lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1504/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 03.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1504/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1191
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1504

Määruse kuupäev

03.09.2019

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks (seoses 23.11.2016. a saabumisega Tartu Vanglasse rangluumurruga)

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla

Resolutsioon

1.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
2.Jätta kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
3.Lõpetada menetlus haldusasjas 3-19-1504.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 124 lg 4, § 155 lg 5, § 204 lg 1). Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas 07.08.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 12 000 eurot seoses 23.11.2016. a saabumisega Tartu Vanglasse rangluumurruga. Vangla ei paigutanud kaebajat meditsiiniosakonda, vaid üldrežiimile. 31.01.2018 toimus kaebajal operatsioon, mille käigus eemaldati kõhr ja painutati paika luuotsad. Vangla oma tegevusega lõi olukorra, kus kaebaja tervis sai kahjustada, kaebaja tundis füüsilist valu, piina ja vaimset alla surutust. Kaebusele ei olnud lisatud kohtueelse menetluse dokumente.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla teatas kohtule 14.08.2019. a vastuseks kohtunõudele, et Xi esindaja vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa esitas Tartu Vanglale 22.02.2018 pretensioonina pealkirjastatud kahjunõude nr 1/3159-T. Tartu Vangla jättis 21.03.2018. a otsusega nr 1-13/542 nõude rahuldamata. Otsus edastati kaebaja esindajale 21.03.2018. Täiendavalt selgitas vangla, et X esitas 29.03.2018 hagi Tartu Maakohtusse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes – tsiviilasi nr 2-18-4852.
3.Tartu Halduskohus andis 15.08.2019. a määrusega kaebajale võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus leidis, et kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks oli Tartu Vangla 21.03.2018. a otsus nr 1-13/54-2, mille saamisest 30 päeva jooksul pidi kaebaja halduskohtusse pöörduma. Halduskohtusse pöördumise kohustust selgitas kaebajale ka Tartu Maakohus 08.06.2018. a määruses kohtuasjas nr 2-18-4852. Seetõttu on kaebaja praegusel juhul esitanud kaebuse Tartu Halduskohtule tähtaega rikkudes.
4.X esitas 18.08.2019 Tartu Halduskohtule taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja hilines kaebuse esitamisega, sest ei saa aru seadustest ega teadnus, et ei saa tähtaja möödudes menetlust taotleda. Kaebaja teadis, et temal on hagi õigus esitada viie aasta jooksul. Kaebaja kirjeldab taotluses uuesti, millega on Tartu Vangla temale kahju tekitanud. Kaebaja taotleb kohtul võimaldada temale tasuta riigi õigusabi menetluses, kuna kaebajal ei ole juriidilist haridust. Kohtu seisukoht
5.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-le 2 võib kohtueelse menetluse läbimise korral kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesolevas asjas on kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks Tartu Vangla 21.03.2018. a otsus nr 1-13/54-2, millega jäeti kaebaja 22.02.2018. a esitatud pretensioon rahuldamata.
6.Kaebaja pöördus riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi M. Seesmaa vahendusel hagivaldusega Tartu Maakohtu poole 29.03.2018. Maakohus võttis hagi menetlusse 17.04.2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-4852, kuid otsustas 08.06.2018. a määrusega jätta X hagi Tartu Vangla vastu kahjuhüvitise nõudes läbi vaatamata, sest maakohus ei ole pädev asja lahendama. Maakohus selgitas, et ei edasta ise asja lahendamiseks halduskohtule. Kaebaja esindaja Tartu Maakohtu 08.06.2018. a määrust ei vaidlustanud.
7.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebaja põhjendanud, miks ta otsustas pöörduda halduskohtu poole hüvitamiskaebusega rohkem kui aasta hiljem Tartu Maakohtu 08.06.2018. a määrusest tsiviilasjas nr 2-18-4852.
8.Vastavalt HKMS § 71 lg-le 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08). Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12 ja 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19).
9.Kaebaja on kaebetähtaja ennistamise alusena välja toonud enda kogenematuse seaduste rägastikus. Kuna kaebajale oli määratud tsiviilasjas nr 2-18-4852 esindaja riigi õigusabi korras, siis ei veena kohut kaebaja põhjendus, et tema ei saanud aru kaebetähtaegadest. Kuigi kaebaja esindaja taotles tsiviilasjas nr 2-18-4852 määrata Xile uuesti riigi õigusabi ja suunata asja lahendamine Tartu Halduskohtule, siis maakohtus toimunud menetlust ja kohtumäärusi pidi kaebaja esindaja siiski kaebajale selgitama. Kaebaja esindaja pidi mõistma, milliseid samme on kaebajal vaja astuda, et hüvitamiskaebus Tartu Vangla vastu esitada. Tartu Vangla 21.03.2018.

a otsusel on ka korrektne vaidlustamisviide, st selgitus, millisesse kohtusse ja millise tähtaja jooksul tuleb kinnipeetaval pöörduda. Eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda kaebaja kogenematust või puuduvaid teadmisi tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks.

10.Tulenevalt õiguskindluse põhimõttest peab tähtaja ületamisel olema hilinemise põhjus seda kaalukam, mida enam on tähtaega ületatud. Käeoleval juhul on kaebaja ületanud kaebetähtaega enam aasta. Tähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu kaalukat ega mõjuvat põhjust, miks ei saanud kaebaja tähtaegselt või hiljemalt vahetult pärast Tartu Maakohtu 08.06.2018. a määrust tsiviilasjas nr 2-18-4852 halduskohtusse kaebusega pöörduda. Seetõttu leiab kohus, et puuduvad objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
11.HKMS § 152 lg 1 p 2 ja HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuna kaebetähtaja rikkumine on ilmnenud enne kaebuse menetlusse võtmist ja tähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata, siis lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata vastavalt HKMS § 152 lg-le 3.
12.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
13.Kaebaja on soovinud, et halduskohus võimaldaks menetluses temale tasuta riigi õigusabi. Kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebaja on kohtu poole pöördunud kaebusega mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Tartu Vangla vastu. Kohus leiab, et asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu arvates on kaebaja võimeline ka ise oma õigusi kaitsma halduskohtumenetluses, kuna kaebaja on suutnud esitada arusaadava kaebuse ning taotluse tähtaja ennistamiseks. Kohus ei pea põhjendatuks seetõttu kaebajale riigi õigusabi andmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 ja 6 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium