3-19-2344 OÜ CSC Telecom Estonia kaebus Eesti Haigekassa ja Telia Eesti AS vahel 30.12.2019 sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudes, kahju hüvitamise nõudes seoses riigihanke „Sideteenuste hankimine“ tingimustega ning Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 04.12.2019 otsuse tühistamise nõudes Kaebaja: OÜ CSC Telecom Estonia, volitatud esindaja Oksana Bibikova Vastustaja: Eesti Haigekassa, volitatud esindaja Ergo Pallo Kolmas isik: Telia Eesti AS, volitatud esindaja Kristi Kelgo Istung 07.01.2020, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ CSC Telecom Estonia kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku, edaspidi HKMS, § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
Eesti Haigekassa (edaspidi EHK) alustas 12.11.2019 avatud hankemenetlusena läbi viidavat riigihanget „Sideteenuste hankimine“ (viitenr 216239).
2.OÜ CSC Telecom Estonia (edaspidi kaebaja) esitas 19.11.2019 vaidlustuse Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO), mida muutis 22.11.2019 ja mida VAKO tõlgendas järgmiselt: kohustada hankijat viima alusdokumendi failinimega „Hanke_alusdokumendid_2019“ p 1.6 õigusaktidega kooskõlla. Koos vaidlustusega esitas kaebaja taotluse peatada riigihange ning kohustada EHK-d määrama uus pakkumuste esitamise tähtaeg.
3.VAKO 04.12.2019 otsusest nähtub, et VAKO jättis riigihanke peatamise taotluse 26.11.2019 otsusega rahuldamata, kuna kaebaja jättis taotluse põhistamata. Samuti nähtub otsusest, et kaebaja ei esitanud uut peatamistaotlust, mistõttu möödus pakkumuste esitamise tähtpäev (28.11.2019 kl 9:00).
4.VAKO jättis 04.12.2019 otsusega vaidlustuse rahuldamata tuginedes riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 197 lg 1 p-le 4.
5.Kaebaja esitas 13.12.2019 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse VAKO otsuse 04.12.2019 peale vaidlustusasjas nr 183-19/216239. Lisaks kaebuse resolutsioonis esitatud VAKO 04.12.2019 otsuse tühistamisnõudele märgib kaebaja kaebuse põhjendavas osas, et eesmärgiks on kohustada EHK-d viima riigihanke alusdokumendid vastavusse RHS § 27 lg-ga
6.Kohus jättis 18.12.2019 määrusega EÕK taotluse rahuldamata. Kohus tõlgendas kaebaja tahet kaebuse esitamisel selliselt: kohustada hankijat viima riigihanke alusdokument (RHAD), täpsemalt dokumendi nimetusega Hanke alusdokumendid 2019 p 1.6 õigusaktidega kooskõlla ehk kohustada EHK-d riigihanke alusdokumentide muutmiseks. Kohustamisnõuet ei ole võimalik rahuldada, kuna kohus ei saa kohustada EHK-d pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist ja pakkumuste avamist (28.11.2019) hankedokumente muutma, kuna see oleks vastuolus RHS § 81 lg-ga 1.
7.Kohus jättis 23.12.2019 määrusega kaebuse käiguta, selgitades, et kaebaja esitatud kohustamisnõuet ei ole võimalik menetleda ja kohustas kaebajat nõuet muutma.
8.Kaebaja muutis 30.12.2019 nõuet järgmiselt: kaebaja soovib VAKO 04.12.2019 otsuse nr 183-19/216239 ja EHK korraldatud riigihanke (viitenr 216239) õigusvastasuse tuvastamist, et hiljem esitada selle toiminguga kaebaja tekitatud kahju hüvitamise nõue.
9.EHK teavitas 31.12.2019 menetlusosalisi sellest, et sõlmis 30.12.2019 Telia Eesti AS-ga (edaspidi Telia) hankelepingu.
10.Kohus kaasas 31.12.2019 määrusega kolmanda isikuna menetlusse Telia ning selgitas kaebajale, et tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2 ei saa eraldiseisvalt õigusvastasuse tuvastamisnõuet esitada, vaid see peab seonduma kahju hüvitamise nõudega ning palus kaebajal täpsustada milles seisneb põhjuslik seos vastustaja õigusvastase tegevuse ja kaebajale kahju tekitamise vahel. Kohus tegi kaebajale ettepaneku seonduvalt VAKO otsusega muuta nõuet selliselt, et kaebaja taotleb VAKO otsuse tühistamist. Kohus palus kaebajal ka täpsustada, kas kaebaja soovib esitada hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude, arvestades seda, et EHK sõlmis 30.12.2019 hankelepingu Teliaga.
11.Kaebaja palus 03.01.2020 vastuses muuta nõudeid ning tühistada VAKO otsus, tuvastada 30.12.2019 sõlmitud hankelepingu tühisus ning esitas kahju hüvitamise nõude summas 48 498 eurot.
12.Kohtuasjas toimus istung 07.01.2020.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
13.Kaebaja ei saanud riigihankes osaleda, sest hange ühendab täiesti erinevaid teenuseid ning ei ole jagatud osadeks. EHK põhjendas riigihanke alusdokumentides hanke osadeks jagamata jätmist erinevate seletustega, millest ühegagi kaebaja ei nõustu. EHK põhjendused on kas ebaõiged, paljasõnalised, arusaamatud või kunstlikke piiranguid loovad. Hanketingimused piiravad oluliselt osalejate ringi ning rikuvad RHS § 2 lg-te 1 ja 2 põhimõtteid.
14.EHK korraldatud riigihange lubas osaleda ainult ettevõtetel, kes pakuvad korraga telefoni(laua- ja mobiiltelefoni) ja andmeedastusteenuseid. Mobiilsideteenuseid kaebaja ei paku ning selliste teenuste pakkumiseks on alusdokumentides välja toodud eritingimused.
15.Kaebaja vastab hankes esitatud nõuetele ning omab teenuste osutamiseks ressursse. RHS § 27 lg 2 eesmärk on hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalemist riigihangetes. Sama eesmärk on avaliku sektori poolt läbiviidavates hangetes direktiivi 2014/24/EL sissejuhatava osa p-st 78 nähtuvalt.
16.VAKO ei saa kohustada EHK-d riigihanget osadeks jagama, kuid VAKO peab tutvuma riigihanke alusdokumentidega ning tuvastama nende vastavuse RHS § 27 lg-ga 2. VAKO jättis selle kohustuse täitmata.
17.Kahju hüvitamise nõue on seotud tuvastamisnõudega. EHK-d tuli kohustada viima riigihanke alusdokumendid vastavusse RHS-ga ning kohustada lubama riigihankes osaleda ka teistel ettevõtetel. Kaebaja oleks saanud osaleda hankes ning sellisel juhul ei oleks ta pidanud esitama vaidlustust VAKO-le ja kaebust kohtule. Kaebajale tekitatud kahju seisneb VAKO-le vaidlustuse esitamisega seonduvates kuludes (riigilõiv summas 640 eurot ja õigusabi kulud summas 250 eurot), kaebuse esitamisega seonduvates kuludes (riigilõiv summas 655 eurot) ning saamata jäänud tulus (30% EHK ja Telia vahel sõlmitud lepingu maksumusest, s.o 46 953 eurot).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
18.EHK esitas 07.01.2020 istungil kokkuvõtvalt järgmised seisukohad. Kaebaja taotleb, et kohus tühistaks VAKO otsuse. Selleks peab VAKO otsus iseseisvalt rikkuma kaebaja õigusi (HKMS § 268 lg 2). Seda, et VAKO otsus iseseisvalt kaebaja õigusi rikuks, kaebusest ei nähtu.
19.Kaebaja ei ole hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude osas VAKO menetlust läbinud (HKMS § 268 lg 1), mistõttu selle nõude osas puudub kaebajal kaebeõigus. Hankeasjades ei ole populaarkaebused lubatavad. Hankelepingu tühisuse alused on sätestatud RHS-s. Kaebaja ei ole tühisuse alusele viidanud ega seda sisustanud.
20.Kaebaja ei ole kahju hüvitamise nõude osas näidanud, kuidas on kujunenud kahju suurus. Kaebaja ei ole selgitanud, mis hinnaga oleks kaebaja riigihankes teoreetiliselt pakkumuse esitanud ning tõestanud selle võimalikkust. Saamata jäänud tulu on lepingust saadav kasu. Lepingu täitmiseks tekib kulu, mida saamata jäänud tuluna välja ei saa nõuda. Seda ei ole kaebaja kahju hüvitamise nõude puhul arvestanud.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
21.Telia nõustus 07.01.2019 istungil EHK seisukohtadega ning palus jätta kaebus rahuldamata. Telia hinnangul ei piiranud hanke alusdokumendid konkurentsi, kuna need ei välistanud ühispakkumuse esitamist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.VAKO jättis kaebaja vaidlustuse rahuldamata põhjusel, et VAKO ei saa hankijat kohustada riigihanke osadeks jagamata jätmist „paremini“ põhjendama ega hanget osadeks jagama (dtl 9). VAKO leidis, et EHK esitas hanke alusdokumentides sisulised põhjendused hanke osadeks jagamata jätmise kohta. Kohtule ei ole arusaadav, milles seisneb kaebaja hinnangul VAKO otsuse õigusvastasus. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt on VAKO otsus motiveerimata. Kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, millele tuginedes saab väita, et VAKO ei ole vaidlustusmenetluse lahendamisel kõiki tõendeid ja asjaolusid igakülgselt uurinud ja arvesse võtnud. Kohtule ei nähtu, kuidas VAKO otsus iseseisvalt kaebaja õigusi käesoleval juhul rikub (HKMS § 268 lg 2). Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude VAKO otsuse tühistamise osas.
23.Hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude osas märgib kohus esmalt, et ei nõustu EHK-ga selles, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna kaebaja ei selle nõude osas läbinud VAKO menetlust (HKMS § 268 lg 1). Kaebaja esitas vaidlustuse VAKO-le 19.11.2019, see tähendab ajal, kus EHK ei olnud hankelepingut veel sõlminud. Hankeleping sõlmiti kohtumenetluse ajal 30.12.2019. Seetõttu ei olnud kaebajal võimalik VAKO-le hankelepingu tühisuse tuvastamise nõuet esitada. Nimetatud asjaolude esinemisel leiab kohus, et ei ole põhjendatud lähtuda HKMS § 268 lg 1 formaalsest tõlgendamisest. Selle asemel tuleb arvesse võtta Riigikohtu poolt esitatud kaalutlused: hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue on kohtu menetluses oleva kaebuse eesmärgiga olemuslikult seotud (Riigikohtu halduskolleegiumi 26.04.2017 määruse p-s 24 asjas nr 3-3-192-16). Kaebaja eesmärgiks on olnud alates 19.11.2019 hanke osadeks jaotamata jätmise vaidlustamine ning selle kaudu kaebaja hankes osalemise võimaldamine. Tulenevalt asjaolude muutumisest menetluse käigus ei olnud hanke alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimise nõue enam selle eesmärgini jõudmiseks sobiv, oli kaebajal hankelepingu sõlmimise järgselt kohane esitada hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et puudub alus jätta hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue läbi vaatamata.
24.HKMS § 267 lg 3 ls 3 kohaselt võib kohus tuvastada hankelepingu tühisuse, kui hankeleping on tühine RHS § 121 lg-s 1 sätestatud alusel. Kaebaja ei ole hankelepingu tühisuse väide põhistanud ega viidanud RHS § 121 lg-s 1 sätestatud alusele. Kaebaja ei osanud istungil välja tuua hankelepingu tühisuse õiguslikku alust (07.01.2020 kohtuistungi protokoll, 10:20:08). Seetõttu jätab kohus rahuldamata hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude.
25.Kahju hüvitamise nõude osas märgib kohus järgmist.
25.1.Kahju hüvitamist avalik-õiguslikes suhetes reguleerib riigivastutuse seadus (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
25.2.RHS § 202 lg 1 kohaselt võis kaebaja riigihanke korraldamisel ja hankelepingu sõlmimisel EHK poolt väidetavalt tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kaebuse halduskohtule HKMS-s sätestatud korras. Seega ei eelda kohtule kahju hüvitamise nõude esitamine VAKO menetluse eelnevat läbimist.
25.3.RVastS § 7 lg 4 sätestab, et kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see ei ole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le eraõiguse kahju hüvitamise sätteid.
25.4.RVastS regulatsioonist tulenevalt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud vähemalt järgmised eeldused: 1) nõude esitamise õiguse olemasolu; 2) riigihankeõiguse rikkumine (hankija tegevuse või otsuse õigusvastasus); 3) kahju tekkimine nõude esitajal; 4) põhjuslik seos rikkumise ja kahjuliku tagajärje (hankelepingu sõlmimata jäämise) vahel.
25.5.Kaebaja leiab, et EHK tegevuse õigusvastasus seisneb riigihanke osadeks jaotamata jätmises ning seega konkurentsi piiramises, mille tõttu ei saanud kaebaja riigihankes osaleda. Vaidlus puudub selles, et EHK jättis riigihanke osadeks jaotamata ning esitas riigihanke alusdokumentides selle kohta vastavad põhjendused.
25.6.Kaebaja väide selle kohta, et EHK põhjendused riigihanke osadeks jaotamata jätmise kohta ei ole asjakohased, on pinnapealne, kui mitte paljasõnaline. Kaebaja ei ole järginud HKMS § 59 lg 1 nõuet, mille kohaselt peab kaebaja tõendama asjaolusid, millel põhinevad tema väited. Üksnes hanke osadeks jaotamata jätmine ei tähenda, et konkurentsi on piiratud. Konkurentsi aitab tagada ühispakkumuse esitamise võimaldamine (RHS § 7 lg 4). Kaebaja ei ole tõendanud, et ühispakkumuse esitamine oleks olnud välistatud. Kaebaja volitatud esindaja ei osanud istungil selgitada, kas kaebaja seaduslik esindaja tegi jõupingutusi, et uurida ühispakkumuse esitamise võimalust. EHK poolt koostatud riigihanke alusdokumendid ei välista ühispakkumuse esitamise võimalust. Kohtu jaoks ei nähtu ka seda, et kaebaja jaoks oleks olnud ühispakkumuse esitamine objektiivselt takistatud.
25.7.Kuivõrd EHK tegevus riigihanke osadeks jaotamata jätmisel ei ole õigusvastane, ei ole täidetud kahju hüvitamise eeldused. Seega tuleb kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata.
26.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et puudub alus VAKO otsuse tühistamiseks, 30.12.2019 sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. Samuti ei ole täidetud RVastS-s sätestatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused. Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ja kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.