Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-19-1484 25. oktoober 2019 Kadri Palm Xxx kaebus Sotsiaalkindlustusameti 23. mai 2019. a otsuse nr P262019-141544 ning 9. juuli 2019. a vaideotsuse nr 8-3/18500-2 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks määrata Xxxile vähemalt keskmine puue
Menetlusosalised
Kaebaja – Xxx Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Jätta Xxx kaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuulutada menetlus haldusasjas nr 3-19-1484 kinniseks. Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25. novembril 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Xxx (kaebaja) esitas 10. aprillil 2019 töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotluse, milles isik annab endale hinnangu kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta (tl-d 25-28).
2.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) jättis 23. mai 2019. a otsusega nr P26-2019-141544 kaebajal puude raskusaste tuvastamata (tl 11). SKA toetus puude tuvastamisel Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule.
3.Kaebaja esitas vaide SKA 23. mai 2019. a otsuse nr P26-2019-141544 kehtetuks tunnistamiseks (tl 12), mille SKA jättis 9. juuli 2019. a vaideotsusega nr 8-3/18500-2 rahuldamata (tl-d 3-5). Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 1) Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuse aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33. 2) Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 6 lg 6 p-le 1, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2-2,75). Tuginedes Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,33, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas. 3) Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevust „tegevuste õppimine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,5. 4) Vastavalt määruse nr 18 § 6 lg 6 p-le 1, peab õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine. Kaebajal on õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 0,5, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas. 5) Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei ole tuvastanud kaebajal piiranguid järgmiste valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus; suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine); teadvusel püsimine ja enesehooldus; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; inimestevaheline lävimine ja suhted.
3-19-1484 6) Käelise tegevuse, suhtlemise (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), teadvusel püsimise ja enesehoolduse, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevustes ei ole tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst kaebajal terviseseisundist tulenevalt piiranguid tuvastanud ning puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkondades. 7) SKA pidas vajalikuks vaidemenetluse käigus küsida täiendavat eksperdiarvamust ekspertarstilt Aune Tammelt, kes tutvunud kaebaja vaidega ning üle vaadanud isiku taotluse, esitatud terviseandmed ning töötukassa eksperdiarvamuse, tuginedes puude tuvastamise kriteeriumidele tööealistel inimestel, on seisukohal, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta kaebajal sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekuks ja ühiskonnaelus osalemiseks, et oleks alust puude raskusastme tuvastamiseks. A. Tamm selgitas, et kaebajal ei esine igapäevaelus püsipiiranguid, mida raviga ei saaks korrigeerida. Esitatud terviseandmete alusel ei esine kaebajal fikseerunud, ravi või ravimitega mittemõjutatavaid funktsioonihäireid ja osalus- ning soorituspiiranguid puuet põhjustavas ulatuses. Töötamine tavatingimustes võib olla takistatud, ühiskonnaelus osalemise piirangud ei avaldu pidevalt.
4.Kaebaja esitas 4. augustil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA 23. mai 2019. a otsuse nr P26-2019-141544 ning 9. juuli 2019. a vaideotsuse nr 8-3/18500-2 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks määrata kaebajale vähemalt keskmine puue (tl 1).
5.Tartu Halduskohus võttis 7. augusti 2019. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 16).
6.SKA esitas 27. augustil 2019 vastuse kaebusele (tl-d 22-24) ja 6. septembril 2019 täiendavad dokumendid (tl-d 62-64).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja taotleb SKA 23. mai 2019. a otsuse nr P26-2019-141544 ning 9. juuli 2019. a vaideotsuse nr 8-3/18500-2 tühistamist ning SKA kohustamist määrata talle vähemalt keskmine puue, põhjendades kaebust järgmiselt. 1) Kaebaja liikumine on oluliselt piiratud, sest vasakust jalast on arsti vea tõttu ära lõigatud närv. Seetõttu ei saa kaebaja oma labajalga liigutada ja jalal puudub tunnetus allpool põlve. Kaebajal on võimalik ainult rahulikult longates kõndida, kuna kiiremini kõndides võib ta oma labajalga vigastada, sest seal puudub tunnetus. Lisaks tekitab pikemaajaline ringiliikumine jalas närvivalusid, mis on seotud närvi äralõikamisega. Vigastuse ulatus on nii suur, et seda pole võimalik taastada ja kaebaja jääbki alatiseks lonkama ning jalg jääb põlvest allapoole tundetuks. 2) Kaebaja ei saa enam naasta vanale töökohale, kuna sellise vigastusega, mis kaebaja jalale on tekitatud, ei ole võimalik ehitusel tööd teha. Tervislikel põhjustel öeldi üles ka kaebaja tööleping. 3) Seoses 12. novembri 2018. a autojuhi tervisetõendiga, märgib kaebaja, et kuna vigastatud on vasak jalg, siis kaebaja saab sõita automaatkäigukastiga autoga. Kuna vasakut jalga liigutada ei saa, siis manuaalkäigukastiga autoga kaebaja enam sõita ei saa. 4) Kõnealuse vigastuse tõttu on kaebaja igapäevaelu oluliselt piiratud – kaebaja ei saa enam vabalt liikuda ega sporti teha. Kaebaja on sunnitud olema enamuse ajast kodus. Kuna kaebaja elab neljandal korrusel, aga trepist liikumine on raskendatud, on suurenenud kaebaja kehakaal. Mistõttu on omakorda tekkinud teised terviseprobleemid.
3-19-1484 5) Kaebaja jalg on alates 26. juunist 2019, mil toimus kõõluste transpositsiooni operatsioon, kipsis. Kui kips augusti lõpus eemaldatakse, ootab kaebajat ees 9 kuud taastusravi, kus kaebaja peab õppima uuesti kõndima.
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Tuginedes Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,33, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas. 2) Tuginedes Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 0,5, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas. 3) Võttes aluseks Eesti Töötukassa eksperdiarvamuse, on kaebajal liikumise ning õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine alla arvväärtuse 2. Seega puudus alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkondades. 4) Töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusele tuginedes puudus alus kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks. Eesti Töötukassa eksperdiarvamuse kohaselt ei esine kaebajal terviseseisundist tulenevalt raskusi ega piiranguid igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises määral, mis oleks aluseks puude raskusastme tuvastamisel. 5) Puude raskusastme tuvastamisel või mittetuvastamisel lähtub SKA Eesti Töötukassa poolt haldusmenetluses kogutud tõenditest, sh dokumendipõhisest töövõime hindamise eksperdihinnangust. Tegutsemispiirangutele arvväärtuste andmine toimub ühtse küsimustiku alusel, erinev on üksnes see, kuidas saadud arvväärtustega edasi toimitakse. SKA puhul on aluseks määrus nr 18, Eesti Töötukassa lähtub töövõimetoetuse seadusest. Töövõime hindamisel hinnatakse piiranguid tavapärases töökeskkonnas, füüsilise pingutuse vajadust ajalise surve tingimustes. Terviseseisundist tulenevalt on kaebajal tuvastatud osaline töövõime. Ühiskonnaelus osalemisel esinevad piirangud ei vasta üks-ühele töövõimet piiravatele teguritele. 6) Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 82 ja 83 alusel on SKA-l õigus vaide läbivaatamisel kasutada vajaduse korral eksperti ning kuulata ära eksperdi arvamus. SKA pidas vajalikuks vaidemenetluse käigus küsida täiendavat arvamust ekspertarstilt A. Tammelt, kes oli seisukohal, et aktuaalsete terviseandmetele tuginedes puudub alus kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kaebuse esemeks on tühistamisnõue SKA 23. mai 2019. a otsuse nr P26-2019-141544 ja 9. juuli 2019. a vaideotsuse nr 8-3/18500-2 tühistamiseks ning kohustamisnõue SKA kohustamiseks määrata kaebajale vähemalt keskmine puue.
10.Hinnanud poolte seisukohti ja vastuväiteid, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks kõike üle korrata.
11.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema isiku puude raskusaste. Halduskohus saab üksnes kontrollida, kas SKA on puude
3-19-1484 raskusastme tuvastamisel järginud menetlusnorme ja lähtunud asjakohastest asjaoludest (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-12-981, p 9).
12.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 21 näeb ette, et seaduse alusel tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. SKA ei tuvastanud kaebajal puuet. Kaebaja on seisukohal, et talle oleks tulnud määrata vähemalt keskmine puue. Keskmine puue tuvastatakse PISTS § 2 lg 21 p-st 3 tulenevalt inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi.
13.Puude raskusastme tuvastamiseks tuleb isikul esitada SKA-le taotlus (PISTS § 22 lg 1). Kaebaja on 10. aprillil 2019. esitanud asjakohase taotluse, mida on 12. aprillil 2019 muutnud (tl-d 25-28). PISTS § 23 lg 6 kohaselt võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse isiku terviseseisundit, tegevusvõimet, kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, samuti tehniliste abivahendite kasutamise vajadust, elukeskkonda ning rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusi. PISTS § 23 lg 9 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud 29. veebruaril 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18). Nimetatud määruse § 6 lg 1 näeb ette, et SKA tuvastab tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse taotluses sisalduvad andmeid; arstiõppe läbinud isiku arvamuses sama määruse § 4 lg-s 5 nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtuseid; muid asjasse puutuvad andmeid.
14.Kohtu hinnangul on SKA 23. mai 2019. a otsus nr P26-2019-141544 põhjendamispuudustega. SKA pole puude raskusastme tuvastamise otsuses piisavalt põhjendanud, miks kaebajal puuet ei tuvastatud. SKA on otsuses küll viidanud puude raskusastme tuvastamisega seotud õigusnormidele, kuid mitmelõikelistele paragrahvidele on viidatud paragrahvi täpsusega. See tähendab, et osaliselt ei ole viidatud normid kaebaja puhul olulised. SKA otsusest nähtub vaid see, et tuginetakse terviseandmetele ja Eesti Töötukassa poolt töövõime hindamisel koostatud ekspertarsti hinnangule, kuid kaebajale pole selgitatud puude tuvastamise metoodikat ega seda, kuidas metoodikat kaebaja puhul rakendati. Vastustaja oleks pidanud vaidlustatud otsust põhjalikumalt motiveerima. Riigikohus selgitas 5. septembri 2019. a otsuses asjas nr 3-17-1110 (p 18), et arvestades töövõime hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust, piisab töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjendamiseks sellest, kui töötukassa ja SKA selgitavad otsustes taotluse esitanud isikule, kuidas kehtestatud metoodikat rakendades tema puhul tulemuseni jõuti. See eeldab paratamatult, et teatud ulatuses tuleb selgitada ka metoodikat. Selgitamine ei tähenda seaduse ja määruste normide kopeerimist haldusaktis, vaid isikule arusaadavaks tegemist. Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti.
15.Vaatamata eeltoodule on kohus seisukohal, et põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist. SKA on 9. juuli 2019. a vaideotsuses nr 8-3/18500-2 põhjalikult selgitanud, kuidas jõuti selleni, et kaebajal ei tuvastatud puuet. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja vaideotsus meelevaldne ning tugineb asjakohastele materjalidele ning on kaebaja terviseseisundit sisuliselt hinnanud. Vastustaja esitatud materjalidest nähtuvalt on vastustaja võtnud puude raskusastme määramisel arvesse kaebaja vaiet, töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust, Eesti Töötukassa antud töövõime hindamise otsust ja ekspertarst A. Tamme täiendavat arvamust (tl 3p).
3-19-1484
16.Puude tuvastamiseks arvutatakse üldjuhul iga valdkonna kohta võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (määrus nr 18 § 6 lg 3). Puude raskusaste tuvastatakse liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt: kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste (määrus nr 18 § 4 lg 5 p-d 1-3 ja 5-7, § 6 lg 6 p 1). Arvesse võetakse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele.
17.Kaebaja on kaebuses toonud välja valdkonnad, milles tal on suured probleemid. Need on liikumise ja tegevuste elluviimise valdkonnad. Teiste puude tuvastamise valdkondade osas ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud ega leidnud, et eksperdiarvamuse andja hinnang on vale. Seetõttu ei võta ka kohus nende valdkondade osas seisukohta ning nõustub vastustaja poolt vaideotsuses ja vastuses kaebusele märgituga.
18.Kaebaja on SKA-le esitatud taotluses märkinud liikumise valdkonna võtmetegevuse rubriigis „liikumine eri tasapindadel“ (tl 26p), et ta ei suuda ilma raskusteta ringi liikuda ja trepist liikuda. Ta on täpsustanud, et ta saab liikuda ainult labajalaortoosiga, ilma ortoosita lohistab ta jalga järel. Ilma labajala ortoosita oleks väga raske, ortoosiga on keskmiselt raske. Jala närvikahjustuse tõttu on tal kogu aeg valud jalas. Tema jalalaba ei tõuse ning kui varbanina läheb vastu pinnast, on oht komistada või kukkuda. Kaebaja on märkinud, et ta suudab ohutult ja korduvalt läbida 50 m, ilma et tuleks peatuda väsimuse, valu, õhu- või tasakaalupuuduse tõttu. Samas on ta täpsustanud, et liikumiskoormus sõltub eelnevast koormusest ja teeoludest. Talvel ta 200 m kaugusele poodi jala ei lähe, ta kasutab selleks autot. Suvel tegi kaebaja peatusi iga 100 m tagant. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebaja liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Ekspertarst leidis, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on närvide, närvijuurte ja –põimikute haigusseisundid; vigastuste, mürgistuste ja välispõhjuste toime muude tagajärgede jääknähud (tl 49). Põhjus, miks arst andis võtmetegevusele skooriks 2 on järgmine: „Taotlejal on vasaku jala tundlikkusehäirete ning lihasjõu languse tõttu häiritud kõnnimuster, mistõttu hindan antud võtmetegevuses mõõduka piirangu.“ (tl 50). Määruse nr 18 § 4 lg 6 p 3 kohaselt on „mõõdukas piirang“ piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel. Kohtule ei nähtu esitatud materjalidest, et arstiõppe läbinud isiku arvamus liikumise valdkonna võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ oleks ebaadekvaatne. Selleks, et anda hinnangut „raske piirang“, peaks piirang segama oluliselt isiku igapäevaelu, esinema väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav (määrus nr 18 § 4 lg 6 p 4). Määruse nr 18 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ sätestab raskusastmetele vastavad punktid. Raskusastmete hindamiseks kasutab arstiõppe läbinud isik võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelit. Selle tabeli kohaselt annab küsimuse „Kui pika vahemaa suudate ohutult ja korduvalt läbida, ilma et tuleks peatuda kas väsimuse, valu, õhu- või tasakaalupuuduse tõttu?“ vastus 100 m 3 punkti ja 50 m 4 punkti. Kaebaja vastas küsimusele „Kas suudate liikuda järjest kaks trepiastet üles või alla ilma teise inimese abita, kui on võimalik käsipuust kinni hoida?“ „mõõdukate raskustega“, mis vastavustabeli järgi annab 1 punkti.
19.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Kaebaja on töövõime hindamise ja puude
3-19-1484 raskusastme tuvastamise taotluses väitele „Suudan iseseisvalt paigal seista ja ühelt toolilt teisele istuda ilma takistusteta ja valu tundmata“ vastanud „jah“ (tl 26p). Seetõttu on adekvaatne ka ekspertarsti hinnang, et võtmetegevuses „seismine ja istumine“ kaebajal tegevuspiirang puudub. Küsimusele „Kas saate iseseisvalt ohutult üle tee minna?“ vastas kaebaja „mõõdukate raskustega“, mis võtmetegevuste raskusastmete vastavustabeli järgi annab 2 punkti. Küsimusele „Kas suudate ilma kõrvalise abita minna ohutult kohta, kus Te pole varem käinud?“ vastas kaebaja „suurte raskustega, peaaegu võimatu“, mis vastavustabeli järgi annab jällegi 2 punkti. Seetõttu on kohtule mõistetav, miks ekspertarst hindas kaebaja liikumise valdkonna võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 2. Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33 ((2+2+0)÷3). Kuna 1,33 on alla arvväärtuse 2, leidis SKA õiguspäraselt, et puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas.
20.Kaebaja nõuab SKA otsuste tühistamist ka põhjusel, et tegevuste elluviimise valdkonnas esineb tal probleeme, kuivõrd paljud tegevused on tema jaoks välistatud. Samas on kaebaja töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotluses õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas vastanud väitele „Suudan ilma raskusteta igapäevaelu tegevused selgeks õppida ja kasutada“ vastusega „jah“ (tl-d 27-27p). Küsimusele „Kas suudate ise kavandada, alustada ja lõpetada igapäevategevusi, näiteks otsustada, millal on vaja minna poodi söögi järele ning poest vajalik söök tuua ja valmistada; või planeerida vaatamiseks telesaade ja seda õigel ajal vaadata?“ vastas kaebaja „väikeste raskustega“. Selline vastus annab võtmetegevuste raskusastmete vastavustabeli kohaselt 0 punkti. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevust „tegevuste õppimine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,5. Kuna see on alla arvväärtuse 2, on vastustaja kohtu hinnangul õiguspäraselt leidnud, et puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas.
21.Kuna kaebaja taotles korraga nii töövõime hindamist kui ka puude raskusastme tuvastamist, võis SKA kooskõlas PISTS § 23 lg-ga 7 kasutada puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja Eesti Töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Lisaks on SKA vaidemenetluses kaasanud ka teise ekspertarsti. Kohtule esitatud ekspertarsti arvamus on küll küllaltki üldsõnaline, kuid ekspertarvamuses kajastatud järeldus on kohtule arusaadav. Ekspertarsti hinnangul kaebaja ühiskonnaelus osalemine oluliselt piiratud ei ole, igapäevategevustel oli kaebaja iseseisev, püsivat kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet ei vajanud (tl 63).
22.Kohus peab üldjuhul hindama haldusakti või toimingu õiguspärasuse küsimust haldusakti andmise või toimingu tegemise ajahetke seisuga. See tähendab ka seda, et olukorra hilisem muutumine ei ole selleks aluseks, mille pinnalt vastav otsustus tühistada kui see oli haldusakti andmise ajahetkel õigusaktidega kooskõlas ning õiguspärane. Situatsiooni muutudes ja täiendavate andmete lisandumisel võib vastustajate hinnang ka teistsuguseks kujuneda, kuid see ei ole praeguse vaidluse esemeks. Vaideotsuses ongi selgitatud, et kui kaebaja terviseseisund muutub, mida kinnitavad ka tervise infosüsteemis olemasolevad või muul moel
3-19-1484 tõendatavad terviseandmed, on kaebajal õigus esitada uuesti SKA-le taotlus puude raskusastme tuvastamiseks. Antud juhul võibki eelnimetatu olla kaebaja jaoks kõige optimaalsem lahendus.
23.Lähtuvalt eeltoodust ei ole vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks alust. Puude raskusastme tuvastamise otsuse aluseks olevad asjaolud on tõendatud ja nendest asjaoludest on tehtud põhjendatud järeldused. Olukorras, kus vaidlustatud haldusaktid osutusid õiguspäraseks, ei saa rahuldada ka vastupidisel eeldusel baseeruvat ning taotluse uuele läbivaatamisele suunatud kohustamisnõuet.
24.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad poolte kulud nende endi kanda.
25.HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kuivõrd haldusasja nr 3-19-1484 toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad andmeid kaebaja tervise kohta, mis on käsitletavad delikaatsete isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 mõttes, ning kohtu hinnangul on asja kinniseks kuulutamine vajalik seega kaebaja eraelu kaitseks ja antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu, leiab kohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kuulutada kaebaja eraelu kaitseks kinniseks.
26.Kohus asendab omal algatusel avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.