lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1520/14

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1520/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
877
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Madis Ernits, Maili Lokk 22.10.2019, Tartu 3-19-1520 M.J. kaebus Valga Vallavalitsuse xx. a korralduse nr xxx peale Tartu Halduskohtu 23.08.2019. a määrus M.J. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – M.J.

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.08.2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Valga Vallavalitsus andis xx. a korralduse nr xxx, millega võimaldati G.J.le koht väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele aktsiaseltsi Valga Haigla hoolekande osakonnas alates 24.07.2019.
2.Tartu Halduskohtusse saabus 09.08.2019. a M.J. kaebus, mille kohaselt kaebaja ei ole nõus sellega, et tema isa G. J. on Valga hooldemajas.
3.Halduskohus palus 12.08.2019. a kohtunõudes kaebajal selgitada, milline on tema kaebuse eesmärk ning mida ta nõuab.
4.Tartu Halduskohtusse saabusid 18.08.2019. a ja 21.08.2019. a kaebaja avaldused, milles ta selgitab, et soovib isa hooldekodust ära võtta ja teda ise ööpäevaringselt hooldada.
5.Tartu Halduskohus tagastas 23.08.2019. a määrusega kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus märkis, et vaidlustatud korraldus on soodustav haldusakt nii G. J., G.J. , M. J. kui ka kaebaja jaoks. Valga vald on asunud kaebaja isale tema terviseseisundist tulenevalt vajalikku

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

sotsiaalteenust tagama ning vaidlustatud korraldusega kaasnevad kohustused üksnes kaebaja isale, arvestades, et ta tasub üldhooldusteenuse eest 90% oma igakuisest sissetulekust. Halduskohus asus seisukohale, et kuna kaebajale vaidlustatud korraldusega mingeid kohustusi ei kaasne, siis ei saa korraldus kaebaja õigusi riivata. Halduskohus selgitas täiendavalt, et kui kaebaja soovib oma isa ise hooldada ning ei pea vajalikuks, et isale võimaldatakse väljaspool kodu üldhooldusteenust, on tal võimalik pöörduda Valga valla poole. Ka vaidlustatud korralduse p-s 4 on märgitud, et ülalpidamiskohuslastel on kohustus teavitada vallavalitsust, kui muutuvad otsuse tegemise aluseks olnud asjaolud. Halduskohus selgitas, et muutunud asjaoluks võib olla ka ülalpidamiskohuslase valmidus isiku eest ise hoolt kanda. Sealjuures tuleb aga kaebajal arvestada, et kui vald otsustab soodustava haldusakti kehtetuks tunnistada, lasub ülalpidamiskohuslastel kohustus kaebaja isa hooldada ning kanda tema hooldamisega seonduvad kulud.

6.Kaebaja esitas 23.08.2019 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles soovib kaebuse uuesti läbivaatamist. Määruskaebusele lisatud dokumendis on kaebaja märkinud, et ta ei ole nõus Tartu Halduskohtu määrusega ja palub määruskaebuse rahuldada.
7.Ringkonnakohus jättis 04.09.2019. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja taotluse täpsustamiseks ja põhjenduse esitamiseks.
8.Kaebaja esitas 06.09.2019 ringkonnakohtule määruskaebusena pealkirjastatud dokumendi, milles kordas varem esitatud määruskaebuses ja sellele lisatud dokumendis märgitut. Kaebaja lisas, et soovib asja uuesti läbivaatamist, kuna isa on Valga hooldemajas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Määruskaebuse käiguta jätmisel tõlgendas ringkonnakohus kaebaja tegelikku tahet selliselt, et kaebaja soovib, et ringkonnakohus tühistaks kaebuse tagastamise (resolutsiooni p 1) ja saadaks asja halduskohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kaebaja ei ole selle kohta ringkonnakohtule vastuväiteid esitanud. Seega jääb ringkonnakohus kaebaja nõude sellise tõlgenduse juurde.
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 23.08.2019. a määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus täiendavalt järgmist.
11.Kohus võib HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Ringkonnakohus selgitab, et kaebeõiguse kindlakstegemisel kontrollib kohus isiku õiguste rikkumise võimalikkust. Praegusel juhul vaidlustas kaebaja vallavalitsuse korralduse, mille kohaselt tagatakse tema isale üldhooldusteenuse osutamine haigla hoolekande osakonnas. Vaidlustatud haldusakti andmise aluseks on G. J. abikaasa (kaebaja ema) avaldus. Hooldusteenuse eest tasumise otsustamisel arvestati ka kaebaja avaldust, mille kohaselt ei ole tal võimalik isa kohamaksu tasuda, kuna ta ei tööta ja tema sissetulekuks on töövõimetuspension.
12.Põhiseaduse (PS) § 27 lg 5 näeb ette, et perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Perekonnasuhetes on isikute õigused ja kohustused vastastikused ja nii saab põhikohustusest tuleneda ka kohustatud isiku õigus, mida riigil tuleb kaitsta. Nii

tuleneb PS § 27 lg-s 5 sätestatud kohustusest samal ajal ka perekonna õigus hoolitseda abivajava perekonnaliikme eest. PS § 28 lg 2 alusel on isikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus isiku kodus hooldamine on tema tervislikust seisundist tulenevalt oluliselt raskendatud või võimatu, kaitseb üldhooldusteenuse osutamiseks hoolekandeasutuses koha võimaldamine eelkõige hooldust vajava isiku õigusi. Hoolekandeasutuses koha võimaldamine ei takista kaebajal luua tingimusi pereliikme kodus hooldamiseks ja ei võta temalt õigust ise oma abivajava pereliikme eest hoolt kanda, kui on kindel, et ta on võimeline seda tegema ja soovib seda teha.

13.Ringkonnakohus selgitab, et sotsiaalhoolekande seaduse § 26 järgi seab kohaliku omavalitsuse üksus isiku taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldaja isik ja tema ülesanded. Seega on kaebajal võimalik oma isa kodus hooldamise võimaluse ja tingimuste väljaselgitamiseks pöörduda vallavalitsuse poole sooviga, et vald määraks ta oma isa hooldajaks.
14.Eeltoodut arvesse võttes nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud haldusakt ei saa kaebaja õigusi riivata. Olukorras, kus haldusakt ei saa isiku õigusi riivata, puudub isikul ilmselgelt kaebeõigus.
15.Ringkonnakohus jätab eeltoodust tulenevalt määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 23.08.2019. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja