A.T.i kaebus Maanteeameti Tartu teenindusbüroo Valga esinduses 24.05.2019 toimunud riikliku D-kategooria teooriaeksami kohta tehtud otsuse tühistamiseks ning uue otsuse tegemise kohustamiseks
2.Lõpetada haldusasja nr 3-19-1231 menetlus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik
1.A.T. esitas 01.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Maanteeameti 28.05.2019. a vaideotsusega nr 2-3/19/24874-2, millega jäeti A.T.i 24.05.2019. a vaie Maanteeameti Tartu teenindusbüroo Valga esinduses 24.05.2019 toimunud riikliku Dkategooria teooriaeksami kohta tehtud otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja uue otsuse tegemiseks täies ulatuses rahuldamata.
2.Tallinna Halduskohus jättis 22.08.2019. a määrusega A.T.i kaebuse käiguta seaduses ettenähtud riigilõivu tasumiseks ning nõuete täpsustamiseks. Eelkõige oli vaja selgelt välja öelda, kas kaebaja on soovinud vaidlustada muude võimalike nõuete kõrval ka Maanteeameti Tartu teenindusbüroo Valga esinduses 24.05.2019 toimunud riikliku D-kategooria teooriaeksami kohta tehtud otsust.
3.A.T. esitas 03.09.2019 vastuse kohtumäärusele, selgitades, et soovib vaidlustada Maanteeameti Valga büroos 24.05.2019 toimunud riikliku D-kategooria teooriaeksami tulemusi ja taotleb selles osas uue hinnangu andmist. Ühtlasi esitas kaebaja ka maksekorralduse 15 euro suuruse riigilõivu tasumise kohta.
4.Tallinna Halduskohus andis 04.09.2019. a määrusega asja vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. 25.09.2019 saabus Tallinna Halduskohtult haldusasja nr 3-19-1231 toimik Tartu Halduskohtusse. Kohtu seisukoht
5.Tallinna Halduskohus selgitas kaebuse esitajale 22.08.2019. a kaebuse käiguta jätmise määruses, et kaebus Maanteeameti 28.05.2019. a vaideotsuse nr 2-3/19/24874-2 peale ei ole tähtaegne (määruse p 3).
6.Kuna kaebaja esitas juba koos kaebusega 01.07.2019 kohtule menetlustähtaja ennistamise avalduse (tl 7), siis pidi ta mõistma, et on ületanud kaebuse esitamise tähtaega. Kaebaja selgitas, et vaideotsuse sai ta kätte 28.05.2019. Kaebaja viibis lähetuses kauem kui oli planeerinud. Tagasi jõudes, arvas kaebaja ekslikult, et kaebus tuleb viia Tartu Halduskohtusse. Kaebaja ise asus Tartus. 01.07.2019 selgus, et kaebus tuleb esitada Tallinna Halduskohtusse. Kaebaja palus tähtaeg ennistada, kuna vaidlus puudutab paljusid inimesi.
7.Tartu Halduskohus selgitas 25.09.2019 kaebajale täiendavalt, et HKMS § 47 lg-st 2 tulenevalt oli kaebajal õigus esitada kaebus 24.05.2019. a Maanteeameti Valga büroos sooritatud D-kategooria sõidukijuhi teooriaeksami tulemuste vaidlustamiseks 30 päeva jooksul pärast vaideotsuse temale teatavaks tegemist vastavalt HKMS § 47 lg-le 2. Kohtule koos kaebusega 01.07.2019 esitatud tähtaja ennistamise avalduse kohaselt sai kaebaja Maanteeameti 28.05.2019. a vaideotsuse nr 2-3/19/24874-2 kätte 28.05.2019. Seega oli viimane päev kohtule tähtaegse kaebuse esitamiseks 27.06.2019. Kaebus saabus Tallinna Halduskohtule 01.07.2019 e-posti teel. Seega hilines kaebaja kaebust esitades neli päeva.
8.Kohus kohustas kaebajat esitama täiendavad selgitused ja põhjendused, miks kaebus esitati hilinedes.
9.Kaebaja saatis 25.09.2019 Tartu Halduskohtu kohtuistungi sekretäri e-posti aadressile teate: „teie poolt saadetud viide [email protected]. annab endiselt vastuse, et sellist aadressi pole. Sama juhtus ka juuni lõpus.“
10.Kaebaja saatis 25.09.2019 kohtuistungi sekretäri e-posti aadressile täiendava kinnituse, et on kohtudokumendid kätte saanud. Kaebaja lisas e-kirjas, et kaebetähtaja möödumise põhjustas oluliselt pikemaks kujunenud viibimine Eestist väljas. Kaebaja üritas kaebust saata 26.07.2019. Jõudes 01.07.2019 Eestisse tagasi, sai ta teada, et e-maili teel saadetud kaebus 25.07.2019 ei olnud jõudnud aadressile. Kaebaja märgib, et 27.06.2019 oli neljapäev ja 01.07.2019 oli esmaspäev, lisaks oli juuni 3 päeva riigipühasid, mis langesid tööpäevadele. Seetõttu leiab kaebaja, et tähtaja ennistamine on igati põhjendatud.
11.Kaebaja saatis 30.09.2019 kohtuistungi sekretäri e-posti aadressile uuesti teate, milles palub selgitust, kas 25.09.2019. a e-kiri on kohtuni jõudnud või on vaja veel midagi kaebajal täpsustada.
12.Eeltoodust võib seega järeldada, et kaebetähtaja ületamine oli tingitud nii temast lähtuvatest (subjektiivsetest) kui ka objektiivsetest põhjustest.
13.Kohus saab aru, et kaebaja väidab, et Tartu Halduskohtu elektronposti aadress on vigane ja e-kirjad ei jõua kohale viidatud aadressile, s.o [email protected] saates. Ilmselt seetõttu edastab kaebaja ka oma e-kirjad kohtuistungi sekretäri e-posti aadressile. Siiski ei ole Tartu Halduskohus viidanud kaebajale kohtudokumente edastades valele kohtu elektronposti aadressile. Korrektne viide on olemas nii kohtunõudes kui kohtu kaaskirjades, samuti kohus.ee lehel. Juhul kui kaebaja sisestab aadressiribale postiaadressi koos punktiga (.), üksnes siis võib tõepoolest esineda veateade. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks kaebetähtaeg ennistada, kuna kaebajal ei õnnestunud juuni lõpus Tartu Halduskohtu menetlusposti aadressile kaebust saata väidetavatel tehnilistel põhjustel.
14.Kaebaja väidab veel, et ta ei saatnud kaebust tähtaegselt, sest viibis Eestist eemal, juunikuus olid riigipühad, kaebus on oluline ka teistele inimestele, kohus peaks tuginema solidaarsus printsiibile.
15.Kaebaja ei vaidle seega vastu, et rikkus kaebetähtaega, kuid arvab, et tal olid selleks mõjuvad põhjused. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga. Kohtu hinnangul ei ole ükski kaebaja väide mõjuvaks põhjuseks, miks kalduda kõrvale õiguskindluse põhimõttest ja seadusest tulenev kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (RKHKm 3-3-1-75-08, p 17). Praegusel juhul näib kohtule, et tegelikult kaebaja sai aru, et tal on kaebuse esitamiseks aega 30 päeva vaideotsuse teatavaks saamisest. Kohtule täiendavalt esitatud tähtaja ennistamise põhjenduses väidab kaebaja, et proovis kaebust saata juba juunikuu lõpus, kuid see ei õnnestunud. Koos kaebusega esitatud tähtaja ennistamise avalduses kaebaja seda asjaolu ei väitnud. Kaebaja väidab, et viibis Eestist eemal kuni 01.07.2019. Samas on Tallinna Halduskohtule esitatud kaebus e-posti teel (tl 4), mida saab teha ükskõik, kus on interneti ühendus ja võimalus saata e-kirja. Üksnes kaebaja faktiline elukoht või viibimiskoht ei saa olla takistuseks, miks ei olnud võimalik e-posti teel kaebust tähtaegselt esitada. Kaebaja ei ole väitnud, et tal ei oleks olnud võimalik, Eestist eemal lähetuses viibides, e-posti teel kaebust saata. Kohtule näib, et kaebaja hilisemad väited on otsitud. Kohtu hinnangul viitavad asjaolud sellele, et kaebaja oli kaebuse esitamisel pigem hooletu ning vaatamata võimalikule kogenematusele osalemisel kohtumenetluses ei tähenda, et kaebaja ei peaks olema ise hoolas. Hooletust ei saa pidada kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks.
16.Eeltoodu tõttu on kohus seisukohal, et kaebajal puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus jätab A.T.i tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
17.Kohus lõpetab asjas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja HKMS § 124 lg 2). Kohus lõpetab menetluse kaebust menetlusse võtmata HKMS § 152 lg 3 alusel.
18.Menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud (HKMS § 43 lg 1 p 2).
19.Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel ning kaebuselt on tasutud riigilõivu 15 eurot, tagastab kohus tasutud riigilõivu HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt. Kaebajal tuleb kohtule esitada 7 tööpäeva jooksul andmed arvelduskonto kohta, kuhu kohus riigilõivu tagastab. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.