Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits 13.05.2021, Tartu 3-19-12 United Oil OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 01.11.2018. a otsuse nr 9-18/030744 ja 11.12.2018. a vaideotsuse nr 6-1/4259-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks tunnistada tagasiulatuvalt kehtetuks haldusaktid nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3, 12.1-9/2659-2, 12.2-3/036643-17 Tartu Halduskohtu 30.01.2020. a otsus United Oil OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant United Oil OÜ Esindaja Kristjan Olei Vastustaja Maksu- ja Tolliamet (MTA)
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.01.2020. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus küsida Euroopa Kohtult eelotsust.
4.Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 14.06.2021 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.United Oil OÜ esitas 03.10.2018 MTA-le taotluse tunnistada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 65 lg 1 alusel tagasiulatuvalt kehtetuks haldusaktid nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3, 12.1-9/2659-2, 12.2-3/036643-17.
Taotluse kohaselt sai United Oil OÜ esindaja teada Euroopa Kohtu lahenditest ühendatud kohtuasjas nr C-145/06 ja C-146/06 ning lahendist nr T-351/02, milles antud tõlgenduste kohaselt on MTA vastuolus Euroopa Liidu õigusega defineerinud laevas navigeerimiseks kasutatava kütuse mootorikütuseks, nõudnud taotlejalt laevakütuse käitlemisel mootorikütuse aktsiisimaksu tasumist ja taotleja laevakütust mootorikütusena kinni pidanud. United Oil OÜ tugines Euroopa Kohtu otsusele C-453/00 ning Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg 1 p-le c ja taotles laeva navigeerimiseks kasutatud kütustele aktsiisimaksu vabastuse kohaldamist.
2.MTA jättis 01.11.2018. a otsusega nr 9-18/030744 United Oil OÜ taotluse maksuhalduri 15.12.2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/036643-17 osas rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning tagastas taotluse maksuhalduri otsuste nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3, 12.1-9/2659-2 osas (resolutsiooni p 2). MTA leidis, et kohtupraktikast teadasaamine ei ole käsitletav uue asjaoluna maksukorralduse seaduse (MKS) tähenduses, mis tingiks maksuhalduri haldusakti (maksuotsuse) muutmise ning kohtulahend nr C-145/06 ja C-146/06 ei puutu oma sisult maksuhalduri haldusaktidesse.
3.United Oil OÜ esitas MTA 01.11.2018. a otsuse peale vaide, mille MTA jättis 11.12.2018. a vaideotsusega nr 6-1/4259-2 rahuldamata. Kaebus
4.United Oil OÜ esitas Tartu Halduskohtule 02.01.2019 hiljem täiendatud kaebuse, milles taotles MTA 01.11.2018. a otsuse nr 9-18/030744 ja 11.12.2018. a vaideotsuse nr 6-1/4259-2 tühistamist. Lisaks taotles United Oil OÜ Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist.
5.Kaebajale said teatavaks Euroopa Kohtu lahendid nr C-145/06, C-146/06 ning T-351/02, mille kohaselt on EL õigusega vastuolus käsitleda laevas navigeerimiseks kasutatavat kütust mootorikütusena ja rakendada EL riigiabi reegleid. See on vastuolus ATKEAS § 27 lg 1 p-ga 221.
6.MTA ei põhjendanud kaebaja poolt esile toodud Euroopa Kohtu tõlgenduste ja MTA haldusaktide vastuolusid. Kaebaja arvates rikub MTA MKS § 1 lg-t 5.
7.Vaideotsuse resolutsioon ja põhjendused on omavahel vastuolus. MTA arvates ei pea ta järgima Euroopa Kohtu lahendi C-453/00 seisukohti, kuna kaebaja poolt esile toodud Euroopa Kohtu tõlgendused on antud enne, mitte pärast MTA haldusaktide tegemist. Kaebaja arvates on MTA seisukoht vastuolus õigusliku loogikaga, EL õiguse rakendamise põhimõtetega ning Euroopa Kohtu tõlgendustega EL õiguse siseriikliku rakendamise kohta.
8.Euroopa Kohtu asja nr C-2/06 p-des 81-83 toodud kohtujuristi selgituste kohaselt on oluline tagada kaebajale võimalus tugineda talle ühenduse õigusega antud õigustele siis, kui siseriiklikud kaebevõimalused on ammendunud ja kui viimases astmes asju lahendanud kohus on jätnud Euroopa Kohtult eelotsuse küsimata. Kaebaja vaidlustas kõik vaidlusalused haldusaktid ja need jõustusid Riigikohtu menetlusse mittevõtmiste määruste tegemisel, ilma et kohtud oleksid Euroopa Kohtult eelotsust küsinud. Lisaks on asjas nr C-2/06 kohtujurist välja toonud, et EL õigusega vastuolus olevad haldusaktid tuleb uuesti läbi vaadata ka muudel juhtudel, kui siseriiklikud õigusnormid seda lubavad. Sellisteks siseriiklikeks õigusnormideks on HMS § 44 lg 1 p 2 ja § 65 lg 1. Lisaks on asjas nr C-2/06 kohtujurist selgitanud, et haldusakti uuesti läbivaatamise kohustus tekib siis, kui ilmneb, et haldusakt on vastuolus Euroopa Kohtu tõlgendustega, ja siseriiklikus menetluses on jäetud Euroopa Kohtult eelotsus küsimata. Vaidlustatud otsus ja vaideotsus on vastuolus Euroopa Kohtu tõlgendusega asjas nr C-2/06.
9.Euroopa Kohtu tõlgendused ei olnud esialgsete haldusmenetluste ajal teada kaebajale, MTA-le ega kohtumenetlustes ka kohtutele. EL õiguse otsekohaldamine ja Euroopa Kohtu tõlgenduste ning siseriikliku õiguse ja halduspraktika vastuolu tuvastamine ning väljatoomine ei kuulu kaebaja tavapärase hoolsuskohustuse hulka, selle hilisem avastamine ei ole käsitletav kaebaja hoolsuskohustuse rikkumisena.
10.MTA pidi MKS § 14 lg-te 1 ja 2 ning § 15 kohaselt kaebajale juba esialgses haldusmenetluses selgitama kõiki vaidlusaluste haldusaktide tegemise aluseks olevaid asjaolusid, mis hõlmab ka laeva navigeerimiseks kasutatava energiatoote defineerimist ja maksustamist ning riigiabi reeglite ja rakendamise keelu järgimist Euroopa Kohtu tõlgenduste kohaselt. MKS § 11 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et MTA ise rikkus varasemaid haldusakte tehes asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise kohustust, mis tingib antud haldusaktide õigusvastasuse.
11.Vaidlustatud otsus on õigusvastane veel seetõttu, et MTA ei andnud enne vaidlustatud otsuse tegemist võimalust arvamuse ja vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 2 ja MKS § 13 lg 1). MTA tugines uutele asjaoludele ja seisukohtadele, mille kohta kaebaja ei saanud oma vastuväiteid esitada. Vaideotsusest nähtub, et vaidlustatud otsuses tegi MTA kaalutlusvigu. Vastus kaebusele
12.MTA palus hiljem täiendatud vastuses kaebusele jätta see rahuldamata. Halduskohtu otsus
13.Tartu Halduskohus jättis 30.01.2020. a otsusega taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks rahuldamata ja kaebuse rahuldamata.
14.Viimase menetlusdokumendi esitamiseks andis kohus tähtajaks 19.12.2019. Kaebaja esitas oma kaebuse täienduse kohtule varem, s.o 12.12.2019. Seega oli kaebaja enda otsus esitada dokumendid nädal aega varem enne määratud tähtaega, mistõttu on põhjendamatud etteheited halduskohtu tegevusele seoses tähtaegade andmisega.
15.Vaidlustatud MTA otsused on õiguspärased, kuna haldusmenetluse uuendamiseks puudus alus. MTA jättis tagasiulatuvalt haldusaktid nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3, 12.1-9/2659-2, 12.2-3/036643-1 kehtetuks tunnistamata õiguspäraselt.
16.Halduskohtu hinnangul olid MTA 01.11.2018. a otsus nr 9-18/030744, samuti MTA 11.12.2018. a vaideotsus nr 6-1/4259-2 õiguspärased. Kaebajal oli võimalus esitada MTA 01.11.2018. a otsusele vastuväited vaidemenetluses. MTA-l puudus kohustus enne kaebaja 03.10.2018. a taotluse lahendamist kaebaja täiendavalt ära kuulata, kuna MTA ei viidanud puudustele taotluses, vaid jättis kaebaja poolt taotletud otsused kehtetuks tunnistamata, kuna selleks puudus seaduslik alus. Kaebaja etteheited tema ärakuulamisõiguse rikkumisest ei ole põhjendatud.
17.Vaatamata asjaolule, et kaebaja on nii 15.12.2016. a maksuotsuse nr 12.1-3/036643-17 osas kui ka teiste haldusaktide osas, mille kehtetuks tunnistamist kaebaja MTA-lt taotles, läbinud kohtumenetluse ja nende suhtes on tehtud jõustunud kohtulahendid, on kaebajal võimalik taotleda MTA-lt menetluse uuendamist.
18.Ringkonnakohus selgitas kaebajale käesoleva haldusasja määruskaebemenetluses veel, et Euroopa Kohtu 13.01.2004. a otsuses asjas nr C-453/00 antud kriteeriumidega nähakse ette kohtumenetluses kontrollitud haldusotsustuse uue läbivaatamise kohustus erandlikus olukorras,
kus esmase haldusotsuse tegemise ajal kehtis asjakohane EL õigus, aga haldusorgan ja kohtud jätsid selle kohaldamata või kohaldasid ebaõigesti ning samas puudus Euroopa Kohtu seisukoht sätte kohaldamise kohta ja siseriiklik kõrgem kohus jättis Euroopa Kohtult ka eelotsuse küsimata.
19.Sel juhul, kui Euroopa Kohus hiljem asjakohase õiguse kohaldamist selgitab, siis on isikul õigus nõuda, et haldusorgan varasema haldusotsustuse uuesti üle vaataks. Isikul ei ole aga sellist õigust, kui Euroopa Kohus on EL õiguse kohaldamist selgitanud varasemalt, sest sel juhul on nii haldusorganil kui siseriiklikel kohtutel kohustus lähtuda antud tõlgendusest asja lahendamisel ning isik ise saab Euroopa Kohtu seisukohale tugineda nii haldusmenetluses, kohtule esitatavas kaebuses kui edasikaebustes kõrgema(te)le kohtu(te)le. Kaebaja arusaam, et Euroopa Kohtu varasemad otsused, millega isik ei olnud tutvunud, saavad samuti olla uueks asjaoluks, mis tingib varasema haldusotsuse ümbervaatamise, on vastuolus õiguskindluse põhimõttega ning viiks õigusrahu puudumiseni. Isiku väited ja põhjendused õiguse kohaldamise kohta üldjuhul ei ole käsitatavad menetluse uuendamist õigustavate uute tõenditena sõltumata sellest, kas isik tugineb Euroopa Kohtu otsustes esitatud seisukohtadele või kas haldusorgan ja/või kohtud asja varasemal lahendamisel kohaldasid EL õigust õigesti.
20.Seega ei esitanud kaebaja uusi asjaolusid või tõendeid, mis oleksid menetluse uuendamise aluseks ja lubaksid otsused kehtetuks tunnistada. Kaebaja taotluses viidatud Euroopa Kohtu praktika oli olemas kohtumenetluse ajal.
21.HMS § 68 lg 1 kohaselt on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda HMS § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. Kui haldusorgan on menetluse lõpetanud, ei ole lõpetatud menetlust võimalik seaduses ammendavalt loetletud alusteta uuendada (Menetluse uuendamine. – A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. TÜ Kirjastus 2004, lk 242). Seetõttu on HMS § 44 lg-s 1 sätestatud alused, millal menetlus uuendatakse.
22.MTA peab haldusmenetluse uuendama üksnes juhul, kui ilmneb maksustamise seisukohalt uusi tõendeid. Maksuotsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist reguleerib MKS 8. ptk 4. jagu. MKS § 101 lg-s 1 on sätestatud alused, millal võib muuta või kehtetuks tunnistada maksuotsuse. Maksuotsuse kehtetuks tunnistamisel ei kohaldu HMS 4. ptk 4. jaos sätestatu (MKS § 101 lg 1 p 5).
23.MKS § 102 lg 1 p 2 järgi muudetakse või tunnistatakse kehtetuks maksuotsus uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Tuginedes ringkonnakohtu seisukohale (18.06.2019. a määruse p 10), nõustus halduskohus MTA-ga ja leidis, et MTA jättis 15.12.2016. a maksuotsuse osas õiguspäraselt kaebaja taotluse rahuldamata. Maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks ei olnud ilmnenud uut asjaolu ega tõendit, mis ei olnud teada juba varasemalt kohtumenetluse või maksuotsuse tegemise ajal. Kaebaja tõlgendus Euroopa Kohtu lahenditest ja Euroopa Liidu õigusest ei ole praegusel juhul uus asjaolu ega tõend MKS § 102 lg 1 p 2 mõttes.
24.MTA märkis 01.11.2018. a otsuses ekslikult, et haldusasjas nr 3-16-1036 vaadati läbi United Oil OÜ kaebus MTA 07.09.2016. a otsuse nr 12.1-9/2659-2 peale. Kohtute infosüsteemist nähtub, et United Oil OÜ on esitanud hoopis haldusasjas nr 3-16-1803 kaebuse MTA 07.09.2016. a otsuse nr 12.1-9/2659-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ja MTA 21.09.2016. a otsuse nr 12.1-9/2659-2 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 10.04.2017. a otsusega United Oil OÜ kaebuse haldusasjas nr 3-16-1803 rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus ei muutnud 15.02.2018. a otsusega, mis jõustus 25.06.2018, halduskohtu otsust osas, milles jäi rahuldamata kaebus MTA 07.09.2016. a otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks.
25.MTA 01.11.2018. a otsuse p 5 kohaselt on kaebaja varasemalt pöördunud kohtusse 03.10.2018. a taotluses nimetatud maksuhalduri haldusaktide vaidlustamiseks: - 18.05.2016. a otsuse nr 12.1-9/1310, 27.05.2016. a otsuse nr 12.1-9/1310-1-1 ja 07.09.2016. a otsuse nr 12.1-9/2659-2 osas on jõustunud kohtulahend haldusasjas nr 3-16-1036; - 22.07.2016. a otsuse nr 7.2-13/00064-3 osas on jõustunud kohtulahend haldusasjas nr 3-16-1597; - 15.12.2016. a maksuotsuse nr 12.1-3/036643-17 osas on jõustunud kohtulahend haldusasjas nr 3-17-110.
26.Haldusasjas nr 3-16-1036 oli nõude esemeks MTA 18.05.2016. a otsus raske kütteõli kinnipidamiseks ning MTA 27.05.2016. a tagatise määramise otsus. United Oil OÜ väitis selles kohtuasjas apellatsioonkaebuses, et direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg-s 2 sätestatud erandit ei ole ATKEAS-ga piisava konkreetsuse, täpsuse ja selgusega üle võetud; ATKEAS § 27 lg 1 p 221 ei vasta direktiivi art 14 lg 2 mõttele, kuna seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et seadusandja soovis art 14 lg 1 p-s c sätestatud maksuvabastuse ilma eranditeta Eesti õigusesse üle võtta. Seetõttu tugines United Oil OÜ otse direktiivi art 14 lg 1 p-s c sätestatud maksuvabastusele (Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2017. a otsuse p 10, alap 2).
27.Tallinna Ringkonnakohus selgitas haldusasjas nr 3-16-1036 (p 17) järgmist: „ATKEAS § 24 lg 52 aluseks on direktiiv 2003/96/EÜ, mille järgi tuleb energiatoode maksustada kasutamisotstarbe põhiselt (art 2 lg 3). Kui energiatoodet ei ole nimetatud mootorikütuste loetelus, siis tuleb rakendada samaväärse kütuse aktsiisimäära. Liikmesriik otsustab, milline on samaväärne kütus (vt tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (302 SE) seletuskiri teise lugemise juurde). Maksu objekt ei ole praegusel juhul ebaselge: maksustatakse tarbimisse lubatud rasket kütteõli. Kuidas sisustada ATKEAS § 24 lg-s 52 kasutatud mõisted „omadustelt sarnane diislikütusega“ ja „kasutatav mootorikütusena“, jättis seadusandja maksuhalduri otsustada, kes saab arvestada iga konkreetse juhtumi asjaolusid. ATKEAS § 24 lg 52 sõnastusest ja eelnõu 491 SE seletuskirjast järeldub, et kõige olulisem on kütteõli kasutusotstarve. Kui maksuhaldur on piisavalt tõendanud ja põhjendanud kütteõli sarnasust diislikütusega ja selle kasutatavust mootorikütusena, tuleb kütteõli käitlejal tõendada, et toodet ei kasutata mootorikütusena.“
28.Tallinna Ringkonnakohus vastas haldusasja nr 3-16-1036 otsuses (p 19) ka kaebaja väitele direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg-s 2 sätestatud erandi kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et ATKEAS § 27 lg 1 p-s 221 on kehtestatud direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg-s 2 lubatud erand. Kaebaja seisukoht, et erand pole Eesti õiguses piisava konkreetsuse, täpsuse ja selgusega kehtestatud, oli ringkonnakohtu hinnangul alusetu. Sätte sõnastusest on üheselt arusaadav, et aktsiisivabastus kehtib väljaspool Eestit sõitvas laevas kasutatavale kütusele, s.o direktiivi art 14 lg 2 mõttes on maksuvabastuse kohaldamisala piiratud rahvusvaheliste ja liikmesriikide vaheliste vedudega. Seega pole Eesti seaduste järgi igasugune laeva mootoris kasutatav kütus aktsiisist vabastatud. Kaebaja pole väitnud, et kütus müüdi kasutamiseks väljaspool Eestit sõitvas laevas, mistõttu ei laiene vaidlusalusele kütusele maksuvabastus. Samuti ei tulene EL õigusest absoluutset keeldu maksustada tarbimisse lubatud kaupa täiendavalt. Ringkonnakohtu arvates ei olnud EL õigusega vastuolus siseriiklikud sätted, mis näevad maksudest kõrvalehoidumise vältimise ja võrdse konkurentsi tagamise huvides teatud asjaolude esinemisel ette täiendava aktsiisi määramise tarbimisse lubatud kaubalt. Kokkuvõttes leidis Tallinna Ringkonnakohus 27.09.2017. a otsuses nr 3-16-1036, et juhul kui isik võõrandab raske kütteõli eesmärgiga võtta see kasutusse mootorikütusena, tekib sellel isikul kohustus aktsiisi tasumiseks. ATKEAS § 24 lg 52 alusel tekib maksukohustus kütuse käitlejal – selleks võib olla muu hulgas kütuse edasimüüja, kes müüb varasemalt tarbimisse lubatud kütuse mootorikütusena kasutamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 12.02.2018.
29.Haldusasjas nr 3-16-1597 vaidlustas United Oil OÜ MTA 22.07.2016. a otsust nr 7.2-13/00064-3 aktsiisideklaratsiooni parandamata jätmise kohta, esitades kaebuse väitena, et MTA jättis vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga sisustamata objektiivsed omadused, mille alusel maksustatakse rasket kütteõli diislikütuse aktsiisimääraga (kohtuotsus p 4, alapunkt 2). Samuti esitas kaebaja nimetatud kohtuasjas apellatsioonkaebuses väite, et Euroopa Kohtu praktika järgi ei saa laevakütust (United DMA-d) mootorikütusena maksustada. United Oil OÜ viitas apellatsioonkaebuses veel Nõukogu direktiivile 2003/96/EÜ, väites, et direktiivi art 14 lg-s 2 sätestatud erandit ei ole ATKEAS-ga piisava konkreetsuse, täpsuse ja selgusega üle võetud ning kaebaja soovis tugineda otse direktiivi art 14 lg 1 p-s c sätestatud maksuvabastusele. Seega esitas kaebaja haldusasjas nr 3-16-1597 sisuliselt samad väited nagu 03.10.2018. a taotluses MTA-le ning käesolevas kaebuses halduskohtule.
30.Tallinna Ringkonnakohus kontrollis MTA 22.07.2016. a otsuse vastavust Euroopa Liidu õiguse ja kohtupraktikaga haldusasjas nr 3-16-1597. Ringkonnakohus leidis nimetatud asjas, et direktiivis 2003/96/EÜ peetakse oluliseks eelkõige mootorikütuste ja kütteainete eristamist. Mootorikütuste omavaheline eristamine (sh laevakütuse eristamine muudest mootorikütustest) omab tähtsust eelkõige aktsiisivabastuse kohaldamise seisukohast: kui direktiivis ei oleks soovitud laeva mootoris kasutatavat kütust käsitada mootorikütusena, siis oleks see selgelt sätestatud. ATKEAS § 27 lg 1 p-s 221 on kehtestatud direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg-s 2 lubatud erand. Kaebaja seisukoht, et erand pole Eesti õiguses piisava konkreetsuse, täpsuse ja selgusega kehtestatud, oli ringkonnakohtu hinnangul alusetu. Sätte sõnastusest on üheselt arusaadav, et aktsiisivabastus kehtib väljaspool Eestit sõitvas laevas kasutatavale kütusele, s.o direktiivi art 14 lg 2 mõttes on maksuvabastuse kohaldamisala piiratud rahvusvaheliste ja liikmesriikide vaheliste vedudega. Kokkuvõttes leidis Tallinna Ringkonnakohus 27.09.2017. a otsuses haldusasjas nr 3-16-1597, et MTA 22.07.2016. a otsus oli õiguspärane ning EL õigusega ei ole ilmselges vastuolus siseriiklikud sätted, mis näevad maksudest kõrvalehoidumise vältimise ja võrdse konkurentsi tagamise huvides teatud asjaolude esinemisel ette täiendava aktsiisi määramise tarbimisse lubatud kaubalt. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 12.02.2018.
31.Haldusasjas nr 3-17-110 vaatas halduskohus läbi United Oil OÜ kaebuse MTA 15.12.2016. a maksuotsuse nr 12.1-3/036643-17 tühistamise nõudes. Tallinna Ringkonnakohus tegi haldusasjas nr 3-17-110 otsuse 23.02.2018. Ringkonnakohus jättis United Oil OÜ kaebuse rahuldamata. Nagu varasemates haldusasjades, väitis ka selles asjas kaebaja, et MTA arusaam ATKEAS § 24 lg 52 rakendamisest on vastuolus EL õigusega. Kaebaja taotles nimetatud normi kohaldamata jätmist, kuna see on vastuolus põhiseadusega. Tallinna Ringkonnakohus märkis otsuses (p 10), et varasemalt on kohtud hinnanud ja ATKEAS § 24 lg 52 on põhiseadusega kooskõlas. EL direktiividega vastuolu ei leidnud ringkonnakohus ka selles asjas. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 25.06.2018.
32.Halduskohtu hinnangul ei olnud käesoleva kohtuasja lahendamiseks vajalik Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine. Kõiki varasemaid kohtumenetlusi ja kohtute seisukohti arvesse võttes, ei ole kaebaja 03.10.2018. a taotlusel menetluse uuendamiseks alust. MTA jättis õiguspäraselt muude taotluses märgitud MTA otsuste nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3, 12.1-9/2659-2 osas haldusmenetluse uuendamata, sest kaebaja enda tõlgendus Euroopa Kohtu teatud otsustele või kohaldamisele kuuluva direktiivi sätete kohta ei ole uued asjaolud või tõendid, mille puhul peaks haldusorgan otsused üle vaatama. Halduskohtu arvates ei ole kaebaja tõendanud, et tema poolt müüdud nn laevakütust (raske kütteõli United DMA) ei kasutatud kui mootorikütust, vaid muuks otstarbeks, mis võiks kaasa tuua teistsuguse maksustamise regulatsiooni kohaldamise.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Kaebaja apellatsioonkaebus
33.United Oil OÜ esitas 02.03.2020 hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsuse ja saata asi samale kohtule uuesti otsustamiseks või alternatiivselt kaebus rahuldada. United Oil OÜ kordab taotlust küsida EL õiguse ühetaolise kohaldamise tagamiseks Euroopa Kohtult eelotsust. Samuti palub United Oil OÜ: „ELTL artikli 108 lõike 3 viimases lauses sätestatud abikavade rakendamise keelu tunnustatud vahetu mõju ja määruse (EL) 2015/1589 artikli 3 alusel peatada: a) siseriiklike sätete ATKEAS § 24 lg 5, lg 5 1 ja lg 52 mõju laevas navigeerimiseks kasutatavatele kütustele valikulist maksukohustust kehtestavas osas ning säte ATKEAS § 27 lg 1 p 221 mõju valikulist maksuvabastust kehtestavas osas. b) MTA haldusaktide nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3, 12.1-9/2659-2, 12.1-3/036643-17 täitmine.“
34.United Oil OÜ leiab, et kirjaliku menetlusvormi määramine riivab tema PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust. Kaebaja osales menetluses ilma advokaadist esindajata.
35.Halduskohtu 05.12.2019. a määrus, mille kaebaja sai kätte 07.12.2019, oli eksitav. Määruse resolutsioonis andis kohus kaebajale tähtaja esitada võimalikud muud menetlusdokumendid hiljemalt 19.12.2019 ning määruse põhjenduses täpsustas, et uusi asjaolusid sisaldav menetlusdokument tuleb esitada vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu. Kuna kaebuse täiendus sisaldas uue asjaoluna menetluse kestel, Euroopa Kohtu 29.07.2019. a otsuses nr C-620/17 antud tõlgendusi, siis olid need uued asjaolud, mis tuli esitada 12.12.2019. Niivõrd lühike tähtaeg kahjustas kaebaja menetluslikke õiguseid.
36.Halduskohtu 05.12.2019. a määrus on vastuolus HKMS § 131 lg 6 kohase põhjendamiskohustusega. Selgitus, et kohus põhjendab kirjaliku menetluse määramist alles kohtulahendis ei võimalda kaebajal, kelle õigusi piirati, määrusest kohtu motiive tuvastada.
37.Halduskohus eksis, et asjas on arutusel ainult õiguslikud küsimused ja seetõttu võis HKMS § 131 lg 2 kohasaelt kaebaja kohtuistungil osalemise õigust piirata. Otsuse p-s 37 asus halduskohus seisukohale, et „kaebaja ei ole siiski faktiliselt tõendanud, et tema poolt müüdud nn laevakütust (raske kütteõli United DMA) ei kasutatud kui mootorikütust, vaid muuks otstarbeks, mis võiks kaasa tuua teistsuguse maksustamise regulatsiooni kohaldamise“. Seega tugines halduskohus otsuses faktilistele asjaoludele, mille kohta kaebajal puudus võimalus oma seisukohti kohtuistungil esitada. Kaebaja oleks saanud kohtuistungil halduskohtule selgitada, et laevas kasutatakse kütust elektri tootmiseks, ahjus sooja tootmiseks ja toidu valmistamiseks (Lisa 1 lk 9 tabel 1 ja selle tõlge), millest ükski ei liigitu mootorikütusena kasutamiseks. Kaebaja esitatud tõendite kohaselt leiab ainult 41,3% laeva tarnitud kütusest kasutust tõukejõu saamiseks. Lisaks oleks kaebaja saanud selgitada, mis vahe on laeval ja mootorsõidukil, ning miks ei saa laevas kasutatavat kütust defineerida mootorikütuseks.
38.Halduskohus rikkus HKMS § 2 lg-te 4 ja 5 tingimusi, jättes otsuse p-s 37 toodud laevakütuse mootorikütusest erineva kasutuse kohta seisukoha võtmiseks vajalikud andmed välja selgitamata ja vajalikud tõendid kogumata. Halduskohus rikkus ka HKMS § 157 lg 2 viimast lauset. Kirjaliku menetlusega seadis halduskohus kaebajale olulise takistuse oma seisukohtade esitamiseks.
39.Halduskohus jättis lahendamata kaebuse ühe põhiargumendi, mille kohaselt ei tohi riigiabi reeglite rikkumise tõttu Eestis rakendada ühtegi direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg 1 p c kohustuslikku maksuvabastust piiravat erandit. United Oil OÜ viitab kaebuse argumentidele.
40.ATKEAS § 27 lg 1 p-s 221 kohustusliku maksuvabastuse erandit kehtestades ei ole Eesti järginud EL riigiabi kehtestamise reegleid, mistõttu on selle sätte siseriiklik kohaldamine keelatud. United Oil OÜ tugineb Euroopa Kohtu otsuse nr C-284/12 p-dele 28-30, nr C-102/08 p-dele 33, 34 ja 51-58 ning nr C-227/09 p-dele 49-51 ja 55. Seadusandja ei ole ATKEAS § 27 lg 1 p-s 221 kehtestanud erandit direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg-st 2.
41.Halduskohus tugines otsuses (p 31-33) EL õigusega vastuolus siseriiklikele kohtulahenditele. Halduskohus põhjendas otsuses (p 18-26) MTA haldusaktide õiguspärasust üksnes siseriiklikest õigusaktidest lähtuvalt. Käesoleva vaidluse üks põhiküsimus seisneb just MTA antud haldusaktide vastuoludes EL õiguse ja Euroopa Kohtu tõlgendustega. United Oil OÜ tugineb Euroopa Kohtu otsuse nr C-620/17 p-le 63.
42.United Oil OÜ väitel oli uueks asjaoluks ka fakt, et kaebaja sai peale haldusaktide jõustumist teada, et MTA oli haldusaktide andmisel rikkunud seadust. See on United Oil OÜ arvates HMS § 3 lg 1 kohase seaduslikkuse põhimõtte rikkumine. United Oil OÜ tugineb Euroopa Kohtu otsuse nr C-103/88 p-le 31 ja MKS § 1 lg-le 5.
43.United Oil OÜ väitel tähendab termin mootorikütus direktiivi 2003/96/EÜ kohaselt ainult autodes kasutatavat kütust. United Oil OÜ väitel plaaniti aga kütust kasutada ja kasutati laevas navigeerimiseks, mis tähendab kasutamist mootorikütusest erineval moel. Laevas kasutati kütust lisaks laeva edasiliikumise tõukejõu saamiseks ka ahjus soojusenergia tootmiseks, generaatoris elektri tootmiseks, valgustuseks, toiduvalmistamiseks jms tõukejõu saamisest erinevatel eesmärkidel. United Oil OÜ tugineb Euroopa Kohtu otsusele nr C-418/14, ROZ-SWIT, p 34-35 ja 41-42. United Oil OÜ väitel oli haldusaktide andmise ajal kehtinud ATKEAS § 24 lg-le 51 vastav tõendamiskohustuse sidumine kõrgema maksumäära kehtestamisega vastuolus EL proportsionaalsuse põhimõttega.
44.Halduskohtu otsus ei ole jälgitav ja otsusest ei selgu, kas kohus üldse on menetlenud või millistel motiividel on jätnud kaebaja esile toodud Euroopa Kohtu tõlgendused tähelepanuta.
45.United Oil OÜ väitel jättis halduskohus kohaldamata direktiivi 2003/96/EÜ hispaaniakeelse versiooni art 2 lg 1 p a ja art 2 lg 3 ning direktiivi inglise-, itaalia-, malta- ja hollandi keelsete versioonide autonoomsed terminid. Direktiivi 2003/96/EÜ hispaaniakeelse versiooni art 2 lg 1 p-s a ja art 2 lg-s 3 on mootorikütus defineeritud autodes kasutatava kütusena. United Oil OÜ väitel kuulub Euroopa Kohtu otsuse nr C-151/16 (p 26) järgi mõiste „navigeerimine“ alla laeva igasugune kaubanduslikul eesmärgil sõitmine ühenduse vetes. See tuleneb ka direktiivi 2003/96/EÜ inglise-, saksa-, prantsuse- jt keelsetest versioonidest. Vastus apellatsioonkaebusele
46.MTA palub vastuses apellatsioonkaebusele see rahuldamata jätta. Samuti palub MTA jätta rahuldamata kaebaja taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks.
47.MTA hinnangul on halduskohus asjas sisulist tähendust omavaid küsimusi kohtuotsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. MTA jääb kõigi varasemalt enda poolt nii haldus-, vaidekui ka kohtumenetluses avaldatud seisukohtade juurde.
48.MTA haldusaktid, mille tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist kaebaja 03.10.2018 taotles, on erinevates kohtumenetlustes jõustunud kohtuotsustega tunnistatud õiguspärasteks (vastavalt maksuotsus nr 12.2-3/036643-17 haldusasjas nr 3-17-110 ning otsused nr 12.1-9/1310,
12.1-9/1310-1-1 haldusasjas nr 3-16-1036, otsus nr 12.1-9/2659-2 haldusasjas nr 3-16-1803 ja otsus nr 7.2-13/00064-3 haldusasjas nr 3-16-1597).
49.Kuna haldusaktid on erinevad (maksuotsus ja otsused) leiab MTA, et haldusaktide kehtetuks tunnistamise põhjendatuse otsustamisel kuulub maksuotsuse puhul kohaldamisele MKS ja ülejäänud otsuste puhul HMS regulatsioon.
50.MKS § 101 lg 1 p-s 1 ja lg-s 2 sätestatut arvestades võib maksuotsuse maksukohustuse vähendamiseks maksukohustuslase taotlusel kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui kõnealune taotlus on esitatud maksuotsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, või kui möödunud tähtaeg on ennistatud. Antud juhul on United Oil OÜ taotlus jõustunud maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud ilmselgelt peale nimetatud haldusakti vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Taotluse esitamise hetkeks ei olnud möödunud ainuüksi vaidlustamise tähtaeg, vaid käesoleva vastuse eelnevas punktis viidatud haldusasjades olid kohtuotsusedki juba jõustunud. Seega MKS § 101 lg 2 alusel maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks pidi olema möödunud tähtaeg ennistatud. Menetlustähtaja ennistamist reguleerib MKS § 50, kuid vastustajale ei ole käesoleval juhul äratuntav ükski seadusest tulenev alus menetlustähtaja ennistamiseks. MKS § 101 lg 1 p-s 2 silmas peetud menetlustähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks MKS § 50 lg 2 tähenduses ei saa olla selle sama haldusakti, mille osas tähtaja ennistamist taotletakse, üle toimuv kohtuvaidlus. MKS § 102 lg 2 sätestab, et maksuotsust saab maksukohustuse vähendamiseks muuta või kehtetuks tunnistada uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Silmas pidades, et United Oil OÜ poolt viidatud Euroopa Kohtu kohtupraktika, mida kaebaja käsitleb uue ilmnenud asjaoluna, on enam kui 10 aasta tagune, puuduvad igasugused objektiivsed põhjused, mis takistanuks sellele praktikale viitamast juba konkreetse maksumenetluse kestel. Seda arvestades saab olla tegemist üksnes äriühingu (või tema esindajate) hooletusega. Antud juhul puudub juba sellel alusel põhjus rääkida MKS § 102 lg 2 kohaldumisest. Lisaks jääb MTA selle juurde, et sellist kohtupraktikat, mis esines juba otsuse tegemise ajal, ei saa lugeda MKS § 102 lg 1 p 2 tähenduses uueks asjaoluks, mis annaks aluse jõustunud otsuse muutmiseks. Sellise kohtupraktikaga pidid pooled ja ka kohus juba otsuse tegemisel või selle üle hiljem toimuvas kaebemenetluses arvestama ning vaatamata sellise kohtupraktika olemasolule, jäi haldusakt siiski kehtetuks tunnistamata ja jõustus. Kohtupraktika näol on tegemist avalikult kättesaadava teabega ning see ei saa hiljem ilmneda või teatavaks saada.
51.Ülejäänud MTA otsuste puhul on isikul HMS § 68 lg 1 kohaselt õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda HMS § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. HMS § 44 lg 1 p 2 kohaselt haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Nagu juba selgitatud, ei saa haldusmenetluse ajal avaldatud Euroopa Kohtu kohtupraktika olla selliseks oluliseks uueks asjaoluks või tõendiks, mis annab aluse menetluse uuendamiseks. Euroopa Kohtu kohtupraktika on avaldatud (st vabalt kättesaadav) informatsioon ning selle nö mitteteadmine saab olla põhjustatud üksnes isikust endast, mitte aga mingitest temast sõltumatutest takistustest. Menetluse uuendamise aluseks olemine või mitteolemine ei saa kindlasti olla sõltuvuses sellest, kas ja kuna isik tutvub menetluse ajal asjakohase kohtupraktikaga või mitte. See viiks üheselt vastuoluni õiguskindluse põhimõttega ja õigusrahu puudumiseni.
52.Antud asjas on vaidlusaluseks küsimuseks see, kas MTA jättis haldusaktid nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3, 12.1-9/2659-2, 12.2-3/036643-1 tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamata õiguspäraselt või mitte. MTA leiab, et hoolimata sellest, et kaebaja üritab järjepidevalt suunata kohtuasja eelviidatud jõustunud haldusaktide uue sisulise kohtuliku
hindamise juurde, on menetlusosaliste vahel tegelikult vaidluse all õigusküsimused. Eelnevat arvestades on halduskohus MTA hinnangul õigustatult asunud seisukohale, et kuivõrd United Oil OÜ sai käesolevas haldusasjas korduvalt väga mahukaid ja põhjalikke seisukohti esitada, siis oli kohtul võimalik dokumentaalsete tõendite alusel asja lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ning vaidluse iseloomu ja vaidluse all olevaid küsimusi arvestades ei olnud istungi korraldamine vajalik. Seda ka silmas pidades menetlusökonoomia põhimõtet.
53.Väidetava liiga lühikese tähtaja osas märgib MTA, et tegelikult ei olnud kaebajal ühtegi seadusest tulenevat takistust soovi korral omapoolsete täiendavate seisukohtade esitamiseks ka enne kohtu poolt määratud tähtaega. Kaebaja on oma apellatsioonkaebuses selles osas varasemaga võrreldes piirdunud vaid mõne täiendava reaga, mille kirjutamiseks oli tal MTA hinnangul ka halduskohtus toimunud menetluses kohtu poolt antud tähtaja jooksul aega enam kui piisavalt.
54.MTA märgib, et kohtud on haldusasjades nr 3-16-1036, 3-16-1597, 3-17-110 korduvalt põhjalikult analüüsinud United Oil OÜ väiteid siseriiklike õigusnormide Euroopa Liidu õigusega vastuolus olemise kohta, kuid vastuolu Euroopa Liidu direktiividega tuvastamist ei ole leidnud. Eelnevat arvestades on MTA seisukohal, et kaebaja vastupidised väited on põhjendamatud ning seega on ka viide lahendile nr C-620/17 asjakohatu.
55.Kaebaja poolt apellatsioonkaebuse lisadena esitatud neljast dokumendist vähemalt kaks (lisad 1 ja 2) on United Oil OÜ kohtule esitanud ka haldusasjas nr 3-18-1656 juba 20.03.2019 ning ka ülejäänud kahe dokumendi näol ei ole tegemist materjaliga, mille ettevalmistamine oleks ülemääraselt aeganõudev, siis on MTA hinnangul alusetu väide, et käesoleval juhul nappis nende esitamiseks aega. MTA leiab, et miski ei takistanud kaebajat olemasolevaid dokumente soovi korral halduskohtule esitamast. MTA on seisukohal, et United Oil OÜ apellatsioonkaebuse lisade puhul ei ole kaebaja täitnud HKMS § 182 lg-st 2 tulenevat nõuet, et apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamisel tuleb märkida põhjendused, miks neid tõendeid ei saanud esitada halduskohtus.
56.Kuna nii MTA on oma 01.11.2018. a otsuses nr 9-18/030744 põhjendatult jätnud kaebaja taotluse rahuldamata kui ka halduskohus on kohtuotsusega kaebaja kaebuse õiguspäraselt rahuldamata jätnud, siis puudub MTA hinnangul vajadus anda uut sisulist hinnangut sellele, kas jõustunud haldusaktid nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3, 12.1-9/2659-2, 12.2-3/036643-1 on kehtiva Euroopa Kohtu kohtupraktikaga sisuliselt vastuolus või mitte.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
57.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ka tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlus küsida Euroopa Kohtult eelotsust.
58.Käesoleva kohtuvaidluse põhiküsimus on, kas MTA on kohustatud kaebaja 03.10.2018. a taotluse uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kaebuse menetluslikke aspekte ja apellatsioonkaebuse nõuet (I), seejärel kaebaja protsessuaalseid etteheiteid halduskohtu otsusele (II), lahendab põhivaidluse sisuliselt ja selgitab eelotsuse taotlusega seonduvat (III) ning vastab kaebaja muudele sisulistele väidetele (IV). Lõpuks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tõendite vastuvõtmise taotluse ja menetluskulude küsimuse (V).
I
59.United Oil OÜ esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles algselt MTA 01.11.2018. a otsuse nr 9-18/030744 tühistamist, 11.12.2018. a vaideotsuse nr 6-1/4259-2 õigusvastasuse tuvastamist ning MTA kohustamist tühistada haldusaktid nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3, 12.1-9/2659-2, 12.2-3/036643-17. Alternatiivselt taotles kaebaja MTA kohustamist haldusaktide nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3, 12.1-9/2659-2, 12.2-3/036643-17 uuesti kooskõlas Euroopa Kohtu tõlgendustega läbivaatamiseks. Halduskohus jättis 16.01.2019. a määrusega kaebuse käiguta kaebuse nõuete täpsustamiseks. Kaebaja esitas kohtule 21.01.2019 nõude täpsustuse, milles palus tühistada MTA 01.11.2018. a otsus nr 9-18/030744 ning 11.12.2018. a vaideotsus nr 9-18/030744. Halduskohus tagastas 29.01.2019. a määrusega United Oil OÜ kaebuse. United Oil OÜ esitas nimetatud määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 18.06.2019. a määrusega rahuldas ja saatis asja menetluse jätkamiseks halduskohtule. Halduskohus võttis seepeale kaebuse menetlusse, pidades silmas tühistamiskaebust.
60.Ringkonnakohus tõdes 18.06.2019. a määruses, et kaebaja eesmärk on 15.12.2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/036643-17 ning maksuhalduri otsuste nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3 ja 12.1-9/2659-2 kehtetuks tunnistamine. Ringkonnakohus märkis, et ei MKS-i ega HMS-i järgi ei ole kehtetuks tunnistamise takistuseks asjaolu, et varem on isik haldusakte tühistamiskaebusega halduskohtus vaidlustanud ja kaebus on jäänud rahuldamata. Ringkonnakohus lisas, et MTA 01.11.2018. a otsuse nr 9-18/030744, millega maksuhaldur jättis rahuldamata kaebaja taotluse maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks ning tagastas kaebaja taotluse muude maksuhalduri haldusaktise kehtetuks tunnistamiseks, tühistamisel tuleb MTA-l kaebaja taotlus uuesti lahendada ning põhimõtteliselt on võimalik ka kaebaja taotluse osaline või täielik rahuldamine.
61.Ringkonnakohus juhib selles kontekstis tähelepanu järgmistele HKMS sätetele. HKMS § 2 lg 1 järgi on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses; avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Vastavalt HKMS § 2 lg 4 lausele 2 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 alusel tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. HKMS § 41 lg 2 järgi ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kõigest sellest tuleneb, et antud asjas ei olnud vajalik anda kaebajale tähtaega kaebuse nõuete täpsustamiseks, vaid halduskohtul oli võimalus juba algsest taotlusest kaebaja soov välja lugeda ning asjakohane kaebuse liik kindlaks teha.
62.Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebaja eesmärk on 15.12.2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/036643-17 ning maksuhalduri otsuste nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3 ja 12.1-9/2659-2 kehtetuks tunnistamine, mida ta väljendas 03.10.2018. a taotluses. Kaebus, mille eesmärgiks on haldusakti andmine või toimingu tegemine, on HKMS § 37 lg 2 p 2 järgi kohustamiskaebus. Riigikohus on leidnud, et kui haldusorgan jätab isiku taotluse haldusakti kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata, siis võib olla kohane kaebus tühistamiskaebus (RKHKo 12.10.2009, 3-3-1-50-09, p 12-13). Käesoleval juhul jättis MTA United Oil OÜ taotluse maksuotsuse nr 12.2-3/036643-17 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata, kuid tagastas taotluse ülejäänud osas. Seega erinevad käesoleva juhtumi asjaolud mõnevõrra Riigikohtu otsuse aluseks olnud juhtumi asjaoludest. Peale selle olid varasemas HKMS redaktsioonis kaebuse liigid reguleeritud tänasest pisut erinevalt, mistõttu tuleks
2012. aastal jõustunud HKMS-i sõnastuse järgi praeguses olukorras pidada kohaseks nõudeks tühistamis- ja kohustamisnõuet. Seega on käesolevas asjas põhinõude lahendamiseks asjakohane tühistamis- ja kohustamiskaebus. Kaebuse põhinõude sisuks on MTA otsuse nr 9-18/030744 ja 11.12.2018. a vaideotsuse nr 6-1/4259-2 tühistamine ning MTA kohustamine maksuotsuse nr 12.2-3/036643-17 ning otsuste nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3 ja 12.1-9/2659-2 kehtetuks tunnistamiseks või MTA kohustamine United Oil OÜ 03.10.2018. a taotluse uueks läbivaatamiseks.
63.Apellatsioonkaebuse täienduses palub kaebaja lisaks: „Palun ELTL artikli 108 lõike 3 viimases lauses sätestatud abikavade rakendamise keelu tunnustatud vahetu mõju ja määruse (EL) 2015/1589 artikli 3 alusel peatada: a) siseriiklike sätete ATKEAS § 24 lg 5, lg 5 1 ja lg 52 mõju laevas navigeerimiseks kasutatavatele kütustele valikulist maksukohustust kehtestavas osas ning säte ATKEAS § 27 lg 1 p 221 mõju valikulist maksuvabastust kehtestavas osas; b) MTA haldusaktide nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3, 12.1-9/2659-2, 12.1-3/036643-17 täitmine.“ Hilisemas täienduses selgitas kaebaja, et ta ei soovinud sellega esitada esialgse õiguskaitse taotlust ning palus tema täiendust ja täpsustust menetleda koos esialgse kaebuse lahendamisega. Ringkonnakohus selgitab, et seaduse sätete mõju peatamine saab seisneda ainult nende põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistamises. Seaduse kehtetuks tunnistamine on Eesti õiguskorras põhiseaduslikkuse järelevalve, mis ei ole halduskohtute pädevuses, vaid kuulub põhiseaduse § 152 lg 2 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel Riigikohtu pädevusse. Praeguses asjas ei näe ringkonnakohus vajadust põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks, sest ühegi kohaldamisele kuuluva normi puhul ei ole ringkonnakohtul põhjust kahelda nende põhiseaduspärasuses. Selles osas jääb taotlus tähelepanuta. Taotlust peatada haldusaktide täitmine saab pidada esialgse õiguskaitse taotluseks. HKMS § 251 lg 1 p 1 järgi võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Esialgse taotluse esitamise välistas kaebaja aga sõnaselgelt ega tasunud ka selle menetlemiseks vajalikku riigilõivu. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse ka selles osas tähelepanuta. Ringkonnakohus lisab, et kuna haldusaktid nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3, 12.1-9/2659-2, 12.1-3/036643-17 ei ole käesoleva kohtumenetluse esemeks, siis ei saakski ringkonnakohus käesolevas menetluses nende täitmist peatada. II
64.United Oil OÜ leiab, et kirjaliku menetlusvormi määramine riivab tema põhiõigusi, kuna kaebaja osales menetluses ilma advokaadist esindajata. United Oil OÜ väitel oli halduskohtu 05.12.2019. a määrus eksitav, sest selle resolutsioonis andis kohus kaebajale tähtaja esitada võimalikud muud menetlusdokumendid hiljemalt 19.12.2019 ning määruse põhjenduses täpsustas, et uusi asjaolusid sisaldav menetlusdokument tuleb esitada vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu. Kaebaja väitel ei saanud ta sedavõrd lühikese tähtaja tõttu esitada Euroopa Kohtu 29.07.2019. a otsuses nr C-620/17 antud tõlgendusi. Kaebaja väitel on halduskohtu 05.12.2019. a määrus vastuolus HKMS § 131 lg-ga 6. Kaebaja väitel ei olnud asjas arutluse all ainult õigusküsimused, vaid ka faktiküsimused, mistõttu rikuti kirjaliku menetlusega tema õigusi. Väidetavalt rikkus halduskohus HKMS § 2 lg-eid 4 ja 5, kuna jättis laevakütuse mootorikütusest erineva kasutuse kohta vajalikud andmed välja selgitamata ja vajalikud tõendid kogumata. Halduskohus rikkus väidetavalt ka HKMS § 157 lg 2 viimast lauset. Lisaks ei ole kaebaja väitel halduskohtu otsus jälgitav ja otsusest ei selgu, kas kohus üldse on menetlenud või millistel motiividel on jätnud kaebaja esile toodud Euroopa Kohtu tõlgendused tähelepanuta.
65.05.12.2019. a määrusega määras halduskohus asja kirjalikku menetlusse. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles osas, et see määrus ei sisalda HKMS § 131 lg 6 nõuetele vastavat
põhjendust, vaid ainult HKMS § 131 lg-te 1 ja 2 refereeringuid. Kuna õigus istungile on hõlmatud põhiseaduse § 24 lg-st 2 tuleneva põhiõigusega, siis vajab istungi mittevõimaldamine kohtu poolset põhjendust. See ei pea ringkonnakohtu hinnangul olema pikk, kuid sellest peavad nähtuma põhikaalutlused, miks kohus istungist loobub. Ringkonnakohus leiab siiski, et tegemist on käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades vaid vormilise eksimusega. Sisuliselt ei olnud käesoleva asja asjaolusid arvestades istungi korraldamine halduskohtus vajalik. Halduskohus on seda kaebajale ka selgitanud (otsuse p 14). Ringkonnakohus nõustub seal esitatud põhjendustega, viitab nendele ega pea vajalikuks neid korrata.
66.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 05.12.2019. a määrus ei olnud ekslik. Kaebajal oli kogu menetluse vältel võimalik esitada soovi korral täiendavaid seisukohti. Kuna Euroopa Kohtu otsus nr C-620/17 avaldati 29.07.2019, siis oli kaebajal mitu kuud aega, et sellega tutvuda ja halduskohtu tähelepanu sellele juhtida või oma arusaama sellest kirjeldada. Kaebaja ei ole ka apellatsioonkaebuses ega apellatsioonimenetluse täiendatavates seisukohtades usutavalt välja toonud, mis osas see otsus peaks põhjapanevalt varasemaid õiguslikke hinnanguid ümber hindama sundima.
67.Käesolevas vaidluses on vaidluse all ainult õigusküsimused. Kohtuvaidluse põhiküsimus on, kas MTA on kohustatud kaebaja 03.10.2018. a taotluse uuesti läbi vaatama. Kaebaja taotles selles MTA jõustunud otsuste kehtetuks tunnistamist. See sõltub sellest, kas kaebajal on õigus taotleda kehtetuks tunnistamist. Selle õiguse eeldused ei sõltu käesoleval juhul asjaoludest, mis oleksid vaieldavad või vajaksid tõendamist. Pealegi ei ole kaebaja ka apellatsioonkaebuses esitanud asjakohaseid uusi tõendeid. Samadel põhjustel ei rikkunud halduskohus HKMS § 157 lg 2 viimast lauset. III
68.Kohtuvaidluse põhiküsimus on, kas MTA on kohustatud kaebaja 03.10.2018. a taotluse uuesti läbi vaatama. See sõltub sellest, kas kaebajal on õigus nõuda selles taotluses nimetatud haldusaktide kehtetuks tunnistamist.
69.Kaebaja on endiselt seisukohal, et tema 03.10.2018. a taotlus MTA haldusaktide nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 7.2-13/00064-3, 12.1-9/2659-2, 12.2-3/036643-17 tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamiseks tuleb uuesti läbi vaadata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning täiendab halduskohtu põhjendusi järgneva mõttekäiguga. Ringkonnakohus nõustub MTA-ga, et kuna haldusaktid on erinevad – nr 12.2-3/036643-17 on maksuotsus ja ülejäänud muud haldusaktid – siis maksuotsuse puhul kuulub kohaldamisele MKS ja ülejäänud otsuste puhul HMS regulatsioon. MKS-is tulevad maksuotsuse kehtetuks tunnistamise alustena kõne alla § 101 lg 1 p 1 koosmõjus lg-ga 2, § 101 lg 1 p 5 ning § 102 lg 1 p 2. HMS-is on asjakohased sätted § 65 lg 1, § 68 lg 1 ja § 44 lg 1.
70.MTA ja halduskohus on hinnanud United Oil OÜ 03.10.2018. a taotluse lubatavust esmalt MKS § 101 lg 1 p-st 1 koosmõjus lg-ga 2 alusel. MKS § 101 lg 1 p 1 koosmõjus lg-ga 2 kohaselt võib maksuotsuse maksukohustuse vähendamiseks maksukohustuslase taotlusel kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui kõnealune taotlus on esitatud maksuotsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, või kui möödunud tähtaeg on ennistatud. Maksuotsuse vaidlustamistähtaja kulgemine algab selle maksukohustuslasele kättetoimetamisest. MTA tegi maksuotsuse nr 12.2-3/036643-17 15.12.2016, mille peale kaebaja vaidlustas selle halduskohtus (haldusasi nr 3-17-110), kuid kohtuotsus nimetatud asjas jõustus 25.06.2018. Seega oli United Oil OÜ 03.10.2018. a taotluse esitamise ajaks maksuotsuse vaidlustamise tähtaeg ammu möödunud. United Oil OÜ on väitnud, et ta sai Euroopa Kohtu lahendist ühendatud kohtuasjas nr C-145/06 ja C-146/06 ning lahendist nr T-351/02 teada alles peale
haldusasja nr 3-17-110 menetluse lõppu. Ringkonnakohus nõustub MTA-ga, et avalikult kättesaadavast ja järelikult avalikus inforuumis olemasolevast teabest hilisem teadasaamine ei saa eraldi võetult olla mõjuv põhjus MKS § 50 lg 2 mõttes. 03.10.2018. a taotluses viidatud Euroopa Kohtu lahendid olid tehtud vastavalt 05.07.2007 (nr C-145/06 ja C-146/06) ning 05.04.2006 (nr T-351/02). Seega ei ole käesoleval juhul täidetud MKS § 101 lg 1 p 1 koosmõjus lg-ga 2 eeldused.
71.Ringkonnakohus nõustub MTA ja halduskohtuga ka selles, et käesoleval juhtumil ei ole täidetud ka MKS § 102 lg 1 p 2 tingimused, mille järgi võib maksuotsuse maksukohustuse vähendamiseks kehtetuks tunnistada uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. United Oil OÜ viitas 03.10.2018. a taotluses sellele, et talle sai uue asjaoluna teatavaks Euroopa Kohtu lahend ühendatud kohtuasjas nr C-145/06 ja C-146/06 ning lahend nr T-351/02. Varasemast kohtupraktikast teadasaamist ei saa käsitleda MKS § 102 lg 1 p 2 tähenduses uue asjaoluna, mis saaks tingida maksuotsuse kehtetuks tunnistamise. Põhjused kattuvad põhjustega, miks ei saa avalikust teabest hilisem teadasaamine olla mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, mis on toodud eelmises punktis. Puudub ratsionaalne põhjendus, miks United Oil OÜ ei saanud piisava hoolsuse ülesnäitamise korral tugineda olemasolevatele Euroopa Kohtu otsustele juba varasemas maksumenetluses või sellele järgnenud kohtumenetluses. Niisiis ei ole MKS § 102 lg 1 p 2 eeldused antud juhul täidetud.
72.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhul on puutumus Euroopa Liidu õigusega, siis tuleb kontrollida ka MKS § 101 lg 1 p 5 eeldusi, mille järgi võib maksuotsuse muuta või kehtetuks tunnistada muudel seadusega sätestatud juhtudel, välja arvatud HMS 4. ptk
4.jaos sätestatud juhtudel. Nimetatud HMS 4. ptk 4. jagu näeb ette haldusakti muutmise ja kehtetuks tunnistamise üldregulatsiooni, mis järelikult käesoleval juhul ei kohaldu. MKS § 101 lg 1 p 5 tuleb käesoleval juhul tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Käesoleval juhul tuleb niisiis kontrollida, kas tegemist on muu seaduses sätestatud juhuga. Seadus selle sätte tähenduses võib olla ka Euroopa Liidu õigusakt. Kaebaja tugines õigustatult juba oma 03.10.2018. a taotluses Euroopa Kohtu otsuses asjas Kühne & Heitz (EKo 13.01.2004, C-453/00) välja arendatud asjakohastele kriteeriumitele. Ka Euroopa Kohtu otsus võib olla muu õigusakt MKS § 101 lg 1 p 5 tähenduses.
73.Kohtuasjas Kühne & Heitz oli põhikohtuasja kaebaja saanud eksporditoetust, mis temalt hiljem tagasi nõuti. Selle vaidlustamiseks esitatud kohtukaebus jäi lõplikult rahuldamata. Peale seda tegi Euroopa Kohus otsuse, milles täpsustas antud asjas kohaldatud EL õigusaktide tõlgendust asjassepuutuvas osas. Uue tõlgenduse tulemusel oleks põhikohtuasja kaebaja pidanud toetust saama, mistõttu ta taotles tagasi nõutud toetust edutult tagasi. Keeldumise peale esitatud kaebuse läbivaatamisel pöördus asja menetlev kohus Euroopa Kohtu poole, et teada saada, kas toetuse tagasi nõudnud haldusorgan on uute asjaolude valguses kohustatud oma varasemat lõplikuks muutunud otsust muutma. Euroopa Kohus rõhutas esmalt õiguskindluse olulisust EL õiguse seisukohalt: „Tuleb meenutada, et õiguskindlus on üks ühenduse õiguses tunnustatud üldpõhimõtetest. Mõistlike kaebetähtaegade möödumisel või õiguskaitsevahendite ammendumise tulemusel tekkiv haldusotsuse lõplikkus lisab õiguskindlust, mistõttu ühenduse õigus ei nõua, et haldusorgan oleks põhimõtteliselt kohustatud muutma haldusotsust, mis on muutunud lõplikuks“ (p 24). Lõpuks võttis Euroopa Kohus oma arutluskäigu kokku ja sõnastas kriteeriumid, millest lähtuvalt tuleb haldusorgani kohustust lõplikuks muutunud otsus uuesti läbi vaadata: „Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et EÜ artiklist 10 tuleneva koostööpõhimõtte kohaselt peab haldusorgan lõplikuks muutunud haldusotsuse vastavasisulise taotluse korral uuesti läbi vaatama, et arvestada vahepeal Euroopa Kohtu poolt asjaomasele sättele antud tõlgendusega, kui – haldusorganil on siseriikliku õiguse kohaselt pädevus seda otsust muuta;
– kõnealune otsus on muutunud lõplikuks viimases astmes asja lahendava siseriikliku kohtu otsuse tagajärjel; – kõnealune kohtuotsus põhineb sellest hilisemat Euroopa Kohtu praktikat arvestades ühenduse õiguse vääral tõlgendusel, milleni jõuti Euroopa Kohtult EÜ artikli 234 kolmandas lõigus sätestatud tingimustel eelotsust taotlemata, ja – asjaomane isik on pöördunud haldusorgani poole viivitamatult pärast kõnealusest kohtupraktikast teadasaamist“ (p 28).
74.Käesoleval juhtumil on esimesed kaks Euroopa Kohtu poolt välja arendatud kriteeriumit täidetud: MTA on pädev haldusorgan otsuse muutmiseks ning kõnealune otsus on muutunud lõplikuks viimases astmes asja lahendava siseriikliku kohtu otsuse tagajärjel. Ilmselgelt ei ole aga täidetud kolmas kriteerium. Esiteks ei ole tegemist hilisema Euroopa Kohtu praktikaga, vaid kohtupraktika, millele kaebaja tugineb, oli olemas juba algsete kohtuasjade läbivaatamise ajal. Euroopa Kohus kinnitas hiljuti üle, et seda kriteeriumi tuleb just niimoodi tõlgendada (EKo 29.07.2019, C-620/17 – Hochtief Solutions, p 58). Sellest tulenevalt ei saa tegemist olla ka Euroopa Liidu õiguse väära tõlgendamisega algsetes haldus- ja kohtuasjades, nagu väidab kaebaja, sest eeldada tuleb, et esialgset kohtuasja lahendanud kohtud võtsid kaebaja kaebusi läbi vaadates arvesse kogu kehtivat õigust, sealhulgas ka asjassepuutuvat Euroopa Kohtu praktikat, sõltumata sellest, kas kaebaja sellele tugines või mitte. Sellest tulenevalt on maksuotsus, mille kehtetuks tunnistamist kaebaja taotles, õiguspärane, nagu nähtub haldusasjas nr 3-17-110 jõustunud kohtuotsusest. Järelikult puudub muu seadusega sätestatud juht MKS § 101 lg 1 p 5 mõttes, mille alusel saaks MTA jõustunud maksuotsuse kehtetuks tunnistada. Kaebajal on küll vabadus jääda oma seisukoha juurde, kuid temagi on kohustatud järgima kehtivat õigust ja jõustunud kohtulahendeid.
75.Ülejäänud otsuste (nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1, 12.1-9/2659-2, 7.2-13/00064-3) puhul tuleb lähtuda HMS § 65 lg 1 ja § 68 regulatsioonist. Selles osas nõustub ringkonnakohus MTA ja halduskohtuga. HMS § 68 lg 1 kohaselt on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda HMS § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. Uuendamise alused on sätestatud HMS § 44 lg-s 1. Ringkonnakohus nõustub MTA ja halduskohtuga ka selles, et ükski HMS § 44 lg-s 1 sätestatud alustest ei ole käesoleval juhul täidetud. Ringkonnakohus juhib aga tähelepanu sellele, et ka HMS § 44 tuleb tõlgendada kooskõlaliselt Euroopa Liidu õigusega, mistõttu ei pruugi lg-s 1 sätestatud kataloog olla juhtumitel, millel on puutumus Euroopa Liidu õigusega, ammendav. Sellest tulenevalt tuleb HMS § 44 lg-t 1 lugeda nii, et lisaks seal toodud kataloogile tuleb menetlus uuendada ka juhul, kui uuendamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu õigusest. Seega tuleb kontrollida, kas mõne ülejäänud haldusakti puhul, mille kehtetuks tunnistamist kaebaja taotles, on täidetud Euroopa Kohtu poolt kohtuasjas Kühne & Heitz välja arendatud kriteeriumid. Siiski on ka nimetatud otsuste puhul ilmselge, et kolmas kriteerium ei ole täidetud. Euroopa Kohtu otsused, millele kaebaja tugines, olid varasemad, mitte hilisemad. Kuna kohtupraktika, millele kaebaja tugineb, oli olemas juba algsete kohtuasjade läbivaatamise ajal, siis ei saa tegemist olla Euroopa Liidu õiguse väära tõlgendamisega algsetes haldus- ja kohtuasjades, nagu väidab kaebaja, sest eeldada tuleb, et esialgset kohtuasja lahendanud kohtud võtsid kaebaja kaebusi läbi vaadates arvesse kogu kehtivat õigust, sealhulgas ka asjassepuutuvat Euroopa Kohtu praktikat, sõltumata sellest, kas kaebaja sellele tugines või mitte. Sellest tulenevalt on otsused, mille kehtetuks tunnistamist kaebaja taotles, õiguspärased, nagu nähtub kohtuasjadest nr 3-16-1036 (otsuste nr 12.1-9/1310, 12.1-9/1310-1-1 osas), nr 3-16-1803 (otsuse nr 12.1-9/2659-2 osas) ja nr 3-16-1597 (otsuse nr 7.2-13/00064-3 osas). Järelikult ei tulene antud juhtumitel Euroopa Liidu õigusest alust haldusmenetluse uuendamiseks. Järelikult tagastas MTA kaebaja 03.10.2018. a taotluse nende otsuste osas õiguspäraselt.
76.Ringkonnakohus selgitab eelneva täienduseks, et kohtuotsuse seadusjõul on Euroopa Liidu õiguses oluline tähendus. Euroopa Kohus märkis, et kohtuotsuse seadusjõu põhimõtte olulisus on vaieldamatu (EKo 30.09.2003, C‐224/01 – Köbler, p 38), ning et: „res iudicata põhimõttel on oluline tähtsus nii ühenduse õiguskorras kui siseriiklikes õiguskordades. Selleks, et tagada nii õiguse ja õigussuhete stabiilsus kui ka korrakohane õigusemõistmine, on oluline, et kohtulahendeid, mis on jõustunud peale olemasolevate edasikaebevõimaluste ammendamist või selleks sätestatud tähtaegade möödumist, ei oleks enam võimalik vaidlustada [...] Järelikult ei kohusta ühenduse õigus siseriiklikku kohut jätma kohaldamata siseriiklikke menetlusnorme, mis annavad otsusele õigusjõu, isegi siis, kui see võimaldaks heastada selle otsusega toime pandud ühenduse õiguse rikkumise“ (EKo 16.03.2006, C‐234/04 – Kapferer, p 20-21; vrd EKo 30.09.2003, C‐224/01 – Köbler, p 38; 03.09.2009, C‐2/08 – Fallimento Olimpiclub, p 22-23; 10.07.2014, C‐213/13 – Impresa Pizzarotti, p 59; 06.10.2015, C‐69/14 – Târșia, p 28-29; 29.07.2019, C-620/17 – Hochtief Solutions, p 54-56). Viidatud Euroopa Kohtu otsustest on ilmselge, et Euroopa Liidu õiguse järgi puudub kohustus taasavada menetlus lõplikult jõustunud asjas. Õigusrahu, stabiilsuse ja õigusemõistmise toimimise tagamise huvid õigustavad üldjuhul selliste asjade uuesti läbivaatamisest keeldumist. Nagu eelnevalt juba selgitatud, ei ole käesolevad juhtumid hõlmatud erandiga, mis õigustaks teistsugust tulemust. Kokkuvõttes on MTA niisiis järginud Euroopa Kohtu otsuse Kühne & Heitz seisukohti.
77.Eelnevast tulenevalt ei hinda ringkonnakohus kaebaja argumente, mis toetavad kaebaja arvates tema väiteid algsete haldusaktide õigusvastasuse kohta. Halduskohus on otsuses ka neile tähelepanu pööranud (p 27-34). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses esitatud põhjendustega, viitab nendele ega pea vajalikuks neid korrata.
78.Eeltoodust tulenevalt puudub käesolevas kohtuasjas ka vajadus küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Tegemist on acte claire olukorraga, s.t õiguslik olukord on piisavalt selge, ilma et oleks vajalik pöörduda selle selgitamiseks Euroopa Kohtu poole. IV
79.Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et eelnevast tulenevalt ei ole käesoleva kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv, kuidas tuleks tõlgendada direktiivi 2003/96/EÜ art 2 lg 1 p a või lg-t 3, art 14 lg 1 p c või lg-t 2 või ATKEAS § 27 lg 1 p 221, sest need normid puudutavad algsetes haldusasjades vaidluse all olnud õigusküsimusi. Samadel põhjustel ei ole relevantsed kaebaja viited direktiivi 2003/96/EÜ hispaania-, inglise-, itaalia-, malta-, hollandi-, saksa- ja prantsusekeelsetele versioonidele. Eeltoodud põhjustel ei ole asjassepuutuvad ka Euroopa Kohtu otsused nr C-103/88, C-102/08, C-227/09, C-284/12, C-418/14 ja C-151/16, millele United Oil OÜ on apellatsioonkaebuses tuginenud.
80.Kaebaja on tuginenud Euroopa Kohtu otsusele asjas Hochtief Solutions (EKo 29.07.2019, C-620/17, p 63), väites et viidatud punkt toetab tema kaebust. Ringkonnakohus selgitab, et viidatud asjas arutluse all olnud eelotsuse taotluse aluseks oli tsiviilkohtuvaidlus. Euroopa Kohus selgitas nimetatud otsuses jõustunud kohtuotsuse seadusjõu tähtsuse ülerõhutamise järel (p 54-56) tsiviilkohtuvaidluse erinevusi võrreldes haldusasjadega (p 57-59) ning Ungari siseriikliku tsiviilkohtumenetlusõiguse iseärasusi (p 60-63). Edasi viitas Euroopa Kohus ka võimalusele tugineda riigivastutusele (p 64), kui liidu õigusest tulenevate õiguste rikkumist lõpliku kohtulahendiga ei saa enam heastada. Nimetatud Euroopa Kohtu otsusest ei saa aga tuletada teistsugust järeldust käesolevas kohtuvaidluses, sest Euroopa Kohus rõhutas ka selles otsuses jõustunud kohtuotsuste seadusjõu tähtsust.
81.Ringkonnakohus lisab, et ka kaebaja ärakuulamisõigust ei ole käesolevas asjas rikutud. Seda on selgitanud otsuses ka halduskohus (p 18). Ringkonnakohus nõustub seal esitatud põhjendustega, viitab nendele ega pea vajalikuks neid korrata.
82.Halduskohtu otsus on ringkonnakohtu hinnangul jälgitav ja otsusest selgub, miks halduskohus jättis Euroopa Kohtult eelotsuse küsimata. Kohtuotsuse mittemeeldimine ei pruugi veel tähendada selle põhjendamatust. V
83.Kokkuvõttes jääb apellatsioonkaebus niisiis rahuldamata. Ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Taotlus küsida Euroopa Kohtult eelotsust jääb rahuldamata.
84.United Oil OÜ on koos apellatsioonkaebusega esitanud kohtule ka neli lisa: inglisekeelse analüüsi pealkirjaga „Energy and exergy analysis of a cruise ship“ (17 lk), selles sisalduva tabeli tõlke (1 lk), Euroopa Komisjoni slaidiprogrammi „Energy taxation“ (30 lk) ja slaidiprogrammi lk 10 tõlke (1 lk), kokku 49 lk. Koos 12.04.2021. a apellatsioonkaebuse täiendusega esitas United Oil OÜ kohtule veel kuus lisa: teabepäringu direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg 2 erandi kehtestamise kohta (1 lk), Rahandusministeeriumi 18.11.2020. a vastuse kaebaja teabepäringule (1 lk), Riigikogu Kantselei 23.12.2020. a vastuse nr 1-6/20-172/6 (2 lk), eelnõu 130 SE koos seletuskirjaga (47 lk), väljavõtte andmekogust „Taxes in Europe Database“ (6 lk) ja tabeli tõlke pealkirjaga „Mahaarvamised, toetused, krediiti, erandid“ (1 lk), kokku 58 lk. HKMS § 62 lg 2 näeb ette, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust; tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kõik esitatud tõendid käsitlevad küsimusi, mis võisid mängida rolli algsete haldusaktide üle peetud kohtuvaidlustes. Kõike eelnevat arvestades ei ole neist ükski aga vajalik, et aidata hinnata küsimust, kas MTA on kohustatud kaebaja 03.10.2018. a taotluse uuesti läbi vaatama. Sellest tulenevalt tuleb apellatsioonkaebuse ja selle täienduse lisad kaebajale tagastada.
85.Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 lausest 1 jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.