M.N. kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks seoses 23.08.2019 toimunud pikaajalise kokkusaamise ajal hommikusöögist ilmajäämisega
Resolutsioon
Tagastada M.N. kaebus haldusasjas nr 3-19-2019.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav M.N. esitas 28.10.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb kahju hüvitamist seoses pikaajalise kokkusaamise ajal hommikusöögist ilmajäämisega. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-19-2019. Kaebuse kohaselt esitas M.N. kohtueelselt vanglale kahjunõude 26.08.2019 (nr 1-13/177-1). Sama intsidenti puudutava kaebuse vanglale esitas M.N. veel ka 28.08.2019 (nr 11-7/76-56), millele vangla vastas 10.09.2019 (nr 2-3/2188-2). Kaebaja esitas 12.09.2019 vaide, millele pole kaebuse esitamise seisuga vastust saanud. Lisaks on kaebaja elukaaslane A. T. (kohtule nimi teada) kaebuse kohaselt saatnud 05.09.2019 Tartu Vanglale kahju hüvitamise nõude. Kohtule on koos kaebusega esitatud koopia 26.08.2019 reg nr 1-13/177-1 M.N. kahju hüvitamise nõudest. Kaebaja soovib, et kohus nõuaks Tartu Vanglalt välja kõik rikkumisega seotud dokumendid ja otsustaks kaebajale ja tema perele tekitatud kahju suuruse.
Kohus palus 30.10.2019 kohtunõudega Tartu Vanglal saata kohtule asjakohased kohtueelse menetluse dokumendid. Tartu Vangla edastas nõutud menetlusdokumendid 31.10.2019.
3.M.N. esitas Tartu Halduskohtule 01.11.2019 täiendava kaebuse, milles kinnipeetav selgitab, et sai 29.10.2019 kätte Tartu Vangla 28.10.2019. a otsuse nr 1-13/177-2, millega jäeti tema kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Kaebaja saatis 29.10.2019 hommikul samal teemal põhineva kaebuse ära, sest Tartu Vangla viivitas omapoolse vastusega. Kaebaja jääb oma hüvitamiskaebuse juurde ja nõuab toidu mittetoomise ning vangla tegevusetusega põhjustatud kahju hüvitamist summas 1000 eurot.
4.Tartu Halduskohtu kantselei registreeris 01.11.2019 saabunud menetlusdokumendi haldusasja nr 3-19-2019 materjalide juurde kui kaebuse täienduse.
Kohtu seisukoht
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Halduskohtule ei saa esitada kaebust teise isiku eest. Iga kaebaja peab menetluses osalema teise poole suhtes iseseisvalt (HKMS § 19 lg 2). Kohus loeb seetõttu, et käesolevas asjas on kaebajaks kaebuse esitanud M.N. ning kontrollib seetõttu M.N. kaebeõigust. M.N. kaebeõiguse kontrollimisel arvestab kohus kaebaja alaealiste laste õigustega ja kontrollib M.N. kaebuse alusel ka kaebaja laste õiguste riivet.
7.Kohus ei võta kaebaja kaebuse alusel seisukohta osas, kas kaebaja elukaaslasele võis Tartu Vangla tegevus kahju põhjustada. Kui kaebaja elukaaslane leiab, et tema õigusi on Tartu Vangla rikkunud, siis tuleb selleks esitada eraldiseisvalt kaebus, arvestades seadusest tulenevat kaebetähtaega. Kohtule teadaolevalt on kaebaja elukaaslase kahjunõue lahendatud eraldiseisvas menetluses Tartu Vangla 30.10.2019. a otsusega nr 1-12/5-2, millega A. T. kahju hüvitamise taotlus osaliselt rahuldati ja osaliselt jäeti rahuldamata.
8.Asjas esitatud tõenditest nähtuvad järgmised faktilised asjaolud: -
ajavahemikul 22.08.2019 kell 13.15 kuni 23.08.2019 kell 14.00 toimus kaebajal Tartu Vanglas pikaajaline kokkusaamine oma elukaaslase ja kahe alaealise lapsega; 23.08.2019 hommikul jättis Tartu Vangla toomata kaebajale ja temaga kokku saajatele hommikusöögi; kaebaja elukaaslane oli kokkusaamisele eelnevalt tasunud ühe õhtusöögi, ühe hommikusöögi, ühe lõunasöögi portsjoni ning leiva ja saia eest; kaebaja elukaaslane ostis pikaajalisele kokkusaamisele Tartu Vangla sööklast kaasa lisaks veel keedetud muna (6 tükki), saiakesi (4 tükki), küpsiseid (1 pakk), jogurtit (4 tükki), komme (1 pakk) ning kartulikrõpse (2 pakki).
9.Kohtueelselt esitas kaebaja 25.08.2019 märgukirja Justiitsministeeriumile, mille ministeeriumi vanglate osakond edastas vastamiseks Tartu Vanglale ja see registreeriti märgukirjana 29.08.2019 nr 2-3/2188-1 all. Kaebaja avaldas pöördumises rahulolematust, et tema pere ei saanud 23.08.2019. a hommikul sooja toitu, ning soovis teada, kuidas on vanglas paika pandud, mida on võimalik kinnipeetavate lähedastel kokkusaamisele kaasa osta.
10.Tartu Vangla vastas 10.09.2019. a vastusega nr 2-3/2188-2 M.N. märgukirjale, selgitades asjaolusid ja kokkusaamisele toidu kaasa ostmise võimalusi. Vangla vabandas oma tehtud vea ja tekkinud ebameeldivuste pärast. Vangla vastuse kohaselt käis peaspetsialist järelevalveosakonnast 29.08.2019 kaebajaga ka vestlemas ning vabandas vangla nimel, samuti pakuti M.N.le kompromissi tasuta pikaajalise kokkusaamise näol koos toitlustusega. Kinnipeetav pakutavaga ei nõustunud.
11.Kaebaja esitas 17.09.2019 vaidena pealkirjastatud pöördumise nr 2-3/2361-1, kuna Tartu Vangla 10.09.2019 vastus nr 2-3/2188-2 on kinnipeetava arvates tema lähedasi solvav ning alavääristav. Kaebaja hinnangul tuleks vanglaametnikke karistada tehtud eksimuse eest. Tartu Vangla liigitas M. N 17.09.2019 pöördumise märgukirjaks ja esitas sellele vastuse 09.10.2019 nr 2-3/2361-2. Vangla selgitas vastuses, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda vanglateenistuse ametnike karistamist. Vangla jäi 10.09.2019. a vastuses toodu juurde. Kohus ei tähelda vangla seisukohas kaebaja subjektiivsete õiguste määratlemisel õiguslikku eksimust.
12.Kaebaja esitas kohtueelselt Tartu Vanglale 26.08.2019 kahjunõude nr 1-13/177-1, milles nõudis ametlikku vabandust ning hüvitist summas 1000 eurot nii varalise kui mittevaralise kahju tekitamise eest seoses sellega, et 22.08.-23.08.2019 toimunud pikaajalise kokkusaamise ajal ei toodud kaebajale ning kaebajaga kokku saajatele hommikusööki ning nad pidid olema sooja toiduta kuni kella 13ni.
13.Tartu Vangla jättis 28.10.2019. a otsusega nr 1-13/177-2 M.N. kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla leidis, et varalise kahju tekkimine M.N.le ei ole tõendatud, kuna kinnipeetavale oli toitlustamine ette nähtud vangla poolt ning ta ei kandnud vangla poolt pakutava toidu osas kulutusi. Tartu Vangla tõlgendas M.N. mittevaralise kahju hüvitamise nõuet selliselt, et kinnipeetav soovib saada rahalist hüvitist väärikuse alandamise eest. Tartu Vangla leidis otsuses, et nende tegevus on olnud õigusvastane, kui 23.08.2019 hommikul kaebajale ja temaga kokkusaamisele tulnud isikutele hommikusööki ei toodud. Tartu Vangla vabandab otsuses taolise olukorra tekkimise pärast. Vangla hinnangul ei ole aga põhjendatud M.N.le rahalise hüvitise väljamõistmine. Tekkinud olukorda ei saa pidada inimväärikust alandavaks. Veel leidis vangla, et kui M.N. oleks hommikusöögi mittesaamise järgselt oma probleemiga Tartu Vangla poole pöördunud, oleks õnnestunud endale ja oma lastele väidetava kahjuliku tagajärje saabumine ära hoida.
14.Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus kaebaja õigusi oleks intensiivselt rikutud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
15.Kohtule on esitatud hüvitamiskaebus, mille aluseks on 23.08.2019 toimunud sündmus. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist toidu mittetoomise eest. Kaebaja ei ole esialgses kaebuses ega 01.11.2019 kohtule saabunud kaebuses märkinud konkreetselt, millise kahju on Tartu Vangla temale põhjustanud riigivastutuse seaduse (RVastS) mõttes. Kuna kinnipeetavale on vanglas toitlustus tagatud ja selle eest kinnipeetav ise tasuma ei pea, siis leiab kohus, et kõne alla saab tulla üksnes mittevaralise kahju hüvitamise nõue. RVastS § 9 lg kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Praegusel juhul võib kaebusest välja lugeda, et kaebaja arvates on Tartu Vangla tema väärikust alandanud. Kaebajat solvas ja alandas vangla tegevus, kui tema perele ei toodud 23.08.2019 hommikusööki. Kaebaja kui perepea solvumise põhjus on kohtule äratuntav ja kohtu arvates vähemalt osaliselt põhjendatud, kuid problemaatiline on seeläbi kaebaja väärikuse riivamine.
16.Kohus leiab, et kaebaja väärikust ei ole Tartu Vangla õigusvastane tegevus riivanud määral, mis annaks aluse mõista Tartu Vanglalt välja rahaline hüvitis. Asjaoludest nähtub, et ühe hommikusöögi toomata jätmisega ei saanud kaebaja ega temaga kokkusaamisel olnud lapsed nälga jääda, sest kaebaja elukaaslane oli eelnevalt ostnud kokkusaamisele kaasa piisavalt muud toitu (määruse p 8). Kaebaja elukaaslane oli kokkusaamisele eelnevalt tasunud ühe õhtusöögi, ühe hommikusöögi, ühe lõunasöögi portsjoni ning leiva ja saia eest. Seega ei olnud hommikusööki tellitud eraldi kaebaja alaealistele lastele, kuigi eluliselt on usutav, et vanemad oleksid hommikusööki lastega jaganud. Seetõttu ei muuda laste õiguste riive kohtu seisukohta kaebaja õiguste riive intensiivsuse aspektist. Õige on see, et kaebaja oleks pidanud ka ise vanglateenistusele teada andma, et tema pere ei ole hommikusööki saanud. Seega on kaebaja poolt täitmata aga üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldustest, esialgsete õiguskaitseabinõude kasutamise kohustuse näol. Kuna vangla on kohtule esitatud materjalide kohaselt igakülgselt püüdnud heastada oma eksimust, siis ei ole põhjendatud kaebaja etteheited, et vangla üksnes vabandab. Kinnipeetavale ei ole tulene ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda vanglalt
ametnike karistamist. Seega, kuna Tartu Vangla on eksimust tunnistanud, pakkunud kompromissina uut pikaajalist kokkusaamist koos toitlustusega ning kaebaja ees nii suuliselt kui kirjalikult vabandanud, on kohtu arvates kaebajale tekitatud ebameeldivused heastatud. Kaebaja õigusi ei ole kohtu hinnangul intensiivselt riivatud ühest hommikusöögist ilmajätmisega ja kaebuse rahuldamine, see tähendab rahalise hüvitise kaebaja kasuks välja mõistmine, on ebatõenäoline. Vabandamine on pigem eetiline kui õiguslik meede. Vangla on kaebaja ees, kaebaja terminoloogiat kasutades vabandanud ametlikult. Kohus ei saa kohtulahendis hüvitamiskaebuse alusel kohustada vastustajat kaebaja ees veelkord vabandamiseks. Vastustaja on kaebaja õiguste rikkumist kaebaja ees vabandades tunnistanud. Seega on vastustaja õigeks võtnud ka õigusvastase toimingu, mis seisnes kaebaja perekonnaliikmete hommikusöögist ilmajätmises.
17.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt riivatud ning asjas tõendatud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise näol tõenäoliseks. Seetõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
18.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.