Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.09.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1646
Haldusasi
XX kaebus kohustada Keila linna vastama XX 05.06.2018 avaldusele sisuliselt viie päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest
Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja nende esindajad
Tallinna Halduskohtu 05.04.2019 otsus Kaebaja – XX, lepinguline esindaja Aleksei Smelov Vastustaja – Keila linn, volitatud esindaja UP
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 05.04.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-1646.
2.Kohustada Keila linna sisuliselt vastama XX 05.06.2018 avaldusele viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
Mõista Keila linnalt XX kasuks välja menetluskulud 1170 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 25.10.2019 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-18-1646 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 05.06.2018 Keila linnale venekeelse avalduse teabe andmiseks. Keila linn võttis avalduse vastu 05.06.2018. 19.07.2018 sai XX kätte Keila linna 05.07.2018 vastuse avaldusele, milles Keila linn palus esitada avalduse eestikeelse tõlke.
2.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila linna kohustamiseks vastama XX 05.06.2018 avaldusele sisuliselt 5 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Vastustaja ei ole teinud ühtegi toimingut, mis on sätestatud avaliku teabe seaduses (AvTS), sh ei ole keeldunud teabenõude täitmisest, vaid tegi vastuse, milles nõudis avalduse tõlget eesti keelde. Seega ei ole kaebaja avaldust täidetud. Kui nõutud teave ei olnud avalik teave, oli vastustaja kohustatud vastama avaldusele vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses (MSVS) sätestatud nõuetele. Vastustaja ei ole ka seda teinud, mistõttu on vastustaja tegevus õigusvastane. Vastustaja on kohustatud vastama avaldusele sisuliselt, vaatamata sellele, et see on esitatud vene keeles. Keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1 kohaselt, kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud KeeleS §-s 9 sätestatud juhul. Tõlke nõudmisest antakse avalduse või muu dokumendi esitajale viivitamata teada. Seega KeeleS § 12 lg 1 kohaselt pidi vastustaja esitama kaebajale nõude avalduse eesti keeles esitamiseks viivitamatult pärast avalduse vastustajale üle andmist. Kuna vastustaja ei andnud tõlke nõudmisest kaebajale viivitamatult teada, oli ta kohustatud avalduse lahendama ja vastama sellele sisuliselt. Kaebaja andis vastustajale avalduse siis, kui ta oli Keila linnapea vastuvõtul. Keila linnapea vestles kaebajaga vene keeles ja sai seega aru avalduse sisust. Vastuse koostas vastustaja ametnik UP ja allkirjastas abilinnapea TS. Mõlemad ametnikud valdavad vene keelt, lugesid avalduse läbi ja said aru, mida kaebaja palus. Keila linnapea, abilinnapea ja ametnik UP põhimõtteliselt ei soovinud avaldusele vastata. Selline vastustaja ametnike käitumine on pahatahtlik ja õigusvastane. Seega vastustaja ametnikud rikkusid kaebaja põhiõigusi, mis on sätestatud põhiseaduse (PS) §-s 44.
Keila linn palus jätta kaebus rahuldamata.
Kuna dokumendist ei olnud selgelt aru saada, millist kirjalikku teavet kaebaja soovib, paluti täpsustamiseks tõlkida avaldus eesti keelde. Olles vastuvõtul linnapea juures, selgitati kaebajale, et kuna ta töötab Laulasmaa Koolis õpetajana, peab ta valdama nõutud tasemel eesti keelt ja keele valdamist on kinnitanud tema tööandja. Kaebajale on kirjalikult vastatud, et vastavalt KeeleS § 12 lg-le 1 on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlkimist eesti keelde. Seda on praegusel juhul ka tehtud, kuid ometi ei ole kaebaja Keila Linnavalitsusele eestikeelset dokumenti esitanud.
2(6)
3-18-1646 Kaebaja nõutud teave on kogutud väärteomenetluse käigus ja on olemas väärteotoimikus nr 31/32961700009 (väärteo otsust keeldus kaebaja vastu võtmast ning protokolli allkirjastamast). Eelnimetatud väärteo kohta on kaebaja esitanud kaebuse Harju Maakohtule ja toimik koos tema küsitud teabega oli esitatud kohtusse, kus sellega said tutvuda nii kaebaja kui tema kaitsja. Kaebaja küll viitab KeeleS §-le 12, kuid selles sättes on omakorda viide sama seaduse §-le 9. Keila linna püsielanikest ei ole pooled vähemusrahvusest, vaid elanikest üle 80% on eestlased, seega ei tulnud venekeelsele avaldusele vastata. See, kellele kaebaja oma avalduse esitas, ei oma vaidluses sisulist tähtsust. Asjaajamise korra järgi registreeritakse kodanike avaldused kantseleis. Kaebaja väidab, et esitas oma avalduse linnapeale, järelikult edastas linnapea selle kantseleile, kes tegeles ka avalduse edasise menetluse suunamisega, millega ei tegele linnapea. Kaebaja soovist arusaamiseks oli vaja avaldus tõlkida eesti keelde. See, kas Keila linnapea valdab vene keelt, ei puutu asjasse. Eesti riigis on asjaajamise keel eesti keel ja avalduse tõlkimist nõuti vastavalt kehtivale KeeleS-le. Vastustaja käitumine kaebajale vastamisel on olnud õiguspärane. Vastustajal on õigus nõuda kaebaja esitatud dokumendi tõlkimist eesti keelde. Samuti ei saa vastustaja teabenõude korras väljastada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet ning kaebaja kui menetlusalune isik ja tema esindaja saavad väärteotoimiku materjalidega tutvuda menetlusseadustikes ettenähtud korras.
4.Tallinna Halduskohtu 05.04.2019 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas vastustajale võõrkeelse pöördumise 05.06.2018 (milles kaebaja palus Keila linnal väljastada 15.05.2018 linnapea kirjas viidatud teavitus selle kohta, et kaebaja valdab eesti keelt, et töötada Klooga koolimajas pedagoogina) ja Keila linn on selle kätte saanud samal päeval (tl 6). Asjas on tõendamist leidnud ka see, et vastustaja on oma 05.07.2018 kirjaga palunud esitada 05.06.2018 avalduse tõlke eesti keelde. Praegusel juhul on vaidlus selles, kas vastustaja tagastas kaebaja venekeelse pöördumise sisuliselt vastamata õiguspäraselt või oleks ta pidanud sellele sisuliselt vastama, arvestades, et vastustaja ei teavitanud pöördumise tõlke esitamise vajadusest kaebajat viivitamatult, vaid alles 30 päeva möödumisel. PS § 6 sätestab, et Eesti riigikeel on eesti keel. KeeleS § 10 lg 1 sätestab, et riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS §-st 15 tuleneb põhimõte, et puudustega taotluse saamisel annab haldusorgan taotluse esitajale võimaluse taotluses esinevad puudused kõrvaldada. KeeleS § 12 lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud KeeleS §-s 9 sätestatud juhul. Tõlke nõudmisest antakse avalduse või muu dokumendi esitajale viivitamata teada. Vaidlust pole selles, et tegemist ei ole KeeleS §-s 9 sätestatud olukorraga, mil avalduse tõlget ei või nõuda (tl 30-39). Keila linn on õigusvastaselt viivitanud kaebaja 05.06.2018 avalduse tõlke nõudmisega. 30 päeva ei saa lugeda kindlasti viivitamatult teavitamiseks, nagu seda nõuab KeeleS § 12. Vastustajal tuli arvestada ka sellega, et kuivõrd talle ei olnud teada dokumendi sisu (kas tegemist on teabenõudega, millele tuleb vastata 5 päeva jooksul või mõne muu taotlusega), on 3(6)
3-18-1646 eriti taunimisväärne niivõrd pikk viivitus tõlke nõudmisel. Samas, kuna kaebaja ei ole eraldi taotlenud viivituse õigusvastasuse tuvastamist, siis kohus seda kohtuotsuse resolutsioonis ei tuvasta, kuivõrd kohus ei saa väljuda kaebuse esemest (HKMS § 41 lg 1). Vaatamata õigusvastasele viivitusele ei saa kohus kohustada vastustajat vastama sisuliselt võõrkeelsele pöördumisele, kuna selleks puudub seadusest tulenev alus. Kaebajal paluti õiguspäraselt esitada pöördumine eesti keeles. Vastustaja on põhjendatult lähtunud avalduse tõlke nõudmisel KeeleS §-st 12. See, et vastustaja ei teinud seda viivitamatult, vaid alles 30 päeva möödumisel, ei muuda fakti, et riigiasutuse asjaajamise keeleks on eesti keel. Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2012 määruses nr 3-11-2538 on kohus selgitanud: „Justiitsministeeriumil ei ole õigusaktidest tulenevat kohustust võõrkeelsele kirjale sisuliselt vastata. Kehtivatest seadustest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et riigiasutused, sh Justiitsministeerium, menetleksid võõrkeelseid pöördumisi ja vastaksid neile sisuliselt.“ Analoogselt nimetatud haldusasjaga ei ole kaebajal ka praegusel juhul subjektiivset õigust nõuda, et vastustaja menetleks võõrkeelset pöördumist ja vastaks sellele sisuliselt. Kaebuse esitaja muud kaebuses välja toodud asjaolud eeltoodut ei muuda, mistõttu on kaebus tervikuna põhjendamatu. Kuna kaebaja avaldus on kohtule esitatud ka eesti keeles (kaebuse lisa 2, tl 6p), on kaebajal võimalik see kerge vaevaga edastada vastustajale sisuliseks vastamiseks. Kaebaja seisukoht sellest, et vastustaja oleks koheselt, saades kohtumenetluse kaudu kaebaja avalduse eesti keeles, kohustatud sellele omaalgatuslikult vastama, on ekslik. Samas haldusmenetluse hea tava mõtet järgides ei olnud vastustajal keelatud seda teha.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.XX apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 05.04.2019 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Halduskohus leidis ebaõigesti, et vastustajale ei olnud teada avalduse sisu (kas tegemist on teabenõudega, millele tuleb vastata 5 päeva jooksul või mõne muu taotlusega). Vastustajale oli avalduse sisu teada. Kaebaja esitas avalduse Keila linnapeale EF-le isiklikult siis, kui oli linnapea vastuvõtul. Linnapea võttis avalduse vastu, ei nõudnud avalduse tõlget ega tagastanud avaldust. Linnapea valdab vene keelt, ta luges avalduse läbi ja tutvus sellega. Seega vastustaja võttis avalduse vastu ja oli KeeleS § 12 lg 1 kohaselt kohustatud vastama avaldusele sisuliselt. Ebaõige on ka halduskohtu seisukoht, et asjaolu, et vastustaja ei nõudnud tõlget viivitamatult, ei muuda fakti, et riigiasutuse asjaajamise keeleks on eesti keel. Seda, et vastustaja on kohustatud vastama kaebaja avaldusele, ei mõjuta fakt, et omavalitsuse asjaajamise keeleks on eesti keel. Omavalitsuse- ja riigiasutustes on palju dokumente võõrkeeles, kuid see ei tähenda, et asjaajamise keel ei ole eesti keel. Kaebaja ei nõustu, et halduskohus ei saa kohustada vastustajat vastama sisuliselt võõrkeelsele pöördumisele, kuna selleks puudub seadusest tulenev alus. HMS § 20 lg 2 kohaselt haldusmenetluses kasutatakse võõrkeeli KeeleS-s sätestatud korras. KeeleS § 12 lg 1 näeb ette, et kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. KeeleS § 12 lg 3 kohaselt riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus vastab võõrkeelsele dokumendile
4(6)
3-18-1646 eesti keeles. Seega seadus lubab kohalikul omavalitsusel menetleda avaldusi võõrkeeles ja nendele vastata. Kuna vastustaja võttis avalduse vastu, ei ole avaldust tagastanud ja ei ole viivitamatult nõudnud avalduse tõlget eesti keelde, on avaldus vastu võetud võõrkeelsel kujul ja vastustaja on kohustatud vastama avaldusele sisuliselt. Riigikogu teisel lugemisel KeeleS eelnõu ettekandja PR selgitas KeeleS § 12 lg 1 tõlgendamist/kohaldamist järgmiselt: „Kõigepealt ma kordan veel üle: nõude, et tõlge esitataks, peab asutus avalduse tegijale kohe esitama. Asutus peab nõudma seda tõlget kohe. Kui see jääb tegemata, siis on avaldus automaatselt vastu võetud ainult võõrkeelsel kujul.“ Fakt, et halduskohus tuvastas vastustaja tegevuse õigusvastasuse on aluseks tuvastamisele, et vastustaja on avalduse võõrkeelsel kujul vastu võtnud ja see omakorda on aluseks kohustada vastustajat avaldusele sisuliselt vastama. Põhjendamatu on halduskohtu viide Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2012 määrusele haldusasjas nr 3-11-2538. Haldusasjas nr 3-11-2538 menetles kohus kaebust Justiitsministeeriumi peale seoses sellega, et viimane tagastas kaebajale tema avaldused ja kaebused põhjusel, et need ei olnud esitatud eesti keeles. Praeguses asjas on tegemist teistsuguste asjaoludega. Samuti ei ole viidatud Tartu Ringkonnakohtu määrus halduskohtule siduv praeguse asja lahendamisel. Kaebaja palus avalduses väljastada temale Laulasmaa Kooli teatise kaebaja kohta. Seega avaldus on teabenõue, mille vastustaja oli kohustatud täitma AvTS § 18 lg 1 alusel viivituseta, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul.
6.Keila linn palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustub halduskohtu otsusega ja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja seisukoht, et avaldus oleks tulnud talle tagastada, ei ole õiguslikult põhjendatud. KeeleS § 12 lg-s 1 ei ole ette nähtud dokumendi (avalduse) tagastamise kohustust. Vastustaja nõudiski dokumendi tõlkimist, kuna ei olnud täpselt aru saada, mida kaebaja soovib. Kaebaja väide, et tema esitatud dokument oli teabenõue ja sellele oleks pidanud vastama AvTS alusel 5 tööpäeva jooksul, ei ole asjakohane, kuna esitatud dokument oli venekeelne ja talle saadeti nõue tõlkida see eesti keelde. Alles peale tõlkimist oleks saanud selguse, kas tegemist oli teabenõudega või mingi muu taotlusega. Vastustajal oli õigus nõuda kaebaja esitatud dokumendi tõlkimist eesti keelde. Ka ei saa vastustaja väljastada teabenõude korras asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet ning kaebajal kui menetlusalusel isikul ja tema esindajal on võimalik väärteotoimiku materjalidega tutvuda menetlusseadustikes ettenähtud korras.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu 05.04.2019 otsuse ning kohustab Keila linna kaebaja 05.06.2018 avaldusele sisuliselt vastama viie tööpäeva jooksul.
8.Halduskohus on õigesti viidanud PS §-le 6, HMS § 20 lg-le 1 ning KeeleS § 10 lg-le 1 ja § 12 lg 1, mille kohaselt on Eesti riigikeeleks eesti keel ning ka haldusmenetlus toimub üldjuhul eesti keeles. Haldusorganil on õigus nõuda võõrkeelse avalduse tõlget eesti keelde. Samuti on asjakohane seisukoht, et käesoleval juhul ei ole tegemist KeeleS §-s 9 sätestatud olukorraga, mil avalduse tõlget ei või nõuda. Samas ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu KeeleS § 12 lg 5(6)
3-18-1646 1 tõlgendusega osas, mis puudutab sätet, et tõlke nõudmisest antakse avalduse või muu dokumendi esitajale viivitamata teada.
9.Halduskohus leidis õigesti, et Keila linn viivitas õigusvastaselt kaebaja 05.06.2018 avalduse tõlke nõudmisega. 30-päevast viivitust ei saa pidada nõuetekohaseks kaebaja tõlke esitamise kohustusest teavitamiseks, nagu seda nõuab KeeleS § 12 lg 1. Vastustaja pole välja toonud mingeid objektiivseid põhjusi, miks ei olnud kaebajalt tõlke nõudmine lühema tähtaja jooksul võimalik. Arvestades kaebaja 05.06.2018 avalduse sisu, oli tegemist teabenõudega, millele vastamiseks on ette nähtud eriti lühikesed tähtajad (AvTS § 18 lg 1). Vastupidiselt halduskohtule leiab ringkonnakohus aga, et sellise õigusvastase viivituse tagajärjel minetab haldusorgan õiguse nõuda avalduse esitajalt tõlget, tal tuleb avaldust sisuliselt menetleda ja vajadusel korraldada ise tõlkimine. Puudustega avalduse esitamine ei tähenda, et haldusorgan ei pea õigusaktides sätestatud menetlustähtaegasid järgima. Puuduste kõrvaldamist tuleb nõuda menetlustähtaja jooksul. Haldusorganil pole keelatud võõrkeelset avaldust menetleda. Haldusorganil on õigus kaaluda, kas nõuda mõistliku aja jooksul tõlke esitamist või asuda avaldust sisuliselt menetlema. Vastava valiku tegemisel tuleb järgida haldusmenetlusele esitatavaid nõudeid (HMS § 5 lg 2). Nõuetekohaseks ja eesmärgipäraseks ei saa pidada teabenõudele vastamise menetlust, kus avalduse esitajat teavitatakse tõlke esitamise vajadusest 30 päeva möödudes.
10.Vastustaja ei ole kaebaja 05.06.2018 avaldusele käesoleva ajani vastanud. Vastustaja viide asjaolule, et kaebaja poolt soovitud teave on leitav väärteomenetluse toimikust, ei tähenda et vastustaja on täitnud teabenõude AvTS-s reguleeritud viisil. AvTS § 18 lg 1 kohaselt tuleb vastustajal kaebaja avaldusele sisuliselt vastata hiljemalt viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
11.HKMS § 108 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohtus oli kaebaja menetluskulude suuruseks 651 eurot (riigilõiv 15 eurot, esindajakulu 636 eurot). Apellatsioonimenetluse kulud on 519 eurot (riigilõiv 15 eurot ja esindajakulu 504) eurot. Menetluskulud on kohased ning tuleb vastustajalt välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.