Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 06. september 2019, Tallinn 3-19-1101
Haldusasi
X kaebus Sotsiaalkindlustusameti haldusakti andmiseks ja/või toimingu(te) sooritamiseks kohustamise ning kahju hüvitamise nõuetes.
Menetlusosalised
Kaebaja: X Esindajad: v.adv.-d Kalle-Kaspar Sepper ja Tõnis Loorits Vastutaja: Sotsiaalkindlustusamet Esindaja: Merle Magnus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus osaliselt.
2.Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 punkt 8 osas, milles see välistab riigi poolt sotsiaalmaksu maksmise sellise isiku eest, kes on ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud isiku ülalpeetav registreeritud elukaaslane, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last ning kelle eest või kelle registreeritud elukaaslase eest riik ei maksa sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse lõike 1 punkti 1 või 11 alusel.
3.Kohustada Sotsiaalkindlustusametit X 30. mai 2019 taotluse uueks läbivaatamiseks. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates (HkMS § 180, § 181 lg 2)
X sünnitas xx xx xxxx lapse. 11. aprillil 2016 sõlmisid X ja Y kooselulepingu (tl. 5) ning 14. juuni 2016 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-7687 rahuldati Y avaldus X lapse lapsendamiseks (tl. 9). X esitas 30. mail 2019 Sotsiaalkindlustusametile taotluse (tl. 24), et riik maksaks tema eest sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi „SMS“) § 6 lg 1 p 8 alusel, kuna ta on töötasu saava ravikindlustatud isiku kooselupartner, kes kasvatab alla 8-aastast last.
-1-
2.Sotsiaalkindlustusamet tegi 5. juunil 2019 otsuse nr 15-13/98964-2, jättes X taotluse rahuldamata, põhjendades seda asjaoluga, et SMS § 6 lg 1 p 8 näeb ette sotsiaalmaksu maksmise üksnes ravikindlustatud isiku abikaasa eest ning kuniks seadusandja ei ole seda kooseluseaduses ega selle rakendusaktides ette näinud, ei ole alust eelnimetatud sätte kohaldamisel kooselupartnerit abikaasaga võrdsustada.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDNUSED
3.X esitas 11. juunil 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Sotsiaalkindlustusameti kohustamist sellise haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks, mille tulemusena kohustuks riik tasuma kaebaja eest sotsiaalmaksu ning mis tagaks kaebajale riikliku ravikindlustuse. 15. augusti 2019 avalduses täiendas kaebaja kaebust nõudega mõista Sotsiaalkindlustusametilt välja 154,92 euro suurune hüvitis talle tekitatud varalise kahju eest.
4.Kaebaja on seisukohal, et tema kooselupartner ning nende ühise lapse teine hooldusõiguslik vanem Y vastab sisuliselt SMS §-s 6 viidatud ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 5 lg 2 punktis 1 sätestatud tingimustele, sest ta töötab töölepingu alusel ning tema töötasult kuulub tasumisele sotsiaalmaks. Samuti märgib kaebaja, et tema kasvatab alla 8-aastast last, mistõttu on tal õigus nõuda, et riik maksaks tema eest sotsiaalmaksu. Kaebaja hinnangul ei välista kooseluseaduse (edaspidi „KooS“) rakendusaktide puudumine kooseluparteritel kooseluseadusest tulenevate õiguste teostamist. Viidates Riigikohtu otsusele kohtuasjas 5-17-42 leiab kaebaja, et SMS § 6 lg 1 punkt 8 on pärast KooS vastu võtmist ning selle rakendusaktide vastu võtmata jätmist muutunud põhiseadusega vastuolus olevaks, ent seda on võimalik tõlgendada põhiseaduspäraselt. Kaebaja hinnangul on SMS § 6 lg 1 punkti 8 eesmärk lapsevanema abistamine ning olukorras, kus KooS § 13 annab kooselupartnerile õiguse lapsendada, tuleneb sellest kaudselt õigus SMS § 6 lg 1 punkti 8 kohaldamisele.
5.Tekkinud kahju seisnes kaebaja väitel ravikuludes, mille kaebaja pidi kandma väidetavalt seetõttu, et tal puudus Sotsiaalkindlustusameti õigusvastase keeldumise tõttu riiklik ravikindlustus. Seejuures vaidleb kaebaja vastu vastustaja seisukohale, et kaebajal võis väidetava kahju tekkimise ajal olla ravikindlustus RaKS § 5 lg 4 punkti 1 alusel.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Sotsiaalkindlustusamet palub X kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja on seisukohal, et SMS § 6 lg 1 punkti 8 kohaldamise üheks eelduseks on see, et isikud on abielus, ent kaebaja seda ei ole, samas ei ole praeguses õiguslikus olukorras võimalik otsustada sotsiaalmaksu maksmist kooselupartneri eest. Vastustaja selgitab, et mõistetel „abielu“ ja „kooselu“ on erinev tähendus ning neid ei saa samastada ilma vastava regulatsioonita, ent vastavat regulatsiooni ei ole. Vastuses kaebaja 15. augusti 2019 avaldusele juhib vastustaja tähelepanu sellele, et kaebaja esitatud arstitõendist nähtuvalt on kaebaja rase, mistõttu on tal ravikindlustus RaKS § 5 lg 4 punktist 1 tulenevalt.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Halduskohtule esitatud kaebusega taotles X kõigepealt Sotsiaalkindlustusameti kohustamist tema eest sotsiaalmaksu tasumiseks. Täiendavate taotluste ja avalduste
-2-
esitamise tähtaja jooksul täiendas kaebaja kaebust kahju hüvitamise nõudega. Käesoleva osaotsusega lahendan üksnes kaebuses esitatud kohustamisnõude1.
8.Leian, et X kohustamiskaebus on kokkuvõttes põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt, kohustades vastustajat kaebaja 30. mai 2019 taotluse uueks läbivaatamiseks. Sotsiaalkindlustusamet tugines oma 5. juuni 2019 otsuse tegemisel üksnes asjaolule, et kaebaja ei olnud abielus, ilma et ta oleks kontrollinud muude SMS § 6 lg 1 punkti 8 kohaldamise aluseks olevate asjaolude esinemist. Sotsiaalkindlustusameti keeldumine on õigusvastane, sest SMS § 6 lg 1 punkt 8, mille alusel Sotsiaalkindlustusamet kaebaja taotluse rahuldamata jättis, on vastuolus põhiseaduse §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega ning tuleb kohaldamata jätta osas, milles see välistab riigi poolt sotsiaalmaksu tasumise sellise isiku eest nagu kaebaja. Normi selles osas kohaldamata jätmisega kaasneb normi kohaldamine nii, nagu kehtiks norm vastava põhiseadusvastase piiranguta ehk teisisõnu selliselt, et lisaks SMS § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud abikaasadele peab riik sotsiaalmaksu tasuma ka muudele selles sättes nimetatud tingimustele vastava registreeritud elukaaslase eest.
9.Käesoleva kohtuotsusega ei ole võimalik kindlaks määrata riigipoolse sotsiaalmaksu tasumise kohustuse täpset ulatust ehk määrata üheselt kindlaks, millise perioodi eest peab riik kaebaja eest sotsiaalmaksu maksma. Selle peab kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel välja selgitama Sotsiaalkindlustusamet, kontrollides muuhulgas, kas kaebaja vastab kõigile muudele SMS § 6 lg 1 punkti 8 kohaldamise eeldustele. Kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel peab vastustaja silmas pidama rahandusministri 31. detsembri 2003 määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ § 3 lõikes 1 sätestatut, millest tulenevalt loetakse SMS § 6 lg 1 punktis 8 nimetatud isiku eest riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustuse tekkimise päevaks isiku Sotsiaalkindlustusametile taotluse esitamise päev, ent mitte varasem kui isiku kehtiva ravikindlustuse kindlustuskaitse lõppemisele järgnev päev ning perioodi eest, millal isik on kindlustatud isikuga võrdsustatud isik RakS § 5 lõike 4 tähenduses, riik sotsiaalmaksu ei maksa.
10.SMS § 6 lg 1 punktis 8 on sätestatud: „Riik [...] maksab sotsiaalmaksu järgmiste isikute eest: [...] ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktis 1, 2, 4, 5 või 51 või lõikes 3 nimetatud isiku ülalpeetav abikaasa, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni või vähemalt kolme alla 16-aastast last ning kelle eest või kelle abikaasa eest riik ei maksa sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 1 või 11 alusel“.
11.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et taotluse esitamise ajal ei olnud kaebaja abielus, samuti mitte selles, et kaebaja ja Y olid sel ajal registreeritud elukaasalased kooseluseaduse tähenduses. Vaidlust pole ka selles, et eelnimetatud isikud on 2016. aasta veebruaris sündinud lapse vanemad, kuna esimene neist on lapse sünnitanud, teine aga sellesama lapse lapsendanud. Kaebaja väidab, et avalduse esitamise ajal töötas tema elukaaslane Y töölepingu alusel, olles niisiis RakS § 5 lg 2 punktis 1 nimetatud isik, kaebaja ise aga oli oma elukaaslase ülalpeetav, kes kasvatas alla 8-aastast last. Vastustaja ei ole taotluse läbi vaatamisel tuvastanud, et viimati nimetatud väiteid oleks väärad või ebapiisavalt tõendatud. Vastustaja jättis kaebaja taotluse rahuldamata pelgalt põhjusel, et kaebaja ei olnud ravikindlustatud isiku abikaasa.
Kaebuse muutmise vastuvõtmist, osaotsuse tegemise ja hüvitamisnõude osas menetluse peatamise otstarbekust on põhjendanud käesoleva osaotsusega samal päeval tehtavas kohtumääruses.
-3-
12.Põhiseaduse (edaspidi „PS“) § 15 lõike 2 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lõike 1 kohaselt jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata asjassepuutuva, ent põhiseadusega vastuolus oleva õigusnormi, algatades tehtud kohtulahendi Riigikohtule saatmisega niimoodi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Norm on asjassepuutuv, kui see on kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega, ehk kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral.
13.SMS § 6 lg 1 punktis 8 on sõnaselgelt sätestatud riigi kohustus maksta sotsiaalmaksu üksnes ravikindlustatud isiku abikaasa eest. Selle normi kehtivuse korral ei saa abielus mitte olev isik riigilt sotsiaalmaksu maksmist nõuda ning käesolev kaebus tuleks rahuldamata jätta. Erinevalt kaebajast ei näe ma võimalust kõnealust normi põhiseaduspäraselt tõlgendada. Selle vastu räägib esiteks vaadeldavas sättes kindla ja üheselt mõistetava sõna „abikaasa“ kasutamine, teisalt aga see, et kooseluseadusest (samuti selle rakendusaktide vastu võtmata jätmisest) ei nähtu, et seadusandja oleks soovinud vaadeldava sätte isikulist kohaldamisala laiendada. Tulemus oleks aga vastupidine, kui asuda seisukohale, et norm on põhiseadusega vastuolus ja tuleb kohaldamata jätta osas, milles see välistab riigi kohustuse maksta sotsiaalmaksu sellise isiku eest, nagu kaebaja. Vaadeldavas normis sätestatu, et riik maksab sotsiaalmaksu vaid abikaasa eest, tähendab seda, et registreeritud elukaaslase eest samadel asjaoludel sotsiaalmaksu maksmine on välistatud. Kui jätta selle välistuse osas vaadeldav norm kohaldamata, laieneks normi isikuline kohaldamisala selliselt, et see hõlmaks lisaks abikaasale ka registreeritud elukaaslase. Sel juhul tuleb kaebus rahuldada, sest Sotsiaalkindlustusameti 5. juuni 2019 otsuses väljendatud keeldumine oli põhjendamatu ning Sotsiaalkindlustusametil tuleks X 30. mai 2019 avaldus uuesti läbi vaadata, lähtudes vaadeldava normi laienenud kohaldamisalast.
14.PS §-st 12 tuleneb seadusandjale keeld kohelda isikuid meelevaldselt erinevalt ehk kehtestada või hoida kehtimas norme, millest tulenevad võrdses olukorras olevate isikute jaoks erinevad järelmid, ilma, et selleks oleks mõistlikku põhjust ja eesmärki. Leian, et käesoleval juhul ei ole mistahes mõistlikku põhjust kohelda erinevalt last kasvatavat ravikindlustatud isiku ülalpeetavat abikaasat ning last kasvatavat ravikindlustatud isiku ülalpeetavat registreeritud elukaaslast.
15.Sisuliselt on SMS § 6 lg 1 punkti 8 eesmärk toetada eelkooliealiste laste kodus kasvatamist seeläbi, et riik tagab lapse kasvatamise tõttu elatist mitte teenivale ülalpeetavale vanemale sotsiaalmaksu maksmisega kaasnevad hüved. Teisisõnu on see norm mõeldud soodustama üksteise suhtes ülalpidamiskohustust kandvate täiskasvanute valikut korraldada oma elu selliselt, et üks neist teenib elatist, teine aga kasvatab last. Omavahelise ülalpidamiskohustuse osas ei erine abielu registreeritud kooselust. Abikaasade puhul tuleneb vastastikune ülalpidamiskohustus perekonnaseaduse § 16 lõikest 1, registreeritud elukaaslaste puhul aga
1.jaanuaril 2016 jõustunud KooS § 9 lõikest 1. Sellest tulenevalt on erinevas olukorras küll abikaasad ja lihtsalt koos elavad paarid (sõltumata nende koos elavate inimeste soost), sest viimastel ei ole seadusest tulenevat vastastikust ülalpidamiskohustust, ent abikaasade ja registreeritud elukaaslaste olukord on ühesugune. Registreeritud elukaaslaste vaheline vastastikuse ülalpidamiskohustus ja muud nende vahelised varalised suhted on reguleeritud üldjoontes samamoodi nagu abikaasade puhul. Seega on abikaasad ja registreeritud elukaaslased vaadeldava sätte eesmärke ja sealt sätestatud sisulisi tingimusi silmas pidades täpselt ühesuguses olukorras. -4-
16.Mis puudutab kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et tema ja tema elukaaslase kohustused lapse ees on samasugused nagu oleksid abikaasade puhul, siis seegi on iseenesest õige: nii kaebaja kui tema elukaasalane on lapse vanemad koos kõigi vanemlike õiguste ja kohustustega. Samas on see käesoleva vaidluse kontekstis teisejärguline, sest iseenesest ei ole ka abikaasade puhul SMS § 6 lg 1 punkti 8 kohaldamiseks nõutav, et laps, keda ülalpeetav abikaasa kasvatab, oleks tingimata ravikindlustatud isikust abikaasa laps. Ravikindlustatud isiku ülalpidamisel peab vaadeldava sätte kohaselt olema see isik, kes last kasvatab, mitte laps. Nõnda vaadates on vaadeldav norm määratud leevendama ka last kasvatavat isikut ülal pidava teise isiku ülalpidamiskohustust kasvõi seeläbi, et ülalpidaja ei pea kandma last kasvatava ülalpeetava võimalikke ravikulusid, sest vaadeldavast normist tulenevalt on kõnealusel ülalpeetaval riikliku ravikindlustuse kindlustuskaitse.
17.Minu hinnangul ei ole vaadeldava sätte eesmärk ega soovitav toime mitte kuidagi seotud konkreetselt abielule või tingimata naise ja mehe vahelisele suhtele ainuomaste asjaoludega. Seetõttu ei näe ma ühtki põhjust, mille tõttu vääriks registreeritud kooselus elav ning kodus last kasvatav naine või mees kõnealust soodustust vähem kui samamoodi last kodus kasvatav abielus olev naine või mees, sest nii suhted lapsega kui ka suhted oma ülalpidajaga on sel last kasvataval isikul mõlemal juhul samasugused. Samamoodi ei ole ühtki põhjust, miks riik peaks abielu tõttu teiselt isikult ülalpidamist saava isiku lapse kasvatamist rohkem toetama kui kooselulepingust tulenevalt oma elukaaslaselt ülalpidamist saava isiku puhul.
18.Kõnealuse sätte kontsekstis ei saa minu meelest olla tähtsust sellel, et abielu sõlmimine on võimalik vaid naise ja mehe vahel, ent kooselulepingu saab sõlmida ka kahe samast soost isiku vahel. Iseäranis olukorras, kus KooS § 15 lg 3 tunnustab elukaaslaste soost sõltumata ühe registreeritud elukaaslase õigust lapsendada teise elukaaslase laps ning kus ka elukaaslaste vastastikune ülalpidamiskohustus on reguleeritud sarnaselt abielule, on mõeldamatu, et riik kohtleb abielus vanemaid laste kasvatamisega seonduvate soodustuste andmisel soodsamalt kui registreeritud elukaaslasi.
19.Avaliku võimu poolt laste kastavamise soodustamiseks võetud meetmete õigustatud subjektideks on küll lapsi kasvatavad isikud, ent tegelikult on need meetmed võetud laste huvides ehk lastele parema kasvamiskeskkonna võimaldamiseks. Seda silmas pidades peaks sedalaadi meetmete isikulise kohaldamisala piirangud olema iseäranis selgelt põhjendatavad ja arusaadavad. Nii näiteks saaks ilmselt vaadeldava sätte kontekstis põhjendatuks pidada abikaasade ja ilma kooselulepinguta koos elavate inimeste erinevat kohtlemist, sest riigi eesmärk soodustada seda, et isikud abielu või kooselulepingu sõlmimise kaudu vastastikuse ülalpidamiskohustuse võtaksid, on iseenesest legitiimne, kuna vähendab sel juhul riigi ülalpidamiskohustuse tekkimise tõenäosust. Küll aga ei õigusta ükski selline legitiimne eesmärk seda, et riigi poolt sotsiaalmaksu maksmine on välistatud ravikindlustatud isiku ülalpeetava registreeritud elukaaslase eest.
20.Eeltoodust tulenevalt tuleb SMS § 6 lg 1 p 8 põhiseaduse vastaseks tunnistada ning kohaldatama jätta osas, milles see välistab riigi poolt sotsiaalmaksu maksmise sellise isiku suhtes nagu konkreetselt kaebaja. Normi selline kohaldamata jätmine tähendab normi kohaldamist nii nagu vastavat välistust (piirangut) sealt ei tuleneks. Seetõttu on Sotsiaalkindlustusamet 5. juuni 2019 otsusega kaebaja taotluse põhjendamatult rahuldamata jätnud ning ta peab X taotluse uuesti läbi vaatama ja uue otsuse tegema.
-5-
21.Kuivõrd käesoleva osaotsusega lahendatakse kaebus vaid osaliselt, ent kaebaja menetluskulud ei ole sedavõrd selgelt osadeks jaotatavad, on otstarbekas lahendada menetluskulude jaotamise küsimus edaspidi ehk kahju hüvitamise nõude osas tehtavas lõplikus kohtulahendis. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur Kohtunik
-6-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.