X.X. kaebus hüvitada Rae valla tekitatud varaline kahju summas 267,20 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X. Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde kaebaja poolt 21.12.2019 kohtunõude vastusena esitatud tõendid.
2.Rahuldada kaebus ja mõista Rae vallalt X.X. kasuks välja 267,20 eurot.
3.Mõista Rae vallalt X.X. kasuks menetluskuludena välja 15 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.02.2020 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaebuse esitaja X.X. ja tema lapse Y.Y. (sünd. xx xx xxxx) rahvastikuregistrijärgne elukoht on Rae vallas ning laps on alates 24.11.2016 Rae valla Peetri teeninduspiirkonna lasteaia järjekorras kohasooviga alates maist 2018. Lapse lasteaiakohast ilma jätmisest kaebaja soovitud ajal Rae vald kaebajat ise ei teavitanud.
2.X.X. 01.05.2018. a päringule, millise lasteaia millisesse rühma ta 21.05.2018 oma lapse võib viia, vastas Rae Vallavalitsus, et neil pole sellest kuupäevast X.X. lapsele lasteaiakohta pakkuda ning järgmise komplekteerimise Peetri teeninduspiirkonnas korraldab Rae vald aasta lõpus, kui hakkab kohti pakkuma 2019. a kevadel avatavatesse uutesse lasteaedadesse.
3.Alates 04.03.2019 hakkas X.X. laps Y.Y. käima eralasteasutuses MTÜ Väike Päike Lastehoid vastavalt X.X. ning MTÜ Väike Päike vahel sõlmitud lepingule. Lepingu kohaselt tuli X.X.l maksta igas kuus kohatasu vastavalt lepingu sõlmimise ajal kehtinud hinnakirjale ning tasuda söögiraha 3,50 eurot päeva kohta.Vastavalt X.X., vastustaja ja MTÜ Väike Päike vahel sõlmitud lepingule oli lasteasutuse päevahoiu tasu suuruseks 408 eurot kuus, millest vanema kaetav osa kohatasust oli 95 eurot.
4.Seoses munitsipaallasteaia koha tekkimisega alates augustist 2019 lõpetasid X.X. ja MTÜ Väike Päike Lastehoid lepingu alates 30.06.2019.
5.09.08.2019 esitas X.X. Rae vallale kahjunõude, milles taotles hüvitada perioodil märtsist kuni juunini 2019 eralasteasutuse MTÜ Väike Päike Lastehoid kaebaja kantud kohatasu ja söögiraha tasu summas 267,20 eurot, mida X.X. maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias.
6.Rae Vallavalitsus teavitas X.X.e 09.08.2019 edastatud vastusega nr 10-1.1/6395-1, et kaebaja nõue ei kuulu hüvitamisele, kuivõrd vanem on nõustunud lapsehoiuteenuse kasutamisega koolieelsete lasteasutuste seaduse (KELS) § 10 lg 1 mõttes.
7.Tallinna Halduskohtus registreeriti 28.09.2019 X.X. kaebus nõudes hüvitada X.X.le perioodil märtsist kuni juunini 2019 eralasteaiaasutuses MTÜ Väike Päike Lastehoid kohatasu ja söögiraha tasu summas, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias, kokku 267,20 eurot.
8.Tallinna Halduskohus võttis 07.10.2019. a määrusega kaebuse menetlusse nõudes hüvitada X.X.le perioodi märtsist kuni juunini 2019 eralasteasutuses MTÜ Väike Päike Lastehoid kohatasu ja söögiraha tasu summas 267,20 eurot.
POOLTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
9.Kaebaja on vastustaja süül kannatanud kahju kõrgemate kohatasude näol eralasteasutuses, sest vastutaja ei ole täitnud KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust. Vastustaja ei ole hoidnud kaebajat kursis tekkinud viivitustega koha pakkumisel, ega ole pakkunud probleemile õigeaegselt lahendusi. Vastustaja viivituse ja kaebajatele tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.
10.Pole põhjust arvata, et eralastehoid on võrreldes munitsipaallasteaiaga pakkunud kvaliteetsemat teenust või täisväärtuslikumat toitu.
11.Kaebaja ei saa tekkinud kahju kalkulatsioonis arvestada võimaliku tulumaksutagastusega, kuna seoses teise lapse erakoolis käimisega ületab pere koolituskulude maht juba niigi pere koolituskulude maksimumsumma, millelt riik tulumaksu tagastab. 2(4)
3-19-1822
12.Vastustaja ei saa ennast õigustada kolmepoolse lepinguga, millega osaliselt kompenseeritakse eralastehoiuasutuse tasu. Kui vastustaja oleks oma kohustust korrektselt täitnud, ei oleks kaebaja pidanud sellist lepingut sõlmima. Kaebaja ei ole lepinguga loobunud õigusest taotleda tekkinud kahju hüvitamist ning sellist riski ei paistnud ka lepingu sisust. Vastustaja seisukohad
13.KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul 1,5kuni 3-aastase lapse lasteaiakoha asendada lapsehoiuteenusega, arvestades KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut. 1,5- kuni 3-aastase lapse lasteaiakoha asendamisel lapsehoiuteenusega on aluseks lapsevanema taotlus ja nõusolek. Rae Vallavalitsus, kaebaja ja MTÜ Väike Päike Lastehoid sõlmisid 2019. aasta aprillis lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu. Seega on vanema nõusolekul KELS § 10 lg 1 mõttes asendatud lapse lasteaiakoht lapsehoiuteenusega, arvestades KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut.
14.Vastustaja soovib märkida, et on teinud kõik enesest sõltuva, et lasteaiakohti juurde luua. Viimaste aastate jooksul on vastustaja ehitanud juurde või laiendanud mitmeid lasteaedasid.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
16.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise eeldusteks kahju tekkimine, avaliku võimu õigusvastane tegevus ja nendevaheline põhjuslik seos ning kahju hüvitamist välistavate asjaolude puudumine.
17.KELS § 10 lg 1 sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse luua vanemate soovil kõigile 1,5kuni 7-aastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. 1,5- kuni 3-aastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut.
18.KELS § 10 lg-ga 1 on antud isikule õigus nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist. Seejuures ei tulene seadusest vallale õigust vastava kohustuse täitmisest keelduda (RKHKo 19.03.2014, 3-4-1-63-13, p 31). Seega pidi Rae vald võimaldama kaebaja lapsele koha munitsipaallasteaias, kuna nii kaebaja kui tema 1,5-aastane laps olid Rae valla elanikud ning kaebaja esitas Rae vallale nõuetekohase taotluse lapsele lasteaiakoha saamiseks.
19.Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (Tallinna Halduskohtu 05.03.2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-1908). Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kaebaja taotles oma lapsele kohta elukohajärgses munitsiplaallasteaias, kuid Rae vald ei võimaldanud kaebaja lapsele kohta elukohajärgse teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias perioodil 04.03–30.06.2019 vaba lasteaiakoha puudumise tõttu.
20.Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et vastustaja täitis KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse, sest kaebaja nõusolekul oli asendatud lapse lasteaiakoht KELS § 10 lg 1 mõttes lapsehoiuteenusega, arvestades KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Sellisele järeldusele saaks jõuda siis, kui kaebaja oleks munitsipaallasteaia koha asemel valinud eralastehoiu. Kuivõrd 3(4)
3-19-1822 vastustaja ei pakkunud kaebaja lapsele kohta munitsipaallasteaias, ei olnud kaebajal võimalust KELS § 10 lg-s 1 toodud variantide vahel valida. Kohus nõustub kaebajaga, et vajaduse laps eralastehoidu paigutada tingis Rae valla poolt KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmine. Samuti märgib kohus, et ka KELS seletuskirjas on KELS § 10 lg 1 kohta märgitud, et lapsehoiuteenus ei tohi olla vanema jaoks kallim lasteaiakoha kasutamisest. Seega peaks Rae vald ka juhul, kui saaks tema KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse lapse lasteaiakoha lapsehoiteenusega asendamise tõttu täidetuks lugeda, hüvitama kaebajale lapsehoiuteenuse kulud, mis ületavad munitsipaallasteaia kulusid.
21.Eelnevast tulenevalt põhjustas Rae vald KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega selle, et kaebaja pidi panema lapse eralastehoidu MTÜ Väike Päike Lastehoid. Seega on Rae vald õigusvastase tegevusega tekitanud kaebajale kahju, kuna perioodil märtsist kuni juunini 2019 maksis kaebaja eralasteasutuse MTÜ Väike Päike Lastehoid kohatasu ja söögiraha tasu kokku 267,20 eurot rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias. Kahjunõude suurusega seonduvalt märgib kohus, et vastustaja ei ole kaebaja hüvitise arvutuskäigule mingeid vastuväiteid esitanud. Seega nõustub kohus kaebajaga, et kaebajale tekkis käesoleval juhul kahju enammakstud kohatasu 200 euro ja enammakstud söögiraha 67,2 euro ehk kokku 267,20 euro ulatuses.
22.Kohus peab vajalikuks võtta asja materjalide juurde kaebaja poolt 21.12.2019 kohtunõude vastusena esitatud tõendid kaebaja tasutud koolituskulude kohta, mida kaebajal on tulumaksuseaduse § 26 lg 1 alusel õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata. Kohus selgitab, et kaebaja tugines juba kaebuses sellele, et seoses teise lapse erakoolis käimisega ületab pere koolituskulude maht pere koolituskulude maksimumsumma, millelt riik tulumaksu tagastab. Vastustaja ei ole seda väidet kahtluse alla seadnud.
23.Tulumaksutagastusega seonduvalt ei pea kohus vajalikuks kaebajale väljamõistetavat hüvitist RVastS § 13 alusel vähendada. Kaebaja on tõendanud, et seoses kaebaja teise lapse koolituskuludega ei oleks kaebajal võimalik noorema lapse eralastehoiu kuludelt tulumaksutagastust saada, mistõttu kohus tulumaksutagastust ka kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse ei võta.
24.Kohtu hinnangul on X.X. kahjunõue ülemäära tasutud lastehoiu koha- ja söögitasude eest summas 267,20 eurot põhjendatud ning tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Praegu tehti otsus vastustaja kahjuks. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Muude menetluskulude kohta ei ole kaebaja kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud. Seega jäävad kaebaja menetluskulud summas 15 eurot Rae valla kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.