Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1199
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.03.2018 otsuse nr 13-7/00104-21 tühistamiseks ja Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks alustama menetlust 08.08.2012 vastutusotsuse nr 13-7/104-18 kehtetuks tunnistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja XX, volitatud esindaja Vello Luik Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Sirle OravHinno
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.04.2019 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.04.2019 otsus muutmata. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. oktoobril 2019 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-18-1199 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 08.08.2012 vastutusotsusega nr 13-7/104-18 ML Investments Group OÜ (MLIG) juhatuse liikmeid XX ja YY tasuma solidaarselt MLIG maksuvõlg. MTA tuvastas maksuvõla 20.02.2009 maksuotsusega nr 12-5/116. Maksuhaldur leidis maksuotsuses, et OÜ Gillian arvel näidatud tehingut ei ole tegelikult toimunud ning MLIG on deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu 9 000 000 krooni. Kohus lõpetas maksuotsuse peale esitatud kaebuse menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu (haldusasi nr 3-091626). Kohus jättis vastutusotsuse peale esitatud kaebused rahuldamata (haldusasjad nr 3-1365 ja 3-12-2511).
2.XX esitas 16.02.2018 MTA-le taotluse alustada maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg 1 p 2 alusel menetlust MTA 08.08.2012 vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks uute asjaolude ilmnemise tõttu kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjendustel: 1) MLIG omandas 2007. a-l OÜ-lt Gillian mereplatvormide konstrueerimiseks, paigaldamiseks ja opereerimiseks vajaliku äriplaani, oskusteabe ja kontaktid ning OÜ Gillian loobus kokkuleppega nimetatud oskusteabe realiseerimisest saadavast tulust. Üleantud oskusteave hõlmas muuhulgas ka naftaplatvormidel kasutatavat raskenafta omaduste parandamise tehnoloogiat. XX-le on pärast vastutusotsuse tegemist saanud teatavaks tõendid, mis kinnitavad, et OÜ-l Gillian oli oskusteave, mille väärtus on kordades suurem kui OÜ Gillian ja MLIG vahel sõlmitud tehingu väärtus. Nimetatud oskusteabe arendamine on jõudnud faasi, kus oskusteabe omanik saab teenida tulu, mis muudab oskusteabe omandamise nii majanduslikult mõeldavaks kui ka otstarbekaks; 2) MLIG omandas oskusteabe OÜ-lt Gillian, mis on PP-ga seotud äriühing. MTA 20.02.2009 maksuotsuse tõttu ei saanud MLIG majandustegevust jätkata ja omandatud oskusteavet kasutusele võtta. XX-le teadaolevalt jätkas PP samas tehnoloogia arendamist ja on nüüdseks saavutanud selle, et arendatav tehnoloogia võimaldab alustada seadmete tööstuslikku tootmist ja kasutuselevõtmist. XX-le teadaolevalt on nimetatud oskusteabe omandanud OÜ Logos, kes esitas kaebajale M. Gubkini nimelise Vene Riikliku Nafta ja Gaasi Ülikooli teadurite poolt koostatud eksperthinnangu ning pilootseadme katsetuste aruande väljavõtte. Eksperthinnang kinnitab, et nimetatud tehnoloogial ei ole maailmas analooge, tegemist on perspektiivse ja energiaressursisäästliku tehnoloogiaga. Pilootseadme katsetuste aruandest nähtub, et seadme katsetused olid edukad ja see võimaldab kasutada tehnoloogiat suuremahulistes tööstuslikes seadmetes (aastas kuni 100 000 tonni ja rohkem); 3) uute tõendite ja asjaolude arvestamine on vajalik selleks, et kõrvaldada XX õiguste rikkumine, mis seisnes selles, et XX käest vastutusmenetluses teavet ei küsitud.
3.MTA jättis 15.03.2018 otsusega nr 13-7/00104-21 XX 16.02.2018 taotluse rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel: 1) XX soovib tõendada, et OÜ-l Gillian oli oskusteave, mida MLIG-le müüa. Vastutusotsuses ja 20.02.2009 maksuotsuses tuvastas maksuhaldur, et MLIG ei saanud 24.09.2007 sõlmitud koostöölepingu alusel oskusteavet Gillian OÜ-lt. Kui väidetava teenuse sisuks on kontaktide edastamine, saaksid teenuse osutamist usaldusväärselt kinnitada näiteks neid kontakte kajastavad dokumendid. Kui teenuse sisuks on tehnoloogiate või tehniliste lahenduste kohta infomatsiooni edastamine, siis saaksid seda kinnitada vastavaid lahendusi kajastavad joonised,
2(7)
3-18-1199 kirjeldused jms. Ühtki sellesarnast kontrollitavat tõendit ei esitatud. Eluliselt ei ole ka usutav, et 50 000 000 krooni suuruse maksumusega teenus seisnes pelgalt kontaktandmete või tehnoloogilise lahenduse üldise kirjelduse edastamises. Ebausutavust süvendab teenuse eest tasumata jätmine. Nii XX kui ka YY vaidlustasid vastutusotsuse (haldusasjad nr 3-13-65 ja nr 3-12-2511). Kohus nõustus maksuhalduri hinnanguga tehingu mittetoimumise kohta; 2) MTA hinnang OÜ Gillian ja MLIG väidetava tehingu mittetoimumise kohta põhineb tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite kogumil, mitte pelgalt väitel, et OÜ-l Gillian ei olnud teavet, mida müüa. Ainuüksi taotluses toodud hüpotees, et OÜ-l Gillian oli teave, mida müüa, ei tõenda, et OÜ Gillian selle MLIG-le ka müüs. XX esitatud dokumendid ei tõenda, et kõnealune teave oleks OÜ-l Gillian kontrollitaval perioodil, s.o septembris 2007 olemas olnud; 3) MTA koostas vastutusmenetluse käigus XX-le 19.12.2011 korralduse, mida XX ei täitnud ja mille MTA hiljem 10.08.2012 otsusega pärast vastutusmenetluse lõppemist otstarbekuse kaalutlusel kehtetuks tunnistas; 4) kuna XX taotlus alustada menetlust 08.08.2012 vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks uute asjaolude ilmnemise tõttu jääb rahuldamata, ei küsi MTA teavet XX-lt või OÜ-lt Logos; 5) XX ei ole esitanud uusi asjaolusid või tõendeid, mis oleks MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt aluseks vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks.
4.MTA jättis 16.05.2018 vaideotsusega nr 6-1/4070-3 XX 16.04.2018 vaide MTA 15.03.2018 otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) MTA leidis õigesti, et vaide esitaja esitatud 2016. a eksperthinnangut ja 2018. a väljavõtet pilootseadme katsetuste aruandest ei ole põhjust käsitleda MKS § 102 lg 1 p 2 mõistes uute tõenditena, mis annaks alust alustada vastutusotsuse kehtetuks tunnistamise menetlust. Samuti polnud neid tõendeid põhjust käsitleda MKS § 103 lg 1 p-s 2 toodud tagasiulatuva mõjuga asjaoluna, s.o oluliste ja kaalukate tõenditena, mis eeldatavasti oleks muutnud menetluse tulemust. 2016. ja 2018. a-l koostatud dokumendid ei tõenda, et OÜ-l Gillian oli vaide esitajale müüdav teave olemas ka 2007. a septembris (mil kõnealune ostu-müügitehing toimus); 2) ekslik on vaide esitaja väide, et MTA ei ole otsuses XX esitatud tõendeid analüüsinud; 3) menetluse uuendamine ning juba ammu jõustunud haldusaktide muutmine või kehtetuks tunnistamine on erandlik ja saab toimuda ainult oluliste tõendite, millest varem teadlik ei oldud või mida varem olemas ei olnud, esitamisel; 4) teabe nõudmise korralduse, mida XX ei täitnud, kehtetuks tunnistamine vastutusotsuse koostamise järgselt otstarbekuse kaalutlusel ei muutnud varasemat teabe küsimist olematuks; 5) vaide esitaja ei esitanud otsuse peale haldusasjas nr 3-13-65 apellatsioonkaebust. See viitab sellele, et vaide esitaja ei ole ise oma seisukohtade esitamisse ja õiguste kaitsmisesse tõsiselt suhtunud; 6) menetluse uuendamine ärakuulamisõiguse rikkumise argumendil tähendanuks käesolevas asjas samuti juba lõppenud maksuvaidluse kaaluka põhjuseta uuesti avamist.
5.XX esitas 18.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles MTA 15.03.2018 otsuse nr 13-7/00104-21 tühistamist ning MTA kohustamist alustama menetlust 08.08.2012 vastutusotsuse nr 13-7/104-18 kehtetuks tunnistamiseks kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) kaebaja saigi esitada ainult fragmentaarset informatsiooni, kuna temale ei ole kättesaadav kogu dokumentatsioon, mis kaasneb tehnoloogia edasiarendamisega. Seetõttu esitaski kaebaja taotluse, et MTA alustaks menetlust ja koguks tõendeid, kas tegemist on sama tehnoloogiaga, kuidas OÜ Logos omandas selle tehnoloogia ja mis on selle tehnoloogia maksumus, et siis otsustada vastutusotsuse tühistamise üle. Samuti teatas kaebaja, et ta soovis ka ise anda teavet, missugune oli see tehnoloogia ja teave, mida tema poolt juhitud äriühing omandas. Kaebaja taotles ka selgituse võtmist OÜ-lt Logos. Ilmselgelt on OÜ-l Logos võimalik esitada täiendavat
3(7)
3-18-1199 infot tehnoloogia väärtuse kohta. Kuna kaebaja ei ole OÜ-ga Logos seotud, puudub kaebajal võimalus OÜ-lt Logos vastavat infot välja nõuda ja seda maksuhaldurile esitada; 2) MTA väide, et esitatud tõendid pole kontrollitavad, on õigusvastane. MTA ei ole teinud (ja väldib võimalust) mingeid menetluslikke jõupingutusi kaebaja esitatud teabe kontrollimiseks; 3) Euroopa Kohtu (EK) otsusest C-8/88 tuleneb üheselt põhimõte, et Euroopa Liidu (EL) õiguse tõhusa rakendamise eest vastutavad lisaks kohtule ka kõik haldusorganid. Kui selgub, et liidu õigust on valesti kohaldatud, peab haldusorgan haldusmenetluse uuendama, et tagada isikutele liidu õigusest tulenevate õiguste kaitse. EK praktikast järeldub, et teatavate tingimuste kokkulangemisel on halduse kohustatud menetluse uuendama; 4) MTA rikkus 15.03.2018 otsusega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-d 6 ja 13 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta) art-d 47 ja 48, samuti MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet ja MKS §-s 13 sätestatud ärakuulamisõigust. Otsus on vastuolus põhiseaduse (PS) §-s 10 sätestatud õigusriigi printsiibiga ja õigusselguse nõudega.
6.Maksu- ja Tolliamet taotleb 07.09.2018 vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) MTA 15.03.2018 otsus on õiguspärane. Vastutusotsuse uuendamise menetluse alustamiseks puudub alus; 2) kaebaja tõendid pärinevad 2016. ja 2018. a-st. Vastutusotsuses olid vaidluse all 2007. a tehingud. Seega ei saa kaebaja dokumendid tõendada 2007. a tehingute toimumist. Kaebaja esitatud tõenditel puudub seos vastutusotsuses toodud tehingutega; 3) kaebajal oli võimalik oma seisukohti esitada vastutusmenetluses ja hiljem kohtumenetluses. Taotlust nüüd esitades on kaebaja jäänud hiljaks; 4) vastutusmenetlus ei ole kriminaalmenetlus.
7.Tallinna Halduskohus jättis 18.04.2019 otsusega XX kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) vaidlus on selle üle, kas maksuhaldur tuvastas MLIG maksuvõla ja tehingute mittetoimumise õigesti. Maksuotsuse kohaselt kajastas MLIG 2007. a septembri käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas OÜ Gillian 30.09.2007 arvet nr 12 summas 59 000 000 krooni, sh käibemaks 9 000 000 krooni. Maksuhaldurile esitatud 24.09.2007 koostöölepingu ja 28.09.2007 üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt andis OÜ Gillian tehingu raames MLIG-le üle „Toornafta ja loodusliku gaasi kaevandamiseks konstrueeritud meremaardlaid projekteerivate ja tootmiseks vajalike ettevõtete ning isikute kontaktid“ ja „Nafta- ja gaasijuhtmete uudse isolatsioonitehnoloogia esialgse kirjelduse ning Vene Föderatsioonis tootmisõigust omava ettevõtte ning selle võtmeisikute kontaktid“. Lisaks kohustus OÜ Gillian lepingu allkirjastamisele järgneva 90 päeva jooksul kasutama kõiki tema valduses olevaid vahendeid ning suhteid selleks, et aidata kaasa sellele, et MLIG saaks eelnimetatud toodete ja tehnoloogiate ainuesindusõiguse Venemaa Föderatsioonis; 2) kaebaja esitas maksuhaldurile venekeelse 2016. a eksperthinnangu, mille koostasid M. Gubkini nimelise Vene Riikliku Nafta ja Gaasi Ülikooli teadurid, ning venekeelse 2018. a väljavõtte pilootseadme katsetuste aruandest, mille koostaja on ebaselge; 3) kaebaja 16.02.2018 taotluses esitatud põhjendused ja nende kinnituseks esitatud dokumendid ei loo menetluse uuendamiseks alust; 4) maksuotsusest ja vastutusotsusest nähtuvalt oli maksuhalduril keeruline tuvastada, mida üldse on OÜ Gillian ja MLIG vahelises tehingus väidetavalt müüdud 59 miljoni krooni eest.
4(7)
3-18-1199 5) kaebaja tõenditest ei ole arusaadav, millise väidetava tehingu osaga need seostuvad ja kuidas need tehingut tagantjärele kinnitavad. Piisav pole kaebaja väide, et 2016. ja 2018. a-l Venemaa Föderatsioonis toimunud kütuse omaduste parandamise uuringud tuginevad samal oskusteabel, mida OÜ Gillian / PP 2007. a-l MLIG-le 59 miljoni kroonise teenuse osana võõrandas; 6) tõendid ei loo piisavat usaldust, et need võiksid puudutada mõnda uuenduslikku nafta- ja gaasijuhtmete isolatsioonitehnoloogiat või raskenafta omaduste parandamise tehnoloogiat. Nn eksperthinnangu näol on tegemist 1,5-lehelise üldsõnalise tekstiga, mis ei ava tehnoloogia olemust. Nn katsetuste aruande puhul on tegemist 16-lehelise dokumendiga, mille mõneleheline tekstiosa räägib diislikütuse (mitte raske nafta) puhastamisest väävlist ning ülejäänud osa moodustavad fotod pealtnäha algelisest laborist. Tõendid ei loo piisavat usaldust, et nende sisuks võiks olla sellise uuendusliku tehnoloogia analüüs, mis seondub MLIG ja OÜ Gillian vahel 2007. a-l väidetavalt toimunud tehinguga ning mille väljaarendamise oskusteave võis maksta 2007. a-l 59 miljoni krooni ja mis võimaldab kümmekond aastat hiljem (ja vahepeal toimunud täiendava arenduse tulemusena) teenida tulevikus kordades suuremat tulu; 7) MTA 08.08.2012 vastutusotsus ei ole praeguse kohtuvaidluse esemeks ning vastutusotsus on jõustunud. Kaebaja hinnang, et Eesti õiguse vastuolu tõttu EL õigusega võidi vastutusotsusega lõppenud maksumenetluses rikkuda tema õigusi, ei ole uus asjaolu või tõend, mis saaks anda aluse menetluse uuendamiseks. Kaebaja ei ole sellele 16.02.2018 taotluses ka selgelt tuginenud. Seega ei ole praeguse kohtuasja lahendamiseks põhjendatud EK-lt eelotsuse taotlemine kaebaja tõstatatud küsimus(t)es.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.XX taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) halduskohus on oma otsusega ebaõigesti kohaldanud EIÕK-d, hartat ja PS-i; 2) MTA-l oli uuendamise taotluse lahendamisel kohustus koguda tõendid, mis kaebajale ei olnud kättesaadavad (vt ka EK 12.06.1990 otsus asjas C-8/88); 3) halduskohus on alusetult jätnud taotlemata eelotsuse Euroopa Liidu Kohtult. Eestis läbiviidav maksumenetlus ja vastutusmenetlus on oma iseloomult kriminaalse iseloomuga, mille käigus oleks tulnud tagada kaebaja kaitseõigus; 4) kuna vastutusmenetlusest alates kuni tänase päevani pole võimaldatud apellandile menetlust, milles oleks tagatud piisavad, tõhusad ja euroopalikud õigusgarantiid, soovib apellant, et ringkonnakohus taotleks Euroopa Kohtult eelotsust.
9.MTA taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega; 2) apellant leidis ekslikult, et MTA ja halduskohus ei soovinud täiendavaid tõendeid koguda. MTA ja halduskohus põhjendasid, miks puudus alus menetluse uuendamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks; 3) apellandi hinnang, et Eesti õiguse vastuolu tõttu võidi vastutusotsusega lõppenud maksumenetluses rikkuda tema õigusi, ei ole uus asjaolu või tõend, mis saaks anda aluse menetluse uuendamiseks; 4) eelotsuse küsimiseks puudub vajadus. Maksumenetlus ja vastutusmenetlus ei ole iseloomult kriminaalse iseloomuga. Kaebaja sai oma õigusi kaitsta vastutusmenetluses.
5(7)
3-18-1199
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas MKS § 102 lg 1 p-st 2 tulenevad alused vastutusmenetluse uuendamiseks on täidetud. Vaidlust pole järgmiste asjaolude üle: 1) 08.08.2012 vastutusotsusega tuvastati, et OÜ Gillian arvel näidatud tehingut ei ole tegelikult toimunud. MLIG juhatuse liiget XX kohustati tasuma solidaarselt MLIG maksuvõlg 573 880,84 eurot; 2) halduskohus jättis vastutusotsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata (haldusasi nr 3-13-65); 3) kaebaja esitas vastutusmenetluse uuendamise taotluse juurde väidetevalt 2007. a toimunud tehingu tõendamiseks 2016. a eksperthinnangu ja 2018. a väljavõtte pilootseadme katsetuste aruandest.
11.Nii MTA kui ka halduskohus on seisukohal, et vastutusmenetluse uuendamiseks ei anna alust 2007. a väidetavalt toimunud tehingu kinnitamiseks esitatud 2016. a eksperthinnang, 2018. a väljavõte pilootseadme katsetuste aruandest ning samuti ei ole uue tõendi, asjaolu või sündmusena käsitatav kaebaja hinnang, et Eesti õigus on vastuolus liidu õigusega.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4).
13.Maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest (MKS § 102 lg 1 p 2). Uue asjaolu või tõendi tahtlikult või hooletusest esitamata jätmist käsitatakse kaasaaitamiskohustuse rikkumisena (Riigikohtu 14.11.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-47-07, p 12). Kohtupraktika kohaselt on MKS § 102 lg 1 p 2 kohaldatav ka vastutusotsusele (Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2013 otsus asjas nr 3-11-2342 , p 13).
