United Oil OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 01.11.2018. a otsuse nr 9-18/030744 ja Maksu- ja Tolliameti 11.12.2018. a vaideotsuse nr 6-1/4259-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – United Oil OÜ (registrikood 11051070) , seaduslik esindaja Kristjan Olei Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks rahuldamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev on 02.03.2020. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
United Oil OÜ esitas 03.10.2018 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse tunnistada tagasiulatuvalt kehtetuks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 65 lg 1 alusel haldusaktid nr 12.19/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3, 12.1-9/2659-2, 12.2-3/036643-17. Taotluse kohaselt sai United Oil OÜ esindaja teada Euroopa Kohtu lahenditest C-145/06 ja C146/06 ning T-351/02, milles antud tõlgenduste kohaselt on MTA vastuolus Euroopa Liidu õigusega defineerinud laevas navigeerimiseks kasutatava kütuse mootorikütuseks, nõudnud taotlejalt laevakütuse käitlemisel mootorikütuse aktsiisimaksu tasumist ja taotleja laevakütust mootorikütusena kinni pidanud. Taotleja tugineb Euroopa Kohtu otsusele asjas nr C-453/00 ning Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 14(1)c ja taotleb laeva navigeerimiseks kasutatud kütustele aktsiisimaksu vabastuse kohaldamist.
2.MTA jättis 01.11.2018. a otsusega nr 9-18/030744 United Oil OÜ taotluse maksuhalduri 15.12.2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/036643-17 osas rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning tagastas taotluse maksuhalduri otsuste nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3, 12.19/2659-2 osas (resolutsiooni p 2). MTA leidis, et kohtupraktikast teada saamine ei ole käsitletav uue asjaoluna maksukorralduse seaduse (MKS) tähenduses, mis tingiks maksuhalduri haldusakti (maksuotsuse) muutmise ning kohtulahendid C-145/06 ja C-146/06 ei puutu oma sisult maksuhalduri haldusaktidesse.
3.United Oil OÜ esitas 01.12.2018 vaide MTA 01.11.2018. a otsuse peale. MTA jättis 11.12.2018. a vaideotsusega nr 6-1/4259-2 United Oil OÜ vaide rahuldamata.
4.United Oil OÜ esitas 02.01.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb MTA 01.11.2018. a otsuse nr 9-18/030744 tühistamist, MTA 11.12.2018. a vaideotsuse nr 6-1/42592 õigusvastasuse tuvastamist ning MTA kohustamist tühistada haldusaktid nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3, 12.1-9/2659-2, 12.1-3/036643-17. Alternatiivselt taotleb kaebaja MTA kohustamist haldusaktide nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3, 12.1-9/2659-2, 12.2-3/036643-17 uuesti kooskõlas Euroopa Kohtu tõlgendustega läbi vaatamiseks. Euroopa Liidu õiguse ühetaolise kohaldamise tagamiseks taotleb kaebaja Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist.
5.Kohus jättis 16.01.2019. a määrusega kaebuse käiguta kaebuse nõuete täpsustamiseks. Kaebaja esitas kohtule 21.01.2019 nõude täpsustuse, milles palub tühistada MTA 01.11.2018. a otsus nr 9-18/030744 ning MTA 11.12.2018. a vaideotsus nr 6-1/4259-2.
6.Tartu Halduskohus tagastas 29.01.2019. a määrusega United Oil OÜ kaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 18.06.2019. a määrusega United Oil OÜ määruskaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu 29.01.2019. a määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks halduskohtule.
7.Kohus võttis 01.07.2019. a määrusega United Oil OÜ kaebuse MTA 01.11.2018. a otsuse nr 9-18/030744 ja 11.12.2018. a vaideotsuse nr 6-1/4259-2 tühistamise nõuetes menetlusse.
8.MTA esitas 05.08.2019 vastuse kaebusele. MTA arvates ei ole kaebus põhjendatud ja selles toodud seisukohad ei anna alust vaidlustatud otsuseid tühistada. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda.
9.Kohus otsustas 05.12.2019. a määrusega haldusasi läbi vaadata kirjalikus menetlus.
10.Kaebaja esindaja esitas 12.12.2019 kaebuse täienduse. MTA esitas omapoolse täiendava seisukoha 30.12.2019. Menetlusosaliste seisukohad
11.United Oil OÜ (kaebaja) taotleb MTA 01.11.2018. a otsuse nr 9-18/030744 ning MTA 11.12.2018. a vaideotsuse nr 6-1/4259 tühistamist.
11.1.Kaebaja esitas MTA-le taotluse siseriiklike kaebevõimaluste ammendumise tulemusel jõustunud haldusaktide tühistamiseks HMS § 65 lg 1 alusel, kuna vaidlusalused haldusaktid olid nende tegemise ajal selges vastuolus EL õiguse ja Euroopa Kohtu (edaspidi EuKo) tõlgendustega. Kaebajale said teatavaks EuKo lahendid C-145/06 ja C-146/06 ning T-351/02,
milles antud tõlgenduste kohaselt on MTA vastuolus EL õigusega defineerinud laevas navigeerimiseks kasutatava kütuse mootorikütuseks ja rakendanud EL riigiabi reegleid, rikkudes valikulist maksuvabastust andvat sätet ATKEAS § 27 lg 1 p 221.
11.2.MTA asus 01.11.2018. a otsuse 9-18/030744 punktis 4.1 deklaratiivsele, õiguslikult põhjendamata seisukohale, et vaidlusalused haldusaktid olid nende andmise ajal kooskõlas kehtiva õigusega. MTA ei põhjendanud oma otsuses kaebaja poolt esile toodud EuKo tõlgenduste ja MTA haldusaktide vastuolusid. Kaebaja arvates MTA tahtlikult ignoreerib EL õiguse ja EuKo tõlgenduste järgimise kohustust, rikkudes seejuures MKS § 1 lg-t 5, mis sätestab, et kui käesoleva seaduse või maksuseaduse regulatsioon erineb välislepingus sätestatust, kohaldatakse välislepingu sätteid.
11.3.MTA põhjendas 01.11.2018. a otsust formalistlikult kaebaja taotlusest erinevate asjaoludega.
11.4.MTA nõustus 11.12.2018. a vaideotsuses osaliselt vaides esitatud etteheidetega 01.11.2018. a otsuse puuduste kohta, kuid jättis vaidlustatud otsuse sellegipoolest tervikuna tühistamata ja vaide rahuldamata, asudes varasema otsuse puuduseid uute seisukohtadega põhjendama, seejuures uut sisulist otsust tegemata. Vaideotsuse resolutsioon ja otsuse sisulised põhjendused on omavahel vastuolus.
11.5.Vaideotsuse p-s 11 asus MTA vaidlustatavast 01.11.2018 otsusest erinevale seisukohale, et MTA ei pea järgima kaebaja poolt esile toodud EuKo lahendi 453/00 seisukohti, kuna seal toodud haldusakti uuesti läbivaatamise kohustuse neljast tingimusest üks ei ole formaalselt täidetud. MTA leidis, et kuna kaebaja poolt esile toodud EuKo tõlgendused on antud enne, mitte pärast MTA haldusaktide tegemist, siis ei pea MTA EuKo varasemate tõlgendustega vastuolus olevaid haldusakte uuesti menetlema, sest kolmas tingimus ei ole täidetud. Kaebaja arvates on MTA seisukoht vastuolus õigusliku loogikaga, EL õiguse rakendamise põhimõtetega ning EuKo tõlgendustega EL õiguse siseriikliku rakendamise kohta.
11.6.EuKo asja C-2/06 punktides 81 kuni 83 toodud kohtujuristi selgituste kohaselt on oluline tagada kaebajale võimalus tugineda talle ühenduse õigusega antud õigustele just siis, kui siseriiklikud kaebevõimalused on ammendunud ja kui viimases astmes asju lahendanud kohus on jätnud EuKo eelotsuse küsimata. Vaidlus puudub, et kaebaja vaidlustas kõik vaidlusalused haldusaktid ja need jõustusid Riigikohtu menetlusse mittevõtmiste määruste tegemisel, ilma et kohtud oleksid EuKo-lt eelotsust küsinud. Lisaks on EuKo asjas C-2/06 kohtujurist välja toonud, et EL õigusega vastuolus olevad haldusaktid tuleb uuesti läbi vaadata ka muudel juhtudel kui siseriiklikud õigusnormid seda lubavad. Sellisteks siseriiklikeks õigusnormideks on HMS § 44 lg 1 p 2 ja § 65 lg 1. Lisaks on EuKo asjas C-2/06 kohtujurist selgitanud, et haldusakti uuesti läbivaatamise kohustus tekib siis, kui ilmneb, et haldusakt on vastuolus EuKo tõlgendustega ja siseriiklikus menetluses on jäetud EuKo eelotsus küsimata. Ilmselgelt on MTA 01.11.2018 otsus ja 11.12.2018 vaideotsus selges vastuolus EuKo tõlgendusega asjas C-2/06.
11.7.Kaebaja poolt 03.10.2018 esitatud EuKo tõlgendused ei olnud esialgsete haldusmenetluste ajal teada ei kaebajale, MTA-le ega hilisemates kohtumenetlustes ka kohtutele. EL õiguse otse kohaldamine ja EuKo tõlgenduste ning siseriikliku õiguse ja halduspraktika vastuolu tuvastamine ning väljatoomine ei kuulu kaebaja tavapärase hoolsuskohustuse hulka, selle hilisem avastamine ei ole käsitletav kaebaja hoolsuskohustuse rikkumisena.
11.8.Just MTA pidi MKS § 14 lg 1, lg 2 ja § 15 kohaselt kaebajale juba esialgses haldusmenetluses selgitama kõiki vaidlusaluste haldusaktide tegemise aluseks olevaid asjaolusid, mis hõlmab ka laeva navigeerimiseks kasutatava energiatoote defineerimist ja maksustamist ning riigiabi reeglite ja rakendamise keelu järgimist EuKo tõlgenduste kohaselt.
11.9.Kui MTA peab EuKo otsuste varasemat mitteteadmist kaebaja hooletuseks, siis tuleneb seaduste võrdse kohaldamise põhimõttest ja MKS § 11 lg 1 ja lg 2 kohasest MTA kohustusest, et ka MTA ise rikkus varasemaid haldusakte tehes asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise kohustust, mis tingib seaduse rikkumise tulemusena antud haldusaktide õigusvastasuse.
11.10.Kokkuvõtvalt saaks kaebaja 03.10.2018. a taotluse mitterahuldamise põhjuseks olla see, kui MTA tuvastaks, et vaidealused varasemad haldusaktid ei ole vastuolus kaebaja poolt esile toodud EuKo tõlgendustega ja MTA oleks esile toodud EuKo tõlgendusi varasemates menetlustes juba käsitlenud või haldusaktide vaidlustamise kohtumenetlustes oleks küsitud EuKo eelotsust.
11.11.MTA 01.11.2018. a otsus on õigusvastane veel seetõttu, et MTA rikkus HMS § 40 lg 2 ja MKS § 13 lg 1 sätestatud arvamuse ja vastuväidete esitamise võimaluse andmise tingimust. MTA tugines kaebaja 03.10.2018 taotlusega võrreldes uutele asjaoludele ja seisukohtadele, milliste kohta kaebaja ei ole saanud oma vastuväiteid esitada. MTA ei andnud 01.11.2018. a otsuse tegemisele eelnevalt kaebajale võimalust esitada vastuväiteid ja arvamust. 11.12.2018. vaideotsuse seisukohtadest on selge, et vaidlustatud otsuses oli MTA teinud olulisi kaalutlusvigu, mille kaebaja vaides välja tõi ja millele MTA 11.12.2018 vaideotsuses vastu ei vaielnud.
11.12.EL õiguse ühetaolise kohaldamise tagamiseks palub kaebaja kohtul küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Kaebaja taotleb asja arutamist kohtuistungil.
12.MTA (vastustaja) vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised vastuväited.
12.1.Vastustaja on nii 01.11.2018. a otsuses kui ka 11.12.2018. a vaideotsuses põhjendatult märkinud, et United Oil OÜ 03.10.2018 taotluse lahendamisel tuleb 15.12.2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/036643-17 osas lähtuda maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatust ning ülejäänud haldusaktide (18.05.2016 otsuse nr 12.1-9/1310, 27.05.2016 otsuse nr 12.1-9/1310-1-1, 22.07.2016 otsuse nr 7.2-13/00064-3 ja 07.09.2016 otsuse nr 12.1-9/2659-2) puhul reguleerib haldusaktide kehtetuks tunnistamist haldusmenetluse seadus (HMS).
12.2.MKS § 101 lg 1 p-s 1 ja sama paragrahvi lg-s 2 sätestatut arvestades võib maksuotsuse maksukohustuse vähendamiseks maksukohustuslase taotlusel kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui kõnealune taotlus on esitatud maksuotsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, või kui möödunud tähtaeg on ennistatud. Maksuotsuse vaidlustamistähtaja kulgemine algab selle maksukohustuslasele kätte toimetamisest. Arvestades ka asjaolu, et 15.12.2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/036643-17 osas on 25.06.2018 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-17-110, ei saa olla vaidlust selles, et United Oil OÜ poolt 03.10.2018 kõnealuse maksuotsuse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise ajaks oli maksuotsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg möödunud. Nagu MTA 01.11.2018 otsuse p-s 3.1 märkis, siis ei esine antud juhul ka tähtaja ennistamise aluseid MKS § 50 mõttes. Seega MKS § 101 lg 1 p 1 United Oil OÜ 03.10.2018. a taotluse lahendamisel kohaldamiseks kuuluda ei saanud.
12.3.MKS § 102 lg 1 p-s 2 sätestatut arvestades, võib maksuotsust maksukohustuse vähendamiseks kehtetuks tunnistada uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Antud juhul viitas kaebaja 03.10.2018. a taotlust esitades sellele, et talle sai uue asjaoluna teatavaks Euroopa Kohtu lahend ühendatud kohtuasjades nr C-145/06 ja nr C-146/06 ning nr T-351/02, milles antud tõlgenduste kohaselt on maksuhaldur vastuolus Euroopa Liidu õigusega defineerinud laevas navigeerimiseks kasutatava kütuse mootorikütuseks, nõudnud taotlejalt laevakütuse käitlemisel mootorikütuse aktsiisimaksu tasumist ja taotleja laevakütust mootorikütusena kinni pidanud. Vastustaja leiab, et MTA on nii 01.11.2018. a otsuses kui ka 11.12.2018. a vaideotsuses igati põhjendatult asunud seisukohale, et kohtupraktikast teada saamist ei saa käsitleda MKS § 102 lg 1 p 2 tähenduses uue asjaoluna, mis saaks tingida maksuotsuse kehtetuks tunnistamise. Nagu MTA eelviidatud haldusaktides selgitas, siis kohtupraktika näol on tegemist avalikustatud teabega ja konkreetsel juhul olid 03.10.2018. a taotluses viidatud lahendid tehtud vastavalt 05.07.2007 (nr C-145/06 ja nr C-146/06) ja 05.04.2006 (nr T-351/02). Seega puuduvad igasugused asjakohased põhjused, miks taotluse esitaja või tema esindajad ei saanud sellele piisava hoolsuse olemasolul soovi korral tugineda juba varasemas maksumenetluses või sellele järgnenud kohtumenetluses. Ka MKS § 102 lg 1 p 2 ei saanud United Oil OÜ 03.10.2018 taotluse lahendamisel kohaldamisele kuuluda.
12.4.Vastustajale jääb selgusetuks, milles seisneb antud juhul kaebaja poolt väidetud MTA enese süüstamine (kaebuse p 2.7). Seda, et kaebaja ning MTA ja kohtute seisukohad kõnealuse maksuotsuse õiguspärases osas jätkuvalt lahknevad ja kaebaja sisustab nii õigusnorme kui ka kohtupraktikat MTA-st ja kohtutest erinevalt, ei saa vastustaja hinnangul kuidagi käsitleda sellena, et MTA süüstab ennast hoolsuskohustuse rikkumises.
12.5.Vastustaja hinnangul on kõik haldusaktid, mille tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine on praegusel juhul kaebaja eesmärgiks, HMS § 54 mõistes õiguspärased haldusaktid (sellisele seisukohale on asutud ka kohtuasjades nr 3-16-1036, nr 3-16-1597, nr 3-16-1803 ja nr 3-17110). Antud juhul põhistas United Oil OÜ ka MTA 18.05.2016. a otsuse nr 12.1-9/1310, 27.05.2016. a otsuse nr 12.1-9/1310-1-1, 22.07.2016. a otsuse nr 7.2-13/00064-3 ja 07.09.2016. a otsuse nr 12.1-9/2659-2 kehtetuks tunnistamise taotlust teadasaamisega Euroopa Kohtu lahendist ühendatud kohtuasjades nr C-145/06 ja nr C-146/06 ning nr T-351/02. Vastustaja jääb seisukohale, et ka HMS § 44 lg 1 p 1 mõttes uue ilmnenud olulise tõendina ei ole võimalik käsitleda kohtupraktikast teada saamist. Nagu MTA 11.12.2018. a vaideotsuse p-s 14 märkis, siis kohtupraktika on avalik informatsioon ja sellest mitte teadlik olemine saab olla tingitud vaid isikust endast, mitte mingitest temast sõltumatutest asjaoludest. Seega HMS-st tulenevad alused menetluse uuendamiseks antud juhul puudusid ja MTA tagastas United Oil OÜ 03.10.2018. a taotluse 18.05.2016. a otsuse nr 12.1-9/1310, 27.05.2016. a otsuse nr 12.19/1310-1-1, 22.07.2016. a otsuse nr 7.2-13/00064-3 ja 07.09.2016. a otsuse nr 12.1-9/2659-2 kehtetuks tunnistamise osas vastustaja hinnangul igati põhjendatult.
12.6.Kaebaja on märkinud, et Euroopa Kohtu otsuse nr C-453/00 kohaselt peab liikmesriigi haldusorgan lõplikuks muutunud aga Euroopa Kohtu tõlgendusega vastuolus oleva haldusotsuse vastavasisulise taotluse korral uuesti läbi vaatama ja lahendama asja kooskõlas Euroopa Kohtu poolt asjaomastele sätetele antud tõlgendustega. Kaebaja hinnangul on antud juhul Euroopa Kohtu otsuses nr C-453/00 jõustunud haldusaktide uuesti läbivaatamise eelduseks olevad tingimused täidetud. Nagu MTA 11.12.2018 vaideotsuse p-s 11 märkis, siis kaebaja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus jõustunud otsuse läbivaatamiseks esitati taotlus põhjusel, et peale otsuse jõustumist oli Euroopa Kohus
teinud jõustunud otsusega vastuolus olevate seisukohtadega otsuse. United Oil OÜ on viidanud hoopis vastuolule juba enne otsuse tegemist olemas olnud Euroopa Kohtu praktikaga. Seega antud juhul ei ole tegemist Euroopa Kohtu otsuses nr C-453/00 käsitlemist leidnud olukorraga, mistõttu tuginemine kõnealusele otsusele ei ole asjakohane ega põhjendatud. Kaebaja jätkuv tuginemine Euroopa Kohtu otsusele asjas nr C-453/00 ei muuda MTA seniseid haldus- ja vaidemenetluses seisukohti.
12.7.Kaebaja poolt esitatud Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotlust ei pea vastustaja põhjendatuks. Vastustaja hinnangul on kaebaja poolt viidatud Euroopa Kohtu otsused käsitlemist leidnud osas piisavalt üheselt mõistetavad ja seda on kaebajale ka selgitatud. Pelgalt asjaolu, et kaebaja tõlgendus ei kattu MTA ega kohtute tõlgendusega, ei saa olla aluseks eelotsuse küsimisele. Taotluse eelotsuse küsimiseks direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg 1 p c, art 14 lg 2 ja art 26 lg 1 ühetaolise kohaldamise tagamiseks esitas kaebaja ka oma kassatsioonikaebuses haldusasjas nr 3-17-110, mille Riigikohus jättis 25.06.2018 menetlusse võtmata. Seeläbi andis Riigikohus omapoolse hinnangu United Oil OÜ taotluse põhjendatusele ning vastustaja ei leia, et esineks asjaolusid, millest tingitult oleks selles osas põhjendatud Riigikohtu hinnangu kahtluse alla seadmine.
12.8.MTA leiab, et United Oil OÜ 02.01.2019 kaebus ei ole põhjendatud ja selles toodud seisukohad ei anna alust MTA 01.11.2018 otsuse nr 9-18/030744 ega ka 11.12.2018 vaideotsuse nr 6-1/4259-2 tühistamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb rahuldamata.
14.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 131 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. HKMS § 131 lg 1 p-st 2 juhindudes, on võimalik lahendada käesolev asi kohtu hinnangul kirjalikus menetluses. Kaebaja on haldusasjas nr 3-19-12 saanud esitada oma väga mahukaid ja põhjalikke seisukohti korduvalt – 02.01.2019. a kaebus (19 lk), 21.01.2019. a kaebuse täiendus (2 lk), 12.02.2019. a määruskaebus (7 lk), 12.12.2019. a kaebuse täiendus (2,5 lk). Kohus ei näe, et käesoleva vaidluse iseloomu ning vaidluse all olevaid küsimusi arvestades, oleks istungi korraldamine vajalik. Otsuse koostamine kirjalikus menetluses on võimalik ning lisaks aitab kirjalik menetlus lahendada asja menetlusosaliste aega ja muid vahendeid säästvalt. Kohus leiab, et asja lahendamine kirjalikus menetluses on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Pooled on saanud piisaval määral oma õiguslikke seisukohti kohtumenetluse kestel kui ka kohtueelselt väljendada. Kaebaja läbis kohtueelselt vaidemenetluse, mille materjalid on kohtuasja juurde võetud. Kohtuasjas ei vaielnud pooled faktiliste asjaolude üle. Seetõttu ei olnud kohtuistungi pidamiseks vajadust ning kohus jäi oma seisukoha juurde, et asi on võimalik lahendada mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega kirjalikus menetluses.
15.Kaebaja väidete kohta, et kohtu poolt määratud kirjalik menetlus takistas tal oma õiguste kohtulikku kaitsmist ning kohtu poolt antud tähtaeg täiendavate seisukohtade esitamiseks on liiga lühike, vastab kohus järgmiselt. Viimase menetlusdokumendi esitamiseks andis kohus tähtajaks 19.12.2019. Kaebaja esitas oma kaebuse täienduse kohtule varem, s.o 12.12.2019.
Seega oli kaebaja enda otsus esitada dokumendid nädal aega varem enne määratud tähtaega, mistõttu on põhjendamatud etteheited kohtu tegevusele seoses tähtaegade andmisega.
16.Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vaidlustatud MTA otsused on õiguspärased, kuna haldusmenetluse uuendamiseks puudus alus. MTA jättis tagasiulatuvalt haldusaktid nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3, 12.1-9/2659-2, 12.2-3/036643-1 kehtetuks tunnistamata õiguspäraselt.
17.Tartu Ringkonnakohus leidis käesolevas kohtuasjas tehtud 18.06.2019. a määruse punktis 7, et esitatud kaebus on sobiv õiguskaitseabinõu, kaebaja eesmärki silmas pidades. Kaebaja eesmärgi saavutamist takistab MTA 01.11.2018. a otsus nr 9-18/030744, millega maksuhaldur jättis rahuldamata kaebaja taotluse maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks ning tagastas kaebaja taotluse muude maksuhalduri haldusaktide kehtetuks tunnistamiseks. Nimetatud otsuse tühistamisel tuleb vastustajal kaebaja taotlus uuesti lahendada ning põhimõtteliselt on võimalik ka kaebaja taotluse osaline või täielik rahuldamine.
18.Kohtu hinnangul on MTA 01.11.2018. a otsus nr 9-18/030744, samuti MTA 11.12.2018. a vaideotsus nr 6-1/4259-2 antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele vastavalt HMS §-le 54. Kaebajal oli võimalus esitada MTA 01.11.2018. a otsusele vastuväited vaidemenetluses. Vastustajal puudus kohustus enne kaebaja 03.10.2018. a taotluse lahendamist täiendavalt ära kuulata, kuna vastustaja ei viidanud puudustele taotluses, vaid jättis kaebaja poolt taotletud otsused kehtetuks tunnistamata, kuna selleks puudus seaduslik alus. Kaebaja etteheited tema ärakuulamisõiguse rikkumisest ei ole põhjendatud.
19.HKMS § 202 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Vastavalt HKMS § 178 lg-le 3 kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Seetõttu on samas kohtuasjas kõrgema astme kohtu määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud määruse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel samuti kohustuslikud.
20.Ringkonnakohus selgitas 18.06.2019. a määruses, et maksuotsuse ega muude haldusaktide puhul ei ole kehtetuks tunnistamise takistuseks asjaolu, et varem on isik haldusakte tühistamiskaebusega halduskohtus vaidlustanud ja kaebus on jäänud rahuldamata. Ringkonnakohus leidis käesolevas asjas kaebaja määruskaebust lahendades, et ei ole välistatud, et maksuhaldur isiku taotluse alusel uuendab maksumenetluse ja muudab oma varasemat haldusakti või tunnistab selle kehtetuks. Seega vaatamata asjaolule, et kaebaja on nii 15.12.2016. a maksuotsuse nr 12.1-3/036643-17 osas kui ka teiste haldusaktide, mille kehtetuks tunnistamist kaebaja MTA-lt taotles, läbinud kohtumenetluse ja nende suhtes on tehtud jõustunud kohtulahendid, on kaebajal võimalik taotleda MTA-lt menetluse uuendamist.
21.Ringkonnakohus selgitas kaebajale käesoleva haldusasja määruskaebemenetluses veel, et Euroopa Kohtu 13.01.2004. a otsuses asjas nr C-453/00 antud kriteeriumidega nähakse ette kohtumenetluses kontrollitud haldusotsustuse uue läbivaatamise kohustus erandlikus olukorras, kus esmase haldusotsuse tegemise ajal kehtis asjakohane Euroopa Liidu õigus, aga haldusorgan ja kohtud jätsid selle kohaldamata või kohaldasid ebaõigesti ning samas puudus Euroopa Kohtu seisukoht sätte kohaldamise kohta ja siseriiklik kõrgem kohus jättis Euroopa Kohtult ka eelotsuse küsimata.
