Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 19. detsember 2019 3-19-518 O.F. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise välja mõistmiseks O.F. apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 6. septembri 2019. a otsuse peale Kaebaja O.F. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Tagastada O.F. apellatsioonkaebus.
2.Tagastada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot O.F. kontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.O.F. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et 29. jaanuaril 2019 kaks politseinikku käitusid tema suhtes provotseerivalt ja omavolitsesid, tekitades talle hingelist valu ja üleelamisi. Kaebaja soovib, et politseinikud vabandaksid tema ees. Kaebaja viibis Jõhvi keskväljakul, kui tema juurde tulid kaks politseinikku, kellest üks pöördus O.F. poole viimast ebaviisakalt sinatades ja käskis lahkuda teise kohta. Seejuures haaras politseinik kinni O.F. riietest ja tõukas teda, provotseerides kaebajat vastutegevusele. Teine politseinik andis soovituse istuda kodus ja vaadata televiisorit. O.F. helistas numbrile 112 ja palus saata teise politseipatrulli. Kohalolnud politseinikud teatasid, et kaebaja väljakutse anti neile lahendamiseks. O.F. ootas ära politseinike lahkumise ja läks koju. Selline juhtum ei ole esmakordne, ka varem on politseipatrull peatanud kaebaja soovitusega istuda kodus.
2.Tartu Halduskohus jättis 6. septembri 2019. a otsusega O.F. kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole eitanud, et ta
30.jaanuaril 2019 (kaebuses ekslikult 29. jaanuaril 2019) avalikus kohas tegi suguakti jäljendavaid liigutusi. Jõhvi keskväljak ja parkla on avalikud kohad, kus liigub palju inimesi,
sealhulgas lapsi ning suguakti imiteerimine avalikus kohas on ebasünnis ja teisi inimesi häiriv tegevus. Tõendamata on kaebaja väited, et politseiametnik haaras tema riietest ja tõukas teda, provotseerides kaebajat vastutegevusele. Sündmuse juures viibinud kahe politseiametniku
7.veebruari 2019. a ettekannete kohaselt suhtlesid ametnikud kaebajaga rahulikult. Viidatud ettekannetest nähtub, et kaebaja sõitis väljakult lahkudes jalgrattaga politseiametniku jala peale. Ametnik pani käe kaebaja õla peale, et takistada tema edasist liikumist, mispeale kaebaja eemaldus. Muud füüsilist kokkupuudet kaebaja ja politseiametnike vahel asja materjalidest ei nähtu. Isegi kui politseiametnikud sinatasid kaebajat ja soovitasid tal olla kodus ja vaadata televiisorit, ei saa politseiametnike sellist käitumist pidada omavolitsemiseks ega provotseerimiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et politseiametnikud oleksid kaebaja suhtes käitunud ebaprofessionaalselt või ebaviisakalt.
3.O.F. esitas 26. septembril 2019 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 6. septembri 2019. a otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Kaebaja märgib, et halduskohtu otsus on vastuoluline. Ühelt poolt leidis kohus, et politseiametnike käitumine oli korrektne, teiselt poolt, et isegi kui politseiametnikud sinatasid kaebajat ja soovitasid tal olla kodus, siis ei saa politseiametnike sellist käitumist pidada omavolitsemiseks ega provotseerimiseks. Kaebaja ei eita avaliku korra rikkumise toimepanemist, kuid leiab, et isegi õigusrikkuja suhtes on politseiametnikud kohustatud käituma viisakalt. Arusaadavalt eitavad politseinikud eelpool kirjeldatud tegevust. Samas ei ole alust arvata, et O.F. esitas juhtumi kohta pahatahtlikult valesid väiteid. Korrarikkuja on politseinike meelevaldse ja ebaviisaka tegevuse ees kaitsetu, tema selgitusi toimunu suhtes ei arvestata, kuna politseinikud väidavad vastupidist. Apellatsioonkaebuse esitamisel on kaebaja tasunud riigilõivu 15 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub tagastamisele.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 31 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
7.Kaebaja vaidlustab politseiametnike tegevust ja soovib, et politseiametnikud vabandaksid tema suhtes provotseeriva ja ebaviisaka käitumise eest. Kaebaja soovitud vabandamine ei ole varaliselt hinnatav hüve, rahalist hüvitist kaebaja taotlenud ei ole. Kaebaja kirjeldas toimunut nii, et politseiametnikud käitusid temaga ebaviisakalt ja provotseerivalt, üks ametnikest haaras tema riietest ja tõukas teda. Halduskohus jõudis järeldusele, et asja materjalide põhjal ei ole kaebaja eeltoodud väited tõendatud. Eelnevate asjaolude alusel saab ringkonnakohtu hinnangul pidada kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks ja käesolevat asja läbi vaadata lihtsustatud korras.
8.Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, leides, et politseiametnike tegevust kaebaja suhtes ei saa pidada omavolitsemiseks ega provotseerimiseks. Politseiametnikud ei käitunud ebaprofessionaalselt või ebaviisakalt, tõendamata on, et politseiametnik haaras kaebaja riietest ja tõukas teda. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et halduskohtu otsus on vastuoluline politseinike käitumise professionaalseks kvalifitseerimise osas. Kaebaja arvates puudub alus arvata, et O.F. esitab valeväiteid. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et halduskohus oleks kaebust lahendades hinnanud tõendeid valesti või andnud mõnele tõendile suurema kaalu. Kuigi kaebaja väidab, et puudub alus kahelda tema väidetes, puudub alus
kahtluste tekkimiseks ka politseiametnike seletusi lugedes. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et politseiametnike väidetav rikkumine kaebaja suhtes, riietest haaramine ja tõukamine, on asja materjalide põhjal tõendamata. Samuti ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses esitanud uusi tõendeid või väiteid, mis kinnitaksid politseiametnike ebaprofessionaalset käitumist kaebaja suhtes.
9.Kaebaja taotleb kohtu kaudu, et toimunud intsidendi tõttu kaks politseiametnikku vabandaksid tema ees. Õiguskirjanduses leitakse, et avaliku võimu kandja kohtulikku sundimist vabandamiseks ei ole seaduses ette nähtud ning selle väärtus õiguskaitsevahendina on küsitav (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura 2013, lk 59). Riigikohus leidis asja nr 3-3-1-30-05 10. juuni 2005. a otsuse p-s 18, et vabandamiseks kohustamise nõuet saab esitada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 1 alusel. RVastS § 11 lg 1 sätestab, et kannatanu võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Viidatud sätte kohaldamine eeldab, et kannatanule on tekkinud hüvitamisele kuuluv varaline või mittevaraline kahju. Sellise kahju hüvitamist ja rahalise hüvitise asemel vabandamist pole kaebaja halduskohtult taotlenud. Kaebaja ei väida, et politseiametnike tegevus tekitas talle teatud varalist või mittevaralist kahju. Samas on siiski kaebuses märgitud, et politseiametnike provotseeriv tegevus tekitas kaebajale hingelist valu ja üleelamisi.
10.RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Hingeline valu ja üleelamised on võimalik liigitada väärikuse alandamisena, et taotleda viidatud sätte alusel mittevaralise kahju hüvitamist. RVastS § 9 lg 1 rakendamine eeldab kaebajale süüliselt mittevaralise kahju tekitamist. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kaebaja väidetud politseiametnike ebaprofessionaalne tegevus ei ole aset leidnud, on mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena vastustaja süüline tegevus tõendamata. Eeltoodu tõttu ei saanud kaebajale mittevaralist kahju tekkida ning seega ei esine ka alust vabandamise taotlemiseks.
11.Samuti ei ole võimalik esitada kaebuses nõuet, et konkreetsed politseiametnikud vabandaksid kaebaja ees. RVastS § 12 lg 2 sätestab, et avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Käesolevas lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti. Ringkonnakohus selgitab, et viidatud sättest tulenevalt kaebaja ei saa nõuda konkreetsete politseiametnike vabandamist tema ees, kuna ametnike tegevusega tekitatud kahju loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks. Taotleda saaks avaliku võimu kandjana Politsei- ja Piirivalveameti vabandamist kaebaja ees. Kuna kohus leidis eelnevalt, et kaebajal puudub alus vabandamise taotlemiseks ja tema suhtes ei ole toime pandud süülist õiguste rikkumist, ei ole võimalik kaebaja apellatsioonkaebust rahuldada ja kohustada vastustajat kaebaja ees vabandama. Eeltoodu põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleva asja asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et täidetud on HKMS § 187 lg 31 eeldused ning ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus ka HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
13.HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.
14.HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 31 alusel, tagastab ringkonnakohtus HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kaebajale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.