14.Halduskohtu jõustunud otsusest asjas nr 3-13-65 järeldub, et kaebaja rikkus teadlikult kohustust korraldada äriühingu käibemaksuarvestust ja esitas sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tahtlikult võltsarve. Kaebajal, keda esindas kohtumenetluses advokaat, olid kohtumenetluses kõik võimalused maksuhalduri seisukohtade ümberlükkamiseks, sh võimalus endale negatiivne otsus edasi kaevata. Edasikaebe käigus oleks saanud kaebaja vaidlustada mh seda, et tehingute mittetoimumise tuvastamisel on rikutud menetlusnorme või tõendeid valesti hinnatud. Vastutusmenetluse uuendamiseks ei anna alust 2007. a-l väidetavalt toimunud tehingu kinnitamiseks esitatud 2016. a eksperthinnang ning 2018. a väljavõte pilootseadme katsetuste aruandest. Väidetavad tõendid 2007. a-l toimunud tehingute kohta tekkisid alles 2016. ja 2018. a-l. Tegemist ei ole asjaolu või tõendi hilisema teatavaks saamisega MKS § 102 lg 1 p 2 mõttes, sest seda ei esinenud vastutusotsuse tegemise ajal (vt ka Riigikohtu 26.01.2017 otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-16, p 23). Ka sisu osas ei anna nn eksperthinnang ja katsetuste aruanne alust arvata, et OÜ Gilian ja MLIG vahel väidetud tehing (tehingu sisu kohta vt käesolev otsus, p 7 alap 1) 2007. a-l toimus ja selle eest tasuti 59 000 000 krooni. Kaebaja väide, et Eesti õigus on vastuolus liidu õigusega ja vastutusotsusega võidi rikkuda tema õigusi, ei ole uus tõend ega asjaolu MKS § 102 lg 1 p 2 mõttes. Tegemist on õigusliku väitega, mida kaebajal oli võimalik esitada maksuhalduri tegevust vaidlustades, sh kohtuotsuse peale apellatsioon- või kassatsioonkaebust esitades.
6(7)
3-18-1199 Kuna menetluse uuendamise alust ei esine, ei pidanud MTA taotluse rahuldamata jätmist rohkem põhjendama (vt Riigikohtu 11.06.2019 otsus haldusasjas nr 3-16-781, p 17-17.2 ) ega kaebaja poolt soovitud toiminguid teostama.
15.Apellant taotleb apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist järgmises sõnastuses: „Kas Euroopa Nõukogu direktiivi 2006/112 EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ning nõuab maksukohustuslaselt maksuhaldurile täiendavate tõendite esitamist), prevaleerib maksukohustuslase ja tema esindaja õiguse üle osaleda paralleelmenetluses või kriminaalse iseloomuga haldusmenetluses kaitsja osavõtul, või tuleb isiku õigust Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/13EL ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 48 tuginedes nõuda kaitsja osavõttu paralleelmenetluse või süüstava olemusega menetluse esimesest etapist siiski pidada esmatähtsaks õigustagatiseks.“ Euroopa Kohtult saab eelotsust küsida, kui menetletava asja lahendamise tulemus sõltub sellest, kuidas tõlgendada Euroopa Liidu õigusakte, või tekib kahtlus nende aktide kehtivuses (Riigikohtu 22.02.2016 otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p 165). Praegusel juhul pole tegemist ühe ega teise eelmainitud olukorraga. Kaebajal olid kõik võimalused esitada oma õiguslikud väited halduskohtule haldusasjas nr 3-13-65. Praeguse vaidluse esemeks on küsimus, kas kaebaja esitatud tõend asjaolu kohta lõi põhjendatud kahtluse selle kohta, et tehingu mittetoimumine oli valesti tuvastatud. Viidatud küsimus tuleb lahendada maksukorralduse seaduse, mitte liidu õiguse alusel.
16.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
17.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotle.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.