lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1151/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 24.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1151/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
752
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

3-19-1151 24.07.2019 Reelika Kitsing I.G.i kaebus Viru Vangla kohustamiseks tõlkida kaebaja 07.06.2019 vaie ja vaadata vaie läbi Kaebaja – I.G. Vastustaja – Viru Vangla

1.Tagastada I.G.i kaebus.
2.Jätta I.G.i menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1.I.G. esitas 07.06.2019 Viru Vanglale võõrkeelse vaide nr 6-12/207-1 Viru Vangla 04.06.2019 käskkirja nr 6-3/358-1 peale.
2.Viru Vangla jättis 13.06.2019 kirjaga nr 6-12/207-2 (tl 3–4) I. G.vaide nr 6-12/207-1 käiguta ning andis talle tähtaja 10 päeva otsuse kättetoimetamisest arvates vaide eestikeelse tõlke esitamiseks. Vangla selgitas kirjas, et haldusmenetluse keel on eesti keel ning sellest tulenevalt tuleb esitada pöördumine vanglale eesti keeles. Vangla kulul tõlgitakse vaided ainult juhul, kui kinnipeetaval puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks ja vangla on veendunud, et kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi kaitsta. Vanglale teadaolevalt oskab I.G. piisavalt riigikeelt, et oma õigusi kaitsta, seda kinnitavad ka isiku varem esitatud mitmed eestikeelsed kirjalikud pöördumised. Lisaks on I.G.i riigikeele oskus 03.03.2017 hinnatud B1 tasemele.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.I.G. esitas 16.06.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks tõlkida kaebaja 07.06.2019 vaie nr 6-12/207-1 ja vaadata vaie läbi. Kaebusele on lisatud Viru Vangla 13.06.2019 kiri nr 6-12/207-2. Kaebaja on teinud küll eesti keele B1 taseme eksami, kuid see oli kaks aastat tagasi ning 70% teadmistest on läinud kaduma. Isegi kohe pärast eksamit ei oleks tema eesti keele oskustest jätkunud vaide arusaadavaks ja vigadeta kirjutamiseks. Kaebajal on vastavalt seadusele õigus kirjutada ametlikud paberid oma emakeeles. Vangla keeldumine vaide tõlkimisest on diskrimineeriv ning jätab kaebaja ilma võimalusest vangla otsuseid vaidlustada.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel selle esitajale tagastada.
5.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Selles sättes toodud tagastamise aluse kohaldamisel tuleb kohtul muu hulgas lähtuda HKMS §-s 45 sätestatud kaebeõiguse piirangutest. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
6.Kaebaja on palunud kohustada Viru Vanglat tõlkima tema 07.06.2019 vaie nr 6-12/207-1 ja vaatama see läbi. Seega pole kaebaja rahul Viru Vangla 13.06.2019 kirjaga, millega kohustati teda esitama vaides esinevate puuduste kõrvaldamise korras vaide eestikeelne tõlge. Selleks, et kaebaja saaks kohtult nõuda vangla kohustamist tema vaiet tõlkima, peaks ta saama vaidlustada ka Viru Vangla 13.06.2019 kirja, millega pandi vaide tõlkimise kohustus talle. Tegemist on aga vaidemenetluse käigus tehtud vangla menetlustoiminguga, mille vaidlustamise võimalused halduskohtus on HKMS § 45 lg 3 kohaselt piiratud. Kaebaja kohustamine vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusel tehtavast haldusaktist või toimingust. Kaebaja õigusi ja kohustusi mõjutab Viru Vangla 04.06.2019 käskkiri nr 6-3/358-1 ning vaidemenetluse käigus tehtud menetlustoimingute vaidlustamata jätmine ei jäta kaebajat ilma võimalusest vaidlustada seda käskkirja pärast vaidemenetluse lõppemist. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus menetlustoiming puudutaks otseselt ja lõplikult kaebaja õiguspäraseid huve (vrd Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-39-10, p 21).
7.Kohtupraktikas on laialdaselt tunnustatud kohtu õigust kontrollida haldusakti peale esitatud kaebuse saamisel kohtueelses menetluses haldusorganile esitatud vaide tagastamise õiguspärasust (vt nt Riigikohtu 19.09.2018 määrus nr 3-18-32, p 10; 07.06.2018 määrus nr 3-17-2610, p 12; 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 18). Seega saab kohus hinnata vaidemenetluses tehtud menetlustoimingute õiguspärasust pärast seda, kui vaidemenetlus on lõppenud ja kinnipeetav pöördub põhivaidluses kaebusega kohtusse. Selles kaebuses saab kaebaja esitada põhjendused, miks tuleb tema hinnangul lugeda kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks. Kui kohus nõustub kaebajaga, saab kohus võtta kaebuse menetlusse vaide tagastamisest olenemata. Praegusel juhul nähtubki kohtute infosüsteemist, et kaebaja on esitanud 21.07.2019 kohtule kaebuse, milles ta ei nõustu Viru Vangla 27.06.2019 kirjaga nr 6-12/207-3, millega vangla tagastas tema vaide nr 6-12/207-1 puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu (kohtus registreeritud haldusasjana nr 3-19-1401). Kaebaja on selles kaebuses esitanud ka põhjendused selle kohta, miks ei saanud vangla temalt vaidemenetluse käigus nõuda vaide eestikeelset tõlget. Seega saab kaebaja kaitsta oma õigusi viimati nimetatud haldusasjas.
8.Tulenevalt eeltoodust tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudus kaebuse esitamise ajal selles esitatud nõuetega kohtusse pöördumiseks ilmselgelt kaebeõigus.
9.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium