Piret Anieri kaebus Viljandi linnavalitsuse kohustamiseks täiendavate menetlustoimingute tegemiseks kvartali 140 osa-ala detailplaneeringu menetlemisel Kaebaja – Piret Anier Vastustaja – Viljandi linn Kaebuse tagastamine
Menetlusosalised Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Piret Anieri kaebus.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD
1.Piret Anier (kaebaja) esitas 5. juulil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viljandi linna vastu ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja taotles kohustada Viljandi Linnavalitsust täitma planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lg-t 3 ja arvestama töögrupi töö tulemusena valminud linnaruumi analüüsist tulenevaid ettepanekuid ja viima detailplaneeringusse sisse vajalikud muudatused. Kaebaja täpsustas 11. juuli 2019. a avalduses oma kaebust ja esialgse õiguskaitse taotlust. Kaebaja esitas kohtule digitaalselt allkirjastatud kaebuse ning täpsustas kaebuse nõuet, esitades kohustamisnõude järgmises sõnastuses: „Kohustada Viljandi Linnavalitsust täiendavate menetlustoimingute tegemiseks. Planeerimisseaduse § 3 lg 3 täitmiseks moodustama töögrupi. Töögrupi linnaruumi analüüsil põhinevate ettepanekute kohaselt viima detailplaneeringusse muudatused PlanS § 137 lg 1 või lg 3 kohaselt. Korraldama uue avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu.“
2.Kaebusest ja selle lisadest nähtuvalt algatas Viljandi Linnavalitsus 24. aprilli 2017. a korraldusega nr 192 detailplaneeringu kvartali nr 140 osa-alale. Eskiisi väljapanek toimus 17. detsembril 2018. Detailplaneering võeti vastu Viljandi Linnavalitsuse 18. veebruari 2019. a
3-19-1281
korraldusega nr 73. Avalik väljapanek toimus ajavahemikus 7. märtsist 21. märtsini 2019. Avaliku väljapaneku käigus esitati kolm kirjalikku arvamust, sh kaebaja arvamus. Viljandi Linnavalitsus andis 15. aprilli 2019. a korralduses nr 2-3/19/199 seisukoha arvamuste kohta. Kaebaja esitas nimetatud korralduse vaidlustamiseks vaide, taotledes selles muu hulgas detailplaneeringu läbivaatamiseks ja analüüsi koostamiseks nõuandva töögrupi moodustamist. Vaiet arutati linnavalitsuse istungil kaebaja osavõtul. Viljandi Linnavalitsus jättis 3. juuni 2019. a korraldusega nr 271 kaebaja vaide rahuldamata.
3.Kaebaja leiab, et Viljandi Linnavalitsus on jätnud arvestamata kaebaja, erialaliidu ja teiste arvamusavaldajate arvamused detailplaneeringu PlanS § 3 lg-le 3 mittevastavuse kohta. Detailplaneeringu seletuskirjas olevat joonist olemasoleva olukorra kohta ei saanud avalikustamise käigus veebilehelt vaadata, millega rikuti avaliku teabe seadust. Planeeringu tekstis ega joonisel ei ole määratletud planeeringu mõjuala, planeeringus ei ole käsitletud vahetult alaga külgnevaid olulisi linnaruumilisi muutusi ega piirinaabri Turu tn 8 kehtivat detailplaneeringut. Seetõttu ei ole väidetavad järeldused jälgitavad. Viljandi Linnavalitsus keeldus kaebuse kohaselt olukorra lahendamiseks väljapakutud töögrupi moodustamisest. Keeldumise põhjendus seab kaebaja arvates kahtluse alla arhitektuurikonkursside korraldamise tulemuslikkuse, sh planeeringus viidatud arhitektuurikonkursside tulemuse erinevuse detailplaneeringus etteantud mahtudest
4.Kaebaja taotles ka esialgset õiguskaitset detailplaneeringu menetluse peatamiseks, kuni ajani, mil selgub detailplaneeringust huvitatud osapoole Viljandi Veekeskus AS-i edasine saatus ja huvi ning kehtestatakse uus Viljandi linna eelarvestrateegia 2020-2025. Kaebaja väitel on nüüdseks muutunud detailplaneeringu algatamise otsuses välja toodud Viljandi Veekeskuse AS huvi ning detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt on menetluse käigus muutunud Viljandi linna võimalused kesklinnas veekeskuse ehitamiseks. Kaebaja rõhutas vajadust arvestada parimal viisil kvaliteetse avaliku ruumiga.
5.Kohus jättis 12. juuli 2019. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kokkuvõtlikult asus kohus seisukohale, et kaebus on perspektiivitu, kuna kaebajal puudub kehtivast õigusest tulenevalt kaebeõigus, et vaidlustada detailplaneeringu menetluses menetlustoiminguid. Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse Viljandi linnas kvartali nr 140 osa-ala detailplaneeringu (Viljandi linna planeeringute registri nr 2017-007) menetluses täiendavate (menetlus)toimingute tegemiseks. Vaidlusaluse detailplaneeringu eesmärgiks on Viljandi linna ja Viljandi Tarbijate Ühistu huvist lähtuvalt muuta kvartali krundijaotust, määrata hoonestusalad, ehitusõigus uushoonete ehitamiseks katastriüksuste Vaksali tn 2, Tallinna tn 1 ja osaliselt Vaksali tn 4 baasil moodustataval krundil ning katastriüksuste Tallinna tn 3 ja Turu tn 3 baasil moodustataval krundil. Katastriüksuse Tallinna tn 3 jagamise teel on planeeritud transpordimaa krunt avaliku parkla rajamiseks. (tl 27-39). Viljandi Linnavalitsuse võttis 18. veebruari 2019. a korraldusega nr 73 vastu ja tunnistas avalikustamiseks sobivaks. Kaebaja on esitanud detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus oma ettepanekud. Viljandi linn esitas 15. aprilli 2019. a korralduses nr 2-3/19/199 (tl 8-14) oma seisukoha avaliku väljapaneku staadiumis esitatud ettepanekute kohta, milles ta kaebaja ettepanekutega valdavalt ei nõustunud.
2(4)
3-19-1281
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg-st 1 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks ning muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2).
8.Kohus on seisukohal, et praegune kaebus on esitatud avalike huvide kaitseks. Samale seisukohale asus halduskohus ka 12. juuli 2019. a määruses kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust lahendades (määruse p 8). Kohus jättis esialgse õiguskaitse kohaldamata kaebuse perspektiivitust väites muuhulgas põhjusel, et kaebaja on soovinud avalikes huvides vaidlustada detailplaneeringu menetluse toiminguid, milleks seadus vaidlustamisõigust ei anna. Kaebaja ei ole nimetatud kohtumäärust edasi kaevanud. Kohus on kaebust ja esialgse õiguskaitse taotlust 8. juuli 2019. a määruses käiguta jättes selgitanud vajadust täpsustada, kas kaebus on esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks või avalikes huvides. Kaebusest ega selle täpsustusest ei ilmne, et kaebaja sooviks esitada kaebust enda subjektiivsete õiguste kaitseks ning ta ei ole välja toonud enda isiklikku puutumust planeeringuala või sellega piirnevate kinnistute suhtes. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused on läbivalt sellised, et pidada kaebust esitatuks avalikes huvides. Kaebaja on ka oma kaebust täpsustava faili nimes määratlenud dokumendi populaarkaebusena (populaarkaebus Piret Anier vs Viljandi Linnavalitsus.pdf). Seegi asjaolu kinnitab kaebaja tahet esitada kaebus avalikes huvides.
9.Planeerimisotsustuste vaidlustamiseks detailplaneeringu menetluses on seadusandja erandliku avalikes huvides vaidlustamise võimaluse ette näinud PlanS §-s 141, mis sätestab, et igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Praegusel juhul ei ole kaebaja vaidlustanud detailplaneeringu kehtestamise otsust, vaid on pöördunud kohtusse enne detailplaneeringu kehtestamist, eesmärgiga saavutada detailplaneeringu menetluse peatamine, detailplaneeringu analüüsiks nõuandva töögrupi moodustamine, detailplaneeringu edasisel menetlemisel töögrupi tehtava analüüsi tulemuste arvestamine ning uue avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine. Kohtu hinnangul on tegemist nõuetega kohustada vastustajat käimasoleva planeeringumenetluse käigus tegema kaebaja taotletavaid menetlustoiminguid. Taolise nõudega avalikes huvides kohtusse pöördumise õigust kehtivast õigusest ei tulene.
10.HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohtupraktika on samuti tunnustanud isiku õigust enda subjektiivsete õiguste kaitseks vaidlustada varasemates menetlusetappides tehtud otsustusi juhul, kui tegu on sedavõrd olulise menetlusveaga, et juba planeerimismenetluse käigus on alust arvata, et sellise menetluse tulemusel kehtestatav planeering ei saa olla õiguspärane ning kui isiku õigusi riivab planeerimismenetlus iseenesest, st sõltumata menetluse lõpptulemusest (nt Riigikohtu 14. detsembri 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-71-15, p 14 ja seal viidatud praktika). Kohtu arvates ei ole praeguses asjas menetlustoimingute vaidlustamise ega ka menetlustoimingute tegemiseks kohustamise kaebuse eeldused täidetud juba seetõttu, et kaebuse sisust nähtuvalt on kaebus esitatud populaarkaebusena ning seda kinnitab ka kaebaja.
3(4)
3-19-1281
Detailplaneeringu menetluse käigus tehtavate menetlustoimingute või mistahes vaheotsustuste vaidlustamist avalikes huvides kehtiv õigus ette ei näe.
11.Kohus jääb ka juba varasemas menetluses (12. juuli 2019. a kohtumäärus) väljendatud seisukoha juurde, et isegi kui jaatada võimalust vaidlustada avalikes huvides menetlustoiminguid ilma detailplaneeringu kehtestamise otsuseta, ei oleks ka sellisel juhul praegu täidetud HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud menetlustoimingute vaidlustamise eeldused. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole võimalik asuda seisukohale, et senine menetlus tingiks vältimatult õigusvastase detailplaneeringu kehtestamise. Käesolevas situatsioonis ei ole võimalik isegi kindlalt väita, et avaliku väljapaneku käigus kaebaja tehtud ettepanekud jäävad arvestamata. Vastavalt PlanS § 138 lg-le 1 esitatakse detailplaneering pärast avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Koos detailplaneeringuga esitatakse avalikul väljapanekul kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht nende arvestamata jätmise kohta. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kontrollib detailplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik detailplaneeringu vastavust õigusaktidele ning kuulab ära avalikul väljapanekul kirjaliku arvamuse esitanud isikud, kelle arvamusi detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja. Sama paragrahvi lg-st 6 tuleneb, et valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik võib jätta detailplaneeringu heaks kiitmata, esitades detailplