Kaebaja: K.P. (isikukood xxxxxxxxxx) Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet (SKA), esindaja Silvia Azojan
volitatud
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja tuvastada, et K.P. töötas ajavahemikul 01.10.2006 kuni 31.03.2010 täistööajaga ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberija puidutööstus“ alapunktis
„Metsavarumine“ erialakoodi 11442 all nimetatud metsaväljaveo autojuhi tööülesannetele.
2.Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 11.10.2019 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.K.P. esitas 16.01.2017 SKA-le avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. SKA 28.04.2017 otsusega nr 04887 keeldus SKA K.P.le pensioni määramisest, kuna dokumentide alusel sai K.P. soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvata vaid 3 aasta 2 kuu ja 15 päeva (s.t 01.11.2013-15.01.2017) pikkuse perioodi (s.o ajavahemik, mil ta töötas kokku- ja väljaveo traktoristina). Kaebaja otsust ei vaidlustanud ning avaldusega seotud haldusmenetlus lõppes.
2.K.P. esitas 13.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks.
3.Tallinna Halduskohus võttis 27.03.2019 määrusega kaebuse menetlusse ning soovitas kaebajal esimesel võimalusel esitada SKA-le uus taotlus, kuna taotluse esitamise ajast sõltub pensioni määramise aeg.
4.K.P. esitas 04.04.2019 SKA-le avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
5.Kaebaja nõuab soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks pensioniõigusliku staaži tuvastamist. Kaebaja leiab, et tema töötamine metsavahina perioodil 01.07.1987 kuni 29.02.1992 Kilingi Nõmme Näidismetsamajandis ja perioodil 01.03.1992-31.05.1997 Lodja (varasem nimetus Massi) metskonnas ning autojuhi-operaatorina perioodil 01.10.2006-06.05.2010 OÜ-s Visorek (OÜ Lakorda) on käsitatav töötamisena ametikohal, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile.
6.Metsavahina töötades tuli kaebajal teha kõiki raietöid. Töö oli täistööajaga. Oktoobrist-aprillini tuli käsitsi (mootorsaega) teha raietöid (s.o langetamine, laasimine, okste vaalu vedamine ja lõpuks sortimentide kaupa kokku koondamine). Aprillis, mais ja juunis tuli sae ja kirvega raielanke eraldada.
7.Ajavahemikul 01.10.2006-06.05.2010 töötas kaebaja täistööajaga metsaväljaveo autojuhina OÜ-s Visorek. Puidu vedu toimus Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) metsadest üle Eesti. 29.08.2019 kaebuse täienduse kohaselt pole FIE-na töötamisest dokumente säilinud, kuivõrd nende säilitamise aeg oli 7 aastat. Ka FIE-na tuli teha lisaks raietööd.
8.Kaebajaga koos töötasid K. J., Ü. O. ja A. T.. Metsaülem oli V.B. Märgitud isikud saavad töötamist kinnitada. Vastustaja seisukohad
9.Vastustaja leiab, et kaebuse saab osaliselt rahuldada.
10.SKA, olles kohtumenetluses tutvunud tunnistajate A. T. ja K. J. ütlustega, ei vaidle K.P. kaebuse rahuldamisele vastu, kui kohtu hinnangul võib nimetatud tunnistajate ütlustega lugeda tõendatuks, et K.P. töötades 01.10.2006 kuni 31.03.2010 OÜ-s Visorek autojuht-operaatorina, täitis tegelikult määruse nr 206 (edaspidi määrus nr 206) loetelu nr 2 osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ alapunktis 1 „Metsavarumine“ erialakoodi 11442 all nimetatud metsaväljaveo autojuhi tööülesandeid, mistõttu saab nimetatud perioodi arvata tema soodusstaaži hulka.
11.K.P. ja OÜ Lakorda vahel 01.10.2006 sõlmitud töölepingust nr 30 nähtuvalt asus K.P. tööle OÜ-s Visorek autojuhi-operaatorina alates 01.10.2006 ja tööleping lõpetati 31.03.2010.
2(5)
12.K.P. taotluse osas tuvastada soodusstaažina töötamine metsavahina Kilingi Nõmme Metsamajandis alates 01.07.1987 kuni 29.02.1992 ja Lodja (varasem nimetus Massi) metskonnas alates 01.03.1992 kuni 31.05.1997, on SKA seisukohal, et kaebaja töötamist metsavahina KilingiNõmme Metsamajandis alates 01.07.1987 kuni 29.02.1992 ja Lodja (varasem nimetus Massi) metskonnas alates 01.03.1992 kuni 31.05.1997 ei saa lugeda töötamiseks sooduspensionile õigust andval ametikohal ega arvata soodusstaaži hulka. Nimetatud perioodidel töötamine täistööajaga metsavahina on tõendatud tööraamatu kannetega, arhiiviteatisega, palgakontokaartidega ja RMK teatisega. Arhiiviteatisega ja palgakontokaartidega on leidnud kinnitust vaid asjaolu, et raietööd on kaebaja teinud lisatööna, mille eest on makstud lisatasu. Seega SKA palub jätta rahuldamata kaebus osas, milles kaebaja palub tuvastada soodusstaažina töötamine metsavahina Kilingi-Nõmme Metsamajandis alates 01.07.1987 kuni 29.02.1992 ja Lodja (varasem nimetus Massi) metskonnas alates 01.03.1992 kuni 31.05.1997.
13.Tööraamatu kannetest nr-d 14-19 nähtuvalt töötas K.P. nii Kilingi-Nõmme Metsamajandis kui ka Massi ja Lodja metskondades metsavahina. 17.02.2017 arhiiviteatisest nr 7-3/224 nähtub, et 1987-1992 palgakontokaartide põhjal töötas K.P. pidevalt ja täistööajaga metsavahina ning et lisaks põhipalgale on talle makstud lisatasusid tükitöö (raietöö) eest. Samuti kinnitab RMK 21.02.2017 teatises nr 2-1/178, et K.P. töötas metsavahina ja et metskonnas olid tööl eraldi ka raietöölised.
14.Tallinna Ringkonnakohus on 26.01.2010 otsuses nr 3-08-2146 asunud seisukohale, et loeteludes toodud tööde ja ametikohtade tööülesannete sisustamisel tuleb lähtuda sellest, mida peeti silmas loetelude kehtestamisel. Riigikohus on 27.02.2019 otsuses haldusasjas nr 3-17-1108 leidnud, et ringkonnakohus on erinevate ametite tööülesannete ja -sisu tuvastamisel õigesti tuginenud 1974. aastal välja antud Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse ministeeriumi tariifi ja kvalifikatsiooniteatmikus „Tööd ja tööliste üldkutsealad metsa- ja puidutööstuses“. Ka käesolevas asjas on võimalik tuvastada raietöölise ja metsaväljaveo autojuhi tööülesanded, mida peeti silmas loetelude kehtestamisel. 1974. aastal välja antud Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse ministeeriumi tariifi- ja kvalifikatsiooniteatmiku „Tööd ja tööliste kutsealad metsa varumisel, parvetamisel ja vaigutamisel“ kohaselt on raietöölise peamiseks tööülesandeks metsa ülestöötamine käsitsi, võsa raiumine, ülestöötatud puidu järkamine, tõrvakändude tükeldamine, toormaterjali tahumine, erisortimentide veeretamine tee äärde, s.t sisuliselt metsa ülestöötamine ja ülestöötatud puidu töötlemine kirvega täistööpäeva ulatuses. EV Riikliku Metsaameti 23.11.1992 käskkirjaga kinnitatud riigimetskonna metsavahi ametijuhendis toodud tööülesanded ei vasta eelpool toodud raietöölise tööülesannetele. Samuti on RMK kinnitanud, et K.P. töötas metsavahina ja metskondades töötasid eraldi raietöölised. Seega on tegemist kahe erineva ametikohaga, millel on erinevad tööülesanded.
15.Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (SVPS) § 1 järgi ei arvata soodusstaaži hulka loeteludes nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 11 järgi arvestatakse loeteludes nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana. Seega annab õiguse sooduspensionile üksnes täistööajaga töötamine. Sama seisukohta kinnitas Riigikohus 27.02.2019 haldusasjas nr 3-17-1108, milles märkis, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused. Seega asjaolu, et arhiiviteatisest ja palgakontokaartidelt nähtuvalt on kaebajale lisaks põhitöö (metsavaht) eest makstavale kuupalgale makstud lisatasu tükitöö (raietöö) eest, ei tähenda, et ta oleks töötanud täistööpäeva raietöölisena ja tal tekiks seetõttu õigus sooduspensionile.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada.
3(5)
17.Vastustaja on tingimuslikult (juhul kui kohus tuvastab tunnistajate ütlustega) nõustunud K.P. töötamise 01.10.2006 kuni 31.03.2010 OÜ-s Visorek autojuht-operaatorina lugemisega soodusstaaži hulka. Tingimuslikku nõusolekut ei käsitle kohus kaebuse osalise õigeksvõtuna ega kohalda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg-t 2 (otsuse tegemine kirjeldava ja põhjendava osata).
18.Kaebusest nähtuvalt palub kaebaja tuvastada, et tema töötamine metsavahina perioodil 01.07.1987 kuni 29.02.1992 Kilingi Nõmme Näidismetsamajandis ja perioodil 01.03.199231.05.1997 Lodja metskonnas ning autojuhi-operaatorina perioodil 01.10.2006-06.05.2010 OÜs Visorek on käsitatav töötamisena ametikohal, mis vastab määruse nr 206 loetelus nr 2 nimetatud ametikohale.
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja töötamine metsavahina ajavahemikul 01.07.1987 31.05.1997 ning autojuhi-operaatorina ajavahemikul 01.10.2006 - 06.05.2010 (kohus lähtub perioodi lõpu tähtpäeva osas töölepingu lõpetamise ajast, mis on 31.03.2010, tl 21; kaebaja kinnitus, tl 89) on käsitatav töötamisena ametikohal, mis vastab loetelus nr 2 nimetatud ametikohale.
20.Isikul on õigus vanaduspensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) sätestatud vanusesse jõudmist, kui ta on töötanud tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel ning omab vähemalt 25-aastast tööstaaži, millest vähemalt 12,5 aastat on ta töötanud tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel (SVPS § 1 p 2). Vastav loetelu ametikohtadest, mis kvalifitseeruvad tervistkahjustavateks ja raskete töötingimustega töödeks, on kinnitatud määrusega nr 206. Loetelu nr 2 osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ alapunkt 1 „Metsavarumine“ alusel on sellisteks ametikohtadeks muu hulgas raietööline (erialakood 13378), kokku- ja väljaveotraktorist (erialakood 19207) ning metsaväljaveo autojuht (erialakood 11442).
21.Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult leidnud, et kaebaja puhul ei saa metsavahina töötamise aega lugeda töötamiseks soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal ega arvata soodusstaaži hulka.
22.SVPS § 1 järgi ei arvata soodusstaaži hulka samas paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 11 järgi arvestatakse §-s 1 nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana. Nimetatud sätete eesmärgiks on arvata soodusstaaži hulka töötamise perioodid, millal isik täitis raskeid või tervistkahjustavaid tööülesandeid kogu tööpäeva ehk täistööaja ulatuses. Seega annab õiguse sooduspensionile loetelus nr 2 nimetatud töödel ja ametikohtadel üksnes täistööajaga töötamine. Kuigi kohus peab usutavaks, et kaebajal tuli metsavahina täita ka tööülesandeid, mille sisu vastas raietöölise omale, viitavad asjas esitatud dokumentaalsed tõendid kogumis, et selliseid tööülesandeid ei täitnud kaebaja kogu tööaja ulatuses. RMK on 23.01.2017 SKA-le saadetud kirjas (tl 78 pöördel) selgitanud, et K.P.d töötas metsavahina ning et metskonnas olid eraldi tööl ka raietöölised. Nimetatut arvesse võttes, ei saa metsavahina töötamise aega arvestada soodusstaaži hulka. Kuivõrd metsavahtide tööülesannete hulka kuulus nii raie- kui ka metsakultuuritööde tegemine, on ilmne, et metsavaht ei teinud terve tööpäeva vältel raietöid. Ka palgaarvestuse lehtedelt (tl 81 pöördel kuni 86 pöördel) nähtub, et raietöid on kaebaja teinud lisatööna ja selle eest on makstud ka lisatasu. Lisaks on ka kaebaja ise 18.01.2017 telefonivestluse käigus SKA esindajale kinnitanud (vrd telefonivestluse protokoll, tl 66), et on kogu aeg töötanud metsavahina ning aeg-ajalt saadeti metsa raiuma.
23.Vastustaja on põhjendatult viidanud, et loetelude koostamisel ei olnud eesmärk loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste 4(5)
tööde ja ametikohtade puhul on sooduspensioni määramine õigustatud. Asjaolu, et teatud tööd või ametikohad ei anna soodusstaaži, ei ole nende isikute õiguste rikkumine, kuna neile on tagatud vanaduspension üldises korras (vt Tallinna Halduskohtu 30.8.2010 otsus haldusasjas nr 3-10-601 ja Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2010 otsus samas asjas).
24.Seega kaebaja töötamine metsavahina ajavahemikul 01.07.1987 - 31.05.1997 ei ole arvestatav soodusstaaži hulka.
25.Arvestades tunnistajate K. J. (tl 135 pöördel – 136) ja A. T. (tl 145) poolt kirjalikult antud ütlusi, saab kaebaja töötamist autojuhi-operaatorina OÜ-s Visorek lugeda töötamiseks soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal ning arvata soodusstaaži hulka.
26.Tunnistajate ütlustega võib lugeda tõendatuks, et kaebaja töötas välitingimustes. Sama nähtub ka kaebaja esitatud fotodelt (tl 126). Vastustaja poolt viidatud Sotsiaalministeeriumi 12.12.2014 selgitust arvestades on sellistes tingimustes töötaval ja selliseid ülesandeid täitval metsaväljaveoautojuhil õigus soodustingimustel vanaduspensionile.
27.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt (HKMS § 5 lg 1 p 6). Kohus loeb tuvastatuks, et kaebaja töötamine autojuht-operaatorina perioodil 01.10.2006-31.03.2010 OÜ-s Visorek on käsitatav töötamisena loetelus nr 2 nimetatud ametikohal. Muus osas jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulud
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse ning kaebuse osalise rahuldamise korral määratakse kulud proportsionaalselt rahuldatud osaga (HKMS § 108 lg 2). Kaebajal menetluskulusid ei nähtu. Kaebus oli riigilõivuvaba. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.