lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1185/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 15.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1185/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
903
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 15. august 2019, Tartu 3-19-1185 XXXX kaebus Justiitsministeeriumi 21. mai 2019. a vaideotsuse nr 11-7/157-12 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks tagastada raadio XXXX määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja XXXX

RESOLUTSIOON

1.Jätta XXXX määruskaebus rahuldamata 3. juuli 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

ja

Tartu

Halduskohtu

2.Jätta XXXX taotlus riigilõivu tasumiseks osamaksetena kolme kuu jooksul rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 kohaselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XXXX esitas 25. juuni 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Justiitsministeeriumi 21. mai 2019. a vaideotsuse nr 11-7/157-12 ja palub kohustada Tartu Vanglat tagastama kaebajale tema isiklik raadio. XXXX leiab, et Tartu Vanglas isiklike raadiote keelamine julgeolekukaalutlustel on õigusvastane. Kaebuse juurde lisatud taotluses on XXXX palunud end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
2.Tartu Halduskohus otsustas 3. juuli 2019. a määrusega jätta rahuldamata XXXX taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Halduskohus tugines otsust tehes XXXX isikuarve väljavõttele. XXXX isikuarvelt saadud teabe põhjal ei ole menetlusabi andmine konkreetsel juhul võimalik, kuna menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) ei ületa XXXX kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Samas selgitas kohus, millised kaebuse puudused tuleb täiendavalt kõrvaldada.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.XXXX täiendas 12. juulil 2019 enda 25. juuni 2019. a kaebust, lisades sellele taotluse Tartu Vangla direktori 1. aprill 2019. a käskkirja 1-1/71 osaliseks tühistamiseks.
4.XXXX esitas 15. juulil 2019 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 3. juuli 2019. a määrusele, milles palub halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist. Määruskaebust on XXXX põhjendanud kinnipeetavate töötasu määra ning kehtestatud kuutasu alammäära erinevusega ning asjaoluga, et tema isikuarvel olev raha ei pruugi tingimata kuuluda kinnipeetavale endale. XXXX leiab, et kui tal kulub elektrile nelja kuu jooksul 14 eurot ja vältimatud kulud ühes kuus on 108

eurot, siis matemaatiliselt on ta maksejõuetu. XXXX taotleb määruskaebuses võimalust tasuda riigilõiv osamaksetena kolme kuu jooksul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Määruskaebemenetluses ringkonnakohtus on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata XXXX menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus lähtus õigesti halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. Tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast.
7.Vastuseks XXXX seisukohale, et kinnipeetavatele makstav tasu erineb oluliselt kehtestatud töötasu alammäärast, leiab ringkonnakohus, et HKMS § 112 lg 1 p-s 1 toodud alus ei sätesta erisust, mille kohaselt peaks kohus arvesse võtma kinnipeetavatele makstava tasu. Arvestuslikuks aluseks on kehtiv töötasu alammäär ja kinnipeetava reaalne sissetulek, mis võib koosneda nii kinnipeetavale makstavast tasust kui ka muudest sissetulekutest.
8.Halduskohus on XXXX maksevõime tuvastanud vanglasisese isikuarve väljavõtte andmete alusel perioodil 25. veebruarist kuni 24. juunini 2019. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti võtnud arvesse kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi, tuvastanud õiges summas kaebaja sissetuleku antud perioodil ja teinud lubatud mahaarvamised: elektriseadmete kasutamise kulud (4 kuu kohta 14 eurot) ning arvestanud kohtupraktikas nimetatud vältimatuid kulutusi tuginedes Riigikohtu 12. aprilli 2016. a otsusele nr 3-3-1-35-15 (5% kehtestatud töötasu alammäärast, s.o 27 eurot, nelja kuu kohta 108 eurot). Kaebajal puuduvad muud HKMS § 112 lg 1 p 1 loetletud väljaminekud, mida kohus saaks arvestada menetlusabi andmisel.
9.Seega on halduskohus isikuarve väljavõtte alusel õigesti arvutanud XXXX kahekordseks keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 569,85 eurot. Kuna määruskaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot ei ületa XXXX kahekordset keskmist kuusissetulekut, siis ei saa XXXX tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p-st 1 menetlusabi anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 puhul on tegemist imperatiivse sättega, mis ei võimalda kohtul menetlusabi anda, kui sättes toodud kriteeriumid on täidetud.
10.Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt HKMS § 205 lg 2 p-le 1 on määruskaebuse esitaja ülesandeks määruskaebuse põhjenduses ära märkida faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane ning sama sätte p 2 kohasel on määruskaebuse esitajal kohustus viidata tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada. Seega ei ole piisav määruskaebuses toodud viide, et XXXX isikuarvel olev raha ei pruugi kuuluda temale.
11.Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 569,85 eurot on tunduvalt suurem kui kaebuse esitamisel nõutav riigilõiv 15 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei takista tasumisele

kuuluva riigilõivu korraga tasumine ebamõistlikult kaebaja õigust pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse. Eelnevate asjaolude alusel jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse tasuda riigilõiv osamaksetena kolme kuu jooksul.

12.Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 3. juuli 2019. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium