Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi

3-18-2070 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(6)

3-18-2070 Nõmme LOV otsustas asja kaebajat ära kuulamata ja liigselt venitades. Sellega võeti kaebajalt õigus taotleda toimetulekutoetust teisest linnaosast. Toimetulekutoetust makstakse jooksvaks kuuks, et toetust saav isik saaks katta selle arvelt jooksva kuu kulud. Toetuse suuruse kindlaksmääramisel võetakse aga arvesse taotleja eelmise kuu kulud. Kaebaja maksis juulikuus eluasemekuludena nii üüri kui ka kommunaalkulusid, kuid neid kulusid oleks kaebaja pidanud tõendama alles augustikuu eest toimetulekutoetuse taotlemisel. Juunikuu kulude kohta on kaebaja nõuetekohased dokumendid esitanud. Üüri tasumise kohustust tõendab üürileping. Kaebaja ei ole 20.05.2018 ühtegi üürilepingut allkirjastanud ja 31.05.2018 tehtud rahaülekanne ei puutu asjasse. Uus üürileping jõustus küll 01.06.2018, kuid kaebaja asus XXX tn korterisse elama alles 2018. a augustis.

Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

Toimetulekutoetuse määramiseks vajalike tõendite esitamise kohustus on toetuse taotlejal. Põhjendatud kahtluse korral on toetuse määrajal õigus asjaolusid täiendavalt kontrollida. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta tasus 2018. a juulis XXX korteri kasutamise eest üürilepingus kokku lepitud summa või kandis muid eluasemekulusid. Tagatisrahaga tagatakse üürileandja nõudeid üürniku vastu ja nõuete puudumisel tuleb tagatisraha üürnikule tagastada. Tagatisraha ei saa toimetulekutoetuse määramisel arvesse võtta. Kaebaja ei teavitanud Nõmme LOV-i sellest, et ta allkirjastas juba 20.05.2018 uue üürilepingu, mille esemeks oli Kesklinna linnaosas asuv korter, ja taotles ka 2018. a juuni ja juuli eest jätkuvalt toimetulekutoetust Nõmme LOV-lt (juuni eest talle toetus ka määrati). Kaebaja tegi 29.06.2018 rahaülekande selgitusega „ruumi rent“ isikule, kes ei ole XXX kohta sõlmitud üürilepingu pooleks. Nõmme LOV oleks pidanud täitma uurimiskohustust ja nimetatud asjaolud välja selgitama, kuid toetuse maksmata jätmine oli kokkuvõttes õige.

Tallinna Halduskohus jättis 18.04.2019 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kaebaja esitas Nõmme LOV-le taotluse määrata toimetulekutoetus 2018. a juuli eest. Taotlusel oli märgitud eluasemekuludeks 300 eurot + 45 eurot (kommunaalkulud) ning taotlusele oli lisatud Y KÜ arve nr 1806 31 summas 45 eurot maksetähtajaga 20.07.2018. Kaebaja ja QQ sõlmisid 09.04.2018 üürilepingu, mille esemeks on eluruum aadressil XXX, Tallinn. Lepingu järgi kohustub üürnik tasuma üüri 300 eurot üks kord kuus jooksva kuu 5. kuupäevaks ja eelmise kuu kõrvalkulude eest järgneva kuu 15. kuupäevaks. Üürnik maksab üürileandjale tagatisraha 1 kuu üüri (300 eurot). Lepingust tulenevate nõuete puudumise korral tagastab üürileandja lepingu lõpetamisel tagatisraha üürnikule või poolte kokkuleppel arvestatakse tagatisraha üüri summa katteks. QQ kinnitas haldusmenetluses (31.07.2018), et lõpetas üürilepingu kaebajaga suuliselt 31.05.2018. QQ täpsustas kohtule vande all antud kirjalikes ütlustes, et kaebaja helistas talle 26.04.2018 sooviga üürileping lõpetada ning suuliselt lepiti kokku, et leping lõpetatakse 31.05.2018. Kaebaja vabastas korteri 31.05.2018 ja andis võtmed üle ning selle päevani toimus ka rahaline arvestus. Viimane üürimakse toimus tagatisraha arvelt. Kõik maksed toimusid pangaülekandega. Tõenditest selgub veel, et kaebaja sõlmis 20.05.2018 NN-ga üürilepingu, mille esemeks on Tallinnas YYY asuv eluruum. Leping jõustus 01.06.2018 ja kehtis esialgu kuni 31.08.2018 koos võimalusega seda kokkuleppel pikendada. Lepingu järgi tuleb üür tasuda ettemaksuna iga kuu 1. päevaks VV arveldusarvele. NN kinnitas kohtule vande all antud kirjalikes ütlustes, et YYY korteri valdus anti kaebajale üle 01.06.2018. Kaebaja tasus 31.05.2018 ettemaksu 300 eurot ja tagatisraha 300 eurot (sellest 400 eurot sularahas ja 200 eurot ülekandega VV arveldusarvele). Esimese kommunaalmakse laekumine toimus 29.06.2018. Eelnevat arvestades ei ole tõendatud, et kaebaja elas 2018. a juuli lõpuni aadressil XXX.

3(6)

3-18-2070 SHS § 133 lg 1 järgi esitab toimetulekutoetuse taotleja jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht. Kuna kaebaja ei elanud 2018. a juulis aadressil XXX, keeldus Nõmme LOV õiguspäraselt kaebajale toimetulekutoetuse maksmisest 2018. a juuli eest. Vaideotsuses on õigesti selgitatud, et eluasemekulude tõendamise kohustus oli SHS § 132 lg 4 p 2 ja § 133 lg 5 järgi kaebajal. Kaebaja viited uurimiskohustuse ja ärakuulamiskohustuse rikkumise kohta ei too samuti kaasa vaidlustatud haldusaktide tühistamist. SÜS § 21 lg 1 kohaselt oli kaebajal kohustus esitada toetuse taotlemisel kõik temale teadaolevad ja tõesed andmed ning teavitada toetuse saamist mõjutavate asjaolude muutumisest. Kaebaja ei ole neid nõudeid täitnud. Kuigi Nõmme LOV 02.08.2018 teatis on põhjendamispuudustega, ei ole selle tühistamine põhjendatud, sest asja uuel läbivaatamisel tuleks teha samasisuline otsus. Seega puudub alus tühistada ka vaideotsust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaebaja väide, et 2018. a juuli üüri maksmine toimus tagatisraha arvelt ja temaga pole tõenditest räägitud, ei vasta tõele. XXX korteri omanik QQ ütluste järgi lõpetati üürileping 31.05.2018, siis vabastas kaebaja lepingu eseme ja andis võtmed üle ning rahaline arvestus käis samuti kuni 31.05.2018. QQ sõnul toimus viimane üürimakse tagatisraha arvelt ja kõik maksed toimusid pangaülekannetega. Seega pole tõendatud, et kaebaja elas 2018. a juuli lõpuni XXX. Kaebaja kinnitab, et taotleb toimetulekutoetust pikka aega. Seaduse järgi tuli tal endal tõendada eluasemekulude tasumist. Nõmme LOV-le esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu, et 2018. a juulis oleks tasutud XXX korteriga seotud kulusid. Ka kohtumenetluses ei ole kaebaja tõendanud, et ta tasus 2018. a juulis XXX korteri kasutamise eest üüri või 2018. a juuni kommunaalkulude eest. Kui toimus tasaarvestamine, oleks tulnud esitada selle kohta üürileandja kirjalik kinnitus ja tagatisraha oleks saanud käsitada kui tasutud üüri. Ka seda tingimust ei ole täidetud. Seega ei olnud Nõmme LOV-l alust kaebajale 2018. a juuli eest toimetulekutoetust maksta. Kaebaja allkirjastas uue üürilepingu 20.05.2018, tasus 31.05.2018 ettemaksu 300 eurot ja tagatisraha 300 eurot ning üürileping jõustus 01.06.2018. Kaebaja esimene kommunaalmakse YYY korteri kasutamise eest toimus 29.06.2018 pangaülekandega. Seega 2018. a juunist alates oli kaebaja elukoht juba Kesklinna linnaosas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-18-2070 saamiseks ja Kesklinna LOV 24.01.2019 vastuse, mille lisaks oli kaebaja ja NN vaheline 01.06.2018 üürileping. LOV-de vahelise kirjavahetuse ajendiks oli halduskohtu 21.01.2019 nõue esitada täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus ei võta 25.07.2019 esitatud tõendeid vastu ja tagastab need vastustajale, sest kõnealune üürileping on toimikus juba olemas (tl 66) ning LOV-de omavaheline suhtlus dokumentide edastamise teemal ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna pooled ei vaidle selle üle (HKMS § 62 lg 2).

3-18-2070 sellele lisatud tõenditest ei nähtu teavet selle kohta, et kaebaja oleks asunud elama mõnda teise Tallinna linnaosasse. Samas puudub vaidlus, et Nõmme LOV ei kuulanud enne 02.08.2018 otsuse tegemist kaebajat ära, selgitamaks välja üürilepingu lõppemise ja kaebaja tegeliku elukohaga seonduvaid asjaolusid. Kohtumenetluses on selgunud, et kaebaja ise pidas 2018. a juulis oma elukohaks jätkuvalt (ka) XXX korterit, kuigi oli juba sõlminud üürilepingu YYY korteri üürimiseks. Ringkonnakohus ei kahtle, et kaebaja ärakuulamisel ja vajadusel täiendavate tõendite kogumisel kaebaja tegeliku elukoha kohta oleks saanud Nõmme LOV piisavalt teavet hindamaks, kas toimetulekutoetuse määramise 2018. a juuli eest peab otsustama Nõmme LOV või on pädevaks haldusorganiks Kesklinna LOV, kellele tuleb kaebaja taotlus edasi saata. Lisaks on Nõmme LOV 02.08.2018 teatis tõsiste põhjendamispuudustega (vt HMS § 56).

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.