lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2411/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 31.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-2411/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1194
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2019, Tartu

Haldusasja number

3-19-2411

Haldusasi

Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasja juurde Tartu Halduskohtu 8. oktoobri 2018. a määrus haldusasja nr 318-1401 ja kaebus haldusasjas nr 3-18-1401.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-19-2411 menetlus.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
4.Asendada kohtulahendi avalikustamisel kaebaja nimi tähemärkidega.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (edaspidi ka kaebaja) esitas 18. novembril 2019 Tartu Vanglale taotluse tervisekahju hüvitamiseks 12 500 euro ulatuses (tl 9-10).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.1.Taotluse kohaselt saabus kaebaja 23. novembril 2016 Tartu Vanglasse rangluumurruga ja avaldas soovi meditsiiniosakonda erirežiimile paigutamiseks ning hooldaja määramiseks. Kaebaja paigutati üldosakonda, kus pidi väidetavalt luumurrust hoolimata koristama kambrit, pesema enda pesu, võtma vastu toitu, tegema voodit. Need tegevused tekitasid talle füüsilist valu, piina ja vaimset allasurutust.

Kaebaja väitel ei paranenud hooldaja määramata jätmise ja üldosakonda paigutamata jätmise tõttu tema luumurd ja ta vajas operatsiooni, mis teostati 30. jaanuaril 2018. Taotluse kohaselt on kinnipeetav seisukohal, et vangla oli õigusvastaselt tegevusetu ja peab hüvitama talle tekitatud kannatused.

1.2.Tartu Vangla selgitas kaebajale 27. novembri 2019. a vastuses nr 1-13/237-2 (tl 12-12p), et kaebaja esindaja esitas 22. veebruaril 2018 samasisulise kahjunõude, milles taotles 12 000 euro suuruse kahju hüvitamist. Tartu Vangla jättis 21. märtsi 2018. a otsusega nr 1-13/54-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Samast nähtub, et kaebaja esitas 7. septembril 2019 Tartu halduskohtule kaebuse eelnevalt kirjeldatud asjaoludel ja nõudis hüvitist summas 12 000 eurot. Tartu Halduskohus lõpetas 3. septembri 2019. a määrusega haldusasjas nr 3-19-1504 menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 1 ja § 124 lg 2 alusel, jättes rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis 15. novembri 2019. a määrusega halduskohtu määruse jõusse. Kaebaja esitas 26. novembril 2019 ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.
1.3.Tartu Vangla andis 27. novembri 2019. a vastusega nr 1-13/237-2 taotlejale tähtaja, et taotleda menetluse uuendamist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 alusel. Tartu Vangla selgitas taotlejale, et tegemist on sisult sama taotlusega, mille menetlus lõppes 21. märtsi 2018. a otsusega nr 1-13/54-2. Kui menetlus on lõppenud, puudub õigus sama taotlust uuesti menetleda, v. a juhtudel, kui esinevad menetluse uuendamise alused. Samas selgitas vangla, et uuendamise aluseks olevad asjaolud ja põhjused tuleb esitada taotlejal endal ning uuendamise aluste puudumisel on vanglal õigus jätta teistkordselt esitatud kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata.
1.4.Kaebaja märkis enda 5. detsembri 2019. a vastuses, et sel alusel ei ole toimunud kokkulepet vanglaga, sisulist arutelu ega tehtud kohtuotsust. Samuti ei ole varem esitatud 12 500 euro suurust kahjunõuet (tl 8-8p).
1.5.Tartu Vangla jättis 10. detsembri 2019. a otsusega kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, kuna selle nõude menetlus on lõppenud Tartu Vangla 21. märtsi 2018. a otsusega nr 1-13/54-2 ja menetluse uuendamise alused puuduvad (tl 11).
2.X esitas 22. detsembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks. Kaebaja märgib, et on esitanud 5. detsembril 2019 vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, mille vangla jättis 10. detsembril 2019 läbi vaatamata. Kaebuse kohaselt on vangla tekitanud kahju kaebaja tervisele seonduvalt rangluumurruga. Kaebaja taotleb hüvitist 12 500 eurot või kohtu äranägemisel.
3.Tartu Vangla esitas vastuseks kohtunõudele 30. detsembril 2019 kaebaja 18. novembri 2019. a taotluse, 4. detsembri 2019. a kahjunõude lisana pealkirjastatud dokumendi ning Tartu Vangla 27. novembri 2019. a kirja ja 10. detsembri 2019. a otsuse. Lisaks selgitas Tartu Vangla, et kaebaja on samasisulise kaebusega pöördunud kohtusse ka juba varem, kuid kaebetähtaeg haldusasjas nr 3-191504 on jäetud ennistamata ja menetlus lõpetatud.

