Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 18. juuni 2019, Tartu 3-19-12 United Oil OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Kaebaja on nimetatud otsused varem kohtus vaidlustanud ning jõustunud otsustega haldusasjades nr 3-16-1036, nr 3-16-1597, nr 3-16-1803 ja nr 3-17-110 jäid tühistamisnõuded rahuldamata. Halduskohtumenetluses on kaebaja esitanud seisukoha, et MTA ekslikult defineerinud laevas navigeerimiseks kasutatava kütuse mootorikütusena, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 24 lg 52 on vastuolus põhiseadusega ja ATKEAS § 27 lg 1 p 221 ei vasta direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg 2 mõttele, mistõttu tugines kaebaja otse direktiivi art 14 lg 1 p-s (c) sätestatud maksuvabastusele. Kohtuasjas nr 3-17-110 osutas kaebaja muu hulgas sellele, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt järgi ei saa laevakütust (United DMA-d) mootorikütusena maksustada. Kaebuste lahendamisel on kohtud kaebaja seisukohtadele vastanud. Kujunenud olukorras piiravad jõustunud kohtuotsused haldusasjades nr 3-16-1036, nr 3-16-1597, 316-1803 ning nr 3-17-110, milles on olnud vaidluse esemeks need samad haldusaktid, MTA otsustusruumi haldusaktid tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada. Käesolevas asjas vaidlustatud otsuse tegemise tinginud taotluses väidab kaebaja, et MTA otsused on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja Euroopa Kohtu praktikaga. Kaebajale on saanud teatavaks Euroopa Kohtu lahendid C-145/06 ja C-146/06 ning T-351/02. Kohtupraktikast teadasaamise fakt, mis oli olemas eelpool nimetatud kohtuasjade menetlemise ja kohtuotsuste tegemise ajal, ei saa aga olla uueks tõendiks asjas. Kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebused MTA otsustele, mille kehtetuks tunnistamist tagasiulatuvalt kaebaja soovib, ning kõigi otsuste osas on jõustunud kohtuotsused, siis on kaebajal võimalik esitada üksnes teistmisavaldus, et kohus vaataks teistmise korras jõustunud kohtuotsuse uuesti läbi.
põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele vastustajat ega anda talle võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.
Euroopa Kohus on Euroopa Liidu õiguse kohaldamist selgitanud varasemalt, sest sel juhul on nii haldusorganil kui siseriiklikel kohtutel kohustus lähtuda antud tõlgendusest asja lahendamisel ning isik ise saab Euroopa Kohtu seisukohale tugineda nii haldusmenetluses, kohtule esitatavas kaebuses kui edasikaebustes kõrgema(te)le kohtu(te)le. Kaebaja arusaam, et Euroopa Kohtu varasemad otsused, millega isik ei olnud tutvunud, saavad samuti olla uueks asjaoluks, mis tingib varasema haldusotsuse ümbervaatamise, on vastuolus õiguskindluse põhimõttega ning viiks õigusrahu puudumiseni. Isiku väited ja põhjendused õiguse kohaldamise kohta üldjuhul ei ole käsitatavad menetluse uuendamist õigustavate uute tõenditena sõltumata sellest, kas isik tugineb Euroopa Kohtu otsustes esitatud seisukohtadele või kas haldusorgan ja/või kohtud asja varasemal lahendamisel kohaldasid Euroopa Liidu õigust õigesti.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.