Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-2369
Haldusasi
XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 7. septembri 2018. a otsuse nr 06389 ja 28. novembri 2018. a vaideotsuse nr 1.1-10/31561 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. aprilli 2019. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja XX Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. aprilli 2019. a otsus muutmata. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. oktoobril 2019 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.XX esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 6. augustil 2018 avalduse politseiametniku eripensioni määramiseks politseiteenistuse seaduse (PolTS) alusel alates 15. jaanuarist 2019. XX oli politseiteenistuses ajavahemikul 1992–2005. XX asus pärast politseiteenistust prokuröri abi ametikohale ning oli teenistuses ajavahemikul 3. oktoobrist 2005 – 30. oktoobrini 2015.
2.SKA jättis 7. septembri 2018. a otsusega nr 06389 XX-le väljateenitud aastate pensioni määramata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tõendi kohaselt oli XX politseiametnikuna teenistuses 21. septembrist 1992 – 2. oktoobrini 2005. Politseiteenistuse seaduse (PolTS) § 211 kohaselt oli XX politseiteenistuse staaž 2. oktoobri 2005. a seisuga 16 aastat 11 kuud ja 6 päeva. Pärast politseiteenistusest lahkumist oli XX Põhja Ringkonnaprokuratuuri teenistuses 3. oktoobrist 2005 – 31. oktoobrini 2015. Prokuratuuriteenistuse aeg 10 aastat ja 29 päeva tuleb arvata politseiteenistuse staaži hulka. XX staaž seisuga 31. oktoober 2015 on 27 aastat ja 5 päeva. PPA märkis arvamuses, et kui XX oleks pensioniõigusliku ea täitumisel politseiteenistuses või prokuröriteenistuses, oleks tal 50-aastaseks saamisel tekkinud õigus politseiametniku pensionile (politsei- ja piirivalveseadus (PPVS) § 117); 2) XX-l ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile PPVS § 101 lg 1 alusel. Tõendatud on politseiteenistuse staaž 27 aastat 5 päeva, kuid täitmata on muud seadusest tulenevad tingimused. Täitmata on 55-aastane vanusenõue. Kuna XX lahkus prokuröriteenistusest 31. oktoobril 2015, ei ole tal täidetud nõue omada viis aastat pidevat politseiteenistuse või prokuröriteenistuse staaži, mis eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele; 3) XX-l ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile PPVS § 117 lg 1 alusel. Tõendatud on politseiteenistuse staaž 27 aastat ja 5 päeva. Vanuse nõue olla 50-aastane saab täidetud
15.jaanuaril 2019. XX ei ole avalduse esitamise ajal politsei- ega prokuröriteenistuses. Kinnitada tuleb, et XX ei oma esitatud dokumentide alusel õigust väljateenitud aastate pensionile PPVS § 117 lg 1 alusel ka alates 15. jaanuarist 2019. XX töötab Tallinna Kommunaalametis peaspetsialistina; 4) XX-l ei ole õigust politseiametniku pensionile ka kuni 31. detsembrini 2009 kehtinud PolTS § 211 lg 1 alusel. Isikul oli viidatud normi kohaselt õigus politseiametniku pensionile, kui ta omas vähemalt 20 aasta pikkust politseiteenistuse staaži ja ta on 50 aastat vana ning kes on pensioniea täitmisel politseiteenistuses (Riigikohtu 11. novembri 2004. a otsus asjas nr 3-3-141-04). XX oli prokuröriteenistusest vabastamise ajal 46-aastane. XX ei oma õigust väljateenitud aastate pensionile PPVS § 117 lg 8 alusel, mis viitab PolTS § 211; 5) XX-l ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile väljateenitud aastate pensionide seadus (VAPS) § 12 alusel. XX oli teenistuses politseiametnikuna ajavahemikul 21. septembrist 1992 – 2. oktoobrini 2005, so 13 aastat ja 11 päeva. XX asus politseiametnikuna tööle 21. septembril 1992 ehk pärast 1. juulit 1992.
3.SKA jättis 28. novembri 2018. a vaideotsusega nr 1.1-10/31561 XX vaide rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) isikul tekib õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile, kui tal on nõutav politseiteenistuse staaž ja ta jäi pensionile vahetult pärast teenistuses oldud aega (PPVS § 101 lg 1 ja § 117 lg 1); 2) prokuröril on õigus PPVS alusel politseiametniku väljateenitud aastate pensionile samadel tingimustel kui politseiametnikul (PPVS § 108 lg 2). Isikul tekib politseiametniku väljateenitud aastate pensionile õigus, kui pensionile minnakse politseiteenistusest või prokuröriteenistusest.
2(6)
3-18-2369 XX-l on politseiteenistuse staaži 27 aastat ja 5 päeva, kuid ta lahkus 46-aastaselt prokuröriteenistusest 31. oktoobril 2015.
4.XX palub kaebuses tühistada SKA 7. septembri 2018. a otsus nr 06389 ja 28. novembri 2018. a vaideotsus nr 1.1-10/31561 ning kohustada SKA-d kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama. Kaebaja märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) kaebajal on õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile; 2) kohaldamisele kuulub PolTS, kuna kaebaja oli politseiteenistusse määratud ja sealt vabastatud enne PPVS-i jõustumist; 3) PolTS § 211 lg 31 ei nõua, et väljateenitud aastate pensioni õiguse saamiseks peaks isik olema politsei- või prokuröriteenistuses. Määrav on prokuröri teenistusaeg, millele peab eelnema 5aastane politseistaaž; 4) kaebajal on politseiteenistuse staaži 17 aastat ja 22 päeva, millele lisandub prokuröri staaž 10 aastat ja 27 päeva; 5) viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-41-04 ei ole asjakohane, kuna see on tehtud teistel asjaoludel; 6) kaebaja töötas politseis viimased kuus aastat juhtivinspektorina, mis PPVS § 116 lg 2 kohaselt vastab üleminspektori, komissari või vanemkomisari ametikohale. PPVS § 70 lg 3 kohaselt on juhtivspetsialisti palgaaste 7–14. Arvestades keskmisest palgamäärast 1500 eurost 67,7%, on arvestuslik pension 1015,50 eurot.
5.SKA taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saamise eelduseks on, et isik peab pensioniea saabumisel olema politseiteenistuses (PPVS § 101 lg 1 ja § 117 lg 1). Seaduse seletuskirjast nähtub, et seadusandja tahe oli kehtestada politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saamise üheks eelduseks selle, et isik oleks pensioniea saabumisel teenistuses; 2) PolTS § 211 lg 1 kohaselt oli politseiametnikul õigus politseiametniku peansionile üksnes juhul, kui ta oli pensioniea saabumisel teenistuses (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-41-04); 3) eespool märgitud tingimused kehtivad ka isikule, kes pärast politseiteenistust jätkas prokuröriteenistuses (PolTS § 211lg 91). Prokuröriteenistusaeg arvatakse pärast 1. juulit 2004 politseiteenistuse staaži hulka, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat (PPVS § 108 lg 2). Seega tekib õigus väljateenitud aastate pensionile üksnes juhul, kui pensionile minnakse kas politsei- või prokuröriteenistusest; 4) kaebaja oli PPVS-i jõustumisel prokuröriteenistuses ja tema suhtes tuleb kohaldada PPVS § 117 lg-t 1. Kaebajal on staaži 27 aastat ja 5 päeva. Kaebaja lahkus prokuröriteenistusest
31.oktoobril 2015, kui ta oli 46-aastane. Seega ei olnud kaebaja pensioniea saabumisel teenistuses ja tal puudub õigus politseitametniku väljateenitud aastate pensionile.
6.Tallinna Halduskohus jättis 2. aprilli 2019. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kuigi pooled vaidlevad politseiametniku staaži pikkuse üle (s.o, kas 27 aastat 1 kuu ja 19 päeva või 27 aastat ja 5 päeva), ei oma see tähtsust, kuna kaebajal ei ole õigust politseiametniku pensionile; 2) kaebaja lahkus politseiteenistusest 2. oktoobril 2005 ning siis reguleeris pensioniõigust PolTS. PolTS § 211 lg-s 1 sätestatud politseiametniku pensioni saamise eelduseks oli lisaks vanuse- ja staažinõudele ka politseiteenistuses olemise kohustus (Riigikohtu 11. novembri 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-41-04, p 11); 3) kui kaebaja lahkus politseiteenistusest 2. oktoobril 2005, ei vastanud ta politseiametniku eripensioni saamise tingimustele, kuna ta oli 36-aastane, mitte 50-aastane. Kaebaja lahkus prokuröriteenistusest, kui ta oli 46-aastane;
3(6)
3-18-2369 4) PPVS jõustus 1. jaanuaril 2010, millega tunnistati PolTS kehtetuks. Kehtetust seadusest ei tule isikule õigusi ega kohustusi. Kaebaja õigust pensionile tuleb hinnata PPVS-i alusel; 5) kaebaja õigust eripensionile tuleb hinnata PPVS § 117 lg 1 alusel, sest ta oli politseiteenistuses PolTS kehtivuse ajal. Kaebajal on täidetud vanuse nõue. Kaebaja sai 50aastaseks 15. jaanuaril 2019. Kaebajal on täidetud vähemalt 20-aastane staaži nõue. Kaebaja ei täida seda nõuet, et pensioni määramise ajal tuli olla politsei- või prokuröriteenistuses. Seetõttu puudub kaebajal õigus politseiametniku pensionile; 6) PPVS § 34 kohaselt on politseiametnik üksnes see isik, kes on PPA-s politseiteenistuses. Politseiteenistusest vabastatud isik pole politseiametnik. Kaebaja pole ka prokuröriteenistuses; 7) PPVS-i süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine toetab seda, et isik pidi politseiametniku pensioni saamiseks olema politsei- või prokuröriteenistuses (PPVS §-d 34, 100–102, 106–107 ja § 117 lg 1). PPVS-ga ei tehtud sotsiaaltagatiste osas põhimõttelisi muudatusi. PPVS-i seletuskirja kohaselt ei laiendatud pensioni saajate ringi, vaid selle eesmärk oli olemasoleva süsteemi säilitamine. Plaan laiendada väljateenitud aastate pensioni ka neile, kes lahkusid politseiteenistusest enne pensioniea saabumist, ei leidnud toetust. Seadusandja tahe on alati olnud, et õigus pensionile tekib nendel, kes olid pensioniea saabumisel politseivõi prokuröriteenistuses; 8) kuigi prokuröril on õigus eripensionile, saab ta seda maksma panna üksnes juhul, kui täidetud on PPVS § 101 lg-s 1 sätestatud eeldused (s.o vanus, staaž ja teenistusnõue). Prokuröriteenistusest lahkunud vajaliku politseiteenistuse staažiga inimesele ei saa tulla PPVSst rohkem õigusi kui sarnases olukorras olevale endisele politseiametnikule, kes ei ole pensioniea saabumisel teenistuses; 9) kaebajal ei olnud politseiteenistusest vabastamise päevaks tekkinud PolTS alusel õigust väljateenitud aastate pensionile (PPVS § 117 lg 8). Ta oli 36-aastane. Kaebajal ei olnud õigust väljateenitud aastate pensionile ka VAPS § 12 alusel, sest kaebaja asus politseiteenistusse
21.septembril 1992, mitte enne 1. juulit 1992.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.XX taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Apellant on kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) kuna kaebaja oli politseiteenistuses PolTS kehtivuse ajal, kuulub viimati märgitud seadus kohaldamisele; 2) kaebajal on õigus politseiametniku pensionile PolTS § 211 lg 31 kohaselt; 3) PolTS § 211 lg-st 31 järeldub üheselt, et kaebaja ei pidanud pensioni saamiseks olema politsei- või prokuröriteenistuses. Kaebaja omas enne prokuröriteenistust 5-aastast politseiteenistuse staaži; 4) Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-41-04 pole asjakohane, kuna see ei puuduta prokuröre.
8.SKA taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega ja jääb oma varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas kaebajal on õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile. Vaidlust pole järgmiste asjaolude üle: 1) kaebaja oli politseiteenistuses 21. septembrist 1992 – 2. oktoobrini 2005; 2) kaebaja lahkus politseiteenistusest, kui ta oli 36-aastane; 3) kaebaja oli prokuröriteenistuses 3. oktoobrist 2005 – 31. oktoobrini 2015; 4(6)
3-18-2369 4) kaebaja lahkus prokuröriteenistusest, kui ta oli 46-aastane; 5) kaebaja taotles politseiametniku väljateenitud aastate pensioni alates 15. jaanuarist 2019, mil ta sai 50 aastaseks; 6) kaebaja taotles politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ajal, mil ta ei olnud politseiega prokuröriteenistuses.
10.Nii SKA kui ka halduskohus olid seisukohal, et politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saamise üheks eelduseks oli asjaolu, et kaebaja oleks pidanud olema pensioniõiguse tekkimise hetkel politsei- või prokuröriteenistuses. Kuna kaebaja seda ei olnud, ei olnud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramise tingimus täidetud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga.
11.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kohaldada tuleb pensioni taotlemise hetkel kehtivat õigusnormi, v.a juhul, kui rakendusseadus sätestab erinormi. Kuna kaebaja esitas taotluse 6. augustil 2018, et talle määrataks politseiametniku väljateenitud aastate pension alates 15. jaanuarist 2019, tuleb kohaldada kehtivat PPVS-i, mitte kehtetut PolTS-i.
12.PPVS § 101 lg 1 sätestab, et politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, tekib 55-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile.
12.1.Viidatud normi kohaselt on väljateenitud aastate pensioni määramise esimeseks tingimuseks see, et isik oleks pensioniea täitumisel politseiametnik. Politseiametniku mõiste on sätestatud PPVS § 34 lg-s 1, mille kohaselt on politseiametnik Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik. Kaebaja eespool nimetatud tingimusele ei vasta, kuna ta polnud väljateenitud aastate pensioni õiguse tekkimise ja selle taotlemise ajal Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal teenistuses, ega prokurörina prokuröriteenistuses (PPVS § 108 lg 2). Seetõttu ei ole kaebajal õigust PPVS § 101 lg 1 alusel taotleda politseiametniku väljateenitud aastate pensioni. Normi sõnastus vastab ka seadusandja tahtele säilitada varem PolTS-s kehtinud põhimõte, et väljateenitud aastate pensioni õigus tekib üksnes politseiteenistuses olemise ajal (politsei ja piirivalve seaduse eelnõu 343 seletuskiri, lk 30–33). PolTS § 211 lg 1 kohaselt oli politseiametniku pensioni määramise aluseks asjaolu, et isik pidi olema politseiametniku pensioni õiguse tekkimise ajal politseiteenistuses (Riigikohtu halduskolleegiumi 11. novembri 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-41-04 , p-d 11–15; vt ka Tartu Ringkonnakohtu 20. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-06-2097, p 6; Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2010. a otsus asjas nr 310-3155, p 11). Politseiametniku pension kehtestati selleks, et täita ametikohad politseiteenistuses võimekate ja hea ettevalmistusega ametnikega ning tagada teenistussuhete pikaajalisus (Riigikohtu 11. novembri 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-41-04, p 14). Eesmärgiks oli motiveerida politseiametnikku pensioniea saabumiseni ametis jätkama. Kaebajale pensioni määramine ei oleks nende eesmärkidega kooskõlas.
12.2.Ühtlasi puudub kaebajal viieaastane pidev politseiteenistuse staaž vahetult enne pensioniõigusliku ea täitumist. Kaebaja oli politseiteenistuses 2. okroobrini 2005 ning prokuröriteenistuses 31. oktoobrini 2015, kuid avalduse esitas 6. augustil 2018.
12.3.Kaebaja polnud ka avalduse esitamise hetkel 55-aastane.
5(6)
3-18-2369
13.Erisused § 101 lg-le 1 näeb ette PPVS § 117, mille kohaselt tekib politseiametnikul 50aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile, kui: 1) ta oli PPVS-i jõustumisel PolTS-i alusel politseiteenistuses; 2) ta on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel ja alusel nimetatud ametikohale politseiametnikuna ja 3) tal on vähemalt 20-aastane PPVS-s sätestatud politseiteenistuse staaž.
13.1.Tegemist on politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramise kumulatiivsete tingimustega. Kui üks eespool sätestatud tingimustest on täitmata, ei ole isikul õigust politseiametniku väljateenitud aastate pensionile.
13.2.PPVS § 117 kohaselt on väljateenitud aastate pensioni määramise esimeseks eelduseks õiguslik asjaolu, et isik peab olema politseiametnik ehk ta peab olema politsei- või prokuröriteenistuses (vt käesolev otsus, p 12.1). Kuna kaebaja polnud politsei- või prokuröriteenistuses, puudub tal õigus väljateenitud aastate pensionile PPVS § 117 alusel. Vajadus puudub seega analüüsida seda, kas täidetud on PPVS § 117 p-des 1–3 sätestatud teised tingimused.
14.Kaebaja on seisukohal, et tal on õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile PolTS § 212 lg 31 alusel. PPVS § 108 lg 2 sätestab, et teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat. Sama põhimõte ja samas sõnastuses norm oli sätestatud ka PolTS § 212 lg-s 31. PPVS § 108 lg 2 sätestab ja PolTS § 212 lg 31 sätestas politseiteenistuse staaži arvutamise alused ja loetleb või loetles selle staaži, mis tuleb või tuli arvata politseiteenistuse staaži hulka. Viidatud norm ei loo ega loonud iseseisvat politseiametniku väljateenitud aastate pensioni õiguslikku alust, vaid seda tuleb või tuli kohaldada koos PPVS §-dega 101 ja 117 või PolTS §ga 211.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole rikutud kaebaja õiguspärase ootuse põhimõtet. Ka siis, kui kaebaja lahkus politsei- ja prokuröriteenistusest, seadis õigus tingimuse, et politseiamentiku väljateenitud aastate pension määratakse üksnes juhul, kui pensionile minnakse vahetult pärast politsei- või prokuröriteenistust.
16.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
17.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotle.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.