud otsima või vastu võtma tööd näiteks klienditeeninduse valdkonnas. See aga ei tähenda, et isik ei võiks soovi korral tööd otsida teises valdkonnas ka esimese 20 nädala jooksul. Kokkuvõtlikult on esimese
20 nädala jooksul tööotsija võimalused kõige laiemad – tal on õigus otsida nii erialale ja varasemale kogemusele vastavat tööd kui ka soovi korral tööd muudest valdkondadest. Alates 21. nädalast töötuna arvele võtmisest tööotsija võimalused tööd otsida mõnevõrra kitsenevad, kuivõrd siis on ta kohustatud otsima ning vastu võtma ka töö, mis ei pruugi vastata tema varasemale haridusele ja kogemusele. Seega eeltoodud näite puhul, juhul kui õpetaja ei leia esimese 20 nädala jooksul tööd õpetajana, siis alates 21.nädalast on ta kohustatud otsima tööd ka muudes valdkondades. Kuivõrd kaebaja on avaldanud soovi saada giidiks, mis ei ole tema varasemale kogemusele ja haridusele vastav ametikoht (selleks oli ehitustöölise ametikoht), siis ei ole ei 20 esimese nädala jooksul ega ka alates 21. nädalast töötuna arvele võtmisest kaebaja soov otsida tööd giidina kuidagi takistatud. Kaebajale on ETK poolt seega nii esimese 20 nädala jooksul võimaldatud otsida erialale ja kogemusele mittevastavat tööd (giid) ning kohus ei näe ka põhjusi, miks see peaks olema takistatud alates 21. nädalast töötuna arvele võtmisest.
10.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et ei ETK selgitused 11.10.2019 kirjas ning 19.11.2019 vaideotsuses kui ka TTTS sätted ei riku asjaolusid arvesse võttes kaebaja subjektiivseid õiguseid. Kohtule jääb mulje, et tegu on olnud valesti mõistmisega, kuivõrd kaebajale on võimaldatud otsida just seda tööd, mida ta teha soovib (töö giidina). ETK on vaideotsuses ka selgitanud, et ETK on palunud kaebajal tutvuda kutsekoja kodulehega, giidina töötamise eelduste ning sellega, millised on giidina tööle asumiseks vajalikud teadmised ja oskused. Selgitatud on võimalust osaleda eesti keele koolitusel. Kaebaja on avaldanud soovi teenindaja kaardi saamiseks, et teha ekskursioone transpordivahendiga. Teenindaja kaardi saamiseks palus ETK kaebajal pöörduda Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poole.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuivõrd kaebaja soovitud eesmärk on juba saavutatud, puudub kaebusel kohane eesmärk ning kaebus jääks ilmselgelt rahuldamata. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
12.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja menetlusabi taotlus. Kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.