Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

3-18-1199 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MTA jättis 15.03.2018 otsusega nr 13-7/00104-21 M.L. 16.02.2018 taotluse rahuldamata.

1) M.L. soovib tõendada, et OÜ-l Gillian oli oskusteave, mida MLIG-le müüa. Vastutusotsuses ja 20.02.2009 maksuotsuses tuvastas maksuhaldur, et MLIG ei saanud 24.09.2007 sõlmitud koostöölepingu alusel oskusteavet Gillian OÜ-lt. Kui väidetava teenuse sisuks on kontaktide edastamine, saaksid teenuse osutamist usaldusväärselt kinnitada näiteks neid kontakte kajastavad dokumendid. Kui teenuse sisuks on tehnoloogiate või tehniliste

al 27.04.2010 Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ, 15.10.2014 registrist kustutatud Maksuotsusele esitatud kaebuse osas lõpetas kohus asja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu (haldusasi nr 3-09-1626) ning vastutusotsusele esitatud kaebused jättis kohus rahuldamata (haldusasjad nr 3-13-65 ja 3-12-2511)

2(9)

3-18-1199 lahenduste kohta infomatsiooni edastamine, siis saaksid seda kinnitada vastavaid lahendusi kajastavad joonised, kirjeldused jms. Ühtki sellesarnast kontrollitavat tõendit ei esitatud. Eluliselt ei ole ka usutav, et 50 000 000 krooni suuruse maksumusega teenus seisnes pelgalt kontaktandmete või tehnoloogilise lahenduse üldise kirjelduse edastamises. Seda ebausutavust süvendab teenuse eest tasumata jätmine. Vastutusotsus vaidlustati nii M.L. poolt (haldusasi nr 3-13-65) kui ka M. V. poolt (haldusasi nr 3-12-2511). Mõlemas haldusasjas nõustus kohus maksuhalduri hinnanguga tehingu mittetoimumise kohta ning nõustus maksuhalduri põhjendustega. 2) Eelnevast järeldub, et maksuhalduri hinnang OÜ Gillian ja MLIG väidetava tehingu mittetoimumise kohta põhineb tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite kogumil, mitte pelgalt väitel, et OÜ-l Gillian ei olnud teavet, mida müüa. Ainuüksi taotluses toodud hüpotees, et OÜ-l Gillian oli teave, mida müüa, ei tõenda, et OÜ Gillian selle MLIG-le ka müüs. Lisaks ei tõenda M.L. esitatud dokumendid, et kõnealune teave oleks OÜ-l Gillian kontrollitaval perioodil, s.o septembris 2007 olemas olnud. 3) Maksuhaldur koostas vastutusmenetluse käigus M.L.le 19.12.2011 korralduse, mida M.L. ei täitnud ja mille maksuhaldur hiljem 10.08.2012 otsusega kehtetuks tunnistas. Maksuhaldur tegi seda pärast vastutusmenetluse lõppemist ja eelkõige otstarbekuse põhjendusel. Haldusasjas nr 3-12-752 tehtud 23.08.2012 kohtumäärusega lõpetas kohus korraldust puudutava kohtumenetluse, kusjuures kohus jättis rahuldamata haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõude. Seega on väär väide, et M.L.lt vastutusmenetluse kestel teabe küsimata jätmisega rikuti M.L. õiguseid. 4) Kuivõrd eelnevast tulenevalt jääb rahuldamata M.L. taotlus alustada menetlust 08.08.2012 vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks uute asjaolude ilmnemise tõttu, ei vii maksuhaldur läbi ka M.L. poolt taotletud menetlustoiminguid nagu M.L.lt või OÜ-lt Logos teabe küsimine. M.L. ei ole esitanud uusi asjaolusid või tõendeid, mis oleks MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt aluseks vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks.

