Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2019; Tallinna Halduskohus Haldusasja number
3-18-1224
Haldusasi
XX kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni 29.05.2018 protokollilise otsuse nr 7 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitaja – XX; esindajad Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Svjatoslav Podgornõi
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni 29.05.2018 protokolliline otsus nr 7 selles osas, mis puudutas kaebaja munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise avalduse lahendamist ja rahuldamata jätmist;
2.Mõista Tallinna linnalt menetluskuluna kaebaja kasuks välja kaebuselt tasutud 15 euro suurune riigilõiv
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 27.09.2019. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 21.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 29.05.2018 protokollilise otsuse tühistamiseks teda puudutavas osas. Kaebusest nähtuvalt ei võetud kaebajat munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele.
2.Tallinna Halduskohus küsis 22.06.2018 kohtunõudega Tallinna linnalt taustsituatsiooni osas teatava selguse saamiseks esialgset seisukohta. Koos seisukohaga tuli esitada ka vaidlustatud otsustus.
3.Tallinna linn vastas kohtunõudele 28.06.2018 ning esitas vastuse juurde väljavõtte vastavast otsustusest (tl 23-24). Tallinna linn asus seisukohale, et tühistamiskaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, sest kaebaja ei vasta eluruumide üürimist vajavate isikute kriteeriumitele ning alates 16.07.2018 puudub kaebajal sotsiaalkorteri kasutamise õigus.
4.Tallinna Halduskohtu 20.09.2018 määrusega jäeti kaebus käiguta, eelkõige selleks, et kaebaja saaks esitada omapoolse seisukoha vastustaja poolt tõstatatud küsimusele kaebuse eesmärgi saavutamise võimalikkusest (tl 25).
5.XX vastas määrusele 01.10.2018 ja leidis muuhulgas, et tõend töövõimetuse puudumise kohta ei saa olla vastustaja positsiooni sisuliseks aluseks ja et taoline lähenemine on formaalne (tl 27-29).
6.Tallinna Halduskohtu 07.11.2018 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 31). Tallinna linn vastas kaebusele 30.11.2018.
8.Kaebaja selgitab, et elas enne koos oma abikaasa YY ja oma täisealise pojaga Tallinnas, ... asuvas korteris. ... maja elanikud olid kohustatud aga sealt välja kolima. Tallinna linn eraldas kaebaja endisele mehele YY-le elamispinna Tallinnas, .... Kaebajat ei kindlustatud 2007.a elamispinnaga, mistõttu oli ta sunnitud elama koos endise abikaasaga. Kaebaja arvates oli aga igal ... korteris elanud isikul õigus saada eraldi elamispind. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse otsus, mitte võtta kaebajat arvele munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna, on ebaõige, sest just Tallinna linna korraldusel oli kaebaja sunnitud välja kolima kahetoalisest korterist 2007. a. Tallinna linna väited, et kaebaja suudab enda eest ise hoolitseda, ei ole põhjendatud.
9.Täiendavas 17.12.2018 seisukohas leiab kaebaja, et vastustaja ei soovi tunnistada asjaolu, et tema, YY ja tema täisealise poja AA ümberasustamisel kahetoalisest korterist, asukohaga Tallinn, ..., ei olnud nende vahel, s.t. tema ja YY vahel, abielu sõlmitud. Seega, pärast Tallinna linna poolt korraldatud kolme inimese ümberasutamist kesklinnas asuvast korterist, said korteri vaid kaks inimest, s.t. YY ja kaebaja täisealine poeg AA. Kaebajale aga ei ole Tallinna linn 2007.a. eraldanud mingit elamispinda. Seega tegi Tallinna linn suure vea korterist väljatõstetud inimeste elamispinnaga kindlustamisel ja tõstes kaebaja 2007.a. korterist ..., välja, ilma mingit elamispinda eraldamata, sekkus linn jämedalt isiklikku ellu, muutes seda selliselt, et sundis kaebajat elama invaliidiga ja teda ülal pidama teda 11 aasta jooksul.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Vastustaja leiab, et Lasnamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni 29.05.2018 protokolliline otsus mitte võtta XX arvele munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna on õiguspärane. Tühistamiskaebusega ei ole võimalik eesmärki saavutada, sest kaebaja ei ole munitsipaaleluruumi vajav isik ning alates 16.07.2018 puudub kaebajal ka sotsiaalkorteri kasutamise õigus. Esitatud kujul on kaebus perspektiivitu, sest kaebaja ei kuulu muudel sotsiaalsetel põhjustel abivajavate isikute hulka. Korter on
linna omandis, sotsiaaleluruum anti üürile kaebaja endisele abikaasale YY-le. Alates 02.01.2018 ei ole kaebaja abikaasa, mistõttu puudub tal õiguslik alus ... sotsiaaleluruumi kasutamiseks. Kaebaja ei või esitada avaldust munitsipaaleluruumi üürimiseks, sest ta ei kuulu muudel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel abivajavate isikute hulka, kes ei ole sotsiaalmajanduslikkust olukorrast tulenevalt võimelised enda vajadusele vastavat eluruumi tagama ning kellele on seetõttu tulenevalt sotsiaalhoolekande seaduse §-st 41 kohustatud andma eluruumi kohaliku omavalitsuse üksus. XX ei ole Lasnamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni 16.03.2018 otsust vaidlustanud ja täna ei ole kaebetähtaja möödumise tõttu seda vaidlustada võimalik. Käesoleval hetkel puudub ka õiguslik alus kaebaja arvele võtmiseks, sest ta ei vasta eluruumide üürimist vajavate isikute kriteeriumitele. Aastal 2018, mil kaebaja esitas taotluse eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmiseks, on ...korterist välja kolimisest möödunud peaaegu üksteist aastat. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja ei saa määramatu aja jooksul taotleda enese arvele võtmist munitsipaaleluruumi üürimise taotlejana. Seega ei saa kaebaja antud juhul tugineda õigusliku põhjusena sellele, et komisjon pidanuks ta arvele võtma.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni 29.05.2018 protokollilist otsust nr 7 ja taotletud selle tühistamist osas, mis puudutas kaebaja avalduse lahendamist ja rahuldamata jätmist. Kaebaja oli taotlenud enda arvele võtmist munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna, millest aga eluasemekomisjon keeldus mõjuvate sotsiaalsete põhjuste puudumise tõttu. Protokollilises otsuses märgiti, et taotleja sotsiaalteenust ega kõrvalist abi ei vaja ning on töövõimeline isik, kelle sissetulekud võimaldavad vajadusel üürida eluruumi erasektorist.
12.Kaebaja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni 29.05.2018 protokollilise otsusega nr 7 ei nõustu ning toob esile mitmeid etteheiteid, mis puudutavad küll enamjaolt varasemaid suhteid, sealhulgas (väidetavat) õigust saada eraldi elamispind peale seda kui oldi kohustatud 2007. aastal ... korterist välja kolima ja linn oli eraldanud (munitsipaal)elamispinna aadressil ... tema endisele abikaasale, aga mitte talle. Kaebaja heidab vastustajale ette ka asjaolu, et YY avaldus temaga sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingu üleandmiseks üürilepingus nimetatud abikaasale ehk talle jäeti 16.03.2018 protokolliga rahuldamata, kusjuures hiljem ei võetud teda ka munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele (käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsustus) ning 12.06.2018 oli saadetud ka kiri elamispinna vabastamise nõudega. Seonduvalt selgitustega üürilepingu üleandmisest keeldumise kohta on 29.05.2018 protokollilises otsuses viidatud veel ka asjaolule, et YY ja kaebaja abielu oli 02.01.2018 seisuga (taas) lahutatud, kuid 16.03.2018 protokollist nr 3, mis on haldusasja materjalide juurde ka esitatud (tl 11-12), nähtub, et üürilepingu üleandmise taotlus oli esitatud tunduvalt varem, 07.10.2017. Kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses on Tallinna linn märkinud, et XX eluasemekomisjoni 16.03.2018 otsust ei vaidlustanud ja et nüüd ei oleks kaebetähtaja möödumise tõttu see enam ka võimalik. Eelnimetatu on siiski vähemalt vaieldav, sest 16.03.2018 protokolli nr 3 väljavõtte põhjal ei selgu kas sellel oli olemas ka vaidlustamisviide, kusjuures vajaduse korral on isikutel võimalik põhjendatud juhtudel ka kaebetähtaja ennistamist taotleda. Sellel ajal ei olnud ka vastustaja ning YYvaheline üürileping lõpetatud. Eelnimetatu on siiski pigem üldiseks selgituseks, sest käesoleva vaidluse esemega see otseselt ei seostu. Mis puutub munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võtmise rahuldamata jätmist, siis selles osas ei nõustu kaebaja eelkõige nende põhjendustega, mis seostuvad tema tervisliku seisundi ja (väidetava) töövõimelisusega.
13.Haldusorgani arvates on kaebus perspektiivitu ja kaebajal ei oleks võimalik taolise tühistamiskaebusega oma eesmärki saavutada, sest ta ei ole munitsipaaleluruumi vajav isik, kusjuures vastustaja väitel puudub tal alates 16.07.2018 ka sotsiaalkorteri kasutamise õigus. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal ei ole võimalik eesmärki saavutada, kuid siinkohal jääb ebaselgeks, mida tema
eesmärgiks üldse pidada. Formaalselt vaadatuna võiks olla nagu eesmärgiks arvele võtmine munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna, kuid täpsemate selgituste ning põhjenduste puudumise korral ei saa seda pidada sisuliseks eesmärgiks ja seda iseäranis olukorras, kus kaebaja nagunii munitsipaaleluruumi kasutab, kusjuures nähtuvalt haldusasja materjalist ei ole see toimunud omavoliliselt. Seda kinnitab, vähemalt osaliselt, kasvõi Lasnamäe Linnaosa vanema 15.11.2007 korraldus (tl 39), millega lubati majutada YY kasutada olevasse sotsiaaleluruumi aadressil ... tema abikaasa XX ning linnavaraosakond pidi tegema sellekohase muudatuse ka vastavasse üürilepingusse.
14.Vastustaja ei ole kaebaja tegelikke eesmärke üheselt mõistetavalt välja selgitanud. Nii näiteks võiks pidada ju kaebaja eesmärgiks ka ... kui sotsiaalpinna kasutamise jätkamist ning arvele võtmise taotlus võidi esitada n-ö etteulatuvalt sellise olukorra lahendamiseks, kus ta peaks pinna hiljem siiski vabastama. Vastustaja arvates peakski kaebaja pinna vabastama, kuid see on teise rõhuasetusega teema, kusjuures erimeelsuste korral lahendatakse eluruumide valdamise õigusliku aluse ja eluruumide linnale tagastamisega seonduvaid küsimusi tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel maakohtutes.
15.Käesoleva vaidluse puhul on küsimus eelkõige selles kas haldusakti õiguspärasuse eelduste nõue on täidetud vastavalt haldusmenetluse seaduse paragrahvile 54 ja seda eelkõige kaalutlusvigade puudumise kontekstis. Kaalutlusvigadega on tegemist ka siis, kuid taotluse lahendamisel lähtutakse ebaõigetest eeldustest ja lähtepositsioon on vastuoluline ning ebaselge. Antud juhul ilmnebki selles põhiline kaalutlusviga. Teatav vastuolu väljendub ka selles, et 29.05.2018 protokollilise otsuse koostamise ajal oli üürileping YY-ga lõpetamata, vastustaja kirjalikust vastusest kaebusele ilmneb, et YY eestkostja esitas avalduse üürilepingu lõpetamiseks alles 04.06.2018. Kokkuvõttes võib asuda seisukohale, et vastustaja on lahendanud kaebaja munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise taotlust pigem teoreetilisel tasandil, arvestamata seejuures asjaolu, et XX kasutab endiselt munitsipaaleluruumi, kusjuures haldusasja materjali pinnalt võib järeldada, et lahendust eluruumi tagastamise kohustuse olemasolu või selle puudumise või vastava kompromisslahenduse osas esialgu ei ole. Olukorras, kus isik on kasutanud õiguslikul alusel sotsiaaleluruumi ning kasutab seda jätkuvalt edasi ning (võimalike) vastupidiste seisukohtade osas jõustunud lahendeid ei eksisteeri, on (teoreetilised) kaalutlused, mille kohaselt ei oleks tegemist munitsipaaleluruumi vajava isikuga, asjakohatud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb Lasnamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni 29.05.2018 protokolliline otsus nr 7 tühistada kui ennatlik ja kaalutlusvigadega otsustus, kusjuures antud juhul on see ühtlasi vajalik ka õigusselguse huvides.
16.HKMS § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on lahend vastustaja kahjuks. Seega mõistab kohus Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja kaebuselt tasutud 15-euro suuruse riigilõivu. Muid menetluskulusid haldusasja materjalist ei nähtu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.