Heino Mertsini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks taastada õigus kasutada vabasid raadiokanaleid ja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses raadio vaba kasutamise piiramisega
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Tagastada Heino Mertsini kaebus. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Heino Mertsin esitas Tartu Vanglale 9. oktoobril 2019. a kahjunõude mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses väärikuse alandamisega. H. Mertsin põhjendab, et raadiokanalite valiku piiramine on seadusevastane ning takistab tema vanglavälist suhtlust. Varem oli võimalik kuulata tervitussaateid, meeldivat ja rahustavat muusikat ning raadiojaamu, mis meeldivad ja lohutavad. Vangla pakutavad kanalid teda ei rahulda. Samuti on heli kohutava kõlaga. Vanglal ei ole õigust takistada omada raadiot või kuulata H. Mertsini valitud raadiokanalit. H. Mertsin hindab kahjuks 150 eurot rikkumise alustamise eest, kui raadiod keelati, ja kuni rikkumise lõpetamiseni iga järgneva päeva eest, mil ta ei saa raadiot kuulata, 7 eurot päeva eest.
Tartu Vangla 3. detsembri 2019. a otsusega nr 1-13/211-2 jättis H. Mertsini kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla põhjendab, et H. Mertsinil ei olnud 20. juunil 2017. a Tartu Vanglasse saabudes kaasas isiklikku raadiot ning ta ei ole vangistuse kestel soetanud raadiot vangla kaupluse vahendusel. H. Mertsin ei ole vanglale esitanud avaldusi, milles oleks avaldanud soovi raadio soetamiseks. Seega ei ole Tartu Vangla 1. aprilli 2019. a käskkiri nr 1-1/71 H. Mertsini subjektiivsetele õigustele mõju avaldanud. Kehtivates õigusaktides ei ole sätestatud, kui palju või milliseid raadiojaamasid peab vangla võimaldama kuulata. Tartu Vanglas on kinnipeetavatel võimalik kuulata nelja raadiojaama (Vikerraadio, Retro FM, Raadio 2 ja Raadio 4). Kuigi H. Mertsinil ei pruugi olla võimalik kuulata temale meelepärast raadiojaama, on raadiojaamade jälgimise võimalus mõistlikus ulatuses tagatud. Kambrites olevate terminalide kõlarite kvaliteet ei ole selline, mis raadiosaadete jälgimist ei võimaldaks.
3.H. Mertsin esitas Tartu Halduskohtule 12. detsembril 2019. a kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks taastada õigus kasutada isikliku raadio, vanglaterminali või teleri kaudu levivaid vabasid raadiokanaleid ning tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses raadio vaba kasutamise piiramisega. Kaebaja põhjendab, et raadio on üks vähestest vabaaja veetmise
vahenditest ja oluline vanglaväline suhtluskanal. Subjektiivse õiguse tagab kaebajale õigus kuulata kambrikaaslase raadiot. Samuti enne raadiote keelamist saatsid tuttavad kaebajale raadio ostmiseks 100 eurot. Raadiote keelamine ei ole õigusaktidega kooskõlas ning oli direktori otsustuspädevusest väljas. Kui vangla tagaks vabalt levivad kanalid oma raadioterminali kaudu, oleks kaebaja õigused tagatud. Häiritud on kaebaja vaimne tervis ning masenduse tõttu kannatab ka füüsiline tervis. Vangla on alandanud kaebaja väärikust ning kahjuhüvitist nõuab kaebaja vastavalt hingelistele ja moraalsetele piirangute tagajärgedele. Tekitatud kahju on 150 eurot ning alates 9. oktoobrist 2019. a 7 eurot iga päeva eest. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
4.Tartu Vangla esitas vastavalt 16. detsembri 2019. a kohtunõudele 19. detsembril 2019. a vastusena H. Mertsini 9. oktoobri 2019. a kahjunõude ja Tartu Vangla 3. detsembri 2019. a otsuse nr 1-13/211-2. Vangla teatab täiendavalt, et isiklike raadiote kasutamise keeld, millele H. Mertsin oma kahju hüvitamise taotluses tugines, kehtestati Tartu Vangla direktori 1. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 1-1/71. H. Mertsin ei ole 2019. a esitanud vanglale lisaks kahjunõudele teisi avaldusi, mis on seotud kaebuse asjaoludega, mh ei ole H. Mertsin esitanud taotlusi raadio kasutamiseks ega vaideid vangla keelduvate otsuste peale.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus käsitleb esmalt H. Mertsini nõuet kohustada Tartu Vanglat taastama kaebaja õigus kasutada vabasid raadiokanaleid (I) ning seejärel nõuet hüvitada mittevaraline kahju seoses raadio vaba kasutamise piiramisega (II). I
6.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
7.Kaebaja ei ole Tartu Vanglale esitanud avaldust, milles palub kohustada vanglat taastama tema õigus kasutada vabasid raadiokanaleid, mille vangla oleks rahuldamata jätnud. Samuti ei ole kaebaja vanglale esitanud kaebuse asjaoludega seonduvat vaiet, mille vangla oleks saanud tagastada, osaliselt rahuldada, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätta. Kaebaja on vanglale esitanud üksnes kahju hüvitamise taotluse.
8.Kaebaja ei ole kohustamisnõude osas pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kohus tagastab H. Mertsini kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks taastada kaebaja õigus kasutada vabasid raadiokanaleid HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. II
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tuleneb füüsilise isiku õigus
nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
10.Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses isiklike raadiote keelamisega ning kuna tal ei ole vanglas võimalik vabalt kuulata kõiki Eestis levivaid raadiokanaleid. Kuigi kaebuse kohaselt kannatab vangla tegevuse tõttu ka kaebaja füüsiline tervis, mõistab kohus kaebuse põhjendustest lähtudes, et kaebaja on hüvitamiskaebuse esitanud seoses väärikuse alandamisega. Kaebaja on ka VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud üksnes väärikuse alandamise osas.
11.VangS § 31 lg 1 kohaselt on vanglal kohustus võimaldada kinnipeetaval jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Vangla on eeltoodud kohustuse täitnud, kuna võimaldab kaebajal kambrisse ehitatud raadio kaudu kuulata raadiokanaleid Vikerraadio, Retro FM, Raadio 2 ja Raadio 4, vangla tegevust ei saa pidada õigusvastaseks ning mittevaralise kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.
12.VangS § 31 lg‐s 2 sätestatud elektriseadmed, sh isiklik raadio, on VangS § 15 lg 2 p 6 kohaselt keelatud esemeks senikaua, kuni vangla ei ole andnud VangS § 31 lg‐s 2 sätestatud luba. Põhjendatud juhul, näiteks elektriseadme olemusest tuleneva ohu tõttu vangla julgeolekule, võib vangla VangS § 15 lg 4 alusel lisada keelatud esemete nimistusse ka VangS § 31 lg‐s 2 sätestatud eseme. Isikliku raadio väljastamisest keeldumine ei riiva üldjuhul kinnipeetava õigusi intensiivselt juhul, kui isikut ei ole jäetud täielikult ilma võimalusest jälgida piisaval määral raadiosaateid ning saada vajaduse korral teavet teistest informatsiooniallikatest (Riigikohtu halduskolleegiumi
19.oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-28-15, p-d 30-33; Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2018. a otsus asjas nr 3-16-2697, p-d 10-14).
13.Tartu Vangla direktori 1. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 1-1/71 muudeti Tartu Vangla direktori
11.veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 7.1.30 ning keelati isiklikud raadiod. Isiklike raadiote keelamisele vanglas on kohtud hinnangu andnud ning leidnud, et see on vangla julgeoleku tagamiseks õiguspärane. Elektriseadmeid võidakse kasutada keelatud esemete peitmiseks ning seadmeid on keeruline läbi otsida, põhjustades seeläbi ohu vangla julgeolekule. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et Tartu Vangla direktoril puudus pädevus isiklike raadiote keelamiseks. VangS § 105 lg 3 kohaselt kinnitab vangla direktor vangla kodukorra, milles reguleeritakse ka VangS § 105 lg 21 p-st 14 lähtudes, millised VangS § 15 lg-le 2 vastavad esemed on lisaks justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-le 641 vanglas keelatud.
14.Kaebajal on võimalik kuulata kambrisse ehitatud raadiot, kuid tal puudub subjektiivne õigus valida, milliste raadiokanalite kuulamist vangla lubama peab. Kaebajal on võimalik kuulata nelja erinevat raadiokanalit, tagades kaebajale nii päevakajaliste kui ka meelelahutusliku sisuga raadiosaadete ning muusika kuulamise võimaluse. Seega soodustab vangla piisaval määral kaebaja vanglavälist suhtlust ning kaebaja õigus informatsiooni saamiseks on tagatud. Lisaks raadiosaadete jälgimisele on kaebajal võimalik lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju ning jälgida televisioonisaateid (VangS § 30 lg 1 ja § 31 lg 1).
15.Vangla tegevust ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Tartu Vangla 3. detsembri 2019. a otsuse nr 1-13/211-2 kohaselt ei kuulu kaebajale isiklikku raadiot ning ta ei olnud
3.detsembri 2019. a seisuga raadio soetamiseks ka soovi avaldanud. Asjaolu, et kaebaja ei saa oma kambrikaaslase isiklikku raadiot kuulata või et ta väidetavalt vahetult enne isiklike raadiote keelamist soovis endale raadio soetada, sai kaebajale küll põhjustada ebamugavusi, kuid väheseid ebamugavusi ei saa pidada kaebaja väärikust alandavaks. Samuti saab üksnes väheseid ebamugavusi põhjustada asjaolu, et kaebaja ei saa vabalt valida, milliseid raadiokanaleid ta
kambrisse ehitatud raadio kaudu kuulata saab. Kaebajale on piisaval määral tagatud õigus raadiosaateid jälgida.
16.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eeltoodust lähtudes tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel H. Mertsini kaebuse.
17.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
18.Seonduvalt kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus menetlusabi taotluse sel põhjusel menetlemata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.