3-18-1199 vorm (muu hulgas paistab nt katsetuste käigus kasutatud laborisisustus olevat aruande fotode järgi suhteliselt algeline või aegunud) kuidagi selles, et 59 000 000 krooni suurune tehinguhind oleks eluliselt usutav (rääkimata vaide esitaja väidetud kordades suuremast tegelikust väärtusest). Nn ekspertarvamus aga ei olegi tegelikult ekspertavamus, vaid pelgalt 1,5 lk pikkune lühikokkuvõte või lõppjäreldus mingist maksuhalduri poolt mittekontrollitavast nn raskete naftasortide omaduste parendamise projektist. Teiseks on maksuhaldur otsuses põhjendatult osundanud, et need 2016. ja 2018. a koostatud dokumendid ei tõenda kuidagi seda, et OÜ-l Gillian oli vaide esitajale müüdav teave olemas ka 2007. a septembris (mil kõnealune ostu-müügitehing toimus). Nii MLIG kui OÜ Gillian on tänaseks oma tegevuse lõpetanud (kustutatud äriregistrist vastavalt 15.10.2014 ja 05.09.2016). Jääb ka arusaamatuks, et kui OÜ Gillian oskusteabe ja tehnoloogia MLIG-le maha müüs (ehk tehing päriselt toimus), siis kuidas ja miks müüja OÜ Gillian juhatuse liige ja osanik R. P. sama tehnoloogia arendamisega ikka edasi tegeles või kuidas sai ta selle hoopis kolmandale isikule (OÜ-le Logos) müüa. 2) Vaide esitaja etteheide, et maksuhalduri õigusvastase tegevuse tõttu ei saanud MLIG OÜ-lt Gillian omandatud oskusteavet ja tehnoloogiat edasi arendada, jääb arusaamatuks. Maksuhalduri haldusaktid on muu hulgas läbinud kohtuliku kontrolli ning kuna need jäeti kohtute poolt jõusse, ei saa neid ja neis tehtud järeldusi (sh et tehingut tegelikult ei toimunud) ehk maksuhalduri tegevust õigusvastaseks pidada. 3) Ekslik on vaide esitaja väide, et MTA ei ole otsuses M.L. esitatud tõendeid analüüsinud. MTA on seda siiski teinud ning just selle tagajärjel jõudnud seisukohale, et need tõendid ei anna alust menetluse uuendamiseks. Ebamõistlik oleks tõlgendada menetluse uuendamise sätteid selliselt, et maksuhaldur peab kõik tõendid, mille isik esitab aastaid peale kontrollimenetluste lõppemist ja vastavate haldusaktide jõustumist (või mis on, nagu praegusel juhul, koostatud ca kümme aastat peale vaidlusaluste tehingute toimumist), igal juhul n.ö kriitikavabalt vastu võtma ning hakkama ka ilmselgelt perspektiivituid menetlusi uuendama, et alles peale menetluse lõppu öelda, et haldusaktide kehtetuks tunnistamiseks polnud siiski põhjust. Menetluse uuendamine ning juba ammu jõustunud haldusaktide muutmine või kehtetuks tunnistamine on erandlik ja harv menetlus, mis saab toimuda ainult oluliste tõendite, millest varem teadlik ei oldud või mida varem olemas ei olnud, esitamisel. Vaide esitaja esitatud uued dokumendid maksu- ja vastutusotsuse jõustumisega saavutatud õigusrahu ja õiguskindlust üles ei kaalu ning kahtlust, et maksuhalduri või kohtumenetluste lõppresultaadid ei oleks õiged, ei tekita. Menetluse uuendamine esitatud dokumentide (mis sarnanevad juba varasemates menetlustes esitatud fragmentaarsete ja umbmääraste infokildudega) pinnalt tähendanuks käesolevas asjas juba lõppenud maksuvaidluse kaaluka põhjuseta taasavamist. 4) Vastutusmenetluse käik viitab sellele, et vaide esitaja on ärakuulamisõiguse kasutamisest loobunud ning ei soovinud tegelikult asjas mingeid seletusi anda ega tõendeid esitada. Kui isik korrektse maksustamise huvides nõutud dokumente ei esita, siis võtab ta endale ise riski, et tema poolt tõendamisele kuuluvad asjaolud jäävad tõendama. Teabe nõudmise korralduse kehtetuks tunnistamine vastutusotsuse koostamise järgselt otstarbekuse kaalutlusel ei muutnud varasemat teabe küsimist olematuks. Asjakohatu on vaide esitaja osundus Justiitsministeeriumi 2009. a riigivastutuse seaduse muutmisvajaduse analüüsile, millest vaide esitaja järeldab, et MTA ei saanud perspektiivituse ja/või otstarbekuse kaalutlusel oma korraldust kehtetuks tunnistada. Tähelepanuväärne on seegi, et haldusasjas nr 3-13-65 enda suhtes negatiivset kohtulahendit saades (halduskohus jättis vastutusotsuse tühistamise kaebuse rahuldamata) ei esitanud vaide esitaja apellatsioonkaebust, mis viitab samuti sellele, et vaide esitaja ei ole ise oma seisukohtade 4(9)

3-18-1199 esitamisse ja õiguste kaitsmisesse tõsiselt suhtunud või vähemalt ei ole ta selles küsimuses järjekindel olnud, ning lõpuks kaudselt ka sellele, et ju siis kõnealust tehingut MLIG ja OÜ Gillian vahel ei toimunudki ja juhatuse liikmed esitasid MLIG deklaratsioonides valeandmeid. Veelgi enam – mh väidetavale varasemale ärakuulamisõiguse rikkumisele tuginev uute tõendite vastuvõtmise ja hindamise taotlus ei ole käesolevas asjas tegelikult ka eriti loogiline, sest isegi kui maksuhaldur 2011-2012 hüpoteetiliselt vaide esitaja ärakuulamisõiguse tagamise kohustust rikkunuks, ei saanuks ta toona toimunud vastutusmenetluses uusi tõendeid nagunii arvesse võtta (need on koostatud 2016-2018). Pealegi tulnuks vaide esitajal juhul, kui tema hinnangul oli maksuhaldur vastutusmenetluse käigus ärakuulamisõigust rikkunud ja see võis kaasa tuua ebaõige vastutusotsuse tegemise, sel teemal vaielda juba halduskohtumenetluses. Haldusasjas nr 3-13-65 tehtud kohtuotsusest ei nähtu, et vaide esitaja oleks siis ärakuulamisõiguse rikkumise küsimuse tõstatanud. Menetluse uuendamine ärakuulamisõiguse rikkumise argumendil tähendanuks käesolevas asjas samuti juba lõppenud maksuvaidluse kaaluka põhjuseta uuesti avamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5(9)

3-18-1199 kokkulangemisel tõuseb siiski halduse kohustus uuendada haldusmenetlus ka lõplikuks muutunud haldusaktide puhul. 5) Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et maksuhaldur on oma 15.03.2018 otsusega rikkunud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-te 6 ja 13 ning EL põhiõiguste harta art-te 47 ja 48 sätteid, samuti MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet ja MKS §-s 13 sätestatud ärakuulamisõigust. Samuti on otsus vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 10 sätestatud õigusriigi printsiibiga ja õigusselguse nõudega.

