Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Asjaolud ja kohtu järeldus Viru Maakohtu menetlusse saabus 18.10.2016 Garaažiühistu Autotall (edaspidi GÜ) nimel vormistatuna ja endise juhatuse liikme Aare Tobreluts poolt allkirjastatuna avaldus täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja taotlus M L määramiseks likvideerijaks. Avalduse kohaselt on pärast ühistu registrist kustutamist selgunud, et ühistule kuulub kinnistu näol vara, mis vajab realiseerimist. Avaldaja selgituse kohaselt oli avalduse esitamise ajendiks see, et asja vastu huvi tundnud piirkonnas tegutsev hobusekasvatuse arendaja oleks ümbruskonna inimeste arvates valmis ka lagunema kippuva GÜ hoone korda tegema. Paljusid bokse enam keegi ei kasuta, osad siiski on kasutuses, kuid ka nende osas puudub avaldajal selge ülevaade, kes mingit boksi kasutab ja kuidas ning kellega algsete liikmete ring on vahetunud. Avaldaja ei oska ka kirjeldada, kes on tema esitatud avalduses taotletud likvideerijad ja on kutse saamisel ka avaldanud imestust, et kas tema üldse on mingi avalduse kohtusse esitanud. Talle lihtsalt öeldi arendaja poolt need nimed. Sealhulgas esitas tutvumiseks väidetava arendaja P E elukaaslase J M 26.10.2016 elektronkirjas antud valmiduse tasuda kõik likvideerimismenetluse kulud. Mõistlikku selgitust selles osas, miks juba märtsis 2015 registripidajale esitatud analoogse sisuga avaldusele mingit likvideerimist ei järgnenud, avaldaja ei oska öelda, ei olevat kuskilt ka uurinud. Ei osanud ka nimetada põhjust miks GÜ üldse registrist kustutati. Ei teadnud sedagi, et ta üldse avalduse on kohtusse esitanud. Kuna kogu kohtuga toimunud kirjavahetus on käinud läbi H T meilikonto, siis peab kohus seda väidet isegi usutavaks, aga ka selle võrra kummastavamaks. Vastavalt MTÜS § 43 lg 1 on mittetulundusühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirja või üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti või üldkoosoleku vastav otsus. Avaldaja annab nõusoleku enda nimetamiseks likvideerijaks ja palub tasustamisel lähtuda eeldusest, et likvideerija tasu hüvitamine toimub ennistatava garaažiühistu vara arvelt. Kohus on avalduse 31.10.2016 menetlusse võtnud ja kaasanud puudutatud isikuna vara kaasomanikuna Väike-Maarja valla. Kohus peab põhjendatuks käsitleda avaldajana mitte registrist kustutatud garaažiühistut vaid füüsilise isikuna nimetatud ühistu endist juhatuse liiget.

Väike- Maarja Vald peab kujununed olukorras mõistlikuks avalduse rahuldamist, mille käigus leitaks kinnistu osas sellised lahendused, mis võimaldaks teha kinnistu suhtes vajalikke tehinguid ja seda edasi arendada. Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus leiab, et esitatud asjaolude pinnal on põhjendatud ennistada GÜ mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, algatada ja läbi viia likvideerimismenetlus ning määrata likvideerijaks haldurina tegutsev Oliver Ennok. Kuigi GÜ on registrist kustutatud, on täiendava likvideerimismenetluse alustamine ja likvideerija määramine põhjendatud MTÜS § 95 lg 12-2 alusel. Käesoleval juhul on selgunud, et GÜ-le, kaasomandis Väike-Maarja Vallaga, on jäänud varana kinnistu, reg.osa nr xxxx, mille üleandmine ei saa toimuda ühistu õiguslikku seisundit taastamata ja likvideerimist läbi viimata. Seetõttu on vara staatuse korrastamiseks vajalik ennistada registrist kustutatud GÜ õigusvõime TsÜS § 26 lg 2 tähenduses. Likvideerija ülesandeks on juriidilise isiku tegevuse lõpetamine, nõuete sissenõudmine, vara müük, võlausaldajate nõuete rahuldamine ja allesjääva vara jagamine õigustatud isikute vahel. Kuna vara müük on seotud kuludega, siis on õiguskirjanduse kohaselt võimalik järelejääva vara jaotis asendada rahalise hüvituse asemel natuuras üleantava hüvitisega. Juriidilise isiku vara müügi viisi ei ole seadusega kindlaks määratud. Kui põhikirja ega üldkoosoleku otsusega ei ole likvideerimishüvitust saama õigustatud isikute ringi kindlaks määratud, siis eeldusel, et MTÜ oli asutatud ja tegutses oma liikmete huvides, jaotatakse vara võrdsetes osades lõpetamise ajahetkel liikmeks olnud isikute vahel (MTÜS § 50 lg 3). TsMS § 602 kohaselt määrab kohus likvideerijaks isiku, kes on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Avalduses taotletud M L on registripidaja andmetel likvideerijaks vähemalt 4 ühingus, kus likvideerija ei ole suutnud 2008-2009-2010 alanud menetlusi lõpuni viia, mis kohtul hinnangul on lubamatu venitamine ja õigusselgusetu olukorra jätkumine. Lisaks sellele on likvideerija suhtes menetluses olnud tema kui füüsilise isiku pankrotimenetlus, mille raames on ta novembris 2015 toimunud istungil teatanud, et elab juba 7 a Rootsis ning kinnitab, et talle pannakse Rootsis kuu aja pärast kriminaalmenetluse raames jalarõngas. Nimetatud koosmõjus ei võimalda kohtu hinnangul taotletavat isikut likvideerijaks määrata. Järgnevalt on avaldaja taotlenud likvideerijaks nimetada V T, kes omakorda on Pärnu Maakohtu 2012 otsusega süüdi mõistetud maksuhaldurile tahtlikult valeandmete esitamise eest, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma oli väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui 5 miljonit krooni. Avaldaja viidatud MTÜS § 43 selle kohta, keda tuleb määrata likvideerijaks, kehtib kohtu hinnangul eelkõige nn vabatahtliku lõpetamise korral; kohtumenetluse raames toimuva likvideerimise (s.h ka täiendava) tulemina toimuva sundlõpetamise jaoks likvideerija määramisel ei ole kohus seotud ühingu põhikrijas märgitud või üldkoosoleku otsusega nimetatud likvideerija isikuga.

Haldurist likvideerijal on õigus küsida oma töö eest tasu ja kohtupraktika ning õiguskirjanduse kohaselt hüvitatakse likvideerija tasu pankrotiseaduses halduri tasustamise kohta sätestatud regulatsiooni alusel. Kohus peab põhjendatuks likvideerijaks määrata halduri, kes oma kutsetegevusest tulenevalt on kohtu hinnangul pädevam antud juhul likvideerimismenetlust läbi viima ja korraldama. Likvideerijana tegutsemiseks on andnud nõusoleku haldurina tegutsev Oliver Ennok. TsMS § 604 lg 3 kohaselt võimaluse korral kuulab kohus enne isiku määramist isiku ära. Kohus ei pea antud menetluse raames vajalikuks haldurit ära kuulata, kuna tegemist on isikuga, kelle töökogemus, -suhtumine ja pädevus on aastate vältel kohtule teatavaks saanud. Haldur on oma nõusoleku kirjalikult esitanud. TsMS § 478 lg 2 kohaselt hagita asjas tehtud määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 479 lg 2 kohaselt määruse, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetab kohus menetlusosalistele kätte, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 3 kohaselt kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Menetluskulud Hagita menetluses jäävad menetluskulud, s.t. riigilõiv, avaldaja kanda TsMS § 172 lg 8 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.