X.X.-X. kaebus Tallinna Vanglalt hüvitise väljamõistmiseks summas 50 000 eurot kinnipidamistingimustega tekitatud kahju eest perioodil 03.11.2015-06.04.2016 ja 22.08.201712.10.2017
3.Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD
1.X.X.-X. esitas 12.10.2017 Tallinna Vanglale taotluse inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt on X.X.-X. viibinud Tallinna Vanglas aastatel 2000-2017. Sellel perioodil ei tagatud temale piisavalt põrandapinda, ülerahvastatuse tõttu ei olnud kambris piisavalt õhku, kambris puudus duširuum, ühes kambris pidi viibima koos suitsetavate kinnipeetavatega. Aastatel 2008-2010 ei olnud kambris nr 2 WC-d ning öösel puudus võimalus tualetti kasutada.
2.Tallinna Vangla tegi 12.12.2017 otsuse nr 5-37/17/139-2, millega tagastas kahju hüvitamise taotluse ajavahemiku 04.05.2000-25.07.2012 osas läbivaatamatult ja jättis taotluse ajavahemike 03.11.2015-06.04.2016 ja 22.08.2017-12.10.2017 osas rahuldamata.
3.X.X.-X. esitas 01.08.2019 Tallinna Vanglale pöördumise, milles soovis, et temale väljastataks aastate 2000-2019 kohta järgnev info: kõigi kambrite pindalad, kus ta on viibinud, kambris olnud inimeste arvud, kambrite temperatuurid, valgustugevused ning info selle kohta, kas kambrites oli soe vesi.
4.Tallinna Vangla jättis 06.08.2019 vastusega küsitud info väljastamata, kuna vastamine nõuab põhjendamatult suuri ajalisi kulutusi X.X.-X. esitas 12.08.2019 vaide, milles taotles
nõutud info väljastamist. Tallinna Vangla tegi 27.08.2019 vaideotsusega nr 5-15/19/144-2 finants- ja majandusosakonnale ettekirjutuse taotlusele täiendavaks vastamiseks.
5.X.X.-X. esitas 06.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt 50 000 euro väljamõistmiseks ebaõige vanglas hoidmise eest ning moraalse ja füüsilise kahju eest alates 2000. aastast kuni 2018. detsembrini. Kaebaja palub end riigilõivust vabastada, sest tal pole raha.
6.Kohus tegi 24.09.2019 määruse, millega tagastas kaebuses osas, milles kaebaja nõuab Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamist perioodil 04.05.200025.07.2012 ja 13.10.2017-31.12.2018. Kohus jättis kaebuse käiguta osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist perioodil 03.11.2015-06.04.2016 ja 22.08.2017-12.10.2017, ja andis kaebajale tähtaja, et esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
7.Kaebaja esitas 11.10.2019 kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja märgib, et kuna vangla on teda oma järelduste ja aegumistähtaegadega segadusse ajanud, siis ta ei hakanud kirjutama oma eelmist avaldust, mille ta kirjutas 2017. aastal. Vangla viitas kolme aasta möödumisele hetkest, mil ta asjast teada sai. Nüüd aga on kaebaja teada saanud, et Euroopa Kohus on sellise arvamuse tagasi lükanud ja määranud inimestele hüvitise pikema ajavahemiku järel. Seega soovib kaebaja, et tema kaebus uuesti menetlusse võetaks, sest tolleks hetkeks ta alles sai teada, et tema õigusi on rikutud. Kaebaja leiab, et vangla ajab inimesi meelega aegumistähtaegadega segadusse. Kaebaja on valmis tegema Tallinna Vanglaga kokkuleppe seoses tema õiguste rikkumisega mis tahes ajavahemiku kohta, mille vältel on tema õigusi rikutud. Kaebaja palub kohtul ennistada kaebuse tähtaja.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Nagu kohus 24.09.2019 määruses märkis, on perioodide 03.11.2015-06.04.2016 ja 22.08.2017-12.10.2017 osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, kuid kaebus ei ole tähtaegselt esitatud. Muus osas on kaebus tagastatud ja kaebuse tagastamine on jõustunud.
9.Tallinna Vangla teatas 25.09.2019 kohtule, et kohustusliku kohtueelse menetluse lahend,12.12.2017 kahjunõude vastus nr 5-37/17/139-2, toimetati kaebajale kätte 13.12.2017. See tähendab, et vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-le 2 oli viimane päev kohtule kaebuse esitamiseks 12.01.2018. Kaebaja esitas kaebuse alles 06.09.2019.
10.Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist põhjusel, et vangla on teda tähtaegadega segadusse ajanud.
11.Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. (Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused (nt haigus). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-148-06). Halduskohtumenetluses võivad ennistamise aluseks olla ka subjektiivsed asjaolud. Küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02).
12.Kaebaja tugineb sellele, et ta saanud kohtusse pöördumise tähtajast aru. Kolme aasta pikkune tähtaeg, mida kaebaja on ennistamise taotluses maininud, on riigivastutuse seaduse (RVastS) 2(3)
§ 17 lg-s 3 sätestatud tähtaeg kahju hüvitamise taotluse esitamiseks vanglale. Kui kinnipeetav või vahistatu soovib nõuda vangla kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamist, peab ta esmalt pöörduma kahju tekitanud vangla poole kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuna kaebaja taotleb HKMS-s sätestatud kaebetähtaja ennistamist, ei ole RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaeg praegu asjakohane.
13.HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.
14.Kohus leiab, et kaebaja ei olnud piisavalt hoolas, et selgitada välja kaebuse esitamise tähtaeg. Tallinna Vangla 12.12.2017 vastusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks perioodil 03.11.2015-06.04.2016 ja 22.08.2017-12.10.2017. Vastuses kahju hüvitamise taotlusele on märgitud, et vastusega mittenõustumisel on taotluse esitajal õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest HKMS-s sätestatud alustel ja korras. Kuna Tallinna Vangla selgitas kaebajale kaebetähtaega ja tegemist ei ole protsessiõiguslikult keeruka küsimusega, ei saa kaebetähtajast valesti arusaamist pidada mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel. Kaebajal puudus alus oletada, et RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaeg kehtib ka kaebuse esitamisel kohtule, sest Tallinna Vangla 12.12.2017 vastuses on selgitus, mis sellele vastu räägib.
15.Kuna kaebetähtaja ennistamiseks ühtegi mõjuvat põhjust ei ole, jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
16.HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3). Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused, lõpetab kohus haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel kaebust menetlusse võtmata.
17.Halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta (HKMS § 43 lg 1 p 2).
18.Kuna kohus lõpetab asja menetluse, jääb menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.