J.M.kaebus Kallaste Linnavalitsuse 5. juuni 2012. a korralduse nr 62 alusel väljastatud 11. juuni 2012. a ehitusloa nr 2009-801 tühistamiseks Kaebaja – J.M. Vastustaja – Peipsiääre vald Kolmas isik – Anfissa Fjodorova
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 31. juuli 2019. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse. Esialgne õiguskaitse kehtib kuni käesolevas haldusasjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
4.Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot J.M.arvelduskontole nr EE212200221012119920.
5.Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
1.J.M.esitas 26. juulil 2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Kallaste linnas Võidu tn xxx kinnistul asuva ehitise laiendamiseks 11. juunil 2012. a antud ehitusluba nr 2009801. Kaebaja sõnul sai ta ehitusloast teada 5. juulil 2019. a vastavate dokumentidega tutvudes pärast seda, kui märkas 25. juunil 2019. a, et L.F.on asunud enda elamu kaebaja kinnistu (Kallaste Võidu tn xx) poolset seina kõrgemaks ehitama. Kaebaja vanemad on kaebaja kinnistul elanud juba üle kuue aasta, kinnistu on olnud kaebaja perekonna valduses alates 2013. aastast ning ehitustegevus Võidu tn 17 kinnistul on toimunud vahelduva eduga. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud ehitusloa peatamiseks. Samuti tasus J.M. esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu summas 15 eurot.
2.Tartu Halduskohus 31. juuli 2019. a määruses rahuldas J.M. esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Kallaste Linnavalitsuse 5. juuni 2012. a korraldusega nr 62 väljastatud 11. juuni 2012. a ehitusloa nr 2009-801 kehtivuse ning keelas selle ehitusloa alusel ehitamise kuni 30. augustini 2019 (k.a). Kohus selgitas, et kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni kohtuotsuse või muu kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
3.Tartu Halduskohus 6. augusti 2019. a määruses jättis J.M. kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks, s.o täiendava riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks viis päeva alates määruse kättesaamisest.
4.J.M. esitas kohtule 6. augustil 2019. a täiendava riigilõivu summas 15 eurot tasumist tõendava maksekorralduse.
5.A.F. esitas kohtule 11. augustil 2019. a vastuse kaebusele, milles põhjendab, et projekt ja ehitusluba olid tehtud 2012. aastal ning tööd nimetatud projekti alusel olid alustatud samal aastal pärast ehitusloa saamist.
6.J.M. esitas kohtule 14. augustil 2019. a vastuse A.F.11. augusti 2019. a vastusele. Kaebaja märgib, et Võidu tn xxx omanikud on oma ehitust vahelduva eduga teinud ca 8 aastat ning see võib kesta veel aastaid.
7.Tartu Halduskohus 15. augusti 2019. a määruses võttis J.M. kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Peipsiääre valla, kaasas kolmanda isikuna menetlusse A.F., kohustas vastustajat esitama kohtule kirjalik vastus kaebusele ning andis kolmandale isikule võimaluse esitada vastus kaebusele.
8.Vastustaja esitas kohtule 6. septembril 2019. a vastuse, milles palub lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu. Vastustaja põhjendab, et 18. aprillil 2013. a on kinnistusraamatusse Võidu tn xx omanikuna sisse kantud A.M.. 12. oktoobril 2017. a on omanikuna sisse kantud J.M.. Vastustaja pöördus L.F.poole, et teada saada, millisel ajal on kolmas isik oma kinnistul ehitustegevust läbi viinud. L.F. märkis vastuskirjas, et 16. juunil 2012 alustati ehitustegevusega, 2012. aasta sügisel ehitati lääne (tänava) poolne osa valmis, 2016. aastal ehitati lõuna (tagumine) osa uue katuse alla ning 2019. aasta aprillist algas ehitus (põhja) poole peal. Kaebajale on olnud juba 2013. aastast teada, et kinnistul tegeletakse ehitustegevusega ning kaebaja vanematel pidi tekkima kahtlus ehitusloa olemasolu kohta juba samal aastal. Kaebaja on pöördunud haldusorgani poole haldusakti väljastamiseks 2019. aastal, mis on kuus aastat hiljem, kui kinnistu omanikud pidid teada saama võimalikust haldusaktist. Kuueaastane viivitus haldusakti väljanõudmiseks on ebamõistlik viivitus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 7 mõttes.
9.Kolmas isik esitas kohtule 8. septembril 2019. a vastuse, milles märgib, et hetkel on välised ehitustööd lõppjärgus. Teostatavad tööd olid nähtavad juba naaberkinnistu ostmise hetkel 2013. aasta aprillis.
10.Tartu Halduskohus 10. oktoobri 2019. a määruses andis kaebajale võimaluse esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kohus põhjendas, et 26. juuli 2019. a kaebus on esitatud ebamõistliku viivitusega ja tähtaega ületades, lähtudes HKMS § 46 lg-st 7.
11.J.M. esitas kohtule 21. oktoobril 2019. a kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja põhjendab, et 2013. aastal küsis kaebaja isa L.F.ilt Võidu tn xxx elamu renoveerimise kohta. L.F. rääkis ainult elamu lõunapoolsele küljele rõdu ehitamisest ning jättis mulje, et elamu põhjapoolset külge ei tõsteta. Kaebaja isa mainis L.F.ile, et elamu põhjapoolses küljes ei tohi elamut laiendada. L.F. varjas Võidu tn xxx elamu ülejäänud ehitusliku mahu plaane. Võidu tn xx eelmise omaniku esindajad on kinnitanud, et L.F. ei ole neid teavitanud Võidu tn xxx ehitusprojekti olemasolust ega plaanist elamu põhjapoolset külge tõsta. Kaebaja sai ehitusloast teada 2019. aasta juulis põhjapoolse külje ehitusega.
KOHTU SEISUKOHT
12.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus kontrollis 10. oktoobri 2019. a määruses kaebuse tähtaegsust ning leidis, et kaebus on esitatud tähtaega ületades. Kohus jääb oma varasema seisukoha juurde. Samuti lahendab kohus J.M. kaebetähtaja ennistamise taotluse.
13.HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Seega on üldjuhul tühistamiskaebuse esitamisel määravaks haldusakti teatavakstegemise aeg. Haldusakti teatavakstegemise korda reguleerib haldusmenetluse seaduse § 62. Puudub vaidlus selles, et kaebajale ei ole eelnimetatud sätte kohaselt Kallaste Linnavalitsuse 5. juuni 2012. a korraldust nr 62 ja selle alusel väljastatud 11. juuni 2012. a ehitusluba nr 2009-801 isiklikult, reaalselt ja arusaadavalt teatavaks tehtud ning et kaebaja sai haldusaktist teada muul viisil.
14.Kohtul tuleb HKMS § 46 lg 7 alusel kaaluda, kas kaebaja on ebamõistlikult viivitanud tühistamiskaebuse esitamisega, mistõttu on kaebetähtaeg möödunud. Riigikohus on mõistlikuks ajaks haldusakti vaidlustamiseks pärast selle olemasolust teadasaamist pidanud kahte kuud (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. mai 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-23-07, p-d 10-12). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist haldusakti väljanõudmiseks, sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda kohtusse (Riigikohtu halduskolleegiumi 18. aprilli 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-3-13, p 16).
15.L.F.4. septembril 2019. a vastustajale esitatud e-kirja kohaselt algas Kallaste Linnavalitsuse 5. juuni 2012. a korralduse nr 62 alusel väljastatud 11. juuni 2012. a ehitusloast nr 2009-801 lähtudes ehitustegevus juba 16. juunil 2012 ning on kestnud jätkuvalt kuni 2019. aastani. Seega pidi kaebaja isa A.M. juba 18. aprillil 2013. a Võidu tn xxx naaberkinnistu Võidu tn 19 omanikuks saades ning naaberkinnistul ehitustegevust nähes eeldama, et Võidu tn xxx kinnistu omanikule on väljastatud ehitustööde teostamiseks ehitusluba. Kaebaja kinnitab, et tema vanemad on kinnistul elanud juba üle kuue aasta ning et ehitustegevus Võidu tn xxx kinnistul on toimunud vahelduva eduga. Samuti kinnitab kaebaja, et juba 2013. aastal küsis kaebaja isa L.F.ilt Võidu tn xxx elamu renoveerimise kohta.
16.J.M. 21. oktoobri 2019. a kaebetähtaja ennistamise taotlusest tulenevalt sai kaebaja võimalikust ehitusloast teadlikuks oma vanematega samal ajal. Siiski loeb kohus, et tähtaeg haldusakti väljanõudmiseks ning kaebuse esitamiseks hakkas kulgema ajal, mil kaebaja sai ise Võidu tn xxx naaberkinnistu Võidu tn 19 omanikuks, s.o 12. oktoobril 2017, kuna omanikuks saades tekkis kaebajal subjektiivne õigus vaidlustada tema kui naaberkinnistu omaniku õigusi riivavat haldusakti (HKMS § 44 lg 1).
17.Ehitustegevusest ning võimalikust haldusaktist teadasaamisel oleks kaebaja pidanud pöörduma haldusorgani poole, et haldusakti olemasolu kontrollida, sellega tutvuda ning selle õiguspärasuse üle otsustada. Kaks kuud Võidu tn xxx omanikuks saamisest möödus 12. detsembril 2017 ning hiljemalt selleks ajaks oleks kaebaja pidanud kohtule esitama kaebuse Kallaste Linnavalitsuse 5. juuni 2012. a korralduse nr 62 alusel väljastatud 11. juuni 2012. a ehitusloa nr 2009-801 tühistamiseks. Kaebajal ei esinenud mõjuvaid põhjuseid haldusorganilt haldusakti väljanõudmisega või kohtule kaebuse esitamisega viivitamiseks, millest lähtuvalt tuleks kaebus lugeda tähtaegseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 18. aprilli 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-3-13, p 16). Mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda asjaolu, et kaebaja väitel varjati kaebaja ja tema vanemate eest plaani tõsta Võidu tn xxx elamu põhjapoolse külge. Kaebaja kinnitusel selgitas kaebaja isa 2013. aastal naaberkinnistul ehitustegevust teostanud L.F.ile, et elamu põhjapoolses küljes ei tohi
elamut laiendada. Kuigi kaebaja väitel L.F. kinnitas, et põhjapoolset külge ei tõsteta, oleks kaebaja saanud ning pidanud L.F.antud teavet kontrollima väljastatud ehitusloast ning sellega seonduvast ehitusprojektist. Kui kaebaja oleks vastavad dokumendid haldusorganilt välja nõudnud, oleks ta teada saanud ehitustegevuse tegelikust ulatusest. Kuna kaebaja pöördus kohtusse alles 26. juulil 2019, on kaebus esitatud ebamõistliku viivitusega ning tähtaega ületades.
18.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegiumi 19. aprilli 2006. a määruse asjas nr 3-3-1-26-06 p-st 12 tulenevalt on ennistamine võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selle ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid.
19.Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17; 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13).
20.J.M. selgitustest tulenevalt peaks kohus kaebetähtaja ennistama, kuna kaebaja eest varjati ehitustegevuse tegelikku mahtu, millest kaebaja sai teada alles 2019. aasta juulis. Kohus leiab, et kui kaebaja eesmärgiks oli vältida naabri poolt Võidu tn 17 põhjapoolse külje laiendamist, siis ei olnud põhjendatud tugineda üksnes L.F.väidetavalt eksitavatele suulistele selgitustele ehitustegevuse ulatuse osas. Olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, ei või see puudutatud isik jääda ootama asjaolude selginemist, et siis hiljem oma kaebeõigust kasutada (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-56-02, p 10). Kohus on juba käesoleva kohtumääruse p-s 17 selgitanud, et kaebaja oleks saanud ehitustegevuse tegelikku ulatust kontrollida ning oma väidetava eksliku teadmise ehitustegevuse ulatuse kohta kõrvaldada haldusorganilt vaidlusaluse haldusakti ning sellega seonduva ehitusprojekti väljanõudmisega, kuid kaebaja ei teinud seda ning ei olnud seega ise piisavalt hoolas.
21.Kuna ei esine mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks, ei esine vajadust kaaluda täiendavalt vastanduvaid õigushüvesid. Siiski kohus märgib, et kolmas isik kannaks kaebetähtaja ennistamisel ülemääraseid kahjulikke tagajärgi, arvestades, et vaidlusalune ehitusluba on väljastatud juba 2012. aastal, eelviidatud ajast alates on käinud ehitustegevus ning kolmandal isikul on õiguskindluse põhimõttest tulenev ootus, et juba üle seitsme aasta tagasi Kallaste Linnavalitsuse 5. juuni 2012. a korralduse nr 62 alusel väljastatud 11. juuni 2012. a ehitusluba nr 2009-801 jääb kehtima.
22.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J.M. kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
23.HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Seega tuleb haldusasja nr 3-19-1432 menetlus lõpetada.
24.Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
25.Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, kuulub tühistamisele ka Tartu Halduskohtu 31. juuli 2019. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tulenevalt HKMS § 253 lg-st 3, mille esimese ja kolmanda lause kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega.
26.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel ning kaebuselt on 1. augustil 2019. a tasutud riigilõivu 15 eurot, tagastab kohus kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot J.M. arvelduskontole nr EE212200221012119920. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on sisuliselt läbi vaadatud, siis juhindudes Riigikohtu halduskolleegiumi 21. märtsi 2011. a kohtumääruse asjas nr 3-3-1-9-11 p-st 10 selles osas
26.juulil 2019. a tasutud riigilõiv summas 15 eurot tagastamisele ei kuulu.
27.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 108 lg-st 8 lähtudes hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuna haldusasja menetlus lõpetatakse, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustajale kui haldusorganile ja kolmandale isikule, kellel ei olnud halduskohtumenetluses esindajat, ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu jäävad menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.