Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-18-1091 15. oktoober 2019 Kadri Palm M.M. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 30. jaanuari 2018. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks maksta välja rahvapension, mis M.M. jäi saamata ajavahemikul 1. märts 2017 kuni 30. november 2018
2.Tunnistada Sotsiaalkindlustusameti 30. jaanuari 2018. a ettekirjutuse nr 6.EM2/8098 põhjendavas osas kaalutluste märkimata jätmine õigusvastaseks.
3.Jätta rahuldamata M.M. kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks maksta välja rahvapension, mis M.M. jäi saamata ajavahemikul 1. märts 2017 kuni 30. november 2018.
4.Asendada käesolevas otsuses selle avaldamisel M.M. nimi initsiaalidega M. M.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. novembril 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-18-1091 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) peatas 17. veebruari 2017. a otsuses nr 423976 M.M.e (kaebaja) rahvapensioni püsiva töövõimetuse korral maksmise alates 1. märtsist 2017 (tl-d 3334).
2.SKA tegi 30. jaanuaril 2018. a kaebajale ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 kinnipidamiskohas viibimise perioodil 1. juunist 2015 kuni 28. veebruarini 2017 alusetult saadud pensioni summas 2280,40 eurot tagasinõudmiseks (tl 26).
3.SKA-s registreeriti 13. märtsil 2018. a kaebaja vaie SKA 30. jaanuari 2018. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 peale (tl 64). Kaebaja selgitas, et riik on talle võlgu ühe aasta pensioni, mis tuleb talle arvele kanda.
4.SKA jättis 27. aprilli 2018. a vaideotsuses nr 1.1-10/9175 kaebaja vaide rahuldamata (tl 65).
5.Kaebaja esitas 29. mail 2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse SKA 30. jaanuari 2018. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 ja 27. aprilli 2018. a vaideotsuse nr 1.1-10/9175 tühistamiseks (tl-d 2-3). Kaebaja palus ka tuvastada SKA tegevuse õigusvastasus vaidele vastamise tähtaja ületamisel. Ühtlasi esitas kaebaja kohustamisnõude, et talle tasutaks võlgnetav pension. Lisaks palus kaebaja ennast vabastada riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, nõudis riigi õigusabi korras advokaati ning taotles asja liitmist haldusasjaga nr 3-18-336.
6.SKA tunnistas 13. augusti 2018. a otsusega nr 6.EM-2/8098/2 kehtetuks SKA 30. jaanuari 2018. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098.
7.Tartu Halduskohus lõpetas 12. novembri 2018. a määrusega haldusasja menetluse SKA
30.jaanuari 2018. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 tühistamise nõudes (resolutsiooni p 1), tagastas kaebaja tuvastamisnõuded (resolutsiooni p 2), jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3) ja taotluse haldusasjade liitmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4) (tl-d 41-42).
8.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule 3. detsembril 2018. a hiljem täiendatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 12. novembri 2018. a määruse resolutsiooni p-de 1-3 tühistamiseks (tl-d 53-55). Kaebaja palus anda talle riigi õigusabi ning liita haldusasi vaidlusega, mis seondub tema vaidlusega maksta töövõimetoetust.
9.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 7. märtsi 2019. a määruses määruskaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1), tühistas Tartu Halduskohtu 12. novembri 2018. a määruse resolutsiooni p 1 ning saatis asja selles osas menetluse jätkamiseks (resolutsiooni p 2), muus osas jättis määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu määruse resolutsiooni p-d muutmata (resolutsiooni p 3), jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 4) ning taotluse haldusasjade liitmiseks (resolutsiooni p 5) (tl-d 57-59).
10.Tartu Halduskohus palus 8. aprilli 2019. a kohtunõudes kaebajal kohtule taaskord teatada, kas ta nõustub haldusasja menetluse osalise lõpetamisega, tuginedes Tartu Ringkonnakohtu
3-18-1091
7.märtsi 2019. a määrusele ning arvestades, et kaebaja on esitanud kaebuse SKA 30. jaanuari 2018. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 ja sellega seonduva vaideotsuse tühistamiseks, kuid vaidlusalune ettekirjutus on tunnistatud kehtetuks (tl 68). Ühtlasi selgitas kohus, et kaebajal on võimalik SKA 30. jaanuari 2018. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 vaidlustamisega seoses üle minna ka tuvastamisnõudele, kuid sellisel juhul tuleb kaebajal kohtule selgitada, kuidas on see vajalik tema õiguste kaitseks. Seonduvalt kohtule esitatud kohustamisnõudega palus kohus kaebajal esitatud nõuet täpsustada ning selgitada, mida kaebaja võlgu oleva pensioni all mõtleb. Kohus saab aru, et tegemist on rahvapensioniga, mille määras kaebajale SKA püsiva töövõimetuse korral kuni 30. november 2018, kuid mille maksmine peatati alates 1. märts 2017.
11.Tartu Halduskohtusse saabus 17. aprillil 2019. a kaebaja taotlus määrata talle riigi õigusabi korras esindaja (tl 70).
12.Tartu Halduskohus jättis 7. mai 2019. a määruses kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kohustas kaebajat esitama vastus 8. aprilli 2019. a kohtunõudele hiljemalt kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 2) (tl-d 72-73).
13.Tartu Halduskohtusse saabus 23. mail 2019. a kaebaja avaldus, milles ta põhjendab, et soovib tuvastada SKA 30. jaanuari 2018. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 õigusvastasuse selleks, et hoida ära analoogse olukorra kordumist tulevikus ja selleks, et saaks tagasi nõuda talle maksmata jäänud pensioni (tl 82). Kaebaja ei saa asjas uut kaebust esitada. Seega saab ta tekitatud varalise kahju tagasi vaid siis, kui kohus tuvastab talle pensioni maksmise peatamise õigusvastasuse.
14.Tartu Ringkonnakohtusse saabus 23. mail 2019. a kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 7. mai 2019. a määruse resolutsiooni p-le 1, mille Tartu Ringkonnakohus 30. mai 2019. a määruses tagastas (tl-d 90-92).
15.Tartu Halduskohus jättis 12. juuni 2019. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks kümme päeva alates määruse kättesaamisest (tl-d 94-95). Kohus selgitas, et kaebaja peab kaebuse edasiseks menetlemiseks: 1) teatama, kas kohus mõistab õigesti, et kaebaja nõuab SKA 30. jaanuari 2018. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 õigusvastasuse kindlakstegemist; 2) teatama, kas ta nõuab SKA 17. veebruari 2017. a otsuse nr 423976 tühistamist või õigusvastasuse kindlakstegemist; 3) kui kaebaja nõuab SKA 17. veebruari 2017. a otsuse nr 423976 tühistamist, esitama kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja mööda laskmise põhjused; 4) kui kaebaja nõuab SKA 17. veebruari 2017. a otsuse nr 423976 õigusvastasuse kindlakstegemist, esitama põhjendused, miks nõude esitamine tema õiguste kaitseks vajalik on; 5) teatama, kas ta nõuab SKA kohustamist maksta välja rahvapension, mis kaebajal jäi saamata ajavahemikul 1. märts 2017 kuni 30. november 2018. Ühtlasi selgitas kohus, et kui kaebaja kõikidele eelnimetatud küsimustele ei vasta, tõlgendab kohus, et kaebaja soovib esitada nõude SKA 30. jaanuari 2018. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning SKA kohustamiseks maksta välja rahvapension, mis kaebajal jäi saamata ajavahemikul 1. märts 2017 kuni 30. november 2018.
16.Kaebaja esitas kohtule 19. juunil 2019. a puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitab, et tema kaebuse mõte on olnud maksmata jäänud pensioni kompenseerimine ning
3-18-1091 töövõimetuspensioni maksmise jätkamine (tl 98). Kaebaja ei näe, et kohus menetleks tema kaebust tema tahtest lähtuvalt.
17.Tartu Halduskohus võttis 3. juuli 2019. a määrusega kaebuse menetlusse (tl-d 100-101).
18.SKA palus 18. juuli 2019. a vastuses jätta kaebus rahuldamata täies ulatuses (tl 108).
19.Kaebaja esitas 22. septembril 2019 täiendavad seisukohad (tl-d 169-172).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
20.Kaebaja leiab, et riik ei saa talle ka vangistuses olles lõpetada pensioni maksmist, kuna vangla on talle keeldunud tööd andmast, aga tal on siiski igapäevased kulud.
21.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist ei põhjustanud asjaolu, et kaebajal oleks perioodil 1. juuni 2015 kuni 28. veebruar 2017 olnud õigus pensionile ja SKA-l puudus õigus seda tagasi küsida. Ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine oli tingitud sellest, et kaebajale tehtud ettekirjutuse põhjendustes puudusid kaalutlused, millest SKA oli ettekirjutuse tegemisel lähtunud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22.Kaebaja esitas kohtule kaebuse SKA 30. jaanuari 2018. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning SKA kohustamiseks maksta välja rahvapension, mis kaebajal jäi saamata ajavahemikul 1. märts 2017 kuni 30. november 2018.
23.Kaebaja tõi tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina esile preventiivse eesmärgi ning maksmata jäänud pensioni tagasinõudmise soovi (tl 82). Kohus möönab, et esitatud kaebus võib aidata isikul oma õigusi kaitsta ning kaebajal on piisav põhjendatud huvi halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1, § 45 lg 2 ja § 152 lg 2 mõttes.
24.Asja materjalidest nähtub, et SKA tegi 30. jaanuari 2018. a ettekirjutuses nr 6.EM-2/8098 sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 31 lg 1 p 2 ja § 32 lg 1 alusel kaebajale ettekirjutuse maksta tagasi alusetult välja makstud pensioni jääk summas 2280,40 eurot. SKA tunnistas
13.augusti 2018. a otsusega nr 6.EM-2/8098/2 kehtetuks oma 30. jaanuari 2018. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098, kuna SKA ei ole põhjendanud, mille pärast nõutakse kaebajalt pensionisumma täielikku tagastamist. Haldusorgani poolt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt peab aga sisaldama põhjendusi, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
25.Kohus nõustub vastustajaga, et SKA kaalutlused kehtetuks tunnistatud haldusaktis olid ebapiisavad. Kuigi vaidlustatud haldusaktis on loetletud õiguslikud alused ning esitatud faktiline põhjendus, ei kajastu ettekirjutuses asjaolud, miks vastustaja nõudis kaebajalt hüvitise täies ulatuses tagasi, kuigi tal on võimalik seda ka osaliselt teha. SÜS § 31 lg 1 p 2 sätestab, et hüvitise andja nõuab isikult talle rahalise hüvitisena alusetult makstud rahasumma ja mitterahalise hüvitise andmiseks alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud. Hüvitise täieliku tagasiküsimise põhjendused on kohtu hinnangul haldusakti andmisel olulise tähtsusega. Kohtul on kahtlus, et põhjendamiskohustuse täitmata jätmine võis viia asjas ebaõige otsuse tegemiseni.
3-18-1091
26.Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei oma haldusakti õigusvastasuse seisukohast tähtsust, kas tegemist oli sellise rikkumisega, mis võis mõjutada asja sisulist otsustamist. Haldusmenetluse seaduse §-s 58 sätestatud reegel, mille kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist, on kohaldatav tühistamiskaebuse lahendamisel, tuvastamiskaebusele see säte ei laiene. Tuvastamiskaebuse korral kontrollitakse, kas haldusorgan on täitnud haldusakti andmisel seaduses sätestatud tingimusi või mitte.
27.Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui kaebajal on põhjendatud huvi toimingu või haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, siis olukorras, kus kohus tuvastab toimingu või haldusakti õigusvastasuse, ei ole võimalik jätta kaebust rahuldamata ja toimingut või haldusakti kohtuotsuse resolutsioonis õigusvastaseks tunnistamata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendeid haldusasjades nr 3-3-1-29-12 (p 26), 3-3-1-94-10 (p 19) ja 3-3-1-88-08 (p 13)).
28.Eeltoodud põhjendustel tühistab kohus SKA 30. jaanuari 2018. a ettekirjutuse nr 6.EM2/8098 ja tunnistab SKA 30. jaanuari 2018. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 põhjendavas osas kaalutluste märkimata jätmise õigusvastaseks.
29.Kaebaja on esitanud kohtule ka kohustamisnõude. Kaebaja soovib tagasi saada talle maksmata jäänud rahvapensioni, mis talle oli määratud SKA 18. oktoobri 2018. a vastuse kohaselt alates 26. novembrist 2016 kuni 30. novembrini 2018, kuid mille maksmine peatati SKA 17. veebruari 2017. a otsuse nr 423976 kohaselt alates 1. märtsist 2017. Seega soovib ta SKA-lt rahvapensioni, mis tal jäi saamata ajavahemikul 1. märts 2017 kuni 30. november 2018.
30.Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt avaliku võimu kandja kohustus haldusakt anda või toiming sooritada. Kohus saab haldusorganit kohustada, kui haldusorgan on õigusvastaselt jätnud seadusest tuleneva kohustuse täitmata.
31.SKA on kohtumenetluses selgitanud, et SKA on kaebajale määranud alates 26. novembrist 2016 kuni 30. novembrini 2018 rahvapensioni püsiva töövõimetuse korral, mille maksmine on peatatud alates 1. märtsist 2017 kuna kaebaja viibib kinnipidamisasutuses (tl 24). Asja materjalidest nähtub, et SKA peatas 17. veebruari 2017. a otsusega nr 423976 kaebajale rahvapensioni püsiva töövõimetuse korral maksmise alates 1. märtsist 2017 (tl 112). Seda otsust ei ole kaebaja vaidlustanud.
32.RPKS § 46 lg 1 sätestab, et kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vangistusega, peatatakse riikliku pensioni maksmine vangistuse kandmise ajaks. Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi“ § 10 lg 1 sätestab, et kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vangistusega või kui pensionäri suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist või kui kohus on määranud pensionäri suhtes psühhiaatrilise ravi, peatatakse pensioni maksmine eelnimetatud asjaolule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Tulenevalt RPKS § 46 lg-st 1 puudus kohtu hinnangul kaebajal alates 1. juunist 2015 kuni 30. novembrini 2018 õigus saada pensioni ning SKA on õiguspäraselt leidnud, et kaebajale rahvapensioni maksmine tuleb alates 1. märtsist 2017 peatada. Seega puudub vastustajal kohustus maksta kaebajale pensioni ajavahemiku 1. märts 2017 kuni 30. november 2018 eest, mistõttu tuleb kaebaja kohustamisnõue jätta rahuldamata.
3-18-1091
33.HKMS § 108 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja ei ole kohtule esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja, seega jäävad kõik võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 kohaselt, kuna tegemist on pensioni taotlejaga pensionisummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.