Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 18. juuni 2019, Tartu 3-19-12 United Oil OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti
1.novembri 2018. a otsuse nr 9-18/030744 ja
11.detsembri 2018. a vaideotsuse nr 6-1/4259-2 tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 29. jaanuari 2019. a määrus United Oil OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja United Oil OÜ seaduslik esindaja Kristjan Olei Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Rahuldada United Oil OÜ määruskaebus.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 29. jaanuari 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 ja saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.United Oil OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks, pärast kaebuse täpsustamist, jäi tühistada Maksu- ja Tolliameti 1. novembri 2018. a otsus nr 9-18/030744 ja
2.29. jaanuari 2019. a määrusega Tartu Halduskohus tagastas kaebuse. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebajal iseenesest kaebeõigus vaidlustada MTA
1.novembri 2018. a otsust ja selle peale esitatud vaide kohta tehtud vaideotsust, kuid esitatud tühistamisnõuetega ei saa kaebaja saavutada oma eesmärki, milleks on 15. detsembri 2016. a maksuotsuse ning maksuhalduri otsuste nr 12.1-9/1310, nr 12.1-9/1310-1-1, nr 7.2-13/00064-3 ja nr 12.1-9/2659-2 kehtetuks tunnistamine. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 2 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
Kaebaja on nimetatud otsused varem kohtus vaidlustanud ning jõustunud otsustega haldusasjades nr 3-16-1036, nr 3-16-1597, nr 3-16-1803 ja nr 3-17-110 jäid tühistamisnõuded rahuldamata. Halduskohtumenetluses on kaebaja esitanud seisukoha, et MTA ekslikult defineerinud laevas navigeerimiseks kasutatava kütuse mootorikütusena, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 24 lg 52 on vastuolus põhiseadusega ja ATKEAS § 27 lg 1 p 221 ei vasta direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg 2 mõttele, mistõttu tugines kaebaja otse direktiivi art 14 lg 1 p-s (c) sätestatud maksuvabastusele. Kohtuasjas nr 3-17-110 osutas kaebaja muu hulgas sellele, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt järgi ei saa laevakütust (United DMA-d) mootorikütusena maksustada. Kaebuste lahendamisel on kohtud kaebaja seisukohtadele vastanud. Kujunenud olukorras piiravad jõustunud kohtuotsused haldusasjades nr 3-16-1036, nr 3-16-1597, 316-1803 ning nr 3-17-110, milles on olnud vaidluse esemeks need samad haldusaktid, MTA otsustusruumi haldusaktid tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada. Käesolevas asjas vaidlustatud otsuse tegemise tinginud taotluses väidab kaebaja, et MTA otsused on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja Euroopa Kohtu praktikaga. Kaebajale on saanud teatavaks Euroopa Kohtu lahendid C-145/06 ja C-146/06 ning T-351/02. Kohtupraktikast teadasaamise fakt, mis oli olemas eelpool nimetatud kohtuasjade menetlemise ja kohtuotsuste tegemise ajal, ei saa aga olla uueks tõendiks asjas. Kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebused MTA otsustele, mille kehtetuks tunnistamist tagasiulatuvalt kaebaja soovib, ning kõigi otsuste osas on jõustunud kohtuotsused, siis on kaebajal võimalik esitada üksnes teistmisavaldus, et kohus vaataks teistmise korras jõustunud kohtuotsuse uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.United Oil OÜ esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
29.jaanuari 2019. a määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus vastuolus EuKo tõlgendusega asjades C-2/06 ja C-453/00 asunud seisukohale, et kaebusega ei saa kaebaja eesmärki saavutada. Nimelt on Euroopa Kohus leidnud, et ELL art 4 lg-st 3 (varasem artikkel 10) tuleneva koostööpõhimõtte kohaselt peab haldusorgan lõplikuks muutunud haldusotsuse vastavasisulise taotluse korral uuesti läbi vaatama, et arvestada vahepeal Euroopa Kohtu poolt asjaomasele sättele antud tõlgendusega, kui a) haldusorganil on siseriikliku õiguse kohaselt pädevus seda otsust muuta; b) kõnealune otsus on muutunud lõplikuks viimases astmes asja lahendava siseriikliku kohtu otsuse tagajärjel; c) kõnealune kohtuotsus põhineb sellest hilisemat Euroopa Kohtu praktikat arvestades ühenduse õiguse vääral tõlgendusel, milleni jõuti Euroopa Kohtult EÜ artikli 234 kolmandas lõigus sätestatud tingimustel eelotsust taotlemata, ja d) asjaomane isik on pöördunud haldusorgani poole viivitamatult pärast kõnealusest kohtupraktikast teadasaamist. Haldusaktide EL õigusele vastavuse tagamisel ei ole määrav see, kas EuKo on EL õiguse kohta andnud tõlgenduse enne või pärast siseriikliku haldusakti andmist, sest EL õigusakt oli kehtiv selle andmisest alates, mitte EuKo tõlgenduse andmisest. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebuse ühe põhiargumendi - EuKo asja T-351/02 p 113 ja ELTL artikli 108 lg 3 kohase riigiabi rakendamise keelu. Vaidlus puudub, et ükski MTA haldusakt ega nende suhtes tehtud kohtuotsus ei ole laevakütuse valikulise maksuvabastuse seaduslikkuse hindamisel kontrollinud sellise maksuvabastuse lubatavust ja kooskõla EL riigiabi reeglitega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse. Halduskohtu määrus vaidlustatud osas puudutab üksnes kaebaja õigusi, mistõttu ei pea ringkonnakohus
põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele vastustajat ega anda talle võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
6.Halduskohus määratles kaebaja eesmärgina 15. detsembri 2016. a maksuotsuse ning maksuhalduri otsuste nr 12.1-9/1310, nr 12.1-9/1310-1-1, nr 7.2-13/00064-3 ja nr 12.1 9/2659-2 kehtetuks tunnistamise. Määruskaebuses ei ole kaebaja halduskohtu seisukohale vastu vaielnud. Seetõttu lähtub ringkonnakohus sellest määruskaebuse lahendamisel.
7.Maksukorralduse seaduse (MKS) §-d 101-103 reguleerivad maksuotsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamine aluseid ja korda. Ülejäänud kaebaja taotletud haldusaktide kehtetuks tunnistamist reguleerib haldusmenetluse seadus. Kummalgi juhul ei ole kehtetuks tunnistamise takistuseks asjaolu, et varem on isik haldusakte tühistamiskaebusega halduskohtus vaidlustanud ja kaebus on jäänud rahuldamata. Seega ei ole välistatud, et maksuhaldur isiku taotluse alusel uuendab maksumenetluse ja muudab oma varasemat haldusakti või tunnistab selle kehtetuks. Käesoleval juhul takistab kaebaja eesmärgi saavutamist MTA 1. novembri 2018. a otsus nr 9-18/030744, millega maksuhaldur jättis rahuldamata kaebaja taotluse maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks ning tagastas kaebaja taotluse muude maksuhalduri haldusaktise kehtetuks tunnistamiseks. Nimetatud otsuse tühistamisel tuleb vastustajal kaebaja taotlus uuesti lahendada ning põhimõtteliselt on võimalik ka kaebaja taotluse osaline või täielik rahuldamine. Seega on esitatud kaebus sobiv õiguskaitseabinõu kaebaja eesmärki silmas pidades.
8.Seetõttu leiab ringkonnakohus, et Unite Oil OÜ kaebuse osas ei esine HKMS § 121 lg 2 p-s 2 nimetatud olukorda. HKMS § 121 lg 2 p 2 halduskohtu kohaldatud redaktsioonis kehtib alates 1. jaanaurist 2018. Normi varasema sõnastuse muutmise kohta on seaduseelnõu (496 SE) seletuskirjas märgitud, et sätte sõnastuse täpsustamise eesmärk on piirata see kaebuse tagastamise alus selgelt juhtumiga, mil kaebaja on eksinud kaebuse liigi või nõude valikul ning keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude esitamisest. Seega võib halduskohus kaebuse tagastada tuginedes HKMS § 121 lg 2 p-le 2, kui kaebuse rahuldamine ei saa kaasa aidata kaebaja eesmärgi saavutamisele. Käesolevas asjas on halduskohus veenvalt selgitanud, miks United Oil OÜ kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, s.t miks kaebus on perspektiivitu. Kaebuse eduväljavaate puudumine aga ei tingi kaebuse ja sobimatust kaebaja taotletava eesmärgi saavutamiseks, kuna viimast hinnatakse selle olukorra kaudu, mis tekib kaebuse rahuldamise korral.
9.Eelnev ilmneb selgelt ka HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud kaebuse tagastamise alusest. Nimelt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vastavalt on seadusandja kehtestanud perspektiivitute kaebuste tagastamisel täiendava tingimuse, et samaaegselt on kaebaja õiguste riive väheintensiivne. Kui kaebusega kaitstava õiguse riive ei ole väheintensiivne, siis tuleb kaebus sisuliselt lahendada sõltumata kohtu eelhinnangust kaebuse eduväljavaatele. Vastupidine tõlgendus kahjustaks isikute võimalusi oma õiguste kaitseks halduskohtus ja muudaks HKMS § 121 lg 2 p 21 sisutuks.
10.Vastuseks määruskaebuse ülejäänud väidetele selgitab ringkonnakohus, et Euroopa Kohtu
13.jaanuari 2004. a otsuses asjas nr C-453/00 antud kriteeriumidega nähakse ette kohtumenetluses kontrollitud haldusotsustuse uue läbivaatamise kohustus erandlikus olukorras, kus esmase haldusotsuse tegemise ajal kehtis asjakohane Euroopa Liidu õigus, aga haldusorgan ja kohtud jätsid selle kohaldamata või kohaldasid ebaõigesti ning samas puudus Euroopa Kohtu seisukoht sätte kohaldamise kohta ja siseriiklik kõrgem kohus jättis Euroopa Kohtult ka eelotsuse küsimata. Sel juhul, kui Euroopa Kohus hiljem asjakohase õiguse kohaldamist selgitab, siis on isikul õigus nõuda, et haldusorgan varasema haldusotsustuse uuesti üle vaataks. Isikul ei ole aga sellist õigust, kui
Euroopa Kohus on Euroopa Liidu õiguse kohaldamist selgitanud varasemalt, sest sel juhul on nii haldusorganil kui siseriiklikel kohtutel kohustus lähtuda antud tõlgendusest asja lahendamisel ning isik ise saab Euroopa Kohtu seisukohale tugineda nii haldusmenetluses, kohtule esitatavas kaebuses kui edasikaebustes kõrgema(te)le kohtu(te)le. Kaebaja arusaam, et Euroopa Kohtu varasemad otsused, millega isik ei olnud tutvunud, saavad samuti olla uueks asjaoluks, mis tingib varasema haldusotsuse ümbervaatamise, on vastuolus õiguskindluse põhimõttega ning viiks õigusrahu puudumiseni. Isiku väited ja põhjendused õiguse kohaldamise kohta üldjuhul ei ole käsitatavad menetluse uuendamist õigustavate uute tõenditena sõltumata sellest, kas isik tugineb Euroopa Kohtu otsustes esitatud seisukohtadele või kas haldusorgan ja/või kohtud asja varasemal lahendamisel kohaldasid Euroopa Liidu õigust õigesti.
11.Eeltoodu alusel tuleb halduskohtu 29. jaanuari 2019. a määrus tühistada ning saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.