XX avaldus Hiiumaa vald, Kärdla linn, Tormi tn 8 korteriühistu (endise ärinimega Korteriühistu Tormiiil) juhatuse kohustamiseks teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18.03.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised, esindajad
nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Puudutatud isik: Hiiumaa vald, Kärdla linn, Tormi tn 8 korteriühistu (registrikood 80022671, asukoht Tormi 8, Kärdla linn, Hiiumaa vald, Hiiu maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Ahas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 18.03.2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.XX (avaldaja) esitas 02.09.2018 Pärnu Maakohtule avalduse Hiiumaa vald, Kärdla linn, Tormi tn 8 korteriühistu (endise ärinimega Korteriühistu Tormiiil, edaspidi „korteriühistu“) juhatuse kohustamiseks teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Avalduse kohaselt palub avaldaja korteriühistult välja nõuda: 1) kaasomanike kokkulepped, ehitusprojektid, ehitusload ja kasutusload seoses korteritesse 13, 15, 17 ja 18 korstna ja kamina paigaldamisega (avalduse p 7.1); 2) kaasomanike kokkulepped selle kohta, millega anti nõusolek keskkütte süsteemi lõhkumiseks korterites 13, 14, 15, 16, 17 ja 18 ja kaasomanike kokkulepe selle kohta, et korterid 8, 9, 11, 13, 14, 15, 16,17, 18, 20, 21 ja 22 võisid keskküttest eralduda. Sealjuures väljastada ehitusload keskkütte lammutamiseks. (avalduse p 7.2); 3) kaasomanike kokkulepped, projektid, ehitusload selle kohta, et korterite 20 ja 22 omanikud võisid rajada lisa kanalisatsiooni võimaluse ja ühendada see kaasomandis oleva kanalisatsiooni püstikuga, sealjuures lõhkudes vahelage, ja korteri 22 ehitusprojekt, kaasomanike kokkulepe ja ehitusluba selle kohta, et korteri 22 omanik võis muuta korteris kasutusotstarvet ja rajada vannitoa asemele sauna ning ehitada wc teise kohta selliselt, et tuli rajada eraldi kanalisatsiooni võimalus, lõhkudes kaasomandis olevaid vahelagesid ja ühendada see kaasomandis oleva kanalisatsiooni püstikuga keldris (avalduse p 7.3); 4) põhjalikud selgitused, viidates seadustele, millisele elektriseadeldisele soovitakse tellida audit (avalduse p 7.4).
2.30.01.2019 avalduse täienduses palub avaldaja, et: 1) korteriühistu esitaks avaldajale tutvumiseks dokumendid (kaasomanike kokkulepped, üldkoosoleku protokollid), mis andsid juhatusele õiguse paigaldada elamule plekkkatuse ja võtta selleks laenu AS-lt SEB Pank (avalduse p 1); 2) korteriühistu võimaldaks avaldajal tutvuda õhksoojuspumpade paigaldamiseks antud kaasomanike kokkulepetega, ehituslubade ja kasutuslubadega (avalduse p 2); 3) korteriühistu võimaldaks avaldajal tutvuda kaasomanike kokkulepetega, mis andsid loa lõhkuda keldri kandvat vahelage ja paigaldada kanalisatsioonitorustik projektiväliselt, ühendades see kaasomandis oleva kanalisatsiooni püstikuga. Samuti soovib avaldaja tutvuda ehitusprojektiga (avalduse p 3).
3.Avalduse kohaselt on avaldaja korteriühistu juhatusele esitanud 08.08.2018 taotluse dokumentidega tutvumiseks. Tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg-st 1 on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, esitada kahe nädala jooksul, juhatuse keeldumise saamisest arvates, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Avaldaja hinnangul ei ole korteriühistu talle teavet andnud, mistõttu on avaldaja sunnitud kohtusse pöörduma.
4.02.09.2018 avalduse p-s 7.1 esitatud nõudega seoses märgib avaldaja, et korterites 13, 15, 17, 18 on paigaldatud korstnad. Nimetatud korterites on ka paigaldatud tahke kütusega köetavad kaminad. Kuna tegemist on ehitustegevusega, milles pidid kõik kaasomanikud kokku leppima, siis selliste kokkulepetega on avaldajal õigus tutvuda.
5.02.09.2018 avalduse p-s 7.2 esitatud nõudega seoses märgib avaldaja, et tsiviilasjas nr 2-16-8334 on Pärnu Maakohus pigem tuvastanud, et Tormi 8, Kärdla elamus on 2009 –
2014. a. mindud üle elektriküttele. See tähendab, et elamus on osaliselt lõhutud keskküttesüsteem, paigaldatud õhksoojuspumbad, välja vahetatud elektrijuhtmestik, ehitatud lisa kanalisatsioon, lõhkudes kaasomandit ja ehitades korterisse sauna. Ehitisregistrist nähtub, et korterites 7, 8, 9, 11, 14, 16, 20, 21 ja 22 on elektriküte ning korterites 13, 15, 17 ja 18 on kaminaga kütmine. Korteritest 13,14,15,16,17 ja 18 on välja lõhutud keskküttetorustik (püstikud), mis on kaasomandi osa ja mille lõhkumine vajab samuti ehitusluba ja kaasomanike kokkulepet. 30.01.2019 avalduse p-s 2 esitatud nõude osas märgib avaldaja, et Tormi 8 elamu külge on paigaldatud 7 õhksoojuspumpa (korterid 7, 8, 13, 14, 18, 20 ja 22). Õhksoojuspumba süsteemid läbivad kaasomandis olevaid kandvaid välisseinu ja selline tegevus nõuab kaasomanike kokkulepet, ehitusluba ja kasutusluba. Vastuseks korteriühistu vastuväidetele märkis avaldaja järgmist. Avaldajale ei ole esitatud kaasomanike kokkulepet selle kohta, et kaminate ja korstnate, keskkütte lõhkumine ja õhksoojuspumpade paigaldamine rõdudele oleks kooskõlastatud kõikide kaasomanikega. Avaldajal on senini õigus saada teavet ja dokumentidega tutvuda kuni need on avaldajale väljastatud või antud nende puudumisel sellised selgitused, mis avaldajat rahuldavad. Käesoleval ajal ei ole väljastatud avaldajale kaasomanike kokkuleppeid ega korrektseid selgitusi nende puudumise kohta. Tulenevalt 15.01.2018 jõustunud KrtS-st kasutab avaldaja oma seadusest tulenevat õigust esitada avaldus korteriühistule dokumentidega tutvumiseks ja selgituste saamiseks. Avalduse p-i 7.1 osas märgib avaldaja, et ta soovib dokumenti majaelanike allkirjadega, mis peaks tõestama ehitustegevuse seaduslikkust. Samuti ei ole avaldajale esitatud korstna ja kaminate kasutamiseks kasutusluba. Kuigi korteriühistu väidab, et korteris 18 on paigaldatud bullerjan ja korsten enne 1997. a., siis tänaseni ei ole seda tõestatud. Avaldajat ei ole keegi kutsunud mingisuguste dokumentidega tutvuma, avaldajat kutsuti kaasa "visiitidele", mille puhul ei ole avaldaja aru saanud, kuhu teda kutsutakse, mis on selle eesmärk, aga selge on see, et mingeid dokumente avaldajale plaanis näidata ei olnud. Avalduse p-i 7.2 osas märgib avaldaja, et avaldajale ei ole esitatud kaasomanike kokkulepet keskküttest eraldumise kohta. Korteriühistu ei too välja kordagi, milline korter ja millisel ajal täpselt eraldus keskküttesüsteemist. Hetkel on kõik paljasõnalised väited, millega avaldaja ei ole nõus. Avaldaja on pigem veendunud, et üleminek elektriküttele toimus pigem 2009. aastal, kuna ka teised elamud eraldusid samuti keskküttest 2009. aastal.
Puudutatud isiku seisukohad
10.Korteriühistu vaidles avaldusele vastu. Korteriühistul ei ole ega peagi olema dokumente, mis on seotud ehitustegevusega korterites sees, kui see ei oma puutumust kaasomandi osaga ega korteriühistuga. Seadusest ega ka korteriühistu kehtivast põhikirjast ei tulene korteriühistu liikmele õigust ja korteriühistule kohustust väljastada teavet, dokumente e-postile. Samuti puudub alus nõuda korteriühistult selgituste ja teabe andmist viisil, mis nõuab, et korteriühistu hakkaks looma dokumente. Avaldajal on õigus saada selgitusi osaledes korteriühistu üldkoosolekutel või suheldes vahetult juhatuse liikmetega, millest aga avaldaja ise on korduvalt keeldunud. Avaldajal puudub alus nõuda korteriühistult korduvalt ühte ja sama teavet, korduvalt samasid dokumente põhjendusel, et avaldajat ei ole varasemad vastused rahuldanud.
11.Konflikt avaldaja ja korteriühistu vahel kestab juba neli aastat, s.o ajast, mil avaldaja asus elama Tormi 8-24 korterisse. Konflikt seisneb selles, et avaldajal on kindel arusaam, kuidas korteriühistu peab oma tegevust korraldama ning kuidas suhtlema
ühistu liikmetega. Korteriühistu juhatuse liikmed on järjepidevalt seotud avaldaja päringutele vastamisega, mistõttu jääb vähem aega sisuliste asjadega tegelemiseks.
12.Avalduse p-i 7.1 osas märkis ühistu, et avaldaja pöördus juba 2014. a. informatsiooni saamiseks ühistu poole. Saadud vastus avaldajat ei rahuldanud ja ta pöördus Päästeameti poole. Päästeameti 02.11.2015 vastusest avaldaja 17.08.2015 päringule nähtub, et Päästeamet teostas tuleohutusülevaatuse KÜ Tormiiil korterelamus (tl 155, I kd). 28.12.2016 esitas avaldaja korteriühistule ja Hiiu Vallavalitsusele ühise samasisulise päringu (tl 156-157, I kd). Avalduse p-i 7.2 sisuga päringu esitas avaldaja juba 28.12.2016 (tl 156-157, I kd). Avalduse p-i 7.1 ja 7.2 osas märkis ühistu, et 10.01.2017 e-kirjas avaldab avaldaja otseselt, et ühistu on talle vastanud ja esitatud ka dokumendid, kuid ta ei ole nõus vastusega ja peab vajalikuks esitada omapoolsed vastuväited kirjalikult (tl 156, 158-161, I kd). 19.01.2017 e-kirjas kinnitab avaldaja veelkord, et tema päringule on vastatud ning vastuseks ühistu 15.01.2017 vastusele vastab, et ei pea vajalikuks ise ilmuda kohtumisele juhatusega, et talle oleks võimalik tutvustada veel täiendavalt dokumente ja kohapeal tehiolusid (tl 165-166, I kd). Korteriühistu on esitanud vastuse avaldaja päringule veel 04.12.2017 (tl 121, I kd) ja 18.08.2018 (tl 16, 17, I kd). Kuivõrd avaldaja pöördus samasisulise päringuga ühistu poole 08.08.2018, siis vastati talle, et varasemalt on avaldajale vastatud.
13.Avalduse p-i 7.1 osas selgitas korteriühistu veel, et korterisse 18 ehitati korsten juba enne korteriühistu asutamist ca 1990. a. Korteriühistu asutati 1997. a. Puudub seadusest ja põhikirjast tulenev alus ühistu kohustamiseks edastada avaldaja poolt soovitud dokumendid temale e-postiga.
14.Avalduse p-i 7.2 osas selgitas korteriühistu, et korteriühistu valduses ei ole ja ei peagi olema (projekt)dokumentatsiooni selle kohta täpselt milliseid töid konkreetses korteris teostati. Kokkuvõtvalt toimus keskküttesüsteemist lahkumine korterite omanike endi soovi kohaselt valdavalt enne ühistu asutamist, s.o 1990-ndate aastate alguses (ca 19921993) või ühistu asutamisega samal aastal, s.o 1997. a. Hiljem soovisid osad korterid keskküttesüsteemi taastamist, mis toimus korteriomanike endi kuludega ja ühistu liikmete teadmisel ja loal. Korter 22 taastas keskkütte oma kuludega, korter 24 (avaldaja kasutuses) soovis järsku 2014. a. keskkütte peale tagasi minna, seda ka võimaldati. Avaldaja on keeldunud kohtumast ühistu juhatusega, et talle oleks võimalik tutvustada täiendavaid dokumente.
15.Avalduse p-i 7.3 osas märkis korteriühistu, et ühistu kanalisatsiooni-, vee- ja küttetrassi lõhutud ei ole. Korteris 22 on sauna ehitus nõuetekohaselt dokumenteeritud. Korteriühistu põhikirja ja seaduse kohaselt ei pea selleks olemas olema kõigi kaasomanike nõusolekut. Avaldaja päringule on vastatud 18.08.2018 e-kirjaga. Korteriühistul puudub alus nõuda dokumente ja teavet, mis ei seondu ühistuga ega korteriomandi omanike kaasomandis oleva osaga. Puudub alus nõuda ühistult kaasomanike kokkuleppeid, mida seadusest tulenevalt ja kehtiva põhikirja kohaselt olema ei peagi, kui tegemist on korteri siseste töödega.
16.Avalduse p-i 7.4 osas märkis ühistu, et on avaldajale vastanud, millistes ruumides tuleb läbi viia elektriseadeldiste audit 18.08.2018 e-kirjaga. Samuti ei ole võimalik jõuda järeldusele, et ühistu vastus selle kohta, et eletriseadeldiste audit tuleb seaduse kohaselt läbi viia üldkasutatavates ruumides, ei võimalda avaldajal mõista täpselt, milliseid (asukoha mõttes) elektriseadeldisi auditeerima hakatakse.
17.30.01.2019 avalduse p-i 1 osas märkis ühistu, et avaldajale on nõutud teave juba varasemalt esitatud. Avaldajale on selgitatud maja renoveerimistööde teostamise (mh plekkkatuse paigaldamise) ja pangast täiendava krediidi võtmise vajadust 30.04.2014 üldkoosolekul (tl 116-117, II kd, vt p 4). 03.06.2014 esitati ühistu liikmetele (mh avaldaja õiguseelnejale ST-le) kirjalik selgitus seonduvalt katusetööde ja SEB Pank AS4
st võetava laenuga (tl 133-134, II kd). 30.05.2015 esitati liikmetele (mh avaldaja õiguseelnejale) põhjalik ülevaade juhatuse poolt 2014. majandusaastal tehtu osas, mh laenu võtmine, katusetööde tegemine (tl 135-147, II kd). Muuhulgas on korteriühistu juhatuse tegevusaruandes ära toodud täpsed andmed SEB Pank AS-st laenu võtmise kohta – mis kuupäeval laen võeti, mis summas, mis intressiga ja milline on tagasimakse tähtaeg, isegi laenulepingu number (tl 146, II kd). Avaldaja on ühistult küsinud analoogset teavet, dokumente 28.12.2016 e-kirjaga ning avaldajale on ka täiendavalt vastatud (tl 156-164, I kd).
18.30.01.2019 avalduse p-i 2 osas märkis ühistu, et avaldajale on selles osas juba vastatud. Avaldaja küsis teavet õhksoojuspumpade kohta 28.12.2016. 10.01.2017 e-kirjas kinnitab avaldaja, et ühistu on vastanud avaldaja 28.12.2016 pöördumisele.
19.30.01.2019 avalduse p-i 3 osas märkis ühistu, et avaldaja kordab selles oma 02.09.2018 avalduses esitatud nõuet (s.o p 7.2).
20.Menetluskulud palub ühistu jätta avaldaja kanda, kuna avaldaja on põhjuseta pöördunud kohtusse. Osas, milles avaldaja on avalduse tagasi võtnud tuleb menetluskulud samuti jätta avaldaja kanda, kuna kogu informatsioon oli avaldajale edastatud juba enne kohtusse pöördumist. Esimese astme kohtu määrus
21.Pärnu Maakohtu 18.03.2019 määrusega: 1) jäeti rahuldamata avaldus välja nõuda kaasomanike kokkulepped, ehitusprojektid, ehitusload ja kasutusload seoses korteritesse 13, 15, 17 ja 18 korstna ja kamina paigaldamisega; 2) jäeti rahuldamata avaldus välja nõuda kaasomanike kokkulepped, millega anti nõusolek keskküttesüsteemi lõhkumiseks korterites 13, 14, 15, 16, 17, 18 ning kaasomanike kokkuleppe väljanõudmiseks, millega korterid 8, 9, 11, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 20, 21, 22 võisid eralduda keskküttest ja ehituslubade väljanõudmiseks keskkütte lammutamiseks; 3) jäeti rahuldamata avaldus esitada avaldajale tutvumiseks dokumendid (kaasomanike kokkulepped, üldkoosoleku protokollid), mis andsid juhatusele õiguse paigaldada elamule plekk-katus ja võtta selleks laenu AS-lt SEB Pank; 4) jäeti rahuldamata avaldus võimaldada avaldajal tutvuda õhksoojuspumpade paigaldamiseks antud kaasomanike kokkulepete, ehituslubade ja kasutuslubadega. Maakohus: 1) jättis läbi vaatamata avalduse osas, milles avaldaja palus välja nõuda korteriühistult põhjalikud selgitused viidetega seadustele, millisele elektriseadeldisele soovitakse tellida audit; 2) jättis läbi vaatamata avalduse osas, milles avaldaja palus välja nõuda korteriühistult kaasomanike kokkulepped, projektid, ehitusload, et korter 20 ja 22 omanikud võisid rajada lisakanalisatsiooni ja ühendada see kaasomandis oleva kanalisatsioonipüstikuga, sealjuures lõhkudes vahelae. Välja nõuda korteriühistu juhatuselt korteri 22 ehitusprojekt, kaasomanike kokkulepe ja ehitusluba selle kohta, et korter 22 omanik võis muuta korteris kasutusotstarvet ja rajada vannitoa asemele sauna ning ehitada WC teise kohta selliselt, et tuli rajada eraldi kanalisatsioon, lõhkudes kaasomandis olevaid vahelagesid ja ühendada see kaasomandis oleva kanalisatsioonipüstikuga keldris; 3) jättis läbi vaatamata avalduse osas, milles avaldaja palus võimaldada avaldajal tutvuda kaasomanike kokkulepetega, mis andsid loa lõhkuda keldri kandvat vahelage ja paigaldada kanalisatsioonitorustik projektiväliselt, ühendades see kaasomandis oleva kanalisatsiooni-püstikuga ning võimaldada avaldajal vastava ehitusprojektiga tutvuda. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda.
22.Avaldaja on võtnud tagasi nõuded, mis on kohtule esitatud 02.09.2018 avalduse p-s 7.3, 7.4 ning 30.01.2019 avalduse täienduse p-s 3 (II kd, tl 79, 183, 185-186). KrtS § 45 lgs 3 sätestatud nõuet saab kohus menetleda üksnes avalduse alusel. Seega on avaldaja
õigustatud avalduse osaliselt tagasi võtma. TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel jätab kohus avalduse läbi vaatamata osas, milles avaldaja võttis avalduse tagasi.
23.Avaldaja on oma avalduses ning kohtule esitatud dokumentides järjepidevalt olnud seisukohal, et nii katusesse, keskküttesse, kanalisatsiooni jne puutuv on ebaseaduslik ja vastuolus seadusega. Kohus ei anna käesolevas menetluses hinnangut asjaoludele ega tuvasta, kas remont, ehitustegevus, renoveerimine, elektriküttele osaline üleminek jms, mis on läbi viidud korteriühistu, avaldaja või korteriomanike poolt on kooskõlas seadusega või mitte, kuivõrd kohus lahendab käesolevas menetluses üksnes nõuet, mis on esitatud KrtS § 45 lg 3 alusel.
24.Avaldaja esimene nõue (02.09.2018 avalduse p 7.1) on välja nõuda kaasomanike kokkulepped, ehitusprojektid, ehitusload ja kasutusload seoses korteritesse 13, 15, 17 ja 18 korstna ja kamina paigaldamisega. Ühistu vastuse kohaselt pöördus avaldaja selles küsimuses korteriühistu poole juba 2014. aastal. Oma väidete tõendamiseks on ühistu esitanud kohtule avaldaja ning ühistu vahel detsembris 2014. a. peetud kirjavahetuse (I kd, tl 167-172). Vastus avaldajat ei rahuldanud ning avaldaja pöördus Päästeametisse.
25.Päästeameti 02.11.2015 vastusest avaldaja 17.08.2015 avaldusele nähtub, et korterite 13, 15 ja 17 omanikel olid olemas ehitusload, dokument majaelanike nõusolekutega, paigaldusjuhised ning korstnapühkija akt. Korteri 18 omanik ahju ei kasuta ning kavatseb selle välja lammutada (I kd, tl 155). Avaldaja on kohtule edastanud 06.11.2015 Hiiu Vallavalitsuse ehitusspetsialisti elektronkirja (II kd, tl 104). Kirja kohaselt on ühistu esindaja AK sõnul korteriomanike kooskõlastused ühistul olemas. Koos Hiiu Vallavalitsuse ehitusspetsialisti vastusega avaldajale on manusena edastatud Kärdla Linnavalitsuse 15.03.2001 istungi protokolli väljavõte. Korteriühistu on kohtule väljavõtte esitanud (I kd, tl 164). Väljavõttest nähtub, et 15.03.2001 on Kärdla Linnavalitsus andnud nõusoleku kamina ehituseks Tormi 8-13 ning nõusoleku ühise korstna ehitamiseks Tormi 8-13, 8-15 ja 8-17 korterite omanikele.
26.Järgnevalt on samal teemal avaldaja ja ühistu vahel olnud kirjavahetus alates 28.12.2016 kuni 19.01.2017 (I kd, tl 156-161, 165-166; II kd, tl 165-166). Avaldaja 28.12.2016 päringule vastab ühistu, et avaldaja tutvuks Kärdla Linnavalitsuse otsusega kaminate ehituse kohta ning Päästeameti vastusega avaldaja kaebusele (II kd, tl 165). 10.01.2017 kinnitab avaldaja, et on ühistu vastuse kätte saanud, kuid selgitab oma seisukohti (I kd, tl 158-161). 15.01.2017 vastab ühistu avaldajale, et ühistu liikmete nõusolekud, sh ST nõusolek, on vallavalitsusel olemas ning koopia on ka EH-l, kelle juures saab sellega tutvuda. Veelkord selgitatakse avaldajale, et korter 18 kamin-ahi on tehtud enne ühistu moodustamist. Samuti kutsutakse avaldajat kaasa tutvuma teistes korterites tehtud töödega, et hajutada avaldaja kahtlusi. Korteriühistu selgitab, et korteriomanikud on tutvumiseks nõusoleku andnud. 19.01.2017 vastab avaldaja, et linnavalitsuse otsus on ebaseaduslik, las EH avalikustab maili teel dokumendi, ta keeldub kuskile kaasa tulemast, kuna ei saa aru, kuhu teda kutsutakse ning ta soovib saada kõiki dokumente. Dokumente tahab saada elektrooniliselt.
27.Avaldaja pöördus ühistu poole 08.08.2018, mille p-s 4 on esitatud nõue korterite 13, 15, 17 ja 18 küttesüsteemi osas (I kd, tl 5-6). Nimetatud kirjale on korteriühistu vastanud 18.08.2018, et avaldajale on varasemalt vastatud (I kd, tl 17).
28.Kohus on seisukohal, et ühistu on avaldajale andnud teavet, mis puudutab korterites 13, 15, 17 ja 18 korstnate ja kaminate ehitust. Avaldajale on selgitatud, et ta võib korteriomanike nõusolekutega tutvuda EH juures, samuti on kutsutud avaldajat kaasa, et ta saaks veenduda teistes korterites tehtud töödega, mis puudutab korstnaid ja kaminaid. Avaldaja on keeldunud ühistuga mõistlikku dialoogi pidamast. Korteriühistu pakkumisele kooskõlastustega tutvumise kohta vastab avaldaja eitavalt, nõudes teavet kindlas vormis – elektronkirja teel. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldaja on
pöördunud erinevate asutuste poole oma küsimusega, kuid vastused teda ei rahulda. Kohus nõustub ühistuga, et KrtS § 45 lg-s 3 nimetatud teabenõude eesmärgiks ei ole, et ühistu peab andma teavet, mis on avaldajale meelepärane. Ühistu saab anda teavet, mis ühistul on olemas. Avaldaja soovimatust ühistuga vahetult suhelda kinnitab avaldaja 19.01.2017 vastus ühistule, et ta soovib ainult dokumentaalseid tõendeid ning keeldub tema enda poolt nõutud kooskõlastustega tutvumisest ühistu juhatuse liikme juures. Avaldaja ei ole ümber lükanud ühistu väiteid, et korteris 18 on tööd tehtud enne kui asutati korteriühistu s.o enne 1997. aastat (I kd, tl 128). Seega ei ole tõendatud, et ühistul oleks informatsioon või teave, mis puudutab korteris 18 tehtud töid ning mida ühistu saaks avaldajale teabenõude korras edastada. 29.11.2017 e-kirjas soovib avaldaja taaskord kaasomanike nõusolekuid kaminate ja korstnate paigaldamiseks, lisades, et alusetult väljastatud ehitusload ei seadusta midagi. 04.12.2017 on ühistu avaldajale vastanud, et varasemalt on talle selles küsimuses vastatud (I kd, tl 120-121).
29.Arvestades, et korteriühistu on avaldajale 2014 – 2017. a. korduvalt selgitanud olukorda, pakkunud võimalust tulla dokumentidega tutvuma, linnavalitsus on avaldajale edastanud asjassepuutuvad dokumendid ning avaldajale on pakutud korteriühistu poolt võimalust kohapeal reaalse olukorraga tutvuda, oli põhjendatud korteriühistul vastata avaldaja 08.08.2018 taotlusele, et talle on varasemalt korduvalt vastatud. Avaldaja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et pärast 2017. aasta detsembrit, kui ühistu avaldajale viimati vastas nimetatud küsimuses, oleks olnud muutused, mis puudutavad korterite 13, 15, 17 ja 18 küttesüsteemi ning sellega seonduvat infot, millele ühistu saanuks täiendavalt vastata lähtuvalt KrtS § 45 lg-st 1.
30.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata avaldaja nõude välja nõuda korteriühistult kaasomanike kokkulepped, ehitusprojektid, ehitusload ja kasutusload seoses korteritesse 13, 15, 17 ja 18 korstna ja kamina paigaldamisega (02.09.2018 avalduse p 7.1). Korteriühistu on avaldajale korduvalt pakkunud võimalust tutvuda teabega, mis on korteriühistul olemas, kuid avaldaja on keeldunud.
31.Avaldaja teine nõue (02.09.2018 avalduse p 7.2) kattub osaliselt p-s 7.1. esitatud nõudega. Kohus on motiveerinud avaldaja nõude rahuldamata jätmist korterite 13, 15, 17 ja 18 osas ning sellel rohkem ei peatu. Avaldaja nõuab ühistult kaasomanike kokkulepet, et korterid 8, 9, 11, 14, 16, 20, 21 ja 22 võisid keskküttest eralduda. Avaldaja on kohtule esitanud ehitusregistri andmestiku seisuga 24.01.2017 (I kd tl 1822). Ehitusregistri andmed on eelkõige informatiivse iseloomuga. Andmetest nähtub, et korterites 8, 9, 11, 14, 16, 20, 21 ja 22 on elektriküte. Avaldaja taotlustes ja erinevates e-kirjades, mis ta on ühistule edastanud aastate jooksul on läbisegi erinevad korteriomandid, mis puudutavad küttesüsteemi. Kohtuistungil, pärast korduvaid küsimusi avaldajale, saamaks selgust avaldaja nõudes, selgitas avaldaja, et osades korterites on olemas keskkütte püstikud, aga radiaatoreid ei ole, kuid osades korterites ei ole püstikuid ega radiaatoreid (II kd tl 52).
32.Tsiviilasjas nr 2-16-8334 (milles olid menetlusosalisteks avaldaja ja korteriühistu) on kohtulahendi p-des 27 ja 28 märgitud, et osad korterid on keskküttest eraldunud 2014. a., kuid kumbki pool kohtule otsust ei esitanud. Kohtulahendi p-s 24 on märgitud, et 2011. a. üldkoosoleku otsus, millega osadele korteritele määrati soojusenergia tasumise eest määraks 0% ei ole säilinud. 0% määrati seetõttu, et kortereid ei läbi keskküttetorustik. Tsiviilasjas nr 2-16-8334 tuvastas kohus, et otsus osade korterite keskküttest eraldumise kohta on tehtud, sest seda faktiväidet kinnitasid kohtule mõlemad pooled. Kuna kohtule otsust ei edastatud, siis ei saanud kohus otsuse põhjendatuse osas seisukohta võtta. Kuidas ja millisel kujul on 2014. a. otsus tehtud, seda ei ole kohtule kumbki pool selgitanud ei tsiviilasjas nr 2-16-8334 ega käesoleva tsiviilasja menetluses. 15.01.2017 e-kirjas kinnitab ühistu, et ühistu liikmete nõusolek
on olemas, mille koopiaga on avaldajal võimalik EH juures tutvuda (I kd, tl 165-166). Asjaolu, et avaldaja ei ole ise soovinud dokumentidega tutvuda, ei tähenda, et ühistu oleks keeldunud teavet andmast. Oma 10.01.2017 selgitustes ühistule märgib avaldaja, et korterites 20, 22 ja 24 on keskkütte torustikud taastatud (I kd, tl 160). Kohtule jääb arusaamatuks avaldaja kohtusse pöördumise motiiv teabe saamise osas korterite 20 ja 22 osas, olukorras, kus avaldaja on ise märkinud, et keskküte on kolmes korteris taastatud. 04.12.2017 e-kirjas selgitab ka ühistu avaldajale, et korterites 20 ja 22 ei ole keskkütte torud (püstik) lammutatud (I kd, tl 121). Avaldaja ei ole selgitanud, milles oma rikutud õiguse kaitseks ta kohtusse pöördub, saamaks teavet nimetatud korterite osas keskküttest varasema eraldumise kohta. 21.01.2009 korteriühistu juhatuse koosoleku protokoll (I kd, tl 162-163), mille p-s 5 anti nõusolek korterite 2, 20 ja 24 loobumiseks keskküttest, oli juba tsiviilasja nr 2-16-8334 materjalide hulgas, mis nähtub kohtuotsuse p-st 26 (I kd, tl 182). Seega oli teave avaldajal olemas vähemalt 2016. aastast.
33.Kuna avaldaja on alles kohtumenetluse käigus selgitanud, millest tulenevalt on elektriküttele ülemineku osas ta jaganud korterid n-ö kaheks, siis ei ole põhjendatud ühistule ette heita, et avaldajale on vastatud tervikuna kõikide korterite osas, mis puudutab osalist üleminekut elektriküttele. Seetõttu tuleb ühistu poolt avaldajale edastatud teave, millele kohus viitas avalduse p-i 7.1 rahuldamata jätmisel (maakohtu määruse p-d 15-22) lugeda ka vastuseks avaldaja nõudele teabe saamiseks korterite 8, 9, 11, 14, 16, 20, 21 ja 22 osas. Korteriühistu on avaldajale alates 2014. a. selgitanud asjaolusid, kutsunud teda kohapeal tutvuma olemasoleva olukorraga, selgitanud, kelle juures saab tutvuda korteriomanike nõusolekutega. Kohus ei ole menetluse käigus tuvastanud, et ühistul on veel täiendavaid dokumente või teavet, mida avaldajale ei oleks edastatud. Kuna kogu teave on avaldajale edastatud enne 08.08.2018 esitatud taotlust, siis oli põhjendatud avaldajale 18.08.2018 vastata, et talle on korduvalt vastatud. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata avaldaja poolt 02.09.2018 avalduse ps 7.2. esitatud nõude.
34.Avaldaja kolmas nõue (30.01.2019 avalduse täienduse p 1) on, et avaldajale esitatakse dokumendid (kaasomanike kokkulepped, üldkoosoleku protokollid), mis andsid juhatusele õiguse paigaldada elamule plekk-katus ja võtta selleks laenu AS-lt SEB Pank. Korteriühistu poolt on esitatud üldkoosoleku 30.04.2014 protokoll ning osalejate nimekiri ja volikiri (II kd, tl 113-121). Avaldaja võttis üldkoosolekust osa ST esindajana. Päevakorra p-i 4 osas arutati katuse renoveerimistöid ja tööde finantseerimist. Koosolek otsustas tunnistada parimaks AS Toode hinnapakkumine Tormi 8 maja katusekatte vahetuseks summas 35 589,07 eurot. Kõik koosolekul osalenud hääletasid poolt. Seega viibis avaldaja isiklikult üldkoosolekul, kui korteriomanikud otsustasid katusekatte vahetuse. Finantseerimise osas puuduoleva 18 000 euro saamiseks oli üheks võimaluseks võtta laenu või juhatus peab läbirääkimisi ühistu liikmetega ühekordse makse tegemise osas (II kd, tl 117).
35.03.06.2014 e-kirjas, mille saajate hulgas on ka avaldaja, teatab ühistu juhatus, et võetakse laenu katusetööde puudujääva osa finantseerimiseks. Laenuleping sõlmitakse summas 25 000 eurot 10 aastaks, intressimääraga 3,5% +euribor (II kd, tl 133-134). Seega on ühistu juba 2014. a. avaldajat teavitanud, millistel tingimustel leping sõlmitakse ning avaldaja on ise osalenud otsustusprotsessis, milles otsustati katus renoveerida. 30.05.2015 e-kirjaga edastati 2014. a. majandusaasta aruanne, kus on ühistu ja panga vahel sõlmitud laenulepingu tingimused (II kd, tl 139). 30.05.2015 on edastatud materjalid 11.06.2015 üldkoosoleku osas korteri 24 eelmisele omanikule STle (II kd, tl 135). Avaldaja 10.06.2015 ja 11.06.2015 e-kirjad kinnitavad, et avaldajani oli jõudnud informatsioon, mida ühistu edastas ST-le. Avaldaja nimetab ennast e-kirjas
ST esindajaks (tl 158). 15.09.2015 üldkoosoleku protokollist nähtub, et arutatud on katuse renoveerimise ja finantseerimisega seotud küsimusi (II kd, tl 152-157). Avaldaja ei ole vaidlustanud korteriühistu seisukohta selles, et kõik üldkoosoleku protokollid on saadetud ka avaldajale (I kd, tl 115).
36.Kohtule on esitatud ST poolt avaldajale antud volitused (II kd tl 178-182). Asjaolu, et ST 25.02.2019 avaldab, et ei kiida heaks otsuseid, mis on tehtud ilma avaldaja kohalolekuta, ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust. Avaldaja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et lisaks eelpool nimetatud dokumentidele on ühistu käsutuses veel täiendavaid dokumente ja informatsiooni, mis on seotud katuse renoveerimise ning laenu võtmisega. Kuna avaldajale olid kõik nimetatud dokumendid ja informatsioon, mis sisaldus ka majandusaasta aruannetes, juba 2014 ja 2015. a. teatavaks tehtud, siis oli põhjendatud ühistu seisukoht, et avaldajale on vastatud (I kd, tl 17). Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata avaldaja 30.01.2019 avalduse täienduse p-s 1 esitatud nõude.
37.Avaldaja neljas nõue (30.01.2019 avalduse täienduse p 2) on, et ühistu võimaldaks tal tutvuda õhksoojuspumpade paigaldamiseks antud kaasomanike kokkulepetega, ehituslubade ja kasutuslubadega. Avaldaja on pöördunud ühistu poole seoses õhksoojuspumpadega 28.12.2016 e-kirjas. Avaldaja hinnangul on õhksoojuspumpade paigaldamiseks vajalik majaelanike nõusolek, mistõttu ta soovib neid nõusolekuid. Avaldaja kirjale on ühistu vastanud 04.01.2017 (II kd, tl 165-166). Vastuses ei ole otsest viidet sõnadele õhksoojuspump, kuid avaldajale selgitatakse üleminekut elektriküttele. Üldteadaoleva asjaoluna kasutab õhksoojuspump töötamiseks elektrit. Avaldaja vastab ühistu kirjale omakorda 10.01.2017, milles märgib, et ta on tutvunud vajalike dokumentidega, mis temani on jõudnud, piisavalt, et olla kindel, et muu hulgas õhksoojuspumpade paigaldamine on ebaseaduslik tegevus (I kd, tl 160). 15.01.2017 selgitatakse avaldajale täiendavalt olukorda ning pakutakse võimalust faktilise olukorraga tutvuda, millest avaldaja 19.01.2017 keeldub (I kd, tl 165-166).
38.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et õhksoojuspumbad on paigaldatud enne 01.01.2018 kehtima hakanud KrtS-i. Riigikohus märgib lahendi nr 2-17-11887 p-s 14, et õhksoojuspumba paigaldamine kaasomandis olevale elamuseinale ja maapinnale ei ole käsitatav asja või selle majandusliku otstarbe olulise muutmisena asjaõigusseaduse § 74 lg 1 tähenduses ning on kaasomandis oleva elamuseina ja maa tavakasutus, mida korteriomanikud võivad otsustada häälteenamusega korteriomandiseaduse § 12 lg 2 järgi. Seega olid ühistu selgitused avaldajale 2017. a. alguses asjakohased. Ühistu poolt pakutud võimalus dokumentidega vahetuks tutvumiseks, kui ka info andmiseks kohapeal erinevates korterites tehtud töödega, oli mõistlik ja ammendav vastus, et anda avaldajale teavet, mille saamiseks avaldaja ühistu poole pöördus. Kuna ühistu oli avaldajale 2017. a. alguses seonduvalt õhksoojuspumpadega vastanud, siis oli 08.08.2018 taotlusele põhjendatud vastata, et avaldajale on varasemalt vastatud.
39.02.09.2018 avaldusele eelnes avaldaja taotlus korteriühistu juhatusele 08.08.2018 (I kd, tl 5-6) ning juhatus vastas 18.08.2018, et tema pöördumisele on vastatud. Juhatus oli õigustatud avaldajale vastama, et talle on varasemalt vastatud. KrtS § 45 mõtteks ei ole juhatuse kohustamine korduvalt vastata samasisulisele teabe küsimise nõudele. KrtS eelnõu seletuskirja kohaselt on KrtS § 45 eeskujuks äriseadustiku § 166 (https://www.riigikogu.ee/download/df54c7aa-4f6f-400b-af74-0d7923230656). Riigikohus lahendi nr 2-16-3492 p-s 13 on märgitud, et ÄS § 166 lg 3 järgi teabenõudega kohtusse pöördumise teine eeldus on see, et isik kas keeldub teavet andmast või dokumentidega tutvuda võimaldamast või ei vasta teabenõudele. Ühistu on vastanud avaldaja teabenõudele, on avaldajale selgitanud, kelle juures saab tutvuda korteriomanike nõusolekutega ning samuti on avaldajat kaasa kutsunud tutvuma
faktilise olukorraga küsimustes, millele avaldaja on vastust soovinud saada. Asjaolu, et teabenõude vastus avaldajat ei ole sisuliselt rahuldanud, ei tähenda, et ühistu oleks keeldunud teavet andmast, mis on kohtusse pöördumise eelduseks.
40.24.01.2019 istungil selgitas avaldaja, et kohtusse pöördus ta seetõttu, et käesoleval ajal kehtiv seadus võimaldab tal kohtusse pöörduda. Teda on kaasa kutsutud maja peale, aga see ei ole tema jaoks dokumentide esitamine. Avaldaja kinnitas, et niikaua kuni ta ei saa vastust, mis teda rahuldab, on tal õigus kohtusse pöörduda. Avaldaja möönis, et ta on läbi aegade küsinud samasisulisi küsimusi, aga see on tingitud sellest, et tema taotlusi ei ole rahuldatud. Avaldaja soovib, et talle esitatakse dokumendid, mis teeb ehitustegevuse seaduslikuks (II kd, tl 45-46). Avaldaja möönis, et ühistu on talle vastanud, aga ta ei ole sellega nõus olnud, avaldaja hinnangul ei ole ühistu midagi asjalikku vastanud (II kd, tl 52).
41.Analüüsides avaldaja poolt alates 2014. a. korteriühistule esitatud küsimusi ja ühistu vastuseid, 08.08.2018 ühistule esitatud taotlust ning 02.09.2018 kohtusse esitatud avaldust, avalduse täiendust ja võttes arvesse avaldaja selgitusi istungil, on kohus seisukohal, et avaldaja esitas korteriühistule taotluse 08.08.2018 eelkõige eesmärgil, et pärast ühistult vastuse saamist pöörduda kohtusse, kuna avaldaja hinnangul võimaldab seda käesoleval ajal kehtiv KrtS § 45. Ühistu on läbi aastate pakkunud avaldajale võimalust tutvuda dokumentidega, võimalust asjaolusid kohapeal selgitada, kuid avaldaja on sellest keeldunud. Ühistu ei ole keeldunud teabe andmisest ning avaldajal ei ole põhjendatud ette kirjutada ühistule, millises vormis teave anda tuleb.
42.Seaduses antud võimalus nõuda teavet tähendab, et õigust tuleb kasutada heauskselt. Avaldajal on õigus juhatuselt teavet küsida, kuid kui teavet küsitakse läbi aastate korduvalt samade asjaolude kohta ning avaldaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et ühistu valduses on täiendavat teavet, mida avaldajale ei ole varem antud ning nimetatud teabe andmisest oleks enne kohtusse pöördumist ühistu keeldunud, siis on tegemist tarbetu kohtusse pöördumisega, mis koormab menetlusosalisi. Avaldajale on ühistu käsutuses olnud teave avaldatud. Asjaolu, et konkreetsele 08.08.2018 taotlusele on ühistu vastanud, et vastus on varasemalt esitatud, ei anna samuti alust asuda seisukohale, et ühistu on keeldunud teavet andmast. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus avalduse rahuldamata.
43.TsMS § 172 lg 7 teise lause ja KrtS § 45 lg 3 koostoimes tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuna menetlust saab algatada üksnes avalduse alusel ning avaldus on jäetud rahuldamata.
44.Menetluskulud jäävad TsMS §168 lg 4 alusel samuti avaldaja kanda osas, milles kohus jätab läbi vaatamata avalduse p-i 7.3 ja avalduse täienduse p-i 3, kuna nimetatud osas avaldaja võttis avalduse tagasi. Elektripaigaldise osas esitatud nõudes pöördus avaldaja ühistu poole 14.08.2018 e-kirjaga, millele ühistu vastas 18.08.2018 (I kd, tl 15-16). Elektripaigaldise auditi osas võttis ühistu üldkoosolek vastu otsuse 28.06.2018 (I kd, tl 8-14), mis on avaldajale edastatud enne kohtusse pöördumist. Kohus nõustub ühistuga, et avaldaja küsimusele vastati. Vastusest nähtub, et auditit vajavad seadmed, mis asuvad ühiskondlikult kasutatavates ruumides (kelder, pööning, koridor) ning audit tuleb vastavalt seadusele teha iga 5 aasta tagant. Avaldaja kohtusse esitatud nõue, et ühistu esitaks talle põhjalikud selgitused, kusjuures samal ajal ei ole avaldaja viidanud, milles need põhjalikud selgitused peaksid seisnema, on alusetu kohtusse pöördumine, sest asjast puudutatud isik oli juba vastanud. Korteriühistu vastusest ei nähtu, et juhul, kui avaldajal on veel küsimusi, siis ühistu keelduks vastamast või teavet andmast. Avaldaja ei saa ühistule ette kirjutada millises vormis ja millise põhjalikkusega ühistu peaks talle vastama. KrtS § 45 puhul on oluline, et isikule on reaalselt antud teave, mis vastab KrtS § 45 lg 1 sätetele. Teabe andmine peab olema kontrollitav. Käesolevas vaidluses on
avaldajale edastatud üldkoosoleku protokoll ning ühistu selgitused, mis annab aluse asuda seisukohale, et ühistu esitas avaldajale teabe, mida avaldaja küsis. Juhul, kui avaldajal oli veel täiendavaid küsimusi, siis juhindudes KrtS § 12 lg 2 saanuks neid esitada ühistule. Asjaolu, et menetlusosalised on pärast esimest kohtistungit omavahel suhelnud, kinnitab, et ühistu ei ole keeldunud avaldajaga suhtlemast ega teavet andmast. Eeltoodud põhjendustel on avaldaja ka elektripaigaldiste auditi osas alusetult kohtusse pöördunud ning ühistu oli teabe andnud enne avaldaja poolt kohtusse pöördumist, mistõttu kuulub menetluskulude jaotuse osas kohaldamisele TsMs § 168 lg 4, mitte § 168 lg 5. Määruskaebus
45.Avaldaja palub 02.04.2019 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega: 1) jäeti rahuldamata avaldaja avaldus puudutatud isiku vastu välja nõuda kaasomanike kokkulepped, ehitusprojektid, ehitusload ja kasutusload seoses korteritesse 13, 15, 17 ja 18 korstna ja kamina paigaldamisega; 2) jäeti rahuldamata avaldaja avaldus puudutatud isiku vastu välja nõuda kaasomanike kokkulepped, millega anti nõusolek keskküttesüsteemi lõhkumiseks korterites 13, 14, 15, 16, 17, 18 ning kaasomanike kokkuleppe väljanõudmiseks, millega korterid 8, 9, 11, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 20, 21, 22 võisid eralduda keskküttest ja ehituslubade väljanõudmiseks keskkütte lammutamiseks; 3) jäeti rahuldamata avaldaja avaldus puudutatud isiku vastu esitada avaldajale tutvumiseks dokumendid (kaasomanike kokkulepped, üldkoosoleku protokollid), mis andsid juhatusele õiguse paigaldada elamule plekk-katus ja võtta selleks laenu AS-lt SEB Pank; 4) jäeti rahuldamata avaldaja avaldus puudutatud isiku vastu võimaldada avaldajal tutvuda õhksoojuspumpade paigaldamiseks antud kaasomanike kokkulepete, ehituslubade ja kasutuslubadega; 5) jäeti läbi vaatamata avaldaja avaldus puudutatud isiku vastu välja nõuda korteriühistu juhatuselt korteri 22 ehitusprojekt, kaasomanike kokkulepe ja ehitusluba selle kohta, et korter 22 omanik võis muuta korteris kasutusotstarvet ja rajada vannitoa asemele sauna ning ehitada WC teise kohta; 6) jäeti menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda või poolte endi kanda.
46.Hagita menetluses on kohtul TsMS § 198 lg 1 p 2 ja § 477 alusel kohustus kaasata menetlusse kõik asjast puudutatud isikud ja selgitada välja kõigi seisukohad. Käesolevasse menetlusse ei ole kaasatud puudutatud isikutena korteriomanikke, kes on keskküttest eraldanud, et kohtul oleks võimalik neilt välja nõuda dokumendid ja asjaolud, mis tõestavad sellisele küttesüsteemile ülemineku aega ja seaduspärasust. Teised korteriomanikud tuleb kaasata menetlusse selleks, et selgust saada, millised dokumendid eksisteerivad EH käes ja millised teiste korteriomanike käes. Kui kohus jätab eeltoodu välja selgitamata, siis jääb selgusetuks, kas avaldaja õigusi on rikutud ja mil määral ja kas avaldajal on õigus avaldust kohtusse esitada, millega palub elamus taastada projektijärgne olukord ja lõpetada ebaseaduslik ehitustegevus.
47.Ekslik on maakohtu järeldus, et avaldaja on tagasi võtnud avalduse p-i 7.3 tervikuna. Avaldaja võttis avalduse p-i 7.3 tagasi osas, mis puudutab korterites 20 ja 22 välja ehitatud lisakanalisatsiooni, mis on ühendatud kaasomandis oleva kanalisatsioonitorustikuga. Kohus oleks pidanud aru saama, et avaldaja tahe avaldust tagasi võtta oli kanalisatsiooni puudutavas osas, mitte korter 22 sauna osas. Avaldaja mõtles terviku all seda osa, mis puudutab kanalisatsiooni väljaehitamist. Kuivõrd maakohus ei ole korterisse 22 ehitatud sauna küsimust arutanud, siis tuleb antud küsimuses asi saata tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
48.Avaldaja ei ole pahauskselt kohtusse pöördunud. Avaldaja teabenõuet ei ole siiamaani rahuldatud. Avaldaja on kohtule põhjendanud, miks ta leiab, et avalduses toodud
dokumendid peavad olema ühistu käes ja avaldajal on õigus nendega tutvuda. Elektriküttele üleminek, kaminate- ja korstna-, õhksoojuspumpade paigaldamine võib olla ebaseaduslik ehitustegevus. Avaldaja pöördus kohtusse, kuna seadus võimaldab seda, kui ühistu ei esita avaldajale vabatahtlikult dokumente või annab mittesisulisi selgitusi teabenõudele ja eksitab avaldajat.
49.Korteriühistu ei ole avaldajale tutvumiseks esitanud korteritesse 13, 15, 17 korstna ja kaminate paigaldamisega seoses kaasomanike kokkuleppeid, ehitusprojekte, ehituslube ja kasutuslube. Samuti ei ole ühistu selgitanud, miks tal selliseid dokumente vaja ei ole. Avaldaja soovibki näha dokumenti majaelanike nõusolekutega. Avaldaja märgib, et ehitusluba kamina paigaldamiseks anti korterile 13, aga Päästeameti andmetel on ka korterites 15 ja 17 kaminad ja nende paigaldamiseks ei ole esitatud kaasomanike kokkuleppeid/nõusolekuid, ehitus-ja kasutuslube. Avaldaja avalduse rahuldamiseks ei ole piisavad kellegi väited, et kaasomanike kokkulepped on olemas, avaldaja soovib selliste dokumentidega tutvuda.
50.Avaldaja ei ole loobunud ega keeldunud dokumentidega tutvumisest. Ühistu on väitnud, et korteriühistu liikmete nõusolek 24 allkirjaga on olemas EH käes ja avaldaja võib sellega tutvuda, kuid kus ja millal, on jätnud mainimata. Ühistu on avaldaja kutsunud visiidile, mitte dokumentatsiooniga tutvuma. Avaldaja ei ole aru saanud visiidi mõttest. Ühistu ei ole selgitanud, et visiidi käigus tutvutakse dokumentidega. Maakohus on jõudnud ekslikult arvamusele, et avaldajal ei ole õigust enam tutvuda EH käes olevate kaasomanike nõusolekutega.
51.Ühistu 18.08.2018 e-kirjast ei ole aru saada, mida avaldajale varasemalt vastati ja kuidas sellest aru saada. Mitte ükski ringkäik elamus ei asenda avaldaja poolt nõutud dokumente. See, et avaldaja soovib dokumentidega tutvuda e-posti teel, ei ole dokumentidega tutvumise loobumise aluseks.
52.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et avaldaja peab ümber lükkama ühistu väiteid, et korterisse 18 on paigaldatud tahkeküttesüsteem (kamin, korsten) enne 1997. a. Ühistu ei ole tõendanud, et korterisse 18 paigaldatud kamin ja korsten on sinna paigaldatud enne 2001. a. Kohus on jätnud välja selgitama asjaolud, millal keegi eraldus keskküttest.
53.Avaldaja ei nõustu maakohtu selgitustega ja järeldustega, et avalduse p-i 7.2 osas. Ilmselt eemaldati keskkütteradiaatorid ja püstakud pärast 15.03.2001, mil korteritesse 13, 15 ja 17 lubati ehitada ühine korsten ja korterisse 13 paigaldada ka kamin. Seega peab olema ühistul olemas keskküttesüsteemi lõhkumiseks dokumentatsioon ja kaminate ja korstna paigaldamise dokumentatsioon. Mis puutub kortereid 8, 9, 11, 14, 16, 20, 21 ja 22, siis nendes korterites on küll keskküttesüsteemi püstikud, kuid puuduvad radiaatorid, mis on keskküttesüsteemi oluline osa. Kohtu väide, et korterid 20 ja 22 on taastanud keskkütte korterites, ei vasta tõele, sest korterites puuduvad keskkütteradiaatorid, mis on oluline kesküttesüsteemi osa ja kütmine toimub õhksoojuspumpade ja elektriradiaatoritega.
54.Maakohus viitab, et tsiviilasjas nr 2-16-8334 tehtud kohtulahendi p-s 24 on märgitud, et „2011 aasta üldkoosoleku otsus, millega osadele korteritele määrati soojusenergia tasumise eest määraks 0% ei ole säilinud. 0% määrati seetõttu, et kortereid ei läbi keskküttetorustik“. Seega võib järeldada, et tegelikult toimus keskküttest eraldumine alates 2009 – 2011. a. Avaldajat ei rahulda see, et oli 2011. a. üldkoosoleku otsus, aga see läks kaotsi vähem kui kümme aastat tagasi. Korteriühistul on kohustus säilitada kõiki dokumente.
55.30.01.2019 avalduse täienduse p-i 1 osas märgib avaldaja, et majandusaasta aruanne ei asenda üldkoosoleku protokolle, projekte, ehituslube, kasutuslube, vajalikke kaasomanike nõusolekuid ning ei tee ehitustegevust ja laenu võtmist seaduslikuks. Lisaks ei ole avaldaja nõustunud majandusaasta aruannetega. Ühistu on 10.11.2018
erakorralise üldkoosoleku otsusega võtnud vastu otsuse, millega ühistu liikmed on nõus, et võeti laenu ja renoveeriti katus. Tsiviilasjas nr 2-19-2179 esitas avaldaja avalduse 10.11.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühiseks tunnistamiseks.
56.30.01.2019 avalduse täienduse p-i 2 osas märgib avaldaja, et talle ei ole esitatud üldkoosoleku protokolle, kaasomanike nõusolekuid, projekte, ehituslube, kasutuslube õhksoojuspumpade paigaldamiseks elamu külge. Ühistu ei ole kordagi pidanud põhjendama, miks ei ole ühistul mingeid dokumente vaja, aga kohus ei rahuldanud ikkagi avaldaja avaldust ega põhjendanud seda.
57.Avaldaja palub jätta menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg 1 teisest lausest korteriühistu kanda. Avaldaja ei ole pahauskselt kohtusse pöördunud, vaid ühistu juhatus hoiab kõrvale avaldajale korrektsete selgituste andmisest ja dokumentidega tutvustamise kohustusest. Ligi 3000 euro suuruste õigusabikulude määramine seab avaldaja ja tema pere (sh kaks alaealist last) äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Avaldaja palub jätta menetluskulud alternatiivselt poolte endi kanda. Ebaõiglane oleks jätta menetluskulud avaldaja kanda tagasivõetud avalduste eest, sest avaldaja on jõudnud selleni põhjusel, et ühistu on protsessi käigus andud avaldajale rahuldavad vastused, nii elektripaigaldise osas, kui ka projektivälise kanalisatsiooni väljaehitamise osas. Ühistu advokaat on pigem olnud menetluses kui ühistu suhtekorraldaja ehk siis selgitanud ühistule pidevalt tema kohustusi ühistu juhtimisel. Seega ei pea avaldaja sellist laadi kulu kinni maksma. Samuti ei ole käesolev menetlus sedavõrd keeruline, et peaks kaasama menetlusse advokaadi, sest kohtul endal laskub uurimis- ja selgitamiskohustus. Lisaks leiab Riigikohus, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses.
