Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
19. november 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1699
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vanglalt kinnipidamistingimustega tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Eeldatav vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. oktoobri 2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29. oktoobri 2019. a määruse peale haldusasjas nr 3-19-1699.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. oktoobri 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-1699 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 12.10.2017 Tallinna Vanglale taotluse aastatel 2000‒2017 inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Tallinna Vangla tagastas 12.12.2017 otsusega nr 5-37/17/139-2 kahju hüvitamise taotluse ajavahemiku 04.05.2000‒25.07.2012 osas läbivaatamatult ja jättis taotluse ajavahemike 03.11.2015‒06.04.2016 ja 22.08.2017‒12.10.2017 osas rahuldamata.
3.XX esitas 01.08.2019 Tallinna Vanglale pöördumise, milles soovis, et temale väljastataks aastate 2000‒2019 kohta järgnev info: kõigi kambrite pindalad, kus ta on viibinud; kambris olnud inimeste arvud; kambrite temperatuurid, valgustugevused ning info selle kohta, kas kambrites oli soe vesi.
3-19-1699
4.Tallinna Vangla jättis 06.08.2019 vastusega küsitud info väljastamata, kuna vastamine nõuab põhjendamatult suuri ajalisi kulutusi. XX esitas 12.08.2019 vaide, milles taotles nõutud info väljastamist. Tallinna Vangla tegi 27.08.2019 vaideotsusega nr 5-15/19/144-2 finants- ja majandusosakonnale ettekirjutuse taotlusele täiendavalt vastata.
5.XX esitas 06.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt 50 000 euro varalise ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks perioodi 2000‒2018 detsember eest. Kaebaja palus end riigilõivust vabastada, sest tal pole raha.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 24.09.2019 määrusega kaebuses osas, milles kaebaja nõudis Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamist perioodil 04.05.2000‒25.07.2012 ja 13.10.2017‒31.12.2018. Kohus jättis kaebuse käiguta osas, milles kaebaja nõudis kahju hüvitamist perioodil 03.11.2015‒06.04.2016 ja 22.08.2017‒12.10.2017, ning andis kaebajale tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
7.XX oli 11.10.2019 kaebetähtaja ennistamise taotluses seisukohal, et Tallinna Vangla on teda oma järelduste ja aegumistähtaegadega segadusse ajanud. Vangla viitas kolme aasta möödumisele hetkest, mil ta asjast teada sai. Nüüd aga on kaebaja teada saanud, et Euroopa Kohus on sellise arvamuse tagasi lükanud ja määranud inimestele hüvitise pikema ajavahemiku järel. Kaebaja soovib, et tema kaebus uuesti menetlusse võetaks. Vangla ajab inimesi meelega aegumistähtaegadega segadusse.
8.Tallinna Halduskohus jättis 29.10.2019 määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetas haldusasja menetluse ja jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Tallinna Vangla teatas 25.09.2019 kohtule, et kohustusliku kohtueelse menetluse lahend, 12.12.2017 kahjunõude vastus nr 5-37/17/139-2, toimetati kaebajale kätte 13.12.2017. See tähendab, et vastavalt HKMS § 47 lg-le 2 oli viimane päev kohtule kaebuse esitamiseks 12.01.2018. Kaebaja esitas kaebuse alles 06.09.2019. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist põhjusel, et vangla on teda tähtaegadega segadusse ajanud. Kaebaja tugineb sellele, et ta ei saanud kohtusse pöördumise tähtajast aru. Kolme aasta pikkune tähtaeg, mida kaebaja on ennistamise taotluses maininud, on riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaeg kahju hüvitamise taotluse esitamiseks vanglale. Kui kinnipeetav või vahistatu soovib nõuda vangla kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamist, peab ta esmalt pöörduma kahju tekitanud vangla poole kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuna kaebaja taotleb HKMS-s sätestatud kaebetähtaja ennistamist, ei ole RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaeg praegu asjakohane. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja ei olnud piisavalt hoolas, et selgitada välja kaebuse esitamise tähtaeg. Tallinna Vangla 12.12.2017 vastusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks perioodil 03.11.2015‒06.04.2016 ja 22.08.2017‒12.10.2017. Vastuses kahju hüvitamise taotlusele on märgitud, et vastusega mittenõustumisel on taotluse esitajal õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest HKMS-s sätestatud alustel ja korras. Kuna Tallinna Vangla selgitas kaebajale kaebetähtaega ja tegemist ei ole protsessiõiguslikult keeruka küsimusega, ei saa kaebetähtajast valesti arusaamist pidada mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel. Kaebajal puudus alus oletada, et RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaeg
2(4)
3-19-1699 kehtib ka kaebuse esitamisel kohtule, sest Tallinna Vangla 12.12.2017 vastuses on selgitus, mis sellele vastu räägib.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX ei nõustu halduskohtu määruse peale esitatud 11.11.2019 määruskaebuses halduskohtu määrusega. Määruskaebuse esitajal puuduvad juriidilised teadmised. Tallinna Vangla on kaebaja seoses aegumistähtaegadega segadusse ajanud. Kaebaja palub menetlus uuendada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, 124 lg 3), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52– 54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
11.Halduskohus oli vaidlustatud 29.10.2019 määruses seisukohal, et kaebus on perioodide 03.11.2015‒06.04.2016 ja 22.08.2017‒12.10.2017 osas esitatud kaebetähtaega ületades, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse.
12.Kaebaja on eelnimetatud perioodide osas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (vangistusseaduse § 11 lg 8). Toimiku materjalidest nähtuvalt jättis Tallinna Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse ajavahemike 03.11.2015‒06.04.2016 ja 22.08.2017‒12.10.2017 osas 12.12.2017 otsusega nr 5-37/17/139-2 rahuldamata (tl 26‒28). HKMS § 47 lg 2 näeb ette, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja on saanud Tallinna Vangla 12.12.2017 vastuse kahjunõudele kätte 13.12.2017 (kaebaja allkiri otsusel tl 28). Seega oli halduskohtule kaebuse esitamise viimaseks päevaks 12.01.2018. Kaebus kahju hüvitamiseks esitati halduskohtule alles 06.09.2019, järelikult kaebetähtaega rikkudes.
13.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja ennistamine on lubatav vaid erandjuhul õiglase tulemuse saavutamiseks, s.o, kui esinesid olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on toodud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks loetakse üldjuhul vaid objektiivne asjaolu või sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saanud ning mis takistas kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00).
14.Kaebaja on toonud kaebetähtaja ennistamise põhjusena välja asjaolu, et vangla on teda kaebetähtaegadega segadusse ajanud. See väide ei ole õige. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajale pidi Tallinna Vangla 12.12.2017 otsusest nr 537/17/139-2 selle vaidlustamise kord arusaadav olema. 12.12.2017 otsuse viimasel lehel on korrektselt selgitatud, et „Käesoleva Tallinna Vangla vastusega mittenõustumisel on taotluse esitajal õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest 3(4)
3-19-1699 halduskohtumenetluse seadustiku sätestatud alustel ja korras“. Kuna vaidlustatud otsuses on edasikaebamise tähtaeg ja kord selgelt välja toodud, siis puudub vastustaja poolne eksitav tegevus. Kaebaja on tähtaja ennistamise taotluses märkinud, et „Vangla viitas kolme aasta möödumisele hetkest, mil ma asjast teada sain“. Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuli vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kaebajal esmalt läbida kohtueelne menetlus. Tallinna Vangla 12.12.2017 vastuses viidatud kolmeaastane tähtaeg tulenebki riigivastutuse seadusest (§ 17 lg 3) ja see on praegusel juhul ette nähtud kahju hüvitamise taotluse esitamiseks vanglale. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on kohtueelse menetluse läbinud. Praegu on küsimus selles, kas kaebus halduskohtule on esitatud tähtaegselt (HKMS § 47 lg 2). Seetõttu ei ole RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaeg asjakohane.
15.Õigusalaste teadmiste puudumine ei õigusta kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist. Kohtupraktika järgi võib teatud tingimustel tulla tähtaja ennistamist põhjendava asjaoluna kõne alla ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimus protsessitingimustes. Samas on Riigikohus selgitanud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes riigi õigusabi saamist (Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja ei ole olnud kaebuse esitamise tähtaja väljaselgitamisel piisavalt hoolas. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajal olemas varasem kogemus haldusasjade kohtumenetluses osalemisel. Lisaks ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega.
16.Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetas halduskohus õigesti HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja § 124 lg-le 2 tuginedes haldusasja menetluse. Asja menetluse lõpetamise tõttu puudus halduskohtul alus menetlusabi taotluse läbi vaatamiseks.
17.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.10.2019 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.