M. G.'i hagi Korteriühistu T vastu tuvastamaks, et KÜ T on kohustatud * korterile langeva soojusenergia tasu suurust arvestama alates 2015 aasta septembrist lähtuvalt KÜ T põhikirjast, hageja omandusest oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, kahjuhüvitise nõudes summas 324,40 eurot ja KÜ T kohustamiseks hagejale väljastatavatele haldusarvetele märkima KÜ T poolt ostetava soojusenergia megavatt-tunni hind, alg- ja lõppnäit, kogus ja hagejal tasuda tulev summa.
Tsiviilasja hind
3 575 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M. G., isikukood *, elukoht * Kostja Korteriühistu T, registrikood *, asukoht * Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere, Kostja seaduslikud esindajad P. K., L. R.
Kohtuistungi aeg
07. november 2016
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata M. G. hagi Korteriühistu T vastu tuvastamaks, et KÜ T on kohustatud * korterile langeva soojusenergia tasu suurust arvestama alates 2015. aasta septembrist lähtuvalt KÜ T põhikirjast ja hageja omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast.
2.Jätta rahuldamata M. G. nõue KÜ T vastu kahjuhüvitise nõudes summas 324,40 eurot.
3.Jätta rahuldamata M. G. nõue KÜ T vastu KÜ T kohustamiseks hagejale väljastatavatele haldusarvetele märkima KÜ T poolt ostetava soojusenergia megavatt-tunni hind, alg- ja lõppnäit, kogus ja hagejal tasuda tulev summa.
4.Jätta rahuldamata kostja taotlus võtta tsiviilasja materjalide juurde AS E arve nr *.
5.Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik
1.26.05.2016. a esitas hageja M. G. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas hagiavalduse tuvastamaks, millistel alustel KÜ T on kohustatud hagejale langeva soojusenergia tasu suurust arvestama alates 2015. aasta kütteperioodist. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt tema kasuks kahjuhüvitis summas 324,40 eurot. Tuvastusnõudena palub hageja lisaks tuvastada, millised andmed on kostja kohustatud esitama haldusarvetel. Kohus jättis hagi käiguta ning 21.06.2016 esitas hageja uue hagi tervikteksti. 14.08.2016 esitas hageja kohtule taotluse määrata KÜ-le T uus juhatus, kuni üldkoosolek juhatuse seaduslikult valib. 20.09.2016 esitas hageja kohtule seisukoha, milles jäi 14.08.2016 esitatud taotluse juurde, täpsustades, et kuni juunini 2017, mil üldkoosolek uuesti juhatuse valib, määrata KÜ T juhatuse liikmeks M. G. ning maksta talle tasu samadel alustel, mille alusel makstakse käesolevale juhatusele. 02.11.2016 eraldas kohus iseseisvasse menetlusse M. G. nõude KÜ T uue juhatuse liikme määramiseks. Tsiviilasi kannab numbrit 2-16-16532. Hageja nõue 2.Hageja on alates 15.07.2015.a. * asuva korteri ühisomanik. Teise ühisomaniku, I G’ga on 28.08.2015 sõlmitud kokkulepe, et ühistu liikmeks saab M. G. Hageja elab * korteris 2013 aasta suvest. Sel ajal oli korteris elektriküte. 2014 aasta kütteperioodiks taastas hageja korteris keskkütte. Kuna hagejale tundusid soojusenergia eest tasutavad arved suured, siis püüdis hageja välja selgitada, millest tulenevad * elamu küttekulud. Selgus, et osad korterid on elektri- või kaminaküttel ja osad korterid ei maksa üldse soojusenergia tarbimise eest. Hageja sai ühistu tolleaegselt esimehelt tabeli, kust nähtub, kui palju üks või teine korter soojusenergia eest
tasub. Hageja leiab, et juhatusel ei ole õigust tabeli alusel arvutada, kui palju keegi soojusenergia eest tasub. 3.Hageja on seisukohal, et osade korterite eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist ei ole seadusega kooskõlas. Selleks, et eralduda küttesüsteemist on vajalik kaasomanike kokkulepe vastavalt AÕS § 74 lg-le 1. Kostja vastavat kokkulepet esitanud ei ole. KÜ T põhikirja kohaselt (p 20.3) tuleb tasuda sihtotstarbelisi makseid lähtuvalt korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast. Seega ei ole kostja poolt soojusenergia arvestamine põhikirjast lähtuv ega kooskõlas seadusega. 4.Kuna kostja ei ole arvestanud hagejale soojusenergiat lähtuvalt põhikirjast, siis on hageja saanud kahju summas 324.40 eurot. Kahju on tekkinud seoses sellega, et kostja takistab hagejal tasuda seadusest tulenevalt oma tarbimise eest ja rikastub alusetult hageja arvel Kostja peab hagejale välja andma VÕS § 1027 alusel õigusliku aluseta saadu. Kostja on toime pannud õigusvastase teo VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja 7 tähenduses.
5.KÜ T on avalik-õiguslik ettevõte, mistõttu tema tegevus peab olema liikmetele avalik, et liikmetel oleks võimalik tegevust kontrollida. Äriühingute puhul on seaduses sätestatud põhimõte, et osanikke ja aktsionäre tuleb võrdselt kohelda. Sama põhimõtte sätestab Tulundusühistuseaduse § 25. Riigikohus leiab, et sama põhimõtet tuleb kohaldada ka mittetulundusühingute liikmetele, tulenevalt TsÜS §-de 4 ja 32 koostoimest. Mittetulundusühingute liikmed vajavad kaitset ebavõrdse kohtlemise eest. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 sätestab, et algdokumendil peavad olema tehingu arvnäitajad, mis tähendab seda, et kogu arvnäitajad peavad olema. Ka need arvnäitajad, mille alusel arveid esitatakse. Hagejale esitatud arvetel puuduvad soojusenergia arvnäitajad. Puudu on Erakütte AS poolt kehtestatud megavatt-tunni hind, alg- ja lõppnäit, kogus ning hagejal tasuda tulev summa. Tulenevalt Korteriühistuseaduse § 13 lg 2 ja 4 peab ühistu juhatus teatama liikmetele juhatuse otsusest põhikirjas sätestatult. Kui põhikirjas säte puudub, siis tuleb otsused teha teatavaks muul viisil ja selleks on alternatiivselt haldusarved.