58.Avaldaja palub ringkonnakohtul taandada maakohtu kohtuniku. Taandamise aluseks on TsMS § 23 p 7. Terve menetluse käigus, ei ole kohtunik endast usaldusväärse kohtuniku muljet jätnud, pigem on tema otsused ja hoiak suunatud avaldaja vastu, mida näitab korduvate kohtumääruste põhjendamatu väljastamine. Kohtunikul on eelarvamused avaldaja suhtes, mida on ka kohtunik väljendanud tsiviilasjades nr 2-16-8334 ja 2-182904. Antud tsiviilasjades on kohtunik istungil solvanud avaldajat poolte juuresolekul. Kohtunik eelistab alati vastaspoolt avaldajale. Kohtunik on ründav ja ei soovi näha seda poolt, mis räägib avaldaja kasuks. Kõik tähtajad, mis avaldajale antakse, kohtule millegi esitamiseks, on lühemad, kui puudutatud isikule antud tähtajad. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole vaja kontrollida advokaadi Ene Ahase volitusi, vaid lihtsalt teatab, et see ei ole asjakohane. Toimiku materjalid viitavad emotsionaalsele ja erapoolikule kohtumenetlusele. Menetluse edasine käik
59.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
60.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
61.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
62.02.09.2018 avalduse p-i 7.3 tagasivõtmise osas märgib ringkonnakohus, et 26.02.2019 istungi protokollist nähtub, et kohtuniku küsimuse peale, kas avaldaja võtab tervikuna tagasi p-i 7.3, vastab avaldaja jaatavalt (vt istungi protokoll, salvestise kellaaeg 12:52:23; tl 185, II kd). Seega on ebaõige avaldaja seisukoht, et ta ei ole p-i 7.3 terviklikult tagasi võtnud. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohus oleks pidanud istungil avaldajast aru saama selliselt, et „avaldaja mõtles terviku all seda osa, mis puudutab kanalisatsiooni välja ehitamist“.
63.KrtS § 45 lg 3 järgi võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
64.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et KrtS § 45 lg 3 kohaldamise vältimatu eeldus on see, et juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest. Käesoleval juhul sellist olukorda aga ei ole esinenud. Ühistu on andnud avaldajale võimaluse tutvuda dokumentidega ja saada teavet, mis ühistul olemas on. Asjaolu, et avaldaja talle antud teabega nõustunud ei ole, ei anna alust avalduse rahuldamiseks.
65.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ühistu on avaldajale andnud 02.09.2018 avalduse p-des 7.1 ja 7.2 nõutud teavet. Korteriühistu on esitanud vastuse avaldaja päringutele 04.12.2017 (tl 121, I kd) ja 15.01.2017 (tl 165-166, I kd). Ka avaldaja ise on 10.01.2017 e-kirjas (tl 156, 158-161, I kd) ja 19.01.2017 e-kirjas (tl 165-166, I kd) välja toonud, et tema pöördumistele on vastatud. Lisaks on kohus avaldaja nõude 7.2 osas viidanud, et osaliselt pidi vastav teave olema avaldajal olemas tulenevalt tsiviilasja nr 2-16-8334 menetluses avaldatust. Kaasomanike kokkuleppega tutvumiseks on avaldajale võimalus antud 15.01.2017 e-kirjas (tl 166, I kd), kus on selgitatud, et ühistu liikmete nõusoleku koopia on EH-l ning et avaldajal on võimalik sellega tutvuda. Ebaõige on avaldaja seisukoht, et ühistu peab talle dokumendi ühistu liikmete nõusolekuga edastama e-postile. Avaldaja ei saa nõuda dokumentide koopiaid ega seda, et kohus kohustaks juhatust saatma dokumente avaldajale e-postiga (RKTKm nr 2-163492, p 14.4). Kui avaldajal on tõesti huvi dokumentidega tutvumiseks, oleks heas usus tegutsev korteriomanik täpsustanud omal algatusel ka kohtumise aja ja koha. Avaldaja on ise jäänud ühistult teabe saamisel passiivseks ning ühistu on teinud kõik võimaliku teabe edastamiseks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et ühistu on oma teabe andmise kohustuse kohaselt täitnud ning seega on avaldaja 08.08.2018 taotlusele põhjendatult vastanud, et avaldajale on juba varasemalt korduvalt vastatud.
66.Avaldaja hinnangul on ebaõige maakohtu seisukoht, et avaldaja peab ümber lükkama ühistu väiteid, et korterisse 18 on paigaldatud tahkeküttesüsteem (kamin, korsten) enne 1997. aastat. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kuivõrd ühistu on tuginenud sellele, et kamin ja korsten paigaldati enne ühistu asutamist ning seega puuduvad ühistul vastavad dokumendid, siis peab avaldaja, kes soovib teavet korterisse 18 kamina ja korstna paigaldamise kohta, tõendama vastupidist. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu (RKTKm nr 2-16-3492, p 14.2). Ringkonnakohus märgib, et ühistu saab anda sellist teavet, mis tal on. Avaldaja ei ole tõendatud, et ühistul oleks olemas vastav informatsioon või teave, mida avaldaja nõuab.
67.30.01.2019 avalduse täienduse p 1 nõude osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et avaldajale on nõutud dokumendid ja informatsioon teatavaks tehtud juba 2014. a. ja 2015. a. Vastav info pidi avaldaja teatavaks saama 30.04.2014 üldkoosolekul (tl 11614
117, II kd, vt p 4), 03.06.2014 e-kirjast (tl 133-134, II kd) ja 30.05.2015 e-kirjast (tl 135147, II kd). Lisaks kinnitavad avaldaja 10.06.2015 ja 11.06.2015 e-kirjad, et avaldajani oli jõudnud vastav informatsioon. Asjaolu, milliseid avaldusi on kaebaja tsiviilasjas nr 2-19-2179 esitanud, ei mõjuta käesoleva asja lahendust.
68.30.01.2019 avalduse täienduse p 2 nõude osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et avaldajale on vastav info antud 04.01.2017 e-kirjaga (II kd, tl 165-166) ja 15.01.2017 e-kirjaga (I kd, tl 165-166). 10.01.2017 e-kirjas teatab avaldaja, et info on temani jõudnud (I kd, tl 160). Ringkonnakohus nõustub, et ühistu poolt pakutud võimalus dokumentidega vahetuks tutvumiseks kui ka info andmiseks kohapeal erinevates korterites tehtud töödega, oli mõistlik ja ammendav vastus, et anda avaldajale teavet, mille saamiseks avaldaja ühistu poole pöördus.
69.Ebaõige on avaldaja seisukoht, et maakohus oleks puudutatud isikutena pidanud menetlusse kaasama ka teised korteriomanikud. KrtS § 45 lg 3 järgi ei saa nõuda teabe andmist teistelt korteriomanikelt, seega ei ole põhjendatud ka teiste korteriomanike menetlusse kaasamine. Lisaks ei ole käesoleva menetluse eesmärgiks välja selgitada, millal keegi keskküttest eraldus ning millised dokumendid on ühistu ja millised teiste korteriomanike käes.
70.Avaldaja palub ringkonnakohtul taandada maakohtu kohtuniku. Ringkonnakohus märgib, et kui alama astme kohtus on esitatud kohtuniku vastu taandamisavaldus TsMS § 23 p 7 alusel ja kohus on selle nõuetekohaselt lahendades jätnud rahuldamata, ei ole kõrgema astme kohtul vähemalt üldjuhul alust seda otsustust üle vaadata, kuna tegu on diskretsiooniotsusega (vt RKTKo nr 3-2-1-23-14, p-d 11-13). Praegusel juhul jättis maakohtu esimees 15.10.2018 määrusega avaldaja taotluse kohtuniku taandamiseks rahuldamata. See lahend on nõuetekohaselt põhjendatud ja selles ei ole ületatud diskretsiooni piire.
71.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu jätnud menetluskulud õigesti avaldaja kanda ka osas, milles avaldus jäeti läbi vaatamata, kuivõrd ühistu on 02.09.2018 avalduse pde 7.3, 7.4 ja 30.01.2019 avalduse p-i 3 osas andnud avaldajale infot juba enne kohtusse pöördumist. Asjaolu, et ühistu poolt varasemalt antud teave ei ole avaldajat rahuldanud ning avaldaja on seetõttu kohtusse pöördunud, ei anna alust nüüd avaldaja poolt nõuetest loobumise korral jätta kulusid ühistu kanda. Avaldaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, millest tulenevalt oleks õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus ei ole kindlaks määranud menetluskulude rahalist suurust. Seega on asjakohatud kaebaja väited, mis seonduvad menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisega, ühistu poolt advokaadi kasutamisega ning viitega Riigikohtu praktikale selle kohta, et hagita menetluses hüvitatakse menetluses osalevate isikute menetluskulusid piiratumalt kui hagimenetluses (RKTKm nr 3-2-1-18-11, p 19).
72.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Vastava avalduse esitamisel määrab maakohus menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.