Sel juhul, kui Euroopa Kohus hiljem asjakohase õiguse kohaldamist selgitab, siis on isikul õigus nõuda, et haldusorgan varasema haldusotsustuse uuesti üle vaataks. Isikul ei ole aga sellist õigust, kui Euroopa Kohus on Euroopa Liidu õiguse kohaldamist selgitanud varasemalt, sest sel juhul on nii haldusorganil kui siseriiklikel kohtutel kohustus lähtuda antud tõlgendusest asja lahendamisel ning isik ise saab Euroopa Kohtu seisukohale tugineda nii haldusmenetluses, kohtule esitatavas kaebuses kui edasikaebustes kõrgema(te)le kohtu(te)le. Kaebaja arusaam, et Euroopa Kohtu varasemad otsused, millega isik ei olnud tutvunud, saavad samuti olla uueks asjaoluks, mis tingib varasema haldusotsuse ümbervaatamise, on vastuolus õiguskindluse põhimõttega ning viiks õigusrahu puudumiseni. Isiku väited ja põhjendused õiguse kohaldamise kohta üldjuhul ei ole käsitatavad menetluse uuendamist õigustavate uute tõenditena sõltumata sellest, kas isik tugineb Euroopa Kohtu otsustes esitatud seisukohtadele või kas haldusorgan ja/või kohtud asja varasemal lahendamisel kohaldasid Euroopa Liidu õigust õigesti.
22.Seega jättis vastustaja õiguspäraselt kaebaja taotluse alusel vaidlusalused MTA otsused tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamata, sest kaebaja ei esitanud uusi asjaolusid või tõendeid, mis oleksid menetluse uuendamise aluseks ja lubaksid otsused kehtetuks tunnistada. Kaebaja taotluses viidatud Euroopa Kohtu praktika oli olemas kohtumenetluse ajal.
23.HMS § 68 lg 1 kohaselt on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda HMS § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. Kui haldusorgan on menetluse lõpetanud, ei ole lõpetatud menetlust võimalik seaduses ammendavalt loetletud alusteta võimalik uuendada (Menetluse uuendamine – A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. TÜ Kirjastus, 2004, lk 242). Seetõttu on HMS § 44 lg-s 1 sätestatud alused, millal menetlus uuendatakse.
24.MTA peab haldusmenetluse uuendama üksnes juhul, kui ilmneb maksustamise seisukohalt uusi tõendeid. Maksuotsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamist reguleerib maksukorralduse seaduse (MKS) 8. peatüki 4. jagu. MKS § 101 lõikes 1 on sätestatud alused, millal võib muuta või kehtetuks tunnistada maksuotsust. Maksuotsuse kehtetuks tunnistamisel ei kohaldu HMS
4.peatüki 4. jaos sätestatu (MKS § 101 lg 1 p 5).
25.MTA on praeguses asjas leidnud, et MTA 15.12.2016. a maksuotsus nr 12.2-3/036643-17 ei kuulu kehtetuks tunnistamisele, sest maksuotsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud ning ennistamiseks ei esine aluseid (MKS 101 lg 1 p 1 ja lg 2, MKS § 50). Samuti ei ole kaebaja 03.10.2018. a taotluses esitanud uut asjaolu ega tõendit, mis MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt annaks aluse maksuotsus kehtetuks tunnistada. MKS § 102 lg 1 p 2 järgi muudetakse või tunnistatakse kehtetuks maksuotsus uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest.
26.Tuginedes käesolevas asjas esitatud ringkonnakohtu seisukohale (18.06.2019. a määruse p 10), nõustub kohus MTA seisukohaga ja leiab, et MTA jättis 15.12.2016. a maksuotsuse osas õiguspäraselt kaebaja taotluse rahuldamata. Maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks ei olnud ilmnenud uut asjaolu ega tõendit, mis ei olnud teada juba varasemalt kohtumenetluse või maksuotsuse tegemise ajal. Kaebaja tõlgendus Euroopa Kohtu lahenditest ja Euroopa Liidu õigusest ei ole praegusel juhul uus asjaolu või tõend MKS § 102 lg 1 p 2 mõttes.
27.MTA on ekslikult 01.11.2018. a otsuses märkinud, et haldusasjas nr 3-16-1036 vaadati läbi United Oil OÜ kaebus MTA 07.09.2016. a otsuse nr 12.1-9/2659-2 peale.
Kohtute infosüsteemist nähtub, et United Oil OÜ on esitanud hoopis haldusasjas nr 3-16-1803 kaebuse MTA 07.09.2016. a otsuse nr 12.1-9/2659-2 õigusvastasuse tuvastamiseks, lisaks MTA 21.09.2016. a otsuse nr 12.1-9/2659-2 tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 10.04.2017. a otsusega jäeti United Oil OÜ kaebus haldusasjas nr 3-16-1803 rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2018. a otsusega, mis jõustus 25.06.2018, ei muudetud Tallinna Halduskohtu otsust haldusasjas nr 3-16-1803 osas, millega jäeti rahuldamata kaebus MTA 07.09.2016. a otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks.
28.MTA 01.11.2018. a otsuse punkti 5 kohaselt on kaebaja varasemalt pöördunud kohtusse 03.10.2018. a taotluses nimetatud maksuhalduri haldusaktide vaidlustamiseks: - 18.05.2016. a otsuse nr 12.1-9/1310, 27.05.2016. a otsuse nr 12.1-9/1310-1-1 ja 07.09.2016. a otsuse nr 12.1-9/2659-2 osas on jõustunud kohtulahend haldusasjas nr 316-1036; - 22.07.2016. a otsuse nr 7.2-13/00064-3 osas on jõustunud kohtulahend haldusasjas nr 3-16-1597; - 15.12.2016. a maksuotsuse nr 12.1-3/036643-17 osas on jõustunud kohtulahend haldusasjas nr 3-17-110.
29.Kohtuasjas nr 3-16-1036 oli nõude esemeks MTA 18.05.2016. a otsus raske kütteõli kinnipidamiseks ning MTA 27.05.2016. a tagatise määramise otsus. Kaebaja (United Oil OÜ) esitas selles kohtuasjas apellatsioonkaebuses juba väited, et direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg-s 2 sätestatud erandit ei ole ATKEAS-sse piisava konkreetsuse, täpsuse ja selgusega üle võetud; ATKEAS § 27 lg 1 p 221 ei vasta direktiivi art 14 lg 2 mõttele, kuna seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et seadusandja soovis art 14 lg 1 p-s (c) sätestatud maksuvabastuse ilma eranditeta Eesti õigusesse üle võtta; ning seetõttu tugineb kaebaja otse direktiivi art 14 lg 1 p-s (c) sätestatud maksuvabastusele (Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2017. a otsuse p 10, alap 2).
30.Tallinna Ringkonnakohus selgitas kohtuasjas nr 3-16-1036 (p 17) järgmist: „ATKEAS § 24 lg 52 aluseks on direktiiv 2003/96/EÜ, mille järgi tuleb energiatoode maksustada kasutamisotstarbe põhiselt (art 2 lg 3). Kui energiatoodet ei ole nimetatud mootorikütuste loetelus, siis tuleb rakendada samaväärse kütuse aktsiisimäära. Liikmesriik otsustab, milline on samaväärne kütus (vt tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (302 SE) seletuskiri teise lugemise juurde). Maksu objekt ei ole praegusel juhul ebaselge: maksustatakse tarbimisse lubatud rasket kütteõli. Kuidas sisustada ATKEAS § 24 lgs 52 kasutatud mõisted „omadustelt sarnane diislikütusega“ ja „kasutatav mootorikütusena“, jättis seadusandja maksuhalduri otsustada, kes saab arvestada iga konkreetse juhtumi asjaolusid. ATKEAS § 24 lg 52 sõnastusest ja eelnõu 491 SE seletuskirjast järeldub, et kõige olulisem on kütteõli kasutusotstarve. Kui maksuhaldur on piisavalt tõendanud ja põhjendanud kütteõli sarnasust diislikütusega ja selle kasutatavust mootorikütusena, tuleb kütteõli käitlejal tõendada, et toodet ei kasutata mootorikütusena.“
31.Tallinna Ringkonnakohus vastas haldusasja nr 3-16-1036 otsuses (p 19) ka kaebaja väitele direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg-s 2 sätestatud erandi kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et ATKEAS § 27 lg 1 p-s 221 on kehtestatud direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg-s 2 lubatud erand. Kaebaja seisukoht, et erand pole Eesti õiguses piisava konkreetsuse, täpsuse ja selgusega kehtestatud, on ringkonnakohtu hinnangul alusetu. Sätte sõnastusest on üheselt arusaadav, et aktsiisivabastus kehtib väljaspool Eestit sõitvas laevas kasutatavale kütusele, s.o direktiivi art 14 lg 2 mõttes on maksuvabastuse kohaldamisala piiratud rahvusvaheliste ja liikmesriikide vaheliste vedudega. Seega pole Eesti seaduste järgi igasugune laeva mootoris kasutatav kütus aktsiisist vabastatud. Kaebaja pole väitnud, et kütus müüdi kasutamiseks väljaspool Eestit
sõitvas laevas, mistõttu ei laiene vaidlusalusele kütusele maksuvabastus. Samuti ei tulene Euroopa Liidu õigusest absoluutset keeldu maksustada tarbimisse lubatud kaupa täiendavalt. Ringkonnakohtu arvates ei ole liidu õigusega ilmselges vastuolus siseriiklikud sätted, mis näevad maksudest kõrvalehoidumise vältimise ja võrdse konkurentsi tagamise huvides teatud asjaolude esinemisel ette täiendava aktsiisi määramise tarbimisse lubatud kaubalt. Kokkuvõttes leidis Tallinna Ringkonnakohus 27.09.2017. a otsuses kohtuasjas nr 3-16-1036, et juhul kui isik võõrandab raske kütteõli eesmärgiga võtta see kasutusse mootorikütusena, tekib sellel isikul kohustus aktsiisi tasumiseks. ATKEAS § 24 lg 52 alusel tekib maksukohustus kütuse käitlejal – selleks võib olla muu hulgas kütuse edasimüüja, kes müüb varasemalt tarbimisse lubatud kütuse mootorikütusena kasutamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 12.02.2018.
32.Kohtuasjas nr 3-16-1597 vaidlustas United Oil OÜ MTA 22.07.2016. a otsust nr 7.213/00064-3 aktsiisideklaratsiooni parandamata jätmise kohta, esitades kaebuse väitena, et MTA jättis vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga sisustamata objektiivsed omadused, mille alusel maksustatakse rasket kütteõli diislikütuse aktsiisimääraga (kohtuotsus p 4, alapunkt 2). Samuti esitas kaebaja nimetatud kohtuasjas ka apellatsioonkaebuses väite, et Euroopa Kohtu praktika järgi ei saa laevakütust (United DMA-d) mootorikütusena maksustada. Kaebaja (apellant) viitas apellatsioonkaebuses veel Nõukogu direktiivile 2003/96/EÜ, väites, et direktiivi art 14 lg-s 2 sätestatud erandit ei ole ATKEAS-sse piisava konkreetsuse, täpsuse ja selgusega üle võetud ning kaebaja soovis tugineda otse direktiivi art 14 lg 1 p-s c sätestatud maksuvabastusele. Seega esitas kaebaja kohtuasjas nr 3-16-1597 juba sisuliselt samad väited, nagu 03.10.2018. a taotluses MTA-le ning käesolevas kaebuses kohtule.
33.Tallinna Ringkonnakohus kontrollis MTA 22.07.2016. a otsuse vastavust Euroopa Liidu õiguse ja kohtupraktikaga haldusasjas nr 3-16-1597. Ringkonnakohus leidis nimetatud asjas, et direktiivis 2003/96/EÜ peetakse oluliseks eelkõige mootorikütuste ja kütteainete eristamist; mootorikütuste omavaheline eristamine (sh laevakütuse eristamine muudest mootorikütustest) omab tähtsust eelkõige aktsiisivabastuse kohaldamise seisukohast; kui direktiivis ei oleks soovitud laeva mootoris kasutatavat kütust käsitada mootorikütusena, siis oleks see selgelt sätestatud. ATKEAS § 27 lg 1 p-s 221 on kehtestatud direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg-s 2 lubatud erand. Kaebaja seisukoht, et erand pole Eesti õiguses piisava konkreetsuse, täpsuse ja selgusega kehtestatud, oli ringkonnakohtu hinnangul alusetu. Sätte sõnastusest on üheselt arusaadav, et aktsiisivabastus kehtib väljaspool Eestit sõitvas laevas kasutatavale kütusele, s.o direktiivi art 14 lg 2 mõttes on maksuvabastuse kohaldamisala piiratud rahvusvaheliste ja liikmesriikide vaheliste vedudega. Kokkuvõttes leidis Tallinna Ringkonnakohus 27.09.2017. a otsusega haldusasjas nr 3-16-1597, et MTA 22.07.2016 otsus on õiguspärane ning Euroopa Liidu õigusega ei ole ilmselges vastuolus siseriiklikud sätted, mis näevad maksudest kõrvalehoidumise vältimise ja võrdse konkurentsi tagamise huvides teatud asjaolude esinemisel ette täiendava aktsiisi määramise tarbimisse lubatud kaubalt. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 12.02.2018.
34.Haldusasjas nr 3-17-110 vaatas halduskohus läbi United Oil OÜ kaebuse MTA 15.12.2016. a maksuotsuse nr nr 12.1-3/036643-17 tühistamise nõudes. Tallinna Ringkonnakohus tegi haldusasjas nr 3-17-110 otsuse 23.02.2018. Ringkonnakohus jättis United Oil OÜ kaebuse rahuldamata. Nagu varasemates haldusasjades, väitis ka selles asjas kaebaja, et MTA arusaam ATKEAS § 24 lg 52 rakendamisest on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Kaebaja taotles nimetatud normi kohaldamata jätmist, kuna see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Tallinna Ringkonnakohus märkis 23.02.2018. a otsuse p-s 10, et varasemalt on kohtud hinnanud ja ATKEAS § 24 lg 52 on põhiseadusega kooskõlas. EL direktiividega vastuolu ei leidnud
ringkonnakohus ka selles asjas. Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2018. a otsus jõustus 25.06.2018.
35.Sama õigusliku küsimusega seotud kohtuasi nr 3-18-1656 on käesoleva otsuse tegemise hetkel pooleli Tartu Ringkonnakohtus. Ka seal on kaebaja esitanud taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks.
36.Kaebaja leiab, et vaidlusaluste haldusaktide kohtumenetlustes jätsid kohtud EuKo eelotsuse küsimata, seega sõltumata MKS §-d 101-103 ja HMS § 44 sõnastusest tuleb käesoleval juhul vaidlusalused haldusaktid vastustaja poolt uuesti menetleda ja EuKo tõlgendustega kooskõlaliselt lahendada.
37.Kohtu hinnangul ei ole käesoleva kohtuasja lahendamiseks vajalik Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine. Kõiki varasemaid kohtumenetlusi ja kohtute seisukohti arvesse võttes, ei ole kaebaja 03.10.2018. a taotlusel menetluse uuendamiseks alust. MTA jättis õiguspäraselt muude taotluses märgitud MTA otsuste nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3, 12.19/2659-2 osas haldusmenetluse uuendamata, sest kaebaja enda tõlgendus Euroopa Kohtu teatud otsustele või kohaldamisele kuuluva direktiivi sätete kohta ei ole uued asjaolud või tõendid, mille puhul peaks haldusorgan otsused üle vaatama. Kaebajal on pooleli parajasti veel üks kohtuvaidlus (haldusasi nr 3-18-1656), kus ta saab esitada veel kord omapoolseid seisukohti ja taotlusi. Praegusel juhul ei näe kohus asja lahendamiseks Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise vajadust. Kohtu arvates soovib kaebaja meeleheitlikult, et tema tõlgendus kohtupraktikale ja Euroopa Liidu kohaldamise üle leiaks kinnitust, kuid samas ei ole kaebaja siiski faktiliselt tõendanud, et tema poolt müüdud nn laevakütust (raske kütteõli United DMA) ei kasutatud kui mootorikütust, vaid muuks otstarbeks, mis võiks kaasa tuua teistsuguse maksustamise regulatsiooni kohaldamise.
38.Eeltoodule tuginedes, jätab kohus kaebuse rahuldamata.
39.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt peab kaebaja kandma menetluskulud. Vastustaja ei taotlenud menetluskulusid, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2021.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2021.a otsus Resolutsioon
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.01.2020. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus küsida Euroopa Kohtult eelotsust.
4.Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.