Maksu- ja Tolliamet palub 07.09.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) MTA 15.03.2018 otsus on õiguspärane ning selle tegemise ajal puudus ja puudub ka hetkel alus alustada vastutusotsuse uuendamise menetlust ning vastutusotsus kehtetuks tunnistada või tühistada. MTA on analüüsinud 15.03.2018 otsuses ja vaideotsuses põhjalikult kaebaja 16.02.2018 taotluses ja vaides esitatud väiteid ning jääb neis toodud põhjenduste ja seisukohtade juurde. 2) Kaebusest nähtuvalt üritab kaebaja vaidlustada üksikuid vaideotsuses sisalduvaid väiteid, arvestamata vaideotsuses ja 15.03.2018 otsuses toodu kui tervikuga. MKS § 102 lg 1 p 2 alusel vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks või vastava menetluse alustamiseks ei piisa ainuüksi ühe väite kahtluse alla seadmisest, vaid esitatavad tõendid peaksid kummutama tõendite kogumi tervikuna (ehk muutma vastutusmenetluse lõppresultaati). Selliseid tõendeid kaebaja esitanud ei ole ega ole suutnud tekitada ka põhjendatud kahtlust, et need võiksid eksisteerida OÜ-l Logos või R. P. Kaebaja tõendid on 2016. ja 2018. a-test, kuid 08.08.2012 vastutusotsuses olid vaidluse all 2007. a tehingud. Seega ei saa vastavad dokumendid 2007. a tehingute toimumist tõendada. Samuti ei nähtu kaebaja poolt esitatud tõenditest seost vastutusotsuses toodud tehingutega. Sama on toodud ka 15.03.2018 otsuses ja vaideotsuses. Kaebaja ei ole suutnud seega MTA väiteid ümber lükata ning puudub põhjus 15.03.2018 otsuse tühistamiseks. 3) Ka ei nähtu, et kaebaja poolt võimalik antav suuline teave võiks vastutusotsuse lõppresultaati mõjutada. Lisaks ei saa kaebaja poolt antav suuline teave olla aluseks MKS § 102 lg 1 p 2 alusel vastutusotsuse kehtetuks tunnistamisele, kuivõrd täidetud ei ole tingimus – kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Kaebajal oli võimalik oma seisukohti esitada vastutusmenetluses ja hiljem kohtumenetluses. Seega on kaebaja oma selgitustega jäänud ilmselgelt hiljaks ning need ei saa ka olla aluseks vastutusotsuse kehtetuks tunnistamisele. 4) Puudub ka EIÕK art-te 6, 13 ja EL põhiõiguste harta art-te 47 ja 48, MKS §-des 11 ja 13 sätestatud uurimispõhimõtte ja ärakuulamisõiguse rikkumine ning 15.03.2018 otsus on kooskõlas PS §-s 10 sätestatud õigusriigi ja õigusselguse põhimõtetega. Vastutusmenetlus ei ole kriminaalmenetlus ning seda ei saa pidada kriminaalse iseloomuga menetluseks. Lisaks kehtib maksumenetluses (sh vastutusmenetluses) MKS § 64 lg 1 p-st 6 tulenev õigus keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest kui see tähendaks õigusrikkumises süüditunnistamist. Seeläbi on tagatud, et vastutusmenetluse tulemus ei tähenda isiku süüditunnistamist karistusõiguslikus tähenduses. Pealegi tehakse isiku karistamiseks eraldi otsus, mida on võimalik isikul maakohtus vaidlustada. Seega kaebaja väited sellest, et talle oleks pidanud tagama näiteks õiguse kaitsjale, on rikutud süütuse presumptsiooni jne, väärad ja pigem otsitud püüdmaks 15.03.2018 otsust kahtluse alla seada. Seda enam tunduvad kaebaja väited otsitud, et 16.02.2018 taotluses kaebaja neid väiteid ei esitanud.

6(9)

3-18-1199

KOHTU PÕHJENDUSED

vastavalt 3 770 787,20 eurot ja 575 204,83 eurot

7(9)

3-18-1199 ei anna ka kohtu hinnangul sellist põhjendatud ajendit, et menetlus uuendada ja asuda täiendavat teavet koguma. Esmalt tuleb märkida, et maksuotsusest ja vastutusotsusest nähtuvalt on maksuhalduril olnud keeruline tuvastada ainuüksi seda, mida üldse on OÜ Gillian ja MLIG vahelises tehingus väidetavalt müüdud 59 miljoni krooni eest. Ka juhul, kui lähtuda maksumenetluses esitatud 24.09.2007 koostöölepingus ja 28.09.2007 üleandmise-vastuvõtmise aktis kajastatud teabest (mida kohus eelnevalt tsiteeris), ei saa asuda seisukohale, et kaebaja 16.02.2018 taotluses esitatud teave oleks sellega selgelt seostatav. Taotluse põhjendustest ega taotlusele lisatud nn tõenditest ei ole piisavalt arusaadav, millise osaga OÜ Gillian ja MLIG vahel 2007. a-l väidetavalt toimunud tehingu esemega need seostuvad ja kuidas tehingut tagantjärele kinnitavad. Selleks ei ole piisav kaebaja väide (mis tugineb kaebaja kinnitusel kolmanda isiku väitel), et 2016. a-l ja 2018. a-l Venemaa Föderatsioonis toimunud kütuse omaduste parandamise uuringud tuginevad samal oskusteabel, mida OÜ Gillian / R. P. 2007. a-l MLIGle 59 miljoni kroonise teenuse osana võõrandas. Esitatud tõendid ei loo ka piisavat usaldust, et need võiksid puudutada mõnda uuenduslikku nafta- ja gaasijuhtmete isolatsioonitehnoloogiat või raskenafta omaduste parandamise tehnoloogiat. Olgugi, et MTA ei ole kohtule arusaadavalt dokumentide tõlkimist kaebajalt nõudnud ega ka omal initsiatiivil neid tõlkinud, siis ilmneb dokumentidest, et nn eksperthinnangu näol on tegemist 1,5-lehelise üldsõnalise tekstiga, mis ei ava tehnoloogia olemust, ning nn katsetuste aruande puhul on tegemist 16-lehelise dokumendiga, mille mõneleheline tekstiosa räägib diislikütuse (mitte raske nafta) puhastamisest väävlist ning ülejäänud osa moodustavad fotod pealtnäha algelisest laborist. Nimetatud tõendid ei loo piisavat usaldust, et nende sisuks võiks olla sellise uuendusliku tehnoloogia analüüs, mis seondub MLIG ja OÜ Gillian vahel 2007. a-l väidetavalt toimunud tehinguga ning mille väljaarendamise oskusteave võis maksta 2007. a-l 59 miljoni krooni ja mis võimaldab kümmekond aastat hiljem (ja vahepeal toimunud täiendava arenduse tulemusena) teenida tulevikus kordades suuremat tulu. Maksuhaldur on vaideotsuses põhjendatult leidnud, et ebamõistlik on tõlgendada menetluse uuendamise sätteid selliselt, et maksuhaldur peab kõik tõendid n.ö kriitikavabalt vastu võtma ja hakkama sisuliselt analüüsima nende võimalikku seost aastaid tagasi lõppenud haldusmenetluse tulemusega. Ka kohtupraktikas on selgitanud, et haldusakti andnud haldusorgan võib menetluse uuendamisest keelduda, kui seaduses nimetatud menetluse uuendamise alus ei ole tõendatud ega usutavalt põhjendatud või kui see asjaolu on haldusorgani poolt ümber lükatud (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-80-10, p 21). Kaebaja ei ole käesoleval juhul esitanud piisavalt veenvat põhjendust selle kohta, et 16.02.2018 esitatud dokumendid ja üldsõnalised põhjendused saaksid olla sisustatavad MKS § 102 lg 1 p-s 2 nimetatud uue asjaolu või tõendina (ega ka muu MKS §-des 101-103 või HMS § 44 lg-s 1 nimetatud alusena) menetluse uuendamiseks.

8(9)

3-18-1199 tuvastamise menetluses), mida ei esitatud või ei oleks saanud esitada vastutusotsuse vaidlustamisel.

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.