Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Enno Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2019, Tallinna Halduskohus
Haldusasja number
3-19-1586
Haldusasi
M. E kaebus Maanteeameti Tallinna teenindusbüroos 18.07.2019 toimunud riiklikul sõidueksamil tehtud otsuse ja 24.07.2019 vaideotsuse nr 2-3/19/33682-2 tühistamise, samuti uue otsuse tegemise- ning Bkategooria sõidueksami sooritatuks lugemise kohustamise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebaja 29.11.2019 vastuses kajastuvad ning esialgse kaebuse muutmisele suunatud nõuded või võimalikud nõuded aktsepteerimata;
Lõpetada haldusasja nr 3-19-1586 menetlus, sest käesolevaks ajaks on M. E B-kategooria sõidueksami sooritanud ja talle on juhiluba väljastatud; Rahuldada M. E õigusabikulude väljamõistmise taotlus ning mõista Maanteeametilt kaebaja kasuks välja vastav menetluskulu summas 400 eurot; Käesoleva määruse jõustumisel tagastada OÜ Õigusbüroo Liivak & Suurväli poolt 20.08.2019 tasutud riigilõiv summas 15 eurot tema arvelduskontole EE692200221013645545 AS-s Swedbank; Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
lugemine õigusvastaseks on põhjendatud ja sellel puudub seos sellega, et talle on seadusega ettenähtud korras tänaseks väljastatud juhiluba. See ei võta vastustajalt ära kaalutlusruumi õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks. Eeltoodud põhjustel soovis kaebaja kohtult menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2 alusel (tl 46-47).
konstateerimine väärteoasjas tehtud otsust ilmselt muuta ei saaks, sest olenemata sellest, et eksamineerija seisukoht võis olla ka ebaõige, ei oleks see pruukinud tähendada juhilubade kohest väljastamist. Samuti ei andnud see kaebajale õigust kiirust ületada ega sõita ilma juhtimisõiguseta. Seega ei ole ka väärteoasjas tehtud otsuse (võimalik) vaidlustamise soov selleks asjaoluks, mis oleks vajalik kaebaja õiguste kaitseks ning õigustaks menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. Mis puutub õigusabikuludesse, siis menetluse lõpetamise korral vastavalt HKMS § 152 lg 1 p 4 kaebaja õigused seetõttu vähem tagatud ei ole ega kahjustada ei saa. Põhjendatud õigusabikulu mõistetakse vastustajalt HKMS § 108 lg 6 ja § 109 lg 6 alusel välja ning kaebajal on võimaldatud menetluskulude väljamõistmist ka taotleda.
13.Kaebaja eesmärgid on menetluse lõpetamisele vastuväidete esitamise raames võrreldes esialgse kaebusega ka mõnevõrra ebaülevaatlikuks muutunud. Nii näiteks nimetab kaebaja 29.11.2019 vastuse punktides 6, 8 ja 9 veel ebasobivate tagajärgede kõrvaldamise eesmärki ja seda, et võtab kohustamiskaebuse juhilubade väljastamise eesmärgil ja hüvitamiskaebuse kahju hüvitamise osas tagasi, kuid teisalt on märgitud, et jääb esmase taotluse juurde, et jätkata asjas tuvastamismenetlusega. Kokkuvõttes on siiski märgitud, et soovitakse menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2 alusel. Seega on osaliselt tegemist vastuoluliste seisukohtadega, kuid need võivad olla tõlgendatavad siiski kaebuse muutmise taotlusena või kaebuse muutmise võimaliku taotlusena. Samas on see esitatud peale seda kui kohus selgitas 17.10.2019 kirjaga menetluse lõpetamise tagajärgi lähtuvalt HKMS § 152 lg 1 p 4. Halduskohtumenetluse seadustiku § 49 lg 1 kohaselt on aga võimalik kaebuse nõudeid muuta kuni taotluste esitamise tähtaja möödumiseni ja üksnes siis kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Seega on nõuete muutmise (lisamise) otstarbekuse hindamisel olulise tähtsusega küsimus sellest kas nõuete muutmine või lisandumine aitaks paremini kaebaja eesmärke saavutada. Antud juhul see nii ei ole ning kohus on seda käesoleva määruse eelmises punktis selgitanud. See kohaldub ka kaebuse muutmise või võimaliku muutmise põhjendatuse suhtes. 18.11.2019 kirjaga küsis kohus üksnes seda kas kaebaja soovib minna üle kahju hüvitamise nõudele, kuid esialgu ei ole seda taotletud. Muus osas ei ole aga kaebuse muutmine praeguses menetlusjärgus enam aktsepteeritav ega eesmärkide saavutamiseks otstarbekas. 14.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui haldusakti kehtetuks tunnistamine või soovitud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Antud juhul sooritas M. E uue B-kategooria sõidueksami 28.08.2019. Kaebus esitati halduskohtule 20.08.2019 ning enne seda on toimunud vaidemenetlus, mistõttu ei saa asuda protsessuaalses mõttes seisukohale, et sõidueksami edukalt sooritatuks lugemine ei võinud olla tingitud kaebuse esitamisest. Lähtuvalt eeltoodust on vaja menetluskulude väljamõistmise taotlust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontekstis siiski hinnata. Menetluskulude nimekirjas on kulu osas toodud kolme erineva kuupäeva kaupa vastavad summad välja, mis on kokku liites suuremad kui kaebaja taotletu. Samas nähtub kaebaja 31.10.2019 taotluse kolmandalt leheküljelt (tl 40) ja menetluskulude täpsustatud nimekirja esimese lehekülje (tl 44) punktist 2 üsna selgelt, et kaebaja menetluskulud olid summas 415 eurot, millest 15 eurot moodustab riigilõiv. Kohus lähtub eelnimetatust. Õigusabikulu ei saa ka ülemääraseks pidada ning see tuleb kaebaja kasuks välja mõista. Riigilõiv kuulub aga tagastamisele. 15.Vastavalt HKMS § 104 lg 5 p 4 tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Kaebaja eest on tasunud 15 euro suuruse riigilõivu
20.08.2019 OÜ Õigusbüroo Liivak & Suurväli. Seega tuleb riigilõiv tagastada OÜ Õigusbüroo Liivak & Suurväli arvelduskontole EE692200221013645545 AS-s Swedbank ehk samale kontole, millelt see tasuti.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.