6.20.09.2016 menetlusdokumendis on hageja seisukohal, et ükski juhatuse koosolek ega üldkoosolek ei saa asendada üldkoosoleku 100% otsust ehk kokkulepet, kus antakse luba keskküttesüsteemi lõhkumiseks ning kaminate ja elektrikütte paigaldamiseks. Seni kuni ei ole kokku lepitud, et radiaatorid ei ole keskküttesüsteemi oluline osa, on need keskküttesüsteemi oluliseks osaks. Korter * läks varasemalt oma korterist torude eemaldamisega kaasa ainult sellel põhjusel, et alumised korterid soovisid keskküttetorud eemaldada ning väideti, et kõik on seaduspärane. Alates ajast, mil pooled korterid on ebaseaduslikult elektri-või kaminaküttes, on elamu liikmete vahel lõhe ja võimu hoitakse vägisi ebaseaduslikku ehitustegevust pooldavate liikmete käes. Üldkoosolekul käivad need korteriühistu liikmed, kes on seotud ebaseadusliku ehitustegevusega või on muud mõjutavad faktorid, mistõttu nad ei saa üldkoosolekult puududa. Hageja ei ole näinud ühtegi akti, mis kinnitab, et osad korterid ei ole seotud keskküttega. Seega soojusenergia eest tuleb tasuda vastavalt põhikirjale. Ehitusregistri andmetel ei ole * elamus elektrikütet.
7.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja on tekitanud olukorra, kus hageja on sunnitud kohtu poole pöörduma. Äärmiselt ebaõiglane on jätta kohtukulud hageja kanda, kelle majanduslik olukord on kohtule teada. Õiglane ja mõistlik on, et kostja kannab menetluskulud, kuna kostja ei ole hagejale esitanud dokument, kust nähtuks, kuidas M K valiti juhatuse liikmeks. Kostja valetab nii kohtule kui lepingulisele esindajale. Kohtukulude kandmine tekitaks kostjas vastutustunde.
Kostja seisukoht
8.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Korterites, milles radiaatorid on eemaldatud ja ehitatud alternatiivne küttelahendus, on need tööd tehtud korteriühistu varasemate juhatuste teadmisel ja loal. Eemaldatud radiaatorid asusid eluruumis ning neid oli võimalik eemaldada keskküttesüsteemi terviklikkust kahjustamata. Allesjäänud süsteem võimaldab kütta teisi kortereid, mis ei ole keskküttesüsteemist eraldunud. Radiaatorid ei ole torustiku osa. Radiaatorid kuuluvad korteriomandite reaalosa esemesse ning nende eelmadamiseks ei ole vaja kõigi teiste korteriomanike nõusolekut. Ühistu olemasolul saavad korteriomanikud kõrvale kalduda reaalosa ja kõikide korteriomandite reaalosade summa suhtest. Põhikiri kinnitatakse üldkoosoleku otsusega, seega on põhikiri sisuliselt üldkoosoleku otsuse eriliik.
9.KÜ T on nõudnud soojusenergia tasumist üldjuhul vastavalt korteriomandi reaalosa ja kõigi elamus asuvate korteriomandite reaalosade summa suhte alusel, kuid erandina korterites, mida ei läbi kütusetorustik, tuleb tasuda 10% üldpindade suhte alusel maksmisele kuuluvast summast ja korterites, mida läbib kütusetorustik tuleb tasuda 18% üldpindade suhte alusel maksmisele kuuluvast summast. Algset otsust korra kehtestamise kohta kostjal säilinud ei ole, kuid 21.01.2009.a. juhatuse otsusega on seda korda muutetud. 29.11.2011.a. üldkoosoleku otsusega jäeti juhatuse kehtestatud kord muutmata. Seega on üldkoosolek heaks kiitnud juhatuse 21.01.2009.a. otsuse, mistõttu juhatuse otsus omandas üldkoosoleku otsuse jõu. Korda on hiljem muudetud. Korteritel, mida ei läbi keskküttetorustik, on määratud soojusenergia eest tasumiseks 0%. Otsuse põhjuseks oli asjaolu, et elamu ühel sektsioonil on kütusetorustik tervikuna eemaldatud. Ja selle sektsiooni korteriomanikud ei saa keskküttetoru olemasolust mingit kasu ega eelist. Korra muutmist arutas 28.06.2016.a. üldkoosolek, mis otsustas, et korterid, mis on lahkunud keskküttevõrgust, peavad maksma soojusenergia eest 30% soojusenergia kulust, mis on arvestatud korteriomandi reaalosa ja kõigi korteriomandite reaalosade summa suhte alusel. Kuna korteriomanikud on otsustanud majandamiskulude ebaproportsionaalse jaotuse vastavalt tegelikule tarbimisele, siis puudub alus jagada küttekulusid põhikirja järgi.
10.Kostja vaidleb vastu hageja nõudele, et majandamiskulude arvel peavad sisalduma soojusenergia arvnäitajad: hind, algnäit ja lõppnäit, kogus ja hagejal tasuda tulev summa. Hageja nõue ei ole põhjendatud ega seaduslik. Eelistungil loobus kostja nimetatud nõudele vastu väitmast põhjendusel, et see tooks kaasa täiendava kulu ja halduskoormuse. Kuid kostja jäi eelnevate põhjenduste juurde. Arve põhjalikum lahtikirjutamine ei ole vajalik ka ühistu liikme õiguste kaitseks, sest juhatuse tegevust kontrollib revident ning igal ühistu liikmel on õigus pöörduda juhatuse poole arvestatud tasude kohta andmete saamiseks.
11.Hageja kahjunõue summas 324,40 eurot on tõendamata. Hageja ei ole esile toonud tegu ega kahju tekitanud sündmust, tagajärge kahjuna, põhjuslikku seost nende vahel, teo õigusvastasust ega kahju tekitaja süüd.
12.Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
13.Esmalt analüüsib maakohus hageja nõuet, mis on seotud soojusenergia tasu suuruse arvestamisega (I.), seejärel peatub kohus hageja kahjuhüvitise nõudel (II.), siis hageja nõudel kostja kohustamiseks esitama hagejale edastatavatel haldusarvetel soojusenergia arvnäitajad
ehk megavatt-tunni hind, alg- ja lõppnäit, kogus ja hagejal tasuda tulev summa (III.). Edasi võtab kohus seisukoha hagihinna suhtes (IV.), kostja esitatud taotluse suhtes (V.) ning lõpuks jaotab menetluskulud (VI.). I.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 439 kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja on esitanud nõude, milles palub tuvastada, et kostja on kohustatud * korterile langeva soojusenergia tasu suurust arvestama alates september 2015 kütteperioodist lähtuvalt KÜ T põhikirjast, so hageja omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast /I kd tl 47-52/. Hageja väidetel ei arvesta juhatus talle soojusenergia tasu lähtuvalt põhikirjast.
15.KÜ T põhikirja p 20.3 sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast. Hageja on kohtule esitanud registriosa nr 686533 väljatrüki, mille kohaselt hageja ühisomandis oleva korteriomandi üldpind on 54,4 m2 /I kd tl 18/. Hageja on esitanud arvestuse, mille järgi maja köetav kogupind on 1404,9 m2 /I kd tl 54/. Veel on hageja esitanud kostja eelmise juhatuse liikme M K poolt hagejale edastatud tabeli, millest nähtub, et eluruumide pind on 1 404,90m2 /II kd tl 3/. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et * maja korterite üldpind on 1404,9 m2. Kostja poolt esitatud tõendist nähtub, et maja üldpind on 1404,90 m2 /II kd tl 43/. Eelpool nimetatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et hageja korteriomandi üldpind on 54,4 m2 ja majas asuvate korteriomandite üldpind on 1404,9 m2.
16.Korteriühistu T põhikiri on vastu võetud 24.08.1997.a. ja muudetud on põhikirja 05.06.2009.a. üldkoosoleku otsusega /I kd tl 9-12/. Põhikirja p 33 määratleb üldkoosoleku ainupädevuse. Põhikirja p 34 järgi üldkoosolek võib võtta vastu otsuseid kõigi ühistu tegevusse puudutavates küsimustes. Tema pädevuse määrab ühistuseadus. Põhikirja p 42 kohaselt juhatuse pädevusse kuulub elamu haldamine ja majandamine ning muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse seaduse või käesoleva põhikirja alusel (p 42.4 ja 42.7). Kohtule on esitatud muudetud põhikiri, mis on vastu võetud 05.06.2009.a. üldkoosoleku otsusega. Varasemat põhikirja esitatud ei ole. Kostja poolt on esitatud KÜ T juhatuse koosoleku protokoll 21.01.2009.a. /I kd tl 150-151/, millega anti luba muu hulgas korter * eraldamiseks keskküttest ning muudeti soojuskulude arvestamise põhimõtteid. Kohus leiab, et põhikirja punktides 42.4 ja 42.7 juhatuse pädevusse kuuluv, ei anna juhatusele õigust otsustada soojakulude arvestamise põhimõtteid. Kohtule ei ole esitatud põhikirja, mis kehtis 21.01.2009.a. juhatuse otsuse tegemise ajal. Seega ei saa kohus kontrollida, kas juhatuse otsuse tegemise ajal oli juhatusel vastav pädevus olemas. Kostja on möönnud, et 2009.a. ei olnud juhatusel õigust otsustada soojakulude arvestamise üle. Kuna juhatuse otsus on kinnitatud aga üldkoosoleku otsusega, siis on see kehtiv ja omandas üldkoosoleku otsuse jõu /I kd tl 135, II kd tl 61/. Eeltoodu, eelkõige kostja väidetu alusel, on kohus seisukohal, et 21.01.2009.a. puudus korteriühistu juhatusel pädevus määrata soojakulude arvestamise põhimõtteid.
17.Kostja leiab, et 29.08.2011 üldkoosoleku otsusega /I kd tl 142-145/ omandas 21.01.2009.a. juhatuse otsus üldkoosoleku otsuse jõu. 29.08.2011 üldkoosoleku otsuse tegemise ajal kehtinud põhikirja kohaselt oli üldkoosoleku otsuse pädevus määratletud põhikirja p 34. Soojakulude
arvestamise aluste määramine on ühistu tegevust puudutav küsimus. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 1 ja 4 sätestavad, et korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. 29.08.2011 üldkoosoleku protokolli p 6.4 kohaselt ei leidnud ettepanek muuta küttekulude protsenti piisaval hulgal toetust. Kohus küsis hageja seisukohta kostja vastusele, millega koos esitati 29.08.2011 üldkoosoleku otsus. Hageja esitas oma seisukoha 20.09.2016.a. Hageja on tuginenud 20.09.2016 esitatud seisukohtades asjaolule, et muude küsimuste all on otsustatud küsimust, mida ei olnud päevakorras, mis toob kaasa selle, et üldkoosoleku otsus on õigustühine. Seega on hageja sisuliselt tuginenud asjaolule, et 29.08.2011 KÜ T üldkoosoleku otsus on tühine /I kd tl 161/. Rohkem hageja oma seisukohti põhjendanud ei ole. Kohus, erinevalt pooltest leiab, et 29.08.2011.a. üldkoosolek ei ole otsustanud küttekulude jaotamise üle. Kohus on mõlemale poolele tõendi uurimise korras andnud võimaluse anda oma selgitused tõendi kohta. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et päevakorra punkti 6.4. juures otsust tehtud ei ole. Märgitud on, et ettepanek ei leidnud piisaval hulgal toetust ning küttekulude protsent jäi samaks. Kohtu hinnangul ei ole üldkoosolekul keelata teha ettepanekuid. Kui aga protokollist ei nähtu, et küsimus on pandud otsustamiseks hääletusele, ning protokollist ei nähtu poolt, vastu ja erapooletute häälte arvu, siis ei saa asuda seisukohale, et üldkoosolek on otsuse vastu võtnud. Kohtu veendumust kinnitab, et päevakorra teistes küsimustes p 1, 2, 3, 4, 5, 6.1. 6.5. on üldkoosolek vastu võtnud otsuse, kust nähtub nii otsus, kui ka poolt, vastu ja erapooletute häälte arv. Üldkoosoleku protokollist nähtuv, et küttekulude osas säilis senine olukord, ilma uut otsust vastu võtmata, et ei ole samastatav vastuvõetud üldkoosoleku otsusega. Seetõttu ei nõustu kohus kostjaga, et 29.08.2011.a. üldkoosolek on otsustanud küttekulude jaotuse osas ega hagejaga, et üldkoosoleku otsus on tühine, sest otsust selles osas ei ole. Seega on juhatuse otsus 21.01.2009, mille osas kostja on väljendanud seisukohta, et juhatusel ei olnud õigus otsustada küttekulude jaotuse üle. Varasemaid otsuseid kostja väidetel säilinud ei ole. Samuti ei ole kostja väidetel säilinud kõiki üldkoosolekute otsuseid, mille alusel on tehtud arvestusi /I kd tl 135, II kd tl 60-61/. 29.08.2011 üldkoosoleku protokollist nähtub vaid, et korteriühistu liikmed on teadlikud, millised on senised küttekulude jaotamise põhimõtted.
18.Põhikirja p 20.3 kohaselt tuleb määrata küttekulud liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast. Hageja on kohtule edastanud tabeli, mille alusel küttekulusid arvestatakse. Tabel on hagejale edastatud 04.12.2014.a. KÜ T tollase juhatuse liikme poolt /II kd tl 1/. Tabelist nähtub, et kõikidele * majas asuvatele korteritele on küttekulude arvestamise aluseks eluruumi pind. Hagejale kuuluva korteri pind on 54,4 m2, mis vastab kinnistusraamatu kandele. Poolte vahel puudub vaidlus, et selle tabeli alusel arvestati küttekulusid hagejale kuni 28.06.2016 üldkoosoleku otsuseni. Seega on hagejale arvestatud küttekulusid vastavalt põhikirjale, võttes aluseks hageja omanduses oleva korteriomandi üldpinna.
19.Hageja nõude tegelikuks sisuks küttekulude osas on soov, et kõigile korteriühistu liikmetele arvestatakse kütte maksumust 100% ulatuses vastavalt põhikirjale. Hageja leiab, et osade korterite üleminek elektri- ja kaminaküttele, ei ole õiguspärane. Kohus selgitab, et hageja poolt esitatud tuvastushagi nõudega kontrollib kohus, kas hagejale tuleb arvestada küttekulusid vastavalt põhikirjale. Kohus on tuvastanud, et kostja on arvestanud hageja küttekulud vastavalt
korteriühistu põhikirjale, võttes aluseks hageja omanduses oleva korteriomandi üldpinna. Hageja poolt esitatud nõudega ei saa kohus muuta teistele korteriühistu liikmetele arvestavate küttekulude määra. Esiteks, ei ole kohtule sellist nõuet esitatud ning teiseks ei saa kohus otsustada isikute õiguste ja kohustuste üle, keda menetlusse ei ole kaasatud. Sisulisel püüab hageja vaidlustada KÜ T küttekulude arvestamise põhimõtteid, kuid esitatud nõudega ei ole see võimalik, sest kohus ei saa vastavalt TsMS § 439 ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
20.Hageja seisukoht, et ta ei pea ühegi otsuse tühistamiseks kohtusse pöördume, kuna kohus võib lihtsalt märkida, et otsused on tühised, ei tulene seadusest /I kd tl 191/. Hageja seisukoht, et ta esindab tervet maja st siis kõiki ühistu liikmeid, ei ole kooskõlas kohtule esitatud tõenditega /I kd tl 193/. Samuti puudub hagejal volitus teiste korteriühistu liikmete esindamiseks. Hageja poolt esitatud hagi ei anna alust kohtule otsuse tegemiseks, milles arvestada kõigile korteriühistu liikmetele küttekulusid 100% ulatuses. Korteriühistul on õigus võtta vastu otsuseid, mis puudutavad küttekulude jaotust korteriomanike vahel. Hageja leiab, et nimetatud otsused on tühised ja ta ei pea selleks eraldi nõudega kohtusse pöörduma. Kohus nõustub hagejaga selles, et vastuväite korras hagile võib hageja viidata otsuse tühisusele, kuid see eeldab, et hageja viitab konkreetsetele üldkoosoleku otsusele ja esitab asjaolud, millest lähtuvalt otsused on tühised. Hageja ei ole hagiavalduses viidanud mitte ühelegi konkreetsele üldkoosoleku või juhatuse otsusele, mis tema väidetel on tühised. Kuna hagejal tuleb esitada hagi aluseks olevad asjaolud, aga hageja otsusele viidanud ei ole, siis ei saa kohus, teadmata ühtegi konkreetset otsust lahendada küsimust, kas üldkoosoleku otsus on tühine või mitte.
21.Kohtule on esitatud 28.06.2016. aasta üldkoosoleku otsus, mille kohaselt otsustati alates 2016 aasta sügisest määrata korteritele, mida läbivad soojatrassid 30% küttearvestuse määrast. See on ainuke üldkoosoleku otsus, mis kohtule on esitatud ning puudutab soojakulude arvestust KÜ-s T. Hageja on seisukohal, et üldkoosolek ei olnud võimeline otsuseid vastu võtma, kuna üldkoosoleku materjale ei olnud talle välja saadetud vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist /I kd tl 73/. Vastavalt TsMS § 5 lg 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid KÜS § 15 lg 2 nõuete rikkumise kohta. Seega ei arvesta kohus nende väidetega. Hageja ei ole hagi aluseks olevates asjaoludes tuginenud 28.06.2016.a. üldkoosoleku otsuse tühisusele. See on ka mõistetav, sest hagi esitamise ajal ei olnud üldkoosolekut veel toimunud. Kuid kohus andis hagejale 07.10.2016 kohtuistungil tähtaja, et ta saaks oma nõuet täiendavalt põhjendada ja esitada tõendid /I kd tl 201/. Hageja seda vajalikuks ei pidanud. 07.10.2016 kohtu eelistungil oli hageja seisukoht, et 28.06.2016 üldkoosolekul arutati küsimust, mida päevakorras ei olnud. Selline tegevus on ebaseaduslik /I kd tl 197-198/. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohtule on esitatud 28.06.2016 üldkoosoleku päevakord ja protokoll /I kd tl 91, 94-96/. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et lisaks esitati algsele päevakorrale 11. punkt „Küttearvestuse määra tõstmine korteritele, mida läbivad soojatrassid“. Protokolli kohaselt oli korteriühistu 24 liikmest kohal 13 liiget. Üldkoosolek oli otsustusvõimeline, kuna esindatud oli üle poole korteriühistu liikmetest. Päevakorra muutmise poolt hääletas 13 liiget /I kd tl 94/. MTÜS § 20 1 lg 5 sätestab, et küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga
ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Kuna 28.06.2016 üldkoosolekul osales 13 liiget, kes kõik hääletasid päevakorra muutmise poolt, siis ei ole rikutud üldkoosoleku läbiviimise korda. KÜ T põhikirja p 36 kohaselt üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Eeltoodust tuleneb, et põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet kui seaduses. Seega oli 28.06.2016 üldkoosolek õigustatud vastu võtma otsuseid küttekulude arvestamise osas. Kuna asjaolud, millele hageja on tuginenud 28.06.2016 üldkoosoleku otsuse tühisusel, ei ole tõendatud, siis asub kohus seisukohale, et tegemist on kehtiva üldkoosoleku otsusega.
22.28.06.2016.a. üldkoosoleku otsus hakkas KÜS § 13 lg 1 ja 4 sätetel kehtima alates otsuse tegemisest. Nimetatu omab tähtsust, sest hageja on esitanud nõude, milles palub tuvastada soojusenergia tasu arvestamise põhimõtteid alates 2015 aasta kütteperioodist, täpsemalt septembrist 2015. Kuna üldkoosolek on otsustanud küttekulude jaotuse 28.06.2016, siis saab kohtu hinnangul arvestada hageja nõude puhul ajaperioodiga september 2015 kuni 28.06.2016.a. üldkoosoleku protokollis märgitud ajani st 2016 aasta kütteperioodini.
23.Kohus on otsuse punktides 18 ja 19 olnud seisukohal, et hagejale on soojakulusid arvestatud vastavalt põhikirjale. Kohus jääb selle seisukoha juurde. 28.06.2016 üldkoosoleku päevakorra punkti 11 järgi tehti ettepanek tõsta järgmisest kütteperioodist küttearvestuse määra, mis täna on 18% uuele tasemele, mis on 30%. Eeltoodust tuleneb, et ühistus kehtis kord, mille alusel arvestati osadele korteriomanditele küttekulusid 18% määras. Kohus on märkinud, et küttemäära kehtestamise osas kohtule üldkoosoleku protokolli esitatud ei ole. Kinnistusraamatu kande kohaselt on hageja * korteri omanikuks alates 15.07.2015.a. Hagejale on 04.12.2014.a. edastatud tabel, kust nähtub, millise protsendi alusel korteriomanditele küttekulusid arvestatakse /II kd tl 1-3/. Hageja on selgitanud, et elab * korteris alates 2013 aasta suvest. Seega oli hagejale korteriomandi omandamisel juulis 2015 teada, millistel alustel arvestatakse tasu kütte eest. Saades kinnisasja omanikuks, oli hagejal võimalus esitada kohtule hagisid üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõudes seaduses sätestatud aja jooksul. Hageja selliseid nõudeid kohtule esitanud ei ole. Hageja on kohtule esitanud paljasõnalised väited, et üleminek elektri- ja kaminaküttele toimus ebaseaduslikult. Ühtegi oma väidet hageja tõendanud ei ole. Korter * läks hageja väidetel kaasa oma korterist torude eemaldamisega ainult sel põhjusel, et alumised korterid soovisid keskküttetorud eemaldada ning väideti, et kõik on seaduspärane /I kd tl 157/. 21.01.2009.a. juhatuse koosoleku protokollist nähtub, et korterid *, * ja * on esitanud taotluse loobuda kaugküttest. Kohtule on esitatud kirjalik tõend, mis tõendab, et korter * on ise 2009. aastal esitanud taotluse keskküttest loobumiseks. Vastupidist, et tegemist oli sunniga keskküttest loobumiseks, hageja tõendanud ei ole. Seega on hageja väited paljasõnalised, mistõttu kohus ei loe tõendatuks, et elektri- ja kaminaküttele üleminek nii korteri * kui teiste korterite osas, oli ebaseaduslik. Hageja ei ole kohtule esitanud ka nõuet, milles palub tuvastada, et alates 15.07.2015.a., kui hageja sai korteriühistu liikmeks, arvestataks kõigile ühistu liikmetele küttekulusid 100% ulatuses. Seetõttu on kohus jätkuvalt seisukohal, et esitatud nõude raames ei saa kohus otsustada teistele ühistu liikmetele arvestatavate soojakulude suuruse üle.
24.Hageja läbiv seisukoht menetluses on, et korterite eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühise asja oluline muutmine lähtuvalt AÕS § 74 lg 1 ning selleks on vajalik kaasomanike kokkulepe. AÕS § 74 lg 1 sätestab, et kaasomandis oleva asja võib võõrandada
või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kinnistusraamatu väljavõte tõendab, et * on kaasomandis. Kostja kinnituse kohaselt on peale 2011 aastat muudetud küttekulude jagamise korda ja nii, et korteritel, mida ei läbi keskküttetorustik, on määratud soojusenergia eest tasumiseks 0%. Otsuse põhjuseks asjaolu, et elamu ühel sektsioonil on keskküttetorustik tervikuna eemaldatud ning selle sektsiooni korteriomanikud ei saa keskkütte toru olemasolust mingit kasu ega eelist /I kd tl 135/. Kohtuistungil kinnitas kostja, et üldkoosoleku otsust, millega määrati 0%, ei ole säilinud. Aga see otsustati kuskil 3 aastat tagasi. Hageja kinnitusel oli otsustus kuskil 2014 aastal /II kd tl 61/. Poolte selgituste ja tabelist, mis on kostja poolt hagejale edastatud nähtub, et vähemalt seisuga 04.12.2014.a. ei arvestata küttekulusid 9-le korteriomandile. Kohtule ei ole keegi ühistu liikmetest esitanud nõuet üldkoosoleku otsuse vaidlustamise nõudes, millega anti luba keskküttesüsteemist eraldamiseks. Asjaolu, et hageja enda väidetel ei ole näinud ühtegi akti, mis kinnitab, et osad korterid ei ole seotud keskküttega, ei anna alust asuda seisukohale, et keskküttest eraldamine oleks seadusevastane. Igal ühistu liikmel on õigus pöörduda kohtusse oma õiguse või huvi kaitseks. Kui ajal, mil keskküttest eraldamine toimus, ei pöördunud ükski isik kohtusse oma õiguste kaitseks, siis saab asuda seisukohale, et ühistu liikmed ei ole osade korteriomandite eraldamist keskküttest pidanud oma õiguste ja huvide rikkumiseks. Kuna hageja ei olnud eraldamise ajal ühistu liige, siis ei saanud see eraldamine ka tema õigusi rikkuda. Hageja on avaldanud, et saades korteri omanikuks, teadis ta, et kaugküte on suletud. Korteri sai oma ämma käest /II kd tl 63/. Eeltoodust nähtub, et hageja sai korteriomandi omanikuks, kui selle võõrandas talle lähedane isik. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et S. T oli 13.05.2002 kuni 15.07.2015 * omanikuks. Kohus on tuvastanud, et S. T esitas hiljemalt jaanuaris 2009 taotluse korteri * eraldamiseks kaugküttesüsteemist. Seega ka korteriomandi * endine omanik ei ole pidanud ei enda korteri ega teiste korteriomandite eraldamist küttesüsteemist oma õigusi ja huve rikkuvaks, sest kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis vastupidist kinnitaks.
25.Riigikohus on lahendi 3-2-1-50-11 punktis 10 seisukohal, et korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem. Lahendis 3-2-1-31-15 punktis 10 märgib kolleegium, et elektriküttelt kaugküttele ülemineku puhul ei ole tegemist kaasomandis oleva asja olulise muutmisega AÕS § 74 lg 1 mõttes, mistõttu üldkoosolek võis häälteenamusega otsustada elektriküttelt kaugküttele ülemineku ning see otsus on seega kostja liikmetele, sh hagejale, KÜS § 13 lg 4 järgi täitmiseks kohustuslik. Riigikohtu lahendi 3-2-1155-14 punktis 12 on kolleegium seisukohal, et elamu keskküttetorustik kuulub elamu kaasomanike kaasomandisse. Kui kaasomandis olevat asja on oluliselt muutnud asja omanike õiguseellased, siis on teised kaasomanikud õigustatud nõudma endise olukorra taastamist ka õigusjärglaselt.
26.Osundatud Riigikohtu lahenditest tuleneb üheselt, et keskküttetorustik kuulub elamu kaasomanike kaasomandisse ning kaugküttelt näiteks elektriküttele üleminekul ei ole vajalik kõigi kaasomanike nõusolek, kuna ei muudeta oluliselt kaasomandis olevat asja. Seevastu korteri eraldamine üldisest küttesüsteemist on ühise asja oluline muutmine, mis tuleb lahendada kaasomanike kokkuleppel, millega on võrdsustatud üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja võis tabelis märgitud korterid nr *, *, * ja *, mis tasuvad alates 28.06.2016 üldkoosoleku otsuse tegemisest 30 % küttekuludest vastavalt nende omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite
üldpinnast, ülemineku elektri- või kaminaküttele otsustada üldkoosoleku otsusega. Selleks ei olnud vajalik kõigi kaasomanike kokkulepe. Kumbki pool, hageja ega kostja ei ole esitanud kohtule andmeid kuna üleminek toimus, millise otsuse alusel. 21.01.2009 juhatuse otsuse protokollist nähtub vaid, et jaanuaris 2009 on korter * esitanud taotluse kaugküttest loobumiseks. Seega ei saa kohus otsustada, kas otsused olid õiguspärased või mitte. Hagejal lasub asjaolude tõendamise kohustus, millele ta tugineb. Hageja on jätnud selle kohustuse täitmata, mistõttu ei ole kohtul alust hinnata, teadmata otsuse tegemise aega ja sisu, et otsus on seadusevastane. Seetõttu on ühistul põhjendatud arvestada majas asuvate korterite üldpinnast nende korterite osas küttetasudeks alates september 2015 kuni 2016 kütteperioodi aluseni tasu küttekulude osas 18% ulatuses ning alates 2016 aasta kütteperioodist 30% ulatuses. Kokku on nende nelja korteri – 8,20,21 ja 22 üldpind 182 m2 (43,10+42,50+42,30+54,10).
27.Vähemalt 2014 aastast on korteriühistus 9 korteriomandit, mille eest ei arvestata soojatasusid, sest neid ei läbi keskküttetorustik. Need on korterid nr *,*,*,*-*. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et otsus tehti 2014 aastal, kuid otsust kohtule esitatud ei ole. Hageja tugineb üldsõnaliselt asjaolule, et otsus, millega korterite eraldamine keskküttest toimus on seadusevastane, aga otsust esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et teadmata otsuse tegemise aega ja sisu, ei ole alust asuda seisukohale, et otsus on seadusevastane. Hageja on märkinud, et elamus ei ole toimunud erapooletut kontrolli, mille käigus oleks tuvastatud osaline küttesüsteemi puudumine, mistõttu peab kostja arvestama soojusenergiat vastavalt põhikirjale /I kd tl 48/. Kohtuistungil ei vaielnud hageja vastu kostja väidetele, et korterid *,*,*,*-* on keskküttesüsteemist eraldunud /II kd tl 61/ ning kinnitas ka ise, et see toimus 2014 aastal. Eeltoodud väidete ja tabeli alusel loeb kohus tõendatuks, et hiljemalt detsembris 2014 olid keskküttesüsteemist eraldunud korterid nr *,*,*,*-*, kokku üldpinnaga 695,30 m2 (68+67,60+67,70+89,10+65,70+89,20+79,80+89,20+79).
28.Ajal, mil hageja sai * kaasomanikuks, oli ühistus faktiliselt olukord, kus 24 korteriomandist 9 korteriomandit, mille üldpind oli 695,30 m2 olid keskküttest eraldunud, 4 korteriomandit, mille kogupind oli 182 m2 läbisid soojatrassid ja 11 korteriomandit, mis tarbisid keskkütet täies mahus.
korteriomandi kogupind oli 527,6 m2 (42,8+42,6+42,5+54,40+42,20+54,60+54,80+55+42,20+42,10+54,40). Riigikohus lahendis 3-2-1-155-14 punktis 12 selgitab, et kui kaasomandis olevat asja on oluliselt muutnud asja omanike õiguseellased, siis on teised kaasomanikud õigustatud nõudma endise olukorra taastamist ka õigusjärglaselt. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõlgendus võimaldab hagejal põhimõtteliselt nõuda õigusjärglasena endise olukorra taastamist 9 korteriomandi suhtes, kuid selliseid nõudeid hageja esitanud ei ole. Mõlemad pooled on kinnitanud, et eraldamise otsus on tehtud 2014 aastal. Keegi otsust vaidlustanud ei ole ja endise olukorra taastamist nõutud ei ole. Seetõttu on kostjal õigus arvestada küttekulude jagamisel majas asuvate korterite üldpinnast välja 9 eelpool nimetatut korterit kogupinnaga 695,30 m2.
29.Kostja on esitanud õiendi, kust nähtub, milliste arvutuste alusel arvestatakse hagejale soojuse eest tasutavad hinda /II kd tl 43/. Kogu maja üldpinnast võetakse maha korterid, mis on alternatiivküttes kogupinnaga 695,3 m2. Kohus on tuvastanud, et kostja käitumine on õiguspärane. Ülejäänud korterite vahel jagatakse soojuse hind lähtudes liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast ülejäänud kaugkütte tarbijate omanduses olevate korterite üldpinnast, kusjuures 4 korteri puhul on tasumisele kuuluv osa 18 % perioodi eest, mil hageja on kahjunõude esitanud. Kohus, leides, et 182 m2 suuruse pinna eest tuleb arvestada küttekulude tasumist 18% ulatuses ning 527,6 m2 suuruse pinna eest tuleb küttekulusid tasuda 100% ulatuses, nõustub kostjaga, et pind, millele jagatakse küttekulusid on 709,6 m2 (1404,9-695,3).
Nimetatud pinnale küttekulude arvestamisel on lähtutud põhikirja nõuetest. Hagejale arvestatava soojakulude arvestamisel võetakse arvesse talle kuuluva korteriomandi üldpind majas asuvate korteriomandite üldpinnast, mis on küttesüsteemis. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta hageja nõue, kohustada kostjat arvestama hagejale langeva soojusenergia tasu põhikirjast lähtuvalt, rahuldamata. Kostja on põhikirja järginud osas, millega ei ole tehtud erandeid osadele korteriomanditele küttekulude arvestamisel. Erandid on käesoleval ajal kehtivad ning alus nende arvestamata jätmiseks puudub. II.
30.Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja nõue kahju hüvitamiseks summas 324.40 eurot on põhjendatud. Hageja on kahjuhüvitist põhjendanud asjaoluga, et kostja ei arvesta talle kütte arvestamisel põhikirja sätteid, mistõttu on ta tasunud perioodil 01.09.2015 kuni 30.04.2016 rohkem 324,40 eurot, kui ta kütte eest tasuma pidi. Hageja on esitanud kahju arvestuse /I kd tl 54/. Hageja väidetel tõendavad kahju tekkimist arved 2015 aasta septembrist kuni 2016 aasta aprillini ning arvete koondaruanne /I kd I kd tl 20-27, 33/.
31.Kohus, olles tuvastanud, et kostja võib maja üldpinnast küttekulude jagamisel arvestada maha 695,3 m2 ning 709,6 m2 puhul tuleb kogu küttearvest 182 m2 korral arvestada kuludega 18% ulatuses, kontrollib esmalt, kas kostja poolt hagejale tehtud arvestused summaliselt nimetatud põhimõtetel on õiged. Septembris 2015 arvestati hagejale küttekulusid 9,06 euro eest. Hageja leiab, et tasuda tuli 3,61 eurot. Arvete koondaruandest nähtub, et AS Tallinna Küte/AS Eraküte on esitanud perioodi 01.09.2015-30.09.2015 eest arve summas 93,34 eurot. Köetav pind on 709,6 m2. Seega 93,34 eurot/709,6m2=0,132 eurot. See on kütte hind ühe ruutmeetri kohta. Kuna 4 korteriomandit võivad tasuda 18%, siis nendele arvestatav kütte hind ühe ruutmeetri kohta on 0,132x0,18=0,024 eurot. Seega maksavad 4 korteriomandit kütte eest (0,024x182 m2) 4,309 eurot. Teistele so 11 korteriomandile jääb tasuda (93,34-4,309) 89,031 eurot. Nende keskmine kütte hind ühe ruutmeetri kohta on (89,031/527,6) 0,169 eurot. Hagejal tuleb tasuda talle kuuluva korteriomandi eest (0,169x54,4m2) 9,19 eurot. Seega on hagejale arvestatud kütte maksumus vastavalt põhikirjale ja üldkoosolekul vastu võetud otsustele. Erinevused 9,06 ja 9,19 euro vahel tulenevad ümmardamisest. Kohus on kontrollinud samade tehete kaudu kõigi teiste kuude kohta oktoobrist 2015 kuni aprillini 2016 (k.a.) hagejale esitatud arveid. Kostja poolt esitatud arved hagejale on summaliselt õiged. Erinevused on ümmardamisest ning hageja kasuks. Kuna kostja on arvestanud hagejale kütet vastavalt põhikirjas sätestatud põhimõttele, olles eelnevalt maha arvanud lubatud erandid, so korterid, millele kütte maksumust ei arvestata ja korterid, millele arvestatakse 18%, siis ei ole hagejale kahju tekkinud. Kuna hagejale ei ole arvestatud kütte eest rohkem kui põhikiri ja üldkoosoleku otsused ette näevad ning kahju talle tekkinud ei ole, siis ei analüüsi kohus, kas hageja nõude materiaalõiguslikku külge. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hageja kahjuhüvitise nõude summas 324,40 eurot. III.
32.Hageja on esitanud nõude, milles palub kostjat kohustada, et kostja esitaks talle haldusarved, millel nähtuks soojusenergia arvnäitajad, so megavatt tunni hind, alg- ja lõppnäit, kogus ja hagejal tasuda tulev summa. Nõuet põhjendab hageja sellega, et korteriühistu on avalik-õiguslik ettevõte, mille tegevus peab olema liikmetele avalik. Samuti sätestab hageja hinnangul arvele hageja poolt toodud nõuded Raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) § 7 lg
1.Kohtuistungil selgitas hageja, et ta soovib kontrollida, mille eest ta tegelikult maksab, praegu tal seda võimalust ei ole. Hageja soovib, et talle esitatud arvel kajastuks KÜ-le T müüdava soojusenergia alg- ja lõppnäit ning hind /I kd tl 193/.
33.Kohus nõustub kostjaga, et KÜ T ei ole avalik-õiguslik isik. KÜ T on eraõiguslik juriidiline isik, tulenevalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 25 lg-st 1. Kuigi tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga, peab ka korteriühistu tegevus olema kooskõlas seaduse ja heade kommetega.
