Otsuse avalikult teatavaks 8. jaanuar 2020, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-19-839
Haldusasi
X.X. kaebus Keila linna kohustamiseks vastata 5 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kaebaja 12.02.2019 (täpsustatud 26.03.2019) teabenõudele ja väljastada kaebajale otsused ja täitmisteated täiteasjades, mis olid algatatud Keila linna vastu 2017 ja 2018 aastal
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X.X., esindaja Aleksei Smelov Vastustaja: Keila linn
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja kohustada Keila linna vastama 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist kaebaja 12.02.2019 (täpsustatud 26.03.2019) teabenõudele seaduses sätestatud korras.
2.Mõista Keila linnalt X.X. kasuks välja menetluskulud summas so 375 eurot.
3.Kaebajal tuleb teatada hiljemalt 5 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest vastustajale andmed (arveldusarve number), kuhu menetluskulud tuleb kanda.
4.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 7. veebruaril 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse
esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas Keila linnale 12.02.2019 teabenõude (tl 5), milles palus väljastada kohtutäiturite otsused ja täitmisteated täiteasjades, mis olid algatatud Keila linna suhtes 2017 ja 2018 aastatel. Keila linn saatis kaebajale 11.03.2019 vastuse (tl 6 ja selle pöördel) kaebaja teabenõudele, millega täitis teabenõude osaliselt. Keila linn palus kaebajal teatada, millisel alusel ja millisel eesmärgil kaebaja taotleb kohtutäiturite otsuseid ja täitmisteateid, kus on kolmandate isikute isikuandmed. Kaebaja esitas Keila linnale 26.03.2019 teabenõude täpsustuse (tl 9), milles teatas, et kaebaja ei taotle väljastada temale kolmandate isikute isikuandmeid ning palus väljastada kohtutäiturite otsused ja täitmisteated täiteasjades, mis olid algatatud Keila linna suhtes aastatel 2017 ja 2018. Keila linn saatis kaebajale 03.04.2019 vastuse (tl 10-12p), millega väljastas kaebajale kohtutäituri otsuse 022/2018/3889 ja kohtutäituri otsuse 022/2018/4261.
2.03.05.2019 esitas X.X. Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila linna kohustamiseks vastata 5 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kaebaja 12.02.2019 (täpsustatud 26.03.2019) teabenõudele ja väljastada kaebajale otsused ja täitmisteated täiteasjades, mis olid algatatud Keila linna vastu 2017 ja 2018 aastal.
3.06.05.2019 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 10.06.2019 täpsustas kaebaja kaebust ning märkis, et kaebaja taotleb kohustada Keila linna 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist täita kaebaja 12.02.2019 (täpsustatud 26.03.2019) teabenõue ja väljastada X.X.le järgmised kohtutäiturite otsused ja täitmisteated täiteasjades, mis olid algatatud Keila linna vastu 2017 ja 2018 aastal: 1) Kohtutäituri Kristiina Feinman otsus täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas nr 034/2017/1326; 2) Kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas 022/2018/4261; 3) Kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas 022/2018/3889; 4) Kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja kohtutäituri otsus täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas 022/2018/3888. 30.10.2019 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
4.1.Kaebaja leiab, et Keila linna tegevus, mis seisneb selles, et Keila linn ei ole väljastanud kaebajale teabenõudes nõutud teavet ja täitis teabenõuet ainult osaliselt, on õigusvastane. AvTS kohaselt Keila Linnavalitsus oli kohustatud viie tööpäeva jooksul täitma teabenõude või siis keelduma teabenõude täitmisest. Keila Linnavalitsus ei ole kahe kuu jooksul pärast teabenõude saamist väljastanud teabenõudes nõutud teavet ja täitis teabenõude ainult osaliselt. Kaebaja leiab, et selline Keila Linnavalitsuse tegevus on õigusvastane ja selle tegevusega Keila Linnavalitsus rikub kaebaja õigust saada teavet. Kaebaja leiab, et sellise Keila linnavalitsuse õigusvastase tegevuse põhjused on seotud sellega, et Keila Linnavalitsus tahab varjata oma õigusvastast tegevust seoses kohtuotsuste mittetäitmisega ja täitemenetluste algatamisega Keila linna vastu.
4.2.Kaebaja märgib, et halduskohus tegi 03.06.2019 kohtumääruse, millega kohustas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda esitama halduskohtule kõikide täiteasjade numbrid (koos kohtutäiturite nimedega), mis olid algatatud Keila linna vastu 2017 ja 2018 aastal. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda edastas halduskohtule järgmised täiteasjade numbrid (koos kohtutäiturite nimedega), mis olid algatatud Keila linna vastu 2017 ja 2018 aastal: 034/2017/1326 Kristiina Feinman, 022/2018/4261 Elin Vilippus, 022/2018/3889 Elin Vilippus, 022/2018/3888 Elin Vilippus. Seega tuleb Keila linna kohustada edastada kaebajale järgmised dokumendid: 1) Kohtutäituri Kristiina Feinman otsus täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas nr 034/2017/1326; 2) Kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas 022/2018/4261; 3) Kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas 022/2018/3889; 4) Kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja kohtutäituri otsus täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas 022/2018/3888.
4.3.Kaebaja ei nõustu vastaja seisukohaga selles, et temal ei ole kohustust väljastada täiteasjade dokumente s.h. põhjusel, et dokumentides on kolmandate isikute isikuandmed. Kaebaja viitab AvTS § 36 lg p 6 ja p 12 ning § 28 lg 1 p 29 leides, et vastustajal puudub õigus varjata dokumente informatsiooniga, et vastustaja ise rikub seadust. Kaebaja märgib, et on ilmselge, et informatsioon vastustaja poolt kohtuotsuste mittetäitmise kohta kahjustab vastustaja ja vastustaja ametnike mainet. Täiemenetlus on otseselt seotud kohtuotsustega, mida vastustaja ei täida. Kaebaja leiab, et kuna vastustaja on kohustatud avaldama kohtuotsuseid, siis on vastustajal samasugune kohustus avaldada ka täiteasjade dokumente, mis on algatatud seoses vastustaja poolt kohtuotsuste mittetäitmisega.
4.4.Kaebaja märgib, et vastuses kaebusele esitas vastustaja kohtule valeväite, et tema ei tea kaebaja pangakontot ja et kaebaja tegevus on pahatahtlik, kuna tema ei ole esitanud vastustajale oma pangakonto numbrit. Kaebaja töötas palju aastaid vastustaja asutuses – põhikoolis - ja oli kuni 2018.a. kooli direktor. Vastustaja maksis kaebajale palka ja teadis tema pangakonto numbrit. Vastustaja poolt kohtule valeväidete esitamine tõendab vastustaja ebaseaduslikku tegevust.
4.5.Kaebaja leiab, et on põhjendamatu vastustaja väide, et tema ei saa väljastada täiteasjade dokumente, kuna seal on kolmandate isikute isikuandmed. Kohtuotsused, mida vastustaja ei soovinud täita ja mida vastustaja on kohustatud avaldama, sisaldavad samu andmeid, mis on olemas ka täiteasja dokumentides. Mingeid teisi andmeid täiteasja dokumentides ei ole. Seega puudub vastustajal alus mitte väljastada täiteasjade dokumente. Kaebaja leiab, et sellise käitumise põhjuseks saab olla ainult üks põhjus – vastustaja soovib varjata asjaolu, et tema käitub ebaseaduslikult, et ta ei täida kohtuotsuseid ja tekitab linnale kahju makstes täitekulusid.
4.6.Kaebaja leiab, et paljasõnaline ja tõendamata on vastustaja väide, et täiteasjas nr 034/2017/1326 ei ole Keila Linnavalitsusele täitemenetluse lõpetamise otsust edastatud ja seda tal ei ole. Vastustajal peab vastav dokument olemas olema.
4.7.Kaebaja palub hüvitada menetluskulud kokku summas 567 eurot (sh riigilõiv) vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 54-55 ja 57).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Kaebajale on teabenõude vastuses 26.02.2019 edastatud täiteasja nr 034/2017/1326 kohta kogu materjal, mis on saadetud Keila Linnavalitsusele. Selles täiteasjas ei ole Keila Linnavalitsusele täitemenetluse lõpetamise otsust edastatud ja seega ei saa vastustaja seda ka kaebajale väljastada. Seda peab kaebaja seda huvi korral küsima kohtutäituri käest.
5.2.Ülejäänud kolme täiteasja materjalide kohta on kaebajale saadetud vastus päringutele ja selgitatud, et tegemist on kolmandate isikute isikuandmetega, mille saamiseks peab ta oma nõuet põhjendama. Kaebaja ei ole oma teabenõuet põhjendanud ja sellepärast ei ole talle ka vastatud.
5.3.Vastustaja märgib veel, et kaebaja on esitanud vastustajale ajavahemikus 12.02.2019 kuni 18.02.2019 seitse teabenõuet. Neist ühele vastati kohe ja kuuele teabenõudele koondvastusega (tl 41-49).
5.4.Vastustaja leiab, et need teabenõuded on provokatiivsed ja pahatahtlikud.
5.5.Teabenõudes toodud täitemenetlused on kõik algatatud halduskohtu otsuste alusel, millede algatajaks on isik, keda esindab sama esindaja, kes kaebajatki, ja lisaks on kõik menetluskulud tasutud ettevõtte E-Kohus OÜ arvele.
5.6.Kaebaja on oma kaebuses väitnud, et teabenõue on seotud vastustaja õigusvastase käitumisega ja et vastustaja ei täida jõustunud kohtuotsuseid. Vastustaja hinnangul on kaebaja enda käitumine olnud pahatahtlik: vastustajal ei olnud võimalik kanda raha suvalisele pangaarvele ilma sellekohase taotluseta. Selle asemel, et pöörduda vastustaja poole avaldusega ja näidata ära oma pangaarve number, kuhu kanda menetluskulud, on kaebaja pöördunud otse kohtutäituri poole ja palunud alustada täitemenetlust. Kaebaja on Keila Linnavolikogu liige ja ta on kindlasti teadlik sellest, et tal ei oleks keeruline teavet saada kiiresti ja otse linnakantseleist. Kaebaja on ilmselgelt teadlik võimalusest pöörduda otse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole ja saada algallikast kõige adekvaatsem teave.
5.7.Kaebaja poolt nõutud teave ei ole vastustaja enda poolt välja antud ja süstematiseeritud ja on erinevatesse kaustadesse eri aegadel salvestatud. Sellist teavet ei saa nõuda teabenõude korras, vaid teabe kogumine, dokumenteerimine ja süstematiseerimine eeldab ka selle analüüsimist ja vastamist märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras.
5.8.Kaebajale on selgitatud, kuidas ta tema poolt nõutud teavet saab, kahjuks ei ole ta suutnud selgitada, miks ta vajab teavet kolmandate isikute isikuandmete kohta.
5.9.Eeltoodu põhjal on vastustaja jaoks arusaamatu, miks kaebaja ei ole kasutanud oma võimalusi kohtuväliselt teabe saamiseks ning vastustajale on jäänud mulje, et kaebaja esindaja ei ole vastustaja jaoks arusaamatutel kaalutlustel samuti selgitanud kaebajale eelkirjeldatud võimalusi teabe saamiseks, ning on eelistanud sel teemal kohtusse pöördumist.
5.10.Kaebaja jätab selgitamata, milliseid haldusakte või mainet kahjustavat teavet konkreetselt on vastustaja tunnistanud asutusesiseseks teabeks. Kaebajale ei väljastatud kolmandate isikute isikuandmeid, mille avalikuks tulek kahjustaks andmesubjekti eraelu puutumatust. Vastustaja toob veel välja, et kaebaja leiab, et vastustaja ei tohi asutuse siseseks teabeks tunnistada riikliku järelevalve, haldusjärelevalve või teenistusliku järelevalve korras või distsiplinaarkorras tehtud jõustunud ettekirjutusi või antud akte ning andmeid kehtivate karistuste kohta. Samas jätab ta selgitamata, milliseid ülalnimetatud akte on vastustaja asutuse siseseks teabeks tunnistanud. Samuti ei selgita kaebaja, kas nõutud täitedokumendid on kuidagi seotud vastustaja haldustegevusega, kuna küsitud täitekorraldused ja -otsused on siiski kohtutäituri tegevuses antud aktid.
5.11.Kaebaja on esitanud seisukoha, et vastustaja on kohustatud avalikustama kohtulahendid seadusest tulenevate piirangutega. Kaebajale on selgitatud, et kohtulahendid on kõikidele
5.12.Vastustaja jääb oma seisukoha juurde, et ta ei saa menetluskulusid üle kanda suvalisele eelnevalt kasutusel olnud arveldusarvele, ilma, et see oleks kirjas kas kohtuotsuses või sellist tahet oleks väljendanud pool, kelle kasuks on välja mõistetud kohtu menetluskulud. Inimesel võib olla mitmeid pangakontosid, inimene võib olla vahetanud panka, või ei soovi ta, et mingil tema kontol kajastuksid sellised summad. Hea tava kohaselt näitab kodanik ära oma pangakonto, kuhu soovib talle välja mõistetud menetluskulude ülekandmist.
5.13.Kaebaja väide, et vastustaja on kohustatud kontrollima täitedokumente, mille alusel teostatakse väljamakseid, on täiesti õige. Väljamakseid teostatakse kohtutäituri otsuse alusel.
5.14.Vastustaja leiab, et kaebaja poolt teabenõudega küsitud otsused ongi talle esitatud. Vastustaja ei ole esitanud täiteasja nr 034/2017/1326 lõpetamise otsust, kuna sellist tema käsutuses ei ole. Väljamakseid ei tehta täitemenetluse lõpetamise või peatamise otsuse alusel ja seepärast leiab vastustaja, et on kõik väljamaksed teinud korrektselt ja neid alati ka kontrollinud.
5.15.Kaebuses ja selle täiendustes on pikalt esitatud seisukohti, mis ei ole enamuses seotud kaebuse nõudega, vastata kaebaja teabenõudele. Väga palju kaebuse mahust on suunatud vastustaja iseloomustamiseks ja muudeks emotsioonideks. Selles on hulgaliselt käsitletud küsimusi, mis ei ole vajalikud kaebuse sisuliseks lahendamiseks ja on kaebuse seisukohalt liigsed. Sellest tulenevalt on vastustaja seisukoht, et kui kaebusest ja selle lisadest välja jätta mittevajalik, siis võiks kaebuse ja selle lisade koostamiseks kulunud aeg olla poole lühem, järelikult ka menetluskulude summad olla oluliselt väiksemad.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kaebuse eesmärgiks on Keila linna kohustamine vastata kaebaja 12.02.2019 (täpsustatud 26.03.2019) teabenõudele ja väljastada kaebajale järgmised kohtutäiturite otsused ja täitmisteated täiteasjades, mis olid algatatud Keila linna vastu 2017 ja 2018 aastal: 1) Kohtutäituri Kristiina Feinman otsus täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas nr 034/2017/1326; 2) Kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas 022/2018/4261; 3) Kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas 022/2018/3889; 4) Kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja kohtutäituri otsus täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas 022/2018/3888.
7.Õiguslik regulatsioon Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave (edaspidi teave) on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 4 lg 1 kohaselt demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks on teabevaldajad kohustatud tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et teabele juurdepääs tuleb tagada igaühele võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil ning lg 3 tuleneb, et teabele juurdepääsu võimaldamisel peab olema tagatud isiku eraelu puutumatus ja autoriõiguste kaitse. AvTS § 9 lg 1 sätestab, et teabevaldaja on kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 2 p 1 ja 2 tuleneb, et teabele juurdepääsu võimaldamisel on teabevaldaja kohustatud: tagama juurdepääsu neile
dokumentidele, millele teabenõudja juurdepääsu taotleb ja millele teabenõudjal on juurdepääsuõigus; pidama arvestust tema valduses olevate dokumentide üle. AvTS § 17 lg 1 kohaselt teabevaldaja täidab teabenõude teabenõudja poolt soovitud viisil, väljastades teabe: 1) teisaldatavale andmekandjale digitaalselt või teabenõudes märgitud elektronpostiaadressil; 2) dokumendi koopia või ärakirjana paberkandjal kas vahetult teabenõudjale või tema postiaadressil; 3) faksi teel; 4) suuliselt; 5) tutvumiseks teabevaldaja juures; 6) muul viisil, arvestades teabekandja tüüpi. AvTS § 18 lg 1 sätestab, et teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Vastavat tähtaega võib pikendada AvTS § 19 sätestatud korras. AvTS § 20 kohaselt teabenõue loetakse teabenõude saanud teabevaldaja poolt täidetuks, kui: 1) teave on teabenõudjale edastatud seaduses sätestatud viisil; 2) teabenõue on edastatud vastavalt kuuluvusele ja sellest on teabenõudjale teatatud; 3) teabenõudjale on selgitatud võimalust tutvuda avalikustatud teabega. AvTS § 23 sätestab teabenõudest keeldumise alused.
8.Kohus märgib esmalt, et asjas on tõendamist leidnud, et kaebaja esitas vastustajale 12.02.2019 teabenõude (tl 5). Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et tegemist ei ole teabenõudega vaid teabe kogumine, dokumenteerimine ja süstematiseerimine eeldab ka selle analüüsimist ja vastamist märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras. Tegemist ei märgukirjaga ega selgitustaotlusega MSVS § 2 lg 1 ja lg 2 mõistes, kuivõrd vastav teave ei eelda olemasoleva teabe analüüsi, sünteesi ega lisateabe kogumist. Vastustaja ei ole ka ise kohtule arusaadavalt selgitanud, miks ta leiab, et tegemist on selgitustaotlusega. Kohus leiab, et vastavad dokumendid peavad vastustajal olemas olema ega eelda dokumentide analüüsi ega lisateabe kogumist. Pooled ei vaidle selle üle, et vastustaja palus kaebajal selgitada, millisel alusel ja millisel eesmärgil kaebaja taotleb kohtutäiturite otsuseid ja täitmisteateid, kus on kolmandate isikute isikuandmed (tl 6 vt p 1). Kaebaja täpsustas oma teabenõuet 26.03.2019 ja märkis, et kaebaja ei taotle väljastada talle kolmandate isikute isikuandmeid. Kaebaja palub väljastada kohtutäiturite otsused ja täitmisteated täiteasjades, mis olid algatatud Keila linna suhtes 2017 ja 2018 aastatel (tl 9).
9.Pooled ei vaidle ka selle üle, et vastustaja ei ole teabenõuet täies ulatuses täitnud. Vastustaja edastas kaebajale 11.03.2019 täiteasjas nr 034/2017/1326 teatise täitemenetluse läbiviimise kohta, täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (tl 6-8p). Vastustaja edastas täiendavalt 03.04.2019 kaebajale kohtutäitur Elin Vilippuse 01.08.2018 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas nr 022/2018/3889 ja kohtutäitur Elin Vilippuse 16.08.2018 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas nr 022/2018/426 (tl 1012). Samuti ei ole vaidlust selles, et vastustaja ei ole teabenõude osalisest täitmisest keeldunud. Täpsemalt ei ole vastustaja kaebajale edastanud kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteadet ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust täiteasjas 022/2018/4261, kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteadet ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust täiteasjas 022/2018/3889 ning kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteadet, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ja kohtutäituri otsus täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas 022/2018/3888. Vastustaja on seejuures kohtule esitatud vastuses kaebusele asunud seisukohale, et nimetatud dokumente vastustaja kaebajale edastama ei pidanud, kuna need sisaldavad kolmandate isikute isikuandmeid ning kaebaja ei ole ära näidanud, millisel alusel ja mis eesmärgil ta neid andmeid nõuab.
Kohus leiab, et vastustaja on ekslikul seisukohal, et ta eelpool viidatud dokumente kaebajale edastama ei pidanudki. Seejuures ei ole vastustaja ka teabenõude osalisest täitmisest keeldunud. Vastustaja tegevusetus osade palutud dokumentide esitamisel on aga ilmselgelt õigusvastane arvestades eelpool viidatud AvTS regulatsiooni. Vastustaja oleks seaduses sätestatud tähtajal pidanud teabenõude täitma täies ulatuses või selle täitmisest (osalisest täitmisest) keelduma. Kohus leiab, lähtudes kaebaja poolt täpsustatud teabenõudest, et kaebaja teabenõuet tuleb mõista selliselt, et kaebaja soovis saada vastustajalt palutud teavet, kuid ilma kolmandate isikute isikuandmeid kajastamata. Ehk siis vastustaja oleks saanud katta kinni kolmandate isikute isikuandmed ning edastada kaebajale palutud info. Kaebaja eesmärgiks on teabenõudest ja kaebusest nähtuvalt saada üksnes infot palju on täitmisteateid ja kohtutäituri tasu otsuseid vastustaja suhtes tehtud ja mis on nendest menetlustest saanud, mitte aga kolmandate isikute isikuandmeid. Lähtudes avaliku teabe seaduses sätestatud põhimõtetest selgitab kohus, et juhul kui soovitud dokument sisaldab piiranguga andmeid, ei tähenda see seda, et sellise dokumendi väljastamisest võib keelduda. Vastavalt seadusele tuleb sellisel juhul väljastada see osa dokumendist/teabest, millele juurdepääsupiirangud ei laiene. Käesoleval juhul ongi kaebaja soovinud saada linnalt dokumente, mis sisaldavad ka juurdepääsupiiranguga andmeid ehk kolmandate isikute isikuandmeid. Sellest tulenevalt tuli vastustajal väljastada palutud dokumendid kaebajale ulatuses, milles piirang nende väljastamiseks kaebajale ei laiene. Vastustaja ei ole seda kohustust korrektselt täitnud. Vastustaja ei ole ka keeldunud korrektselt kohustuse täitmisest. Selline vastustaja tegevusetus on aga ilmselges vastuolus AvTS §-dega 4, 9 lg 1, 17 lg 1, 18 lg 1 ja 20 p 1 ja õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus on selles osas põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.Teiseks vaidlevad pooled selle üle, kas vastustaja on täitnud täiteasja nr 034/2017/1326 osas teabenõude korrektselt. Kaebaja leiab, et vastustaja pidi kaebajale edastama ka kohtutäituri Kristiina Feinman otsus täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas nr 034/2017/1326. Vastustaja leiab aga, et viidatud dokumenti ta kaebajale edastama ei pidanud, sest vastustajal ei ole täitemenetluse lõpetamise otsust. Kaebaja saab seda dokumenti küsida kohtutäiturilt. Kohus märgib, et käesolevas asjas on tuvastamist leidnud, et vastustaja edastas kaebajale nimetatud täiteasjas teatise nõude menetlemise kohta, täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (tl 6-8p). Kohus leiab, et vastustaja on ekslikul seisukohal nagu peaks kaebaja vastava täitemenetluse lõpetamise dokumendi nõudma soovi korral välja kohtutäiturilt. Kohtule Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud andmetest nähtuvalt on täiteasjas nr 034/2017/1326 menetlus lõpetatud (tl 33). Järelikult peab selle kohta olema olemas vastav dokument ka vastustajal. Kui vastustajal seda mingil põhjusel ei ole, siis tuleb tal endal vastav dokument kohtutäiturilt välja küsida. Vastustajal on kohustus pidada arvestust tema valduses olevate dokumentide üle, samuti kohustus dokumendid registreerida. Vastustaja paljasõnaline väide, et tal ei ole dokumenti, mis tal ilmselgelt olemas olema peaks, ei vabasta vastustajat teabenõude täitmisest. Seejuures rõhutab kohus veelkord, et vastustaja ei ole ka selles osas teabenõude täitmisest keeldunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus on ka selles osas põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.Mis puudutab vastustaja väiteid kaebaja ja tema esindaja väidetava pahatahtlikkuse osas teabenõuete esitamisel, siis ei vabasta see vastustajat kohustusest järgida avaliku teabe seaduses sätestatud korda. Küll aga märgib kohus, et käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast ei ole asjakohased kaebaja viited sellele, et vastustaja valetab, et ei tea kaebaja pangakonto numbrit. Siinkohal peab kohus vajalikuks kaebajale selgitada, et vastustaja ei saa kanda ilma poole vastava
tahteavalduseta menetluskulusid näiteks talle varem muudel asjaoludel teatavaks saanud pangakontole ning isikul on kohustus esitada vastaspoolele andmed, kuhu ta menetluskulude kandmist soovib. Kohus leiab, et mõlemad pooled peaksid suhtuma teineteisesse lugupidavamalt ja heatahtlikumalt. Lisaks tuleb vastustajal järgida hea halduse põhimõtet oma kohustuste täitmisel ja kaebajal üldist head tava oma nõuete esitamisel. Käesoleval juhul ei ole kohtu arvates kumbki pool oma tegevuses eelpool viidatud põhimõtetest lähtunud. Kohus palub seda pooltel edaspidi teha.
12.Kohus leiab, et kaebaja viited AvTS § 36 lg 1 p 6 ja p 12 ning § 28 lg 1 p 29 ei ole antud kaebuse asjaolusid arvesse võttes asjakohased, kuid arvestades, et kaebus kuulub rahuldamisele eespool toodud põhjustel, ei pea kohus vajalikuks seda teemat pikemalt käsitleda.
13.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus kohustab vastustajat vastama 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist kaebaja 12.02.2019 (täpsustatud 26.03.2019) teabenõudele seaduses sätestatud viisil. Kohus selgitab seejuures vastustajale, et lähtuvalt käesolevas asjas kogutud tõenditest tuleb vastustajal väljastada kaebajale järgmised kohtutäiturite otsused ja täitmisteated täiteasjades, mis olid algatatud Keila linna vastu 2017 ja 2018 aastal: 1) Kohtutäituri Kristiina Feinman otsus täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas nr 034/2017/1326; 2) Kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas 022/2018/4261; 3) Kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas 022/2018/3889; 4) Kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja kohtutäituri otsus täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas 022/2018/3888. Kui mõni nimetatud dokumentidest sisaldab andmeid, millele kohaldub seadusest tulenev juurdepääsupiirang, siis tuleb vastustajal väljastada palutud dokumendid kaebajale ulatuses, milles piirang neile ei laiene lähtudes teabenõude eesmärgist (kaebaja ei soovi saada isikuandmeid) või keelduda teabenõude täitmisest (AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel). Menetluskulud
14.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus vastustaja kahjuks. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist kokku summas 567 eurot (sh riigilõiv 15 eurot). Vastustaja leiab, et kulusid tuleks vähendada poole võrra, kuna kaebus sisaldab palju mitteasjakohaseid väiteid ja asjaolusid. Kohus nõustub vastustajaga, et menetluskulude suurus on üle paisutatud. Nimelt menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Kaebus koosneb peamiselt faktilisest asjaoludest ning viidetest avaliku teabe seadusele. Samuti viitab vastustaja põhjendatult sellele, et kaebus ja selle täpsustus sisaldab mitmeid asjakohatuid väiteid ja asjaolusid, mis ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust. Halduskohtus kandis kaebaja kokku kohtukulusid õigusabikulude näol summas 552 eurot (so 4,6 h hinnaga 120 eurot tunnis). Kulude kandmise kohustus on korrektselt tõendatud (tl 55). Kohus peab põhjendatud ajakuluks 3 h arvestades kaebuse tegelikku sisu ning kohtule esitatud täiendavaid seisukohti. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud menetluskulud õigusabikulud kokku 3x120 eurot ehk summas 360 eurot ja riigilõiv summas 15 eurot so kokku 375 eurot, mis tuleb vastustajalt
kaebaja kasuks välja mõista. Muus osas jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda (vt ka HKMS § 109 lg 6). /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.