KOHTU SEISUKOHT

4.HKMS § 43 lg 1 p-st 2 tulenevalt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. HKMS § 152 lg 1 p 1 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kui nimetatud asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata (lg 3).
5.Praegusel juhul ilmneb kohtute infosüsteemist, et kaebaja esitas juba 13. juulil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Tartu Vangla 21. märtsi 2018. a otsuse nr 1-13/54-2 tühistamist ja vanglalt kaebaja kasuks hüvitise 12 000 eurot väljamõistmist (haldusasi nr 3-18-1401). Tartu

Halduskohus lõpetas 8. oktoobri 2018. a määrusega haldusasja nr 3-18-1401 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 1 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus oli esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulunud ennistamisele. Halduskohtu määrus jõustus 21. detsembril 2019.

6.Praeguses asjas on kaebaja taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist samal alusel nagu ka haldusasjas nr 3-18-1401. Seega on tegemist kaebusega sama nõudega samal alusel nagu haldusasjas nr 3-18-1401. Kuna viidatud asjas on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta, on olemas alus praeguse haldusasja lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 1 järgi. Selle aluse kohaldamist ei välista asjaolu, et haldusasjas nr 3-18-1401 taotles kaebaja 12 000 euro suurust hüvitist, kuid praeguses asjas on taotletav hüvitis 12 500 eurot. Varasemast erinev hüvitise suurus ei tähenda, et kaebuse nõue või alus oleks varasemast erinev. Kaebuse nõude all peetakse ilmas HKMS § 37 lg-s 2 loetletud nõudeid (sh hüvitamisnõue) ning kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2). Ka HKMS § 49 lg 3 p 2 kohaselt ei peeta kaebuse muutmiseks rahalise nõude suurendamist või vähendamist. HKMS § 152 lg 1 p 1 kohaldamine ei ole välistatud ka juhul, kui haldusasjas ei ole jõutud sisulise vaidluseni (sh kohtuotsuseni). See säte näeb ette kaks alternatiivset menetluse lõpetamise alust, milleks üks on menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumine. Samuti ei välista menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel praeguses asjas asjaolu, et kaebaja on ka haldusasjas nr 3-19-1504 esitanud kahju hüvitamise nõude, milles taotleb mittevaralise kahju hüvitamist sarnastel asjaoludel nagu haldusasjas nr 3-18-1401 ning käesolevas asjas. Vaidlus haldusasjas nr 3-19-1504 menetluse lõpetamise üle kaebetähtaja rikkumise tõttu on käesoleva kohtumääruse tegemise ajal alles pooleli (Riigikohus ei ole otsustanud määruskaebuse menetlusse võtmise üle). Isegi kui kaebaja samasisulises haldusasjas poleks menetlust lõpetatud juba haldusasjas nr 3-18-1401, ei saaks kohus praegust asja menetleda, vaid see tuleks tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel (kaebus sama nõudega samal alusel on kohtu menetluses, st praegusel hetkel määruskaebemenetluses Riigikohtus).
7.Eelnevat arvesse võttes lõpetab kohus haldusasja nr 3-19-2411 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei ole lubatud pöörduda uuesti kohtusse kaebusega sama nõudega ja samal alusel (HKMS § 155 lg 6 ja § 43 lg 1).
8.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab menetluskulud menetluse lõpetamise korral kaebaja, kui seadus ei sätestata teisiti. Kohus ei pea põhjendatuks anda vastustajale täiendavat tähtaega menetluskulude olemasolu selgitamiseks. Kuna vaidlus toimub vastustaja põhitegevuse raames, ei oleks tema menetluskulude väljamõistmine kaebajalt väljakujunenud kohtupraktika taustal tõenäoline (nt Riigikohtu 19. aprilli 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-83-15, p 19 ja seal viidatud praktika; 13. novembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-34-15, p 9 ja viidatud praktika). Seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium