Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-19-1358 29. november 2019 Maria Lõbus A. C kaebus Sotsiaalkindlustusameti 13. mai 2019. a otsuse nr P26O-2019-136046 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks teha uus otsus Kaebaja – A. C , esindaja Raivo Edala Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Madis Kotsar Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 13. mai 2019. a otsus nr P26O-2019-136046 osas, milles Sotsiaalkindlustusamet määras kaebajale makstava puudega tööealise inimese toetuse suuruseks 142 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus, ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit tegema kümne tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest uus otsus, millega kaebajale määratakse tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2019 kuni 15. novembrini 2023 puudega tööealise inimese toetuse suuruseks 161 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30. detsember 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).
3-19-1358 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A. C (kaebaja) esitas 1. aprillil 2019 taotluse puude raskusastme tuvastamiseks ja puudega tööealise inimese sotsiaaltoetuse saamiseks.
2.Sotsiaalkindlustusamet (vastustaja või SKA) tuvastas 13. mai 2019. a otsusega nr P26O-2019-136046 kaebajal keskmise puude raskusastme kestusega 1. juunist 2019 kuni
15.novembrini 2023 ning määras kaebajale puudega tööealise inimese toetuse 36,31 eurot kuus kestusega 1. juunist 2019 kuni 15. novembrini 2023. Vastustaja tugines otsuse tegemisel SKA ekspertarsti Tiina Varblase eksperdiarvamusele, mille kohaselt on tegu erijuhtumiga ning kaebajal esinevad piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades vastavad keskmisele puudele.
3.Kaebaja esitas vastustaja 13. mai 2019. a otsuse peale vaide, leides, et tema puude raskusaste peab olema sügav. Vastustaja jättis 27. juuni 2019. a vaideotsusega vaide rahuldamata.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 17. juulil 2019 kaebaja kaebus, mida ta hiljem täiendas. Kaebusest ja selle täiendustest nähtuvalt soovib kaebaja, et kohus tühistaks vastustaja 13. mai 2019. a otsuse ning kohustaks vastustajat tegema uue otsuse, millega kaebajal tuvastataks sügav puude raskusaste ja määrataks sellele vastav puudega tööealise inimese toetus.
5.Kohus võttis 5. augusti 2019. a määrusega kaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat sellele vastama.
Vastustaja palus 27. augusti 2019. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata.
7.Kohtu nõudmisel esitas vastustaja 1. oktoobril 2019 teisese arvamuse saamiseks SKA ekspertarst-metoodiku Meris Tammiku arvamuse. Selle arvamuse kohaselt esineb kaebajal mõõdukas piirang liikumisel ehk keskmine liikumispuue.
8.Kohus otsustas 6. novembri 2019. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtajad ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
3-19-1358
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja 13. mai 2019. a otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja leiab, et vastustaja peab tegema uue otsuse, millega kaebajal tuvastatakse sügav puude raskusaste ja määratakse sellele vastav puudega tööealise inimese toetus. Kaebaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 1) Vaidlustatud otsuses on vastustaja pealiskaudselt, kaebaja tegelikku tervislikku seisukorda ja esitatud tõendeid arvesse võtmata asunud seisukohale, et kaebajal on keskmine puue. 2) Vastustaja 13. mai 2019. a otsus on otseses vastuolus töötukassa 1. aprilli 2019. a vaideotsusega, milles leiti, et kaebajal on vastavalt uutele andmetele puuduv töövõime. Vastustaja poolt tunnustatud praktika kohaselt on puuduva töövõimega inimesel vähemalt raske puue. 3) Vastustaja pole otsuse tegemisel arvestanud järgmisi arste, kellelt oleks saanud informatsiooni kaebaja tegeliku tervisliku seisukorra kohta kaebaja puudeastme määramiseks: pulmonoloog Veronika Iljina, perearst Jelena Flier, ortopeed Vassili Zagura, ortopeed Karl Pintsaar, reumatoloog Piia Tuvik, sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst - keskuse juhataja Pille Sillaste, ortopeed Kaspar Rõivassepp, kardioloog-vanemarst Ülle Planken. Kõigi nende arstide poole on kaebaja pöördunud 2018. aastal. Kaebaja saatis nende arstide arvamused ja muud meditsiinidokumendid koos vaidega vastustajale. 2019. aastal on kaebaja pöördunud järgmiste arstide poole ja saanud nendelt järgmised meditsiinidokumendid: ortopeed Vassili Zagura 1. aprilli 2019. a ambulatoorne epikriis; kardioloog Ljudmilla Belotserkovskaja 15. mai 2019. a ambulatoorne epikriis; pulmonoloog ja tuberkuloosiravi arst Jelena Vinnikova 15. märtsi 2019. a ambulatoorne epikriis; sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla valuraviarst Indrek Kütt − väljavõte haigusloost nr 433427899; erakorralise meditsiini osakonna (EMO) arst Mykhailo Smelskyi − patsiendikaart nr R686707; dermatoveneroloog Izabella Aleinikova ambulatoorne epikriis; sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla ortopeed Karl Pintsaar − väljavõte haigusloost nr 400242920. Vastustaja pole otsuse tegemisel arvestanud eelnevalt nimetatud arste, kellelt oleks saanud informatsiooni kaebaja tegeliku tervisliku seisukorra kohta kaebaja puudeastme määramiseks, ega ole arvesse võtnud nende koostatud meditsiinidokumente. 4) SKA ekspertiisiarstil pole olnud juurdepääsu kõigile tervise infosüsteemi (TIS) andmetele ning ta on ebaõigesti lähtunud SA Jõhvi Taastusravikeskuse Corrigo OÜ arvamusest. 5) Kaebajal diagnoositud haiguste tõttu on tal olulisel määral piiratud normaalse igapäevase eluga toimetulek. Kaebajal on kroonilise valu tõttu raskendatud kõndimine, treppidel liikumine, kummardamine ja seismine. Kaebaja kasutab igapäevaselt järgmisi abivahendeid: inhalaator, korsett seljale ja kaelale, toestid, kindad, jalutuskepp, spetsiaalne käimlaiste, vann ja toolid duši jaoks, püstitõusmiseks käsipuud, reguleeritavad toolid, reguleeritav voodi. Kaebaja vajab kõrvalabi isikliku hügieeni toimingute tegemisel, söögitegemisel, koristamisel ja toiduainete ostmisel. Kaebaja suudab ohutult ja korduvalt läbida 25−50 m, ilma et tal tuleks peatuda valu, väsimuse, õhu- või tasakaalupuuduse tõttu. Pikemate vahemaade läbimiseks vajab kaebaja autot, mis tal on olemas ja millele on taotletud puudega isiku parkimiskaart. Kaebajal on piiratud sõrmede ja käe motoorika, talle on tehtud parema käe õlaliigese operatsioon, tal on valud kämblas, õlaliigeses, nimmepiirkonnas ja kaelas. Kaebajal esineb muid terviserikkeid ja
3-19-1358 raskusi enesega toimetulekul. Seega on arusaamatu, kuidas on kaebajale määratud keskmise raskusastmega puue. 6) Kaebaja püsivad tervisekahjustused on tingitud töötamisest buldooseril ja teehöövlil, tööstusettevõtetes ja ehitustel ning pikemaaegsest viibimisest elektrikaablite mõjualas, keemiatööstuses, põlevkivikaevandustes ja -karjäärides, puidutöötlemisettevõtetes ja autoteede ehitusel. Samuti kukkus kaebaja 1987. aastal peaga vastu betoonpõrandat. 7)
Kaebaja juhtumit tuleb käsitleda erijuhtumina.
10.Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 1) Ekspertarst Tiina Varblane hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33. Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) § 6 lõike 6 punkti 1 kohaselt peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine. 2) Ekspertarst Tiina Varblane hindas kaebajal käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust „käte sirutamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning võtmetegevust „käteosavus“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebajal on käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1. Määruse nr 18 § 6 lõike 6 punkti 1 kohaselt peab käelise tegevuse valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine. 3) Ekspertarst Tiina Varblane ei tuvastanud kaebajal piiranguid järgmiste valdkondade võtmetegevustes: suhtlemine (nägemine, kuulmine, kõnelemine), teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted. 4) Kuna ühegi hinnatava valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute aritmeetiline keskmine ei küündinud arvväärtuseni 2 ehk arvväärtuste põhjal polnud alust kaebajal puuet tuvastada, hindas vastustaja ekspertarst kaebaja taotlust erijuhtumina määruse nr 18 § 2 punkti 7 mõttes. 5) Puude raskusastme tuvastamisel ja vaidemenetluses võttis vastustaja puude tuvastamise aluseks kaebaja taotluses sisalduvad andmed ja kõik TIS-is olnud andmed. Puude tuvastamise otsuses ja vaideotsuses on eraldi nimeliselt esile toodud, kelle kirjeldatud terviseandmeid on vastustaja samuti puude ekspertiisi jaoks kasutanud (Piia Tuvik, Veronika Iljina, Jelena Flier, Karl Pintsaar, Vassili Zagura, Ülle Planken, Kaspar Rõivassepp, Tiina Varblane).
3-19-1358 6) SKA ekspertarst põhjendas, et kaebajal on keskmine puue, sest terviseseisundist tulenevalt esineb tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi. Kaebajal esineb piirang liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas. Kaebaja liigub iseseisvalt, kasutab selga toetavat korsetti ja tugikeppi. Alaselja-, kaela- ja vasaku jala valu ning käimisel tekkiva õhupuuduse tõttu on piirang pikemal liikumisel; seljavalu piirab kestvat seismist ja kummardamist. Kerge piirang on parema käe sirutamisel ja küünitamisel, põhjuseks õlavalu. Parema käe kerge nõrkuse ja kätes esinevate tõmbluste tõttu on piirang asjade haaramisel, tõstmisel ja väikeste esemetega manipuleerimisel. Käte tõmblused süvenevad emotsionaalse pinge korral ja tavaelus kaebajat ei sega. Piirangute põhjuseks on krooniline valu, lihasluukonna ja hingamiselundkonna haigused, närvisüsteemi haigus. Kroonilise valu tõttu on kasutusel kombineeritud raviskeem, millele vaatamata valukaebus püsib, mistõttu juhtumit on käsitletud erijuhtumina ja tuvastatud keskmine puue. Terviseseisundist tulenevalt ei esine kaebaja igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi määral, mis annaks alust raske puude raskusastme tuvastamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
11.Vastustaja tuvastas 13. mai 2019. a otsusega kaebajal keskmise puude raskusastme. Kaebaja on seisukohal, et tal tulnuks tuvastada sügav puude raskusaste ja määrata sellele vastav puudega tööealise inimese toetus.
12.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lõike 21 kohaselt tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Tööealiste inimeste puhul sisustatakse puude raskusastmeid järgmiselt: sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud; raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud; keskmine puue on inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi. PISTS § 23 lõige 1 sätestab, et puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Määruse nr 18 § 4 lõike 5 järgi annab tööealise inimese puhul arstiõppe läbinud isik arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud; käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud; suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud; teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud; õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud; muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud;
3-19-1358
inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud.
Määruse nr 18 § 4 lõike 6 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid vastavalt sama määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile järgmiste arvväärtustega: 0 – piirangut ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 18 § 6 lõike 3 kohaselt arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks määruse nr 18 § 4 lõikes 5 nimetatud iga valdkonna (v.a suhtlemine) kohta võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (edaspidi piirangu aritmeetiline keskmine). Määruse nr 18 § 6 lõike 6 järgi tuvastatakse puude raskusaste liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt: kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste; kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2,76–3,49, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste; kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tal tuvastatakse sügav puude raskusaste. Kui piirangud esinevad mitmes valdkonnas, tuvastatakse puude raskusaste selle valdkonna järgi, milles piirangud on suurimad (määruse nr 18 § 6 lõige 8).
13.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema kaebaja puude raskusaste. Halduskohus saab hinnata, kas kaebaja taotluse läbivaatamisel on puude raskusastme tuvastamist reguleerivatest normidest kinni peetud ning kõiki asjaolusid arvestatud (vt Tartu Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-12-981, punkt 9). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, punkt 24).
3-19-1358
14.HKMS § 158 lõike 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. See tähendab, et kohus saab vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimisel arvestada üksnes neid terviseandmeid, mis olid olemas 13. mai 2019. a seisuga. Hiljem tekkinud terviseandmed tuleb kohtul jätta tähelepanuta.
15.Vastustaja on 13. mai 2019. a otsuses viidanud puude raskusastme tuvastamisega seotud õigusnormidele ja andmetele, mida ta otsuse tegemisel arvesse võttis. Lisaks on vastustaja kirjeldanud, et taotlejal esineb piirang liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas. Samas pole vastustaja selgitanud puude tuvastamise metoodikat ega seda, kuidas metoodikat kaebaja puhul rakendati. Kohtu hinnangul on vastustaja 13. mai 2019. a otsus põhjendamispuudustega. Riigikohus selgitas 5. septembril 2019 asjas nr 3-17-1110 tehtud otsuse punktis 18 järgmist. Puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjendamiseks piisab sellest, kui SKA selgitab otsuses taotluse esitanud isikule, kuidas kehtestatud metoodikat rakendades tema puhul tulemuseni jõuti. See eeldab paratamatult, et teatud ulatuses tuleb selgitada ka metoodikat. Selgitamine ei tähenda seaduse ja määruste normide kopeerimist haldusaktis, vaid isikule arusaadavaks tegemist. Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti. Vastustaja on alles 27. juuni 2019. a vaideotsuses kaebajale selgitanud puude tuvastamise metoodikat ja seda, kuidas metoodikat kaebaja puhul rakendati.
16.Vastustaja tugines 13. mai 2019. a otsuse tegemisel muu hulgas SKA ekspertarsti Tiina Varblase eksperdiarvamusele. T. Varblane on hinnanud enamike võtmetegevuste puhul kaebaja piirangute raskusastmed väiksemaks, kui on seda teinud kaebaja oma puude raskusastme tuvastamise taotluses (v.a nägemine, kuulmine ja teadvusel püsimine ärkveloleku ajal).
17.Kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja konkreetselt esile toonud, milliste võtmetegevuste puhul on tema arvates ekspertarst T. Varblane piirangute raskusastmete hindamisel eksinud. Kaebaja selgitas kaebuses, et tal on diagnoositud haiguste tõttu olulisel määral piiratud normaalse igapäevase eluga toimetulek. Kaebaja sõnul on tal kroonilise valu tõttu raskendatud kõndimine, treppidel liikumine, kummardamine ja seismine. Kaebaja kasutab igapäevaselt järgmisi abivahendeid: inhalaator, korsett seljale ja kaelale, toestid, kindad, jalutuskepp, spetsiaalne käimlaiste, vann ja toolid duši jaoks, püstitõusmiseks käsipuud, reguleeritavad toolid, reguleeritav voodi. Kaebaja vajab kõrvalabi isikliku hügieeni toimingute tegemisel, söögitegemisel, koristamisel ja toiduainete ostmisel. Kaebaja suudab ohutult ja korduvalt läbida 25−50 meetrit, ilma et tal tuleks peatuda valu, väsimuse, õhu- või tasakaalupuuduse tõttu. Pikemate vahemaade läbimiseks vajab kaebaja autot, mis tal on olemas ja millele on taotletud puudega isiku parkimiskaart. Kaebajal on piiratud sõrmede ja käe motoorika, talle on tehtud parema käe õlaliigese operatsioon, tal on valud kämblas, õlaliigeses, nimmepiirkonnas ja kaelas. Kaebaja selgitustest võib järeldada, et ta ei nõustu ekspertarst T. Varblase antud hinnangutega liikumise ja käelise tegevuse valdkondades. Samuti võib kaebaja selgitustest jääda mulje, et ta ei nõustu ekspertarst T. Varblase hinnanguga ka võtmetegevuse „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ kohta, mis kuulub õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonda. Muude määruse nr 18 § 4 lõikes 5 nimetatud valdkondade ja võtmetegevuste kohta ei ole kaebaja kaebuses ega selle täiendustes vastuväiteid esitanud, mistõttu kohus eeldab, et nende osas kohtumenetluses vaidlust ei ole.
3-19-1358
18.Kaebaja on puude raskusastme tuvastamise taotluses liikumise valdkonna võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ kohta märkinud järgmist: kaebaja ei suuda iseseisvalt ilma raskusteta ringi liikuda ja trepist liikuda; kaebaja suudab kuni 50 meetrit läbida ohutult ja korduvalt, ilma et tuleks peatuda väsimuse, valu, õhu- või tasakaalupuuduse tõttu; kaebaja kasutab jalutuskeppi; kaebaja suudab mõõdukate raskustega liikuda järjest kaks trepiastet üles või alla ilma teise inimese abita, kui on võimalik käsipuust kinni hoida. Kaebaja vastused andsid võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtuseks 4 ehk täielik piirang (vt ka määruse nr 18 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“). Ekspertarst T. Varblane leidis võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ kohta, et kaebajal esineb kerge piirang liikumise valdkonnas; kaebaja liigub iseseisvalt, kasutab selga toetavat korsetti ja tugikeppi; alaselja-, kaela- ja vasaku jala valu tõttu on piirang pikemal liikumisel, samuti tunneb õhupuudust käimisel. T. Varblane hindas võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtuseks 2 ehk mõõdukas piirang. Kohtu nõudmisel esitas vastustaja 1. oktoobril 2019 teisese arvamuse saamiseks SKA ekspertarst-metoodiku Meris Tammiku arvamuse. M. Tammik leidis, et T. Varblane on õigesti hinnanud võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtuseks 2. M. Tammik märkis, et kaebaja on hinnanud oma piirangu küll täielikuks, kuid samas on kirjeldanud, et treppidest liigub mõõdukate raskustega, liikumisel kasutab tugikeppi ning on abivahendina esile toonud ka selga toetava korseti. M. Tammik selgitas, et T. Varblane on hinnanud piirangu väiksemaks, sest kaebaja liikumisvõime ei ole täielikult piiratud. M. Tammik tugines oma arvamuse andmisel ortopeed Karl Pintsaare 22. jaanuari 2018. a epikriisile ja reumatoloog Piia Tuviku
13.novembri 2018. a epikriisile. K. Pintsaare epikriisist nähtuvalt on kaebajal alaseljavalud, jalad surevad ja vasak jalg valutab. Arst leidis, et kaebajal ei ole siiski lülisamba osas kirurgilise sekkumise vajadust, vaid vaja on taastusravi ja valuravi vastavalt vajadusele. P. Tuviku epikriisist nähtuvalt on kaebajal degeneratiivsed muutused lülisambas, krooniline valusündroom ja valu vasaku jala tagaküljel. Arst täheldas, et kaebaja tõuseb toolilt vaevaliselt, kuid aeglase sirutamise järel saab veidi longates käia. Määruse nr 18 § 4 lõike 2 kohaselt arvestab arstiõppe läbinud isik arvamuse andmisel puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist. Määruse nr 18 seletuskirjas (lk 5) on selgitatud, et tegutsemise suutlikkust ja piiranguid hinnatakse alati koos abivahendiga, mida isik tema terviseseisundit arvestades vajab ja iga päev kasutab või mille kasutamine tegevusvõimet parandaks. T. Varblane ja M. Tammik on mõlemad kaebaja kirjeldatud andmete ja arstide epikriiside põhjal leidnud, et kaebajal esineb küll piiranguid võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ sooritamisel, kuid tema terviseseisundit ja kasutatavaid abivahendeid (tugikepp ja selga toetav korsett) silmas pidades pole alust väita, et tal esineks täielik piirang, st piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub (vt määruse nr 18 § 4 lõike 6 punkt 5). Kohtu hinnangul ei anna asja materjalid alust kahelda T. Varblase ja M. Tammiku järelduses, et kaebajal esineb võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ puhul mõõdukas piirang (arvväärtus 2), st piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel (vt määruse nr 18 § 4 lõike 6 punkt 3).
19.Kaebaja on puude raskusastme tuvastamise taotluses liikumise valdkonna võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ kohta märkinud järgmist: kaebaja ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda; kaebaja saab iseseisvalt ohutult üle tee minna mõõdukate raskustega; jalutuskepi kasutamisel liigub kindlamalt; kaebaja ei suuda ilma kõrvalise abita minna ohutult kohta, kus
3-19-1358 ta pole varem käinud; vajab transporti. Kaebaja vastused andsid võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ arvväärtuseks 3 ehk raske piirang. Ekspertarst T. Varblane leidis võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ kohta, et terviseandmed piirangut selles võtmetegevuses ei kinnita. T. Varblane hindas võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ arvväärtuseks 0 ehk piirangut ei tuvastatud. Ekspertarst M. Tammiku arvamus on võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ osas vastuoluline. Ühes kohas märgib ta, et terviseandmetest ei selgu, et kaebajal esineksid piirangud ohutul ringiliikumisel puuet põhjustavas ulatuses ning seega on T. Varblase hinnang (arvväärtus 0) korrektne (II kd, tl 52 pöördel). Teises kohas leiab ta aga, et arvväärtus oleks pidanud olema 1, sest kaebajal esinevad ohutul ringiliikumisel kerged piirangud (II kd, tl 53). Kohtu hinnangul ei viita kaebaja terviseandmed sellele, et kaebajal võiks võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ sooritamisel esineda raske piirang (arvväärtus 3), st piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav (vt määruse nr 18 § 4 lõike 6 punkt 4). Arstid on kirjeldanud küll kaebaja piiranguid oma keha liigutamisel, kuid need andmed ei anna alust järelduseks, et kaebajal puuduks raske piirangu mõistes võime ohutult siseruumides ja väljas liikuda. Kohus peab kaebaja terviseandmetele tuginedes maksimaalselt võimalikuks lugeda kaebaja piirang võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ sooritamisel mõõdukaks (arvväärtus 2).
20.Kaebaja on puude raskusastme tuvastamise taotluses liikumise valdkonna võtmetegevuse „seismine ja istumine“ kohta märkinud järgmist: kaebaja ei suuda iseseisvalt paigal seista ja ühelt toolilt teisele istuda ilma takistusteta ja valu tundmata; kaebaja saab mõõdukate raskustega istuda ühelt toolilt selle kõrval asuvale toolile ilma kellegi abita; liikumisel tekib tugev valu liigestes ja nimmes; kaebaja ei suuda ilma teise inimese abita püsida ühel kohal seistes, istudes või vaheldumisi, tundmata valu või kurnatust; kaebaja suudab 2−3 minutit seista ja istuda. Kaebaja vastused andsid võtmetegevuse „seismine ja istumine“ arvväärtuseks 4 ehk täielik piirang. Ekspertarst T. Varblane leidis võtmetegevuse „seismine ja istumine“ kohta, et süveneva valu tõttu on kaebajal piirang kestval seismisel ja kummardamisel; piirangu põhjuseks on lihasluukonna ja hingamiselundkonna haigused; neuroloogilisi ärajäämanähte (jala nõrkus, tuimus) taotlejal ei esine; hingamisfunktsioon on korras. T. Varblane hindas võtmetegevuse „seismine ja istumine“ arvväärtuseks 2 ehk mõõdukas piirang. Ekspertarst M. Tammiku arvamusest saab kohus aru nii, et tema hinnangul tulnuks võtmetegevuse „seismine ja istumine“ arvväärtuseks lugeda 3, sest kaebajal tekivad sundasendites valu ja vaevused, mistõttu kestval seismisel ja istumisel esinevad rasked piirangud. Kohtu hinnangul ei viita kaebaja terviseandmed sellele, et tal esineks võtmetegevuse „seismine ja istumine“ osas täielik piirang (arvväärtus 4), st et ta ei oleks sisuliselt üldse võimeline seisma ja istuma. Kaebaja terviseandmetest võib järeldada, et terviseprobleemidest põhjustatud valu tõttu ei suuda ta kaua ühes asendis seista ja istuda, kuid see ei tähenda, et seismine ja istumine oleks tema puhul üldse välistatud. Terviseandmetele tuginedes saab maksimaalselt kaebaja piirangut võtmetegevuse „seismine ja istumine“ sooritamisel pidada raskeks (arvväärtus 3).
3-19-1358
21.Liikumise valdkonna kokkuvõtte juures on ekspertarst T. Varblane esile toonud, et lähtus selles valdkonnas hinnangute andmisel neurokirurg Toomas Asseri 10. juuli 2014. a epikriisist ja ortopeed K. Pintsaare 22. jaanuari 2018. a epikriisist. T. Asser on kõnealuses epikriisis märkinud, et taotlejal on valu vasakus puusas, vasaku reie ja sääre tagapinnal, enam suurvarbas, valu esineb ette kummardamisel. Viidatud K. Pintsaare epikriisi on kohus eespool juba käsitlenud.
22.Kui lähtuda ekspertarst T. Varblase antud arvväärtustest liikumise valdkonna võtmetegevustele, tuleks liikumise valdkonna aritmeetiliseks keskmiseks lugeda 1,33 ((2+0+2)÷3) (vt määruse nr 18 § 6 lõige 3). Kui eeldada, et ekspertarst M. Tammiku arvates peavad liikumise valdkonna võtmetegevuste arvväärtused olema 2, 1 ja 3, oleks liikumise valdkonna aritmeetiline keskmine 2. Kui lugeda kaebaja piirang võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ sooritamisel mõõdukaks (arvväärtus 2) ja teiste võtmetegevuste arvväärtused oleksid 2 ja 3, oleks liikumise valdkonna aritmeetiline keskmine 2,33. Kui liikumise valdkonna aritmeetiline keskmine on 1,33, siis see puude raskusastme tuvastamiseks alust ei anna. Kui aga aritmeetiline keskmine on 2 või 2,33, tuvastatakse keskmine puude raskusaste (vt määruse nr 18 § 6 lõike 6 punkt 1).
23.Kaebaja on puude raskusastme tuvastamise taotluses käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuse „käte sirutamine“ kohta märkinud järgmist: kaebaja ei suuda ilma probleemideta mõlemat kätt üles sirutada; kaebaja suudab suurte raskustega vähemalt üht kätt nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada; põhjuseks on operatsioon parema käe õlaliigeses. Kaebaja vastused andsid võtmetegevuse „käte sirutamine“ arvväärtuseks 3 ehk raske piirang. Ekspertarst T. Varblane leidis võtmetegevuse „käte sirutamine“ kohta, et kaebajal on kerge piirang käelise tegevuse valdkonnas; kerge piirang on parema käe sirutamisel ja küünitamisel, põhjuseks õlavalu. T. Varblane hindas võtmetegevuse „käte sirutamine“ arvväärtuseks 1 ehk kerge piirang. Ekspertarst M. Tammik leidis, et T. Varblane on õigesti hinnanud võtmetegevuse „käte sirutamine“ arvväärtuseks 1. M. Tammik märkis, et kaebaja on viidanud operatsioonile paremas õlaliigeses, kuid terviseandmete alusel on kaebaja õlaoperatsioonist paranenud.
24.Kaebaja on puude raskusastme tuvastamise taotluses käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuse „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ kohta märkinud järgmist: kaebaja ei suuda mõlema käega ilma raskusteta asju üles tõsta ja liigutada; kaebaja suudab üles tõsta kuni pooleliitrist vedelikuga täidetud anumat; kaebaja suudab mõõdukate raskustega üles tõsta ja liigutada suurt ja kerget objekti, nt patja või pappkasti. Kaebaja vastused andsid võtmetegevuse „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ arvväärtuseks 3 ehk raske piirang. Ekspertarst T. Varblane leidis võtmetegevuse „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ kohta, et kaebajal on kerge piirang asjade haaramisel ja tõstmisel; piirangu põhjuseks on parema käe kerge nõrkus. T. Varblane hindas võtmetegevuse „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ arvväärtuseks 1 ehk kerge piirang. Ekspertarst M. Tammik leidis, et T. Varblane on õigesti hinnanud võtmetegevuse „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ arvväärtuseks 1. M. Tammik märkis, et terviseandmete alusel on see hinnang korrektne.
3-19-1358
25.Kaebaja on puude raskusastme tuvastamise taotluses käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuse „käteosavus“ kohta märkinud järgmist: kaebaja ei suuda ilma raskusteta käsi ja sõrmi kasutada, nt haaramiseks või nuppudele vajutamiseks; kaebaja saab mõõdukate raskustega vähemalt üht kätt ja ühe käe sõrmi kasutada nupu vajutamiseks, raamatulehe keeramiseks, 1-eurose mündi ülesvõtmiseks, pliiatsi või sulepea kasutamiseks, sobiva klaviatuuri ja hiire kasutamiseks. Kaebaja vastused andsid võtmetegevuse „käteosavus“ arvväärtuseks 2 ehk mõõdukas piirang. Ekspertarst T. Varblane leidis võtmetegevuse „käteosavus“ kohta, et kaebajal on kerge piirang sõrmedega väikeste esemetega manipuleerimisel; põhjuseks on emotsionaalse pinge korral süvenevad vastutahtelised liigutused kätes; tavaolukorras käte tõmblused taotlejale piiranguid ei põhjusta. T. Varblane hindas võtmetegevuse „käteosavus“ arvväärtuseks 1 ehk kerge piirang. Ekspertarst M. Tammik leidis, et T. Varblane on õigesti hinnanud võtmetegevuse „käteosavus“ arvväärtuseks 1. M. Tammik märkis, et terviseandmete alusel on see hinnang korrektne.
26.T. Varblane ja M. Tammik on oma hinnangute andmisel tuginenud neuroloog Sofia Levtsuki epikriisile (2.−8. märts 2016) ja reumatoloog Piia Tuviku 13. novembri 2018. a epikriisile. S. Levtsuki epikriisist nähtub, et kaebajal esinevad tahtmatud liigutused kaelas, õlavöötmes, labakätes ja sõrmedes; sümptomid süvenevad närvitsemise ajal; kaebaja väitel oskab neid teatud piirini ise kontrollida ja tavaelus need kaebajat ei sega; lihasjõudlus kätes paremal pool nõrgem; refleksid kätel elavad; koordinatsioon täpne. P. Tuviku epikriisist nähtuvalt on kaebajal esinenud valu labakäte liigestes, valu kestab päeva või kaks ja siis läheb üle. Arst tuvastas, et kaebajal labakätel artriiti ei ole ja pidas vajalikuks valuraviga jätkata.
27.Kaebaja terviseandmetest on näha, et kaebajal esinevad tahtmatud tõmblused ja valu kätes ning parem käsi on nõrgem. Samas ilmneb terviseandmetest, et kaebaja suudab tõmblusi ise kontrollida ning igapäevaelus need kaebajat ei sega. Valu ei esine pidevalt ja selle jaoks on ette nähtud ravi. Käte refleksid ja koordinatsioon on korras. Eelnevat arvestades leiab kohus, et T. Varblane ja M. Tammik on kaebaja terviseandmetele tuginedes põhjendatult leidnud, et kaebajal esineb käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel kerge piirang (arvväärtus 1), st piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast. Asja materjalid ei anna alust kahelda T. Varblase ja M. Tammiku järelduses. See tähendab, et käelise tegevuse valdkonna aritmeetiline keskmine on 1 ((1+1+1)÷3), mis ei anna alust puude raskusastme tuvastamiseks (vt määruse nr 18 § 6 lõige 6).
28.Kaebaja on puude raskusastme tuvastamise taotluses õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuse „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ kohta märkinud järgmist: kaebaja ei saa ilma raskusteta igapäevategevustega hakkama; kaebaja suudab mõõdukate raskustega ise kavandada, alustada ja lõpetada igapäevategevusi, nt otsustada, millal on vaja minna poodi söögi järele ning poest vajalik söök tuua ja valmistada või planeerida vaatamiseks telesaade ja seda õigel ajal vaadata. Kaebaja vastused andsid võtmetegevuse „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtuseks 2 ehk mõõdukas piirang. Ekspertarst T. Varblane leidis võtmetegevuse „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ kohta, et terviseandmed piirangut ei kinnita; liikumisraskusi on hinnatud liikumise valdkonnas juures. T. Varblane hindas võtmetegevuse „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtuseks 0 ehk piirangut ei tuvastatud.
3-19-1358 Ekspertarst M. Tammik nõustus T. Varblase hinnanguga. Määruse nr 18 § 6 lõike 2 punkti 5 kohaselt iseloomustab õppimise ja tegevuste elluviimise valdkond puude raskusastme tuvastamisel vaimset funktsiooni. Kohus nõustub T. Varblase ja M. Tammikuga, et kaebaja terviseandmetest ei nähtu, et kaebajal võiks olla probleeme vaimse võimega tegevusi ellu viia. Terviseandmetes on eeskätt kirjeldatud kaebaja piiranguid füüsilise võimekuse osas, mida kohus hindas eespool liikumise ja käelise tegevuse valdkondades. Kohtu hinnangul ei anna asja materjalid alust kahelda T. Varblase ja M. Tammiku järelduses, et kaebajal ei esine võtmetegevuse „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ sooritamisel piirangut (arvväärtus 0). Õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas hinnatakse ka võtmetegevust „tegevuste õppimine“, mille arvväärtuseks hindas T. Varblane 0. Kaebaja ei ole kohtumenetluses seda hinnangut vaidlustanud. Seega on õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna aritmeetiline keskmine 0, mis ei anna alust puude raskusastme tuvastamiseks (vt määruse nr 18 § 6 lõige 6).
29.Ülejäänud valdkondade (st suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted) aritmeetilised keskmised ei anna samuti alust puude raskusastme tuvastamiseks.
30.Eeltoodut arvestades oleks valdkondade võtmetegevusi hinnates ja nende põhjal valdkondade aritmeetilisi keskmisi arvutades võimalik maksimaalselt tuvastada kaebajal liikumise valdkonna põhjal keskmine puude raskusaste. Raske ega sügava puude raskusastme tuvastamiseks selle meetodi põhjal alust ei ole.
31.Kaebaja leidis, et tema juhtumit tuleb käsitleda erijuhtumina ning sellest lähtuvalt tuvastada tal sügav puude raskusaste. Määruse nr 18 § 2 punkti 7 kohaselt on erijuhtum juhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on tööealisel inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on terviseseisundi tõttu takistatud. Määruse nr 18 § 6 lõige 9 näeb ette, et erijuhtumi korral, kui sellega ei kaasne vähemalt raskele puude raskusastmele vastavat piirangut määruse nr 18 § 4 lõikes 5 nimetatud valdkondades, tuvastatakse isikul keskmine puude raskusaste. Ekspertarst T. Varblane leidis, et kaebaja juhtumit tuleb käsitleda erijuhtumina ning tuvastada tal keskmine puude raskusaste. T. Varblane selgitas, et kaebajal esinevad piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades ning piirangud on seotud pikaaegse valusündroomiga, mis vaatamata ravile püsib. Keskmine puue on inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi; raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud; sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud (PISTS § 2 lõige 21). Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 159 SE seletuskirjas on selgitatud (lk 3), et keskmise puudega inimesel esineb mõningaid takistusi igapäevaelus (nt mõõdukas vaimupuue ei võimalda sooritada keerulisemat asjaajamist); raske puude korral suudab inimene küll mõningaid tegevusi teha ja mingil määral osaleda ühiskonnaelus, kuid teatud igapäevased tegevused on täiesti pärsitud (nt pimedana ei saa abita
3-19-1358 võõras kohas liikuda); sügav puue määratakse inimesele, kes ei ole võimeline kõrvalise abita tegema kõige tavalisemaid tegevusi – liikuma, sööma, enese eest hoolitsema, suhtlema. Kaebaja terviseandmeid arvestades pole kohtul alust kahelda T. Varblase seisukohas, et erijuhtumi raames saab kaebajal maksimaalselt tuvastada keskmise puude raskusastme. Kaebajal on liikumise ja käelise tegevuse valdkondades esinevate piirangute tõttu mõningad takistused igapäevaelus, kuid terviseandmed ei anna alust järelduseks, et kaebajal oleksid mõned või kõik igapäevased tegevused täiesti pärsitud. Seega pole alust erijuhtumina raske ega sügava puude raskusastme tuvastamiseks.
32.Kaebuses on kaebaja vastustajale ette heitnud seda, et viimane ei ole puude raskusastme tuvastamise menetluses arvestanud järgmiste arstide 2018. ja 2019. aastal koostatud meditsiinidokumentidega ega ole neilt küsinud ka teavet: pulmonoloog Veronika Iljina, perearst Jelena Flier, ortopeed Vassili Zagura (sh 1. aprilli 2019. a ambulatoorne epikriis), ortopeed Karl Pintsaar (sh väljavõte haigusloost nr 400242920), reumatoloog Piia Tuvik, sihtasutuse PõhjaEesti Regionaalhaigla ülemarst - keskuse juhataja Pille Sillaste, ortopeed Kaspar Rõivassepp, kardioloog-vanemarst Ülle Planken, kardioloog Ljudmilla Belotserkovskaja 15. mai 2019. a ambulatoorne epikriis, pulmonoloog ja tuberkuloosiravi arst Jelena Vinnikova 15. märtsi 2019. a ambulatoorne epikriis, sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla valuraviarst Indrek Küti koostatud epikriis ehk väljavõte haigusloost nr 433427899, EMO arst Mykhailo Smelskyi koostatud epikriis ehk patsiendikaart nr R686707, dermatoveneroloog Izabella Aleinikova koostatud ambulatoorne epikriis. Kaebaja märkis veel, et SKA ekspertiisiarstil pole olnud juurdepääsu kõigile TIS-i andmetele ning ta on ebaõigesti lähtunud SA Jõhvi Taastusravikeskuse Corrigo OÜ arvamusest. Määruse nr 18 § 6 lõike 1 järgi tuvastab SKA tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse järgmist: taotluses sisalduvad andmed, arstiõppe läbinud isiku arvamuses määruse nr 18 § 4 lõikes 5 nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused, muud asjasse puutuvad andmed. PISTS § 23 lõike 3 järgi on arstiõppe läbinud isikul taotleja nõusolekul juurdepääs järgmistele TIS-is olevatele puude raskusastme tuvastamiseks vajalikele andmetele: andmed andmete esitaja kohta, andmed ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimise kohta, andmed ravimite kohta. Kaebaja on puude raskusastme tuvastamise taotluses andnud nõusoleku, et tema TIS-is olevaid isikuandmeid võivad töödelda SKA arstiõppe läbinud töötajad. Sõltuvalt andmete liigist on SKA-l õigus puude raskusastme tuvastamiseks teha TIS-is päringuid taotleja kohta üldjuhul kuni viie aasta tagusesse aega (sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22. veebruari 2016. a määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lõiked 2−5). Järelikult on SKA ekspertarstidel olnud juurdepääs TIS-is olevatele kaebaja terviseandmetele ulatuses, mida võimaldavad osutatud määruse nr 15 § 2 lõiked 2−5. Vastustaja on 13. mai 2019. a otsuses selgitanud, et on puude raskusastme tuvastamise menetluses lisaks kaebaja taotluses märgitud andmetele ja ekspertarst T. Varblase arvamusele arvesse võtnud ka kaebaja kohta TIS-i kantud andmed ning arstide Veronika Iljina, Jelena Flier, Karl Pintsaar, Vassili Zagura, Ülle Planken ja Kaspar Rõivassepp poolt kirjeldatud terviseandmed. T. Varblane on samuti oma arvamuses märkinud, et lähtus TIS-i andmetest ja samade arstide esitatud terviseandmetest. Lisaks on T. Varblane oma arvamuses tuginenud neurokirurg Toomas Asseri 10. juuli 2014. a epikriisile, neuroloog Sofia Levtsuki epikriisile (2.−8. märts 2016) ja reumatoloog Piia Tuviku 13. novembri 2018. a epikriisile. Lisaks selgitas
3-19-1358 T. Varblane, et valuarst Pille Sillaste ei ole terviseandmeid TIS-i esitanud, kuid näha on regulaarselt väljastatud ravimiretseptid, mis kaebaja on ka välja ostnud. Vastustaja selgitas 27. juuni 2019. a vaideotsuses ja vastuses kaebusele, et lisaks eelnevalt nimetatud arstidele on arvesse võetud ka pulmonoloog Jelena Vinnikova, närviarst Indrek Küti, kardioloog Boriss Borissovi ja taastusraviarst Ingrid Lembitu poolt TIS-i edastatud andmed. Vastustaja esitas koos vastusega kaebusele väljavõtte TIS-ist kaebaja terviseandmete kohta. Sellest väljavõttest on näha, et TIS-i on andmed edastanud ka Ljudmilla Belotserkovskaja, Mykhailo Smelskyi ja Izabella Aleinikova. Kuna vastustaja on kinnitanud, et ta arvestas puude raskusastme tuvastamise menetluses kõiki TIS-i kantud andmeid, on ta järelikult arvesse võtnud ka nimetatud arstide esitatud andmed, kuigi neid arste pole konkreetselt T. Varblase eksperdiarvamuses, 13. mai 2019. a otsuses, vaideotsuses ega vastuses kaebusele esile toodud. Kohtul pole mõistlikku põhjust kahelda selles, et puude raskusastme tuvastamise menetluses arvestati kõiki TIS-i kantud andmeid ulatuses, mida eelnevalt viidatud määruse nr 15 § 2 lõiked 2−5 võimaldavad. Kaebaja viitas ka mõnele konkreetsele epikriisile, mida vastustaja pole tema meelest arvesse võtnud. Haigusloo nr 400242920 väljavõte (I kd, tl 23) kajastab arst Karl Pintsaare 22. jaanuari 2018. a epikriisi, mida kohus on käsitlenud juba eespool. Kohus tõi eelnevalt esile, et sellele epikriisile on oma arvamuste andmisel tuginenud nii ekspertarst T. Varblane kui ka ekspertarst M. Tammik. Dermatoveneroloog Izabella Aleinikova on 22. jaanuari 2019. a epikriisis märkinud, et kaebaja parema käe kõik sõrmeküüned on hallikad, paksenenud ja rabedad; arst andis kaebajale soovitused küünte hooldamiseks (I kd, tl 126 pöördel − 127). Sihtasutuse IdaViru Keskhaigla EMO patsiendikaardilt nr R686707 (I kd, tl 25−27), millele on alla kirjutanud arst Mykhailo Smelskyi, on näha, et kaebaja pöördus 28. jaanuaril 2019 EMO-sse järgmiste kuu aega kestnud kaebustega: nõrkus, peavalu, köha, nohu, valu rindkeres köhimisel, seljavalu. EMO-s täheldati, et kaebaja on aruselge ja elulised näitajad on normis ning ta suunati edasisele jälgimisele perearsti juurde, samuti peeti vajalikuks astma raviga jätkamist. Pulmonoloog Jelena Vinnikova on 15. märtsi 2019. a epikriisis märkinud, et kaebaja tunneb ennast ravi foonil paremini, köha vähenes, hingamine on kergem (I kd, tl 124 pöördel − 125). Kardioloog Ljudmilla Belotserkovskaja on 19. märtsil 2019 täheldanud, et objektiivselt on kaebaja üldseisund rahuldav (I kd, tl 122 pöördel − 123). L. Belotserkovskaja 15. mai 2019. a hinnangut ei saa kohus arvesse võtta, sest see on antud pärast vaidlustatud otsuse tegemist (vt käesoleva otsuse punkt 14). Ortopeed Vassili Zagura on 1. aprilli 2019. a epikriisis märkinud, et uuringute põhjal on kaebaja terviseseisundis näha positiivne dünaamika (I kd, tl 123 pöördel − 124). Haigusloo nr 433427899 väljavõttest (I kd, tl 53) ilmneb, et arst Indrek Kütt on 2. aprillil 2019 täheldanud, et kaebajal on peavalud harvemad ja valu paremini kontrollitav; arst pidas vajalikuks raviga jätkata. Kohus leiab, et eelnevalt esile toodud epikriisid ei anna alust järelduseks, et kaebaja piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades ning võtmetegevuse „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ (õppimise ja tegevuste elluviimise valdkond) sooritamisel tuleks lugeda suuremaks, kui on seda eespool maksimaalselt võimalikuks pidanud kohus. Vastupidi, kõnealused epikriisid viitavad sellele, et kaebaja tervislik seisund on tänu ravile paranenud. Kohus leiab, et ka muud asja materjalide hulgas olevad meditsiinidokumendid ei anna alust järelduseks, et kaebaja piirangud tuleks liikumise ja käelise tegevuse valdkondades ning võtmetegevuse „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ sooritamisel lugeda suuremaks. Seega toetavad asja materjalid vastustaja järeldust, et kaebajal saab maksimaalselt tuvastada keskmise puude raskusastme. Kaebaja ei ole osutanud oma terviseandmetele, mis vastustaja sellise järelduse ümber lükkaksid.
3-19-1358 Kaebaja ei ole selgitanud, miks pidanuks vastustaja eelnevalt nimetatud arstidelt täiendavat teavet küsima. Kohtu hinnangul on need arstid kaebaja terviseseisundi kirjeldamiseks TIS-i edastanud piisavalt palju andmeid. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et TIS-i kantud andmed oleksid ebaõiged. Eelnevat arvestades ei ole kohtule äratuntav vajadus hankida kõnealustelt arstidelt teavet juurde. Kaebaja väide, et vastustaja on ebaõigesti lähtunud SA Jõhvi Taastusravikeskuse Corrigo OÜ arvamusest, jääb kohtule arusaamatuks, sest kuskilt ei ilmne, et vastustaja oleks sellisest arvamusest juhindunud.
33.Kaebaja märkis veel, et vastustaja 13. mai 2019. a otsus on otseses vastuolus töötukassa
1.aprilli 2019. a vaideotsusega, milles leiti, et kaebajal on vastavalt uutele andmetele puuduv töövõime. Kaebaja lisas, et vastustaja poolt tunnustatud praktika kohaselt on puuduva töövõimega inimesel vähemalt raske puue. Puude raskusastme tuvastamise metoodika erineb töövõime hindamise metoodikast. Ühestki õigusaktist ei tulene SKA-le kohustust tuvastada inimesel vähemalt raske puude raskusaste, kui töötukassa on tal eelnevalt tuvastanud puuduva töövõime. Töövõime hindamise menetluses antud töötukassa hinnang inimese töövõime kohta ei kohusta SKA-d tegema puude raskusastme tuvastamise menetluses kindla sisuga otsust inimesel puude raskusastme esinemise kohta. Seega ei ole õige kaebaja väide, et vastustaja oleks pidanud töötukassa hinnangust lähtuvalt tuvastama kaebajal vähemalt raske puude raskusastme.
34.Kohus leidis käesoleva otsuse punktis 15, et vastustaja 13. mai 2019. a otsus on põhjendamispuudustega, ent kõike eelnevat arvesse võttes on selge, et põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist osas, mis puudutab kaebajal keskmise puude raskusastme tuvastamist. Seega vastavas osas pole kohtul alust vastustaja 13. mai 2019. a otsuse tühistamiseks (vt haldusmenetluse seaduse § 58) ega vastustaja kohustamiseks tegema uut otsust.
35.Küll aga leiab kohus, et vastustaja 13. mai 2019. a otsus tuleb tühistada osas, mis puudutab kaebajale makstava puudega tööealise inimese toetuse suurust. Vastustaja märkis vaidlustatud otsuses, et kaebajale makstakse keskmise puudega tööealise inimese toetust 142 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus ehk 36,31 eurot kuus. Vastustaja ei selgitanud, millest lähtuvalt ta leidis, et kaebajale tuleb toetust maksta just sellises suuruses. Määruse nr 18 § 9 lõige 1 sätestab, et puudega tööealise inimese toetust makstakse tööealisele inimesele, kellel on PISTS-i alusel tuvastatud puude raskusaste. PISTS § 7 lõike 3 kohaselt sõltub toetuse suurus puude raskusastmest ja valdkonnast, milles funktsiooni kaotus või kõrvalekalle esineb. Määruse nr 18 § 9 lõike 2 järgi võetakse toetuse maksmisel aluseks kõige suurema kõrvalekaldega funktsioon. Ekspertarstide T. Varblase ja M. Tammiku arvamuste kohaselt esineb kaebajal kõige suurem piirang liikumise valdkonnas. Ka kohus on võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete kontrollimisel jõudnud järeldusele, et kaebajal on kõige suuremad raskused liikumise valdkonnas. Liikumise valdkond iseloomustab liikumisfunktsiooni (määruse nr 18 § 6 lõike 2 punkt 1). Kui keskmise puude raskusastmega inimesel esineb kõige suurem kõrvalekalle liikumisfunktsioonis, makstakse talle toetust 161 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus (määruse nr 18 § 9 lõike 3 punkt 1). 2019. aastal on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste
3-19-1358 määr 25,57 eurot kuus (PISTS § 5 lõige 1 ja 2019. aasta riigieelarve seaduse § 2 lõige 5). Seega peaks 2019. aastal olema kaebaja puudega tööealise inimese toetuse suuruseks 41,17 eurot kuus. Järelikult on vastustaja eksinud kaebajale puudega tööealise inimese toetuse suuruse määramisel ja määranud talle väiksema toetuse, kui õigusaktide järgi pidanuks. Seda arvestades tühistab kohus vastustaja 13. mai 2019. a otsuse osas, milles vastustaja määras kaebajale makstava puudega tööealise inimese toetuse suuruseks 142 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus, ning kohustab vastustajat tegema kümne tööpäeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest uue otsuse, millega kaebajale määratakse tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2019 kuni 15. novembrini 2023 puudega tööealise inimese toetuse suuruseks 161 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus.
36.HKMS § 108 lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kaebaja ega vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad nende menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lõige 1).
37.Kohus asendab omal algatusel avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.