34.RPS § 7 lg 1 sätestab, et raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, samuti selle, millised andmed algdokumendil peavad olema. Kohus leiab, et hagejale esitatav arve on algdokument, mis kinnitab majandustehingu toimumist hageja ja korteriühistu vahel ning sellel arvel peavad kajastuma andmed, mis on seotud hageja korteriühistu vahelise tehinguga, mitte aga korteriühistu ja AS Tallinna Küte/AS Eraküte vahelise majandustehingu andmed. Hageja on kohtule esitanud 8 arvet, perioodil september 2015 kuni aprill 2016. Arvetel on vastavalt RPS § 7 lg 1 märgitud punktides 1-3 ja 5-8 nõutavad andmed, koostoimes PRS § 7 lg-ga 2 ja 4. RPS § 7 lg 1 p 4 kohaselt arvel peavad olema tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa). Hageja on esitanud nõude osas, mis puudutab soojusenergia arvnäitajad. Seetõttu ei analüüsi kohus väljaspool nõude piire arvetel kajastuvaid andmeid, mis on seotud hoolduse, vee ja kanalisatsiooniga.
35.Soojusenergia osas on arvel märgitud hind ja summa, mis kõikidel arvetel on sama nii hinna kui summa osas ja erineb kuude lõikes. Seega on arvetel nõutavad andmed hinna ja summa osas. Arvetel ei ole märgitud kogust. Kohus nõustub kostjaga, et kui majas ei ole paigaldatud soojamõõtjaid radiaatoritele, siis ei ole võimalik välja arvutada, kui palju ühes või teises korteris soojust tarbitakse. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et soojamöödikud puuduvad /I kd tl 193/. Seega tuleb arvestus tuleb teha nii, et kogu majja sisse ostetud kütte hind jagatakse vastavalt üldkoosolekul vastu võetud otsustele ja põhikirjas sätestatud põhimõtetele. Nimetatud põhimõtteid on kostja järginud. Kohus on kontrollinud kõiki kohtule esitatud arveid summaliselt, mistõttu ei ole alust asuda seisukohale, et kostja ei ole esitanud hagejale arveid vastavalt korteriühistus kehtivale korrale. Hageja väide, et tal puudub kontrolli võimalus, kuna talle ei edastata andmeid, mille alusel sooja hind kujuneb, ei ole tõendamist leidnud. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi elektronkirja, mida ta enda väidetel on esitanud, saamaks andmeid soojusenergia hindade kohta ning millele talle ei ole vastatud /II kd tl 59/. Seega on hageja väited, et kostja talle ei vasta, tõendamata. Kohtule on edastatud 04.12.2014 elektronkiri, kust nähtub, et kostja on hagejale vastanud samal päeval, kui hageja on küsinud andmeid /II kd tl 3-4/. Oluline on, et kostja on vastanud hagejale ajal, mil hageja ei olnud veel korteriühistu liige so 04.12.2014. Seega hageja väited, et kostja talle informatsiooni ei jaga, ei ole tõendatud. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja kohustamiseks esitama haldusarvel andmed, milliste hindadega kostja ostab kütet sooojamüüjalt, tuleb jätta
rahuldamata. Hageja ja kostja vahelise tehingu andmed – hind ja summa, kajastuvad arvel ning kostjat ei saa kohustada esitama arvel andmeid, mida kostjal ei ole võimalik esitada, sest soojamõõdikud majas puuduvad. IV.
36.Hageja ei ole hagis märkinud hagihinda. Samuti ei pidanud hageja vajalikuks kohtu määratud tähtajal hagihinda hagis märkida / I kd tl 201/. TsMS § 133 lg 1 ja § 134 lg 1 ja 3 sätestavad, et hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Hageja on kokku esitanud kolm nõuet. Kohus nõustub hagejaga selles, et tuvastusnõude ja kahju nõude hinna arvutamisel tuleb aluseks võtta TsMs § 134 lg 3. Seega on kahe nõude hagihind 324,40 eurot, millele vastab riigilõiv summas 75 eurot tulenevalt Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja Lisa 1 koostoimest. Hageja on selle lõivu so 75 eurot tasunud. Hageja nõue kostja kohustamiseks haldusarvetel andmete esitamiseks on aga mittevaraline nõue, millele kohalduvad TsMS § 132 lg 1 sätted. Hagihind selle nõude puhul on 3500 eurot. TsMS § 134 lg 1 järgi hagihinda arvestades nõuded liidetakse. Hagihind on 3 575 eurot (3 500+75) , mille eest tuleb riigilõivu tasuda Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja Lisa 1 koostoimes 325 eurot. Hageja tasunud riigilõivu 250 eurot vähem kui seaduses sätestatud määr. Kohus mõistab hagejalt vähem tasutud riigilõivu summas 250 eurot välja eraldi määrusega. V.
37.Kostja esitas 11.11.2016 kohtule taotluse võtta tsiviilasja materjalide juurde arve nr S1503001225 /II kd tl 81-82/. Tegemist on AS Eraküte poolt esitatud arvega KÜ-le T. Kostja taotlus on esitatud ajal, mil asja arutamine oli lõppenud, kuid enne lahendi tegemist. TsMS §442 lg 5 järgi lahendab kohus kohtuotsusega veel lahendamata taotlused. Kohus, tutvunud kostja poolt esitatud taotlusega, leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Kohus andis kostjale tähtaja 28.10.2016..a. avalduste, taotluse, tõendite esitamiseks. Tegemist oli tähtajaga TsMS § 330 lg 1 tähenduses /I kd tl 201/. Kostja ei ole põhistanud, et tõendi esitamise hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata kostja taotluse võtta tsiviilasja materjalide juurde AS Eraküte arve nr *. VI. Menetluskulude jaotus
38.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on jätnud hagi täies ulatuses rahuldamata, mistõttu jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja väide, et kulude tema kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane, kuna hageja majanduslik olukord on kohtule teada, ei anna alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Kohus on hagejale selgitanud, et kõiki oma väiteid tuleb tõendada. Seda selgitas kohus hagejale ka selles osas, et hageja ei saa lihtsalt märkida, et kohtule on teada. Ka teisel poolel on õigus teada, millele tuginedes ühte või teist väidet esitatakse /I kd tl 199/. Hageja ei ole tõendanud oma majanduslikku olukorda. Hageja on vaid märkinud, et tema majanduslik olukord on kohtule teada, kuid milline see hageja majanduslik olukord on, seda hageja tegelikult avaldanud ei ole
/I kd tl 160/. Kohus on seisukohal, et hagejalt menetluskulude väljamõistmine kostja kasuks ei ole äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik. Tegemist on tavapärase vaidlusega korteriühistu liikme ja korteriühistu vahel, mistõttu nii ühistu liige kui ka korteriühistu peavad olema võimelised ette nägema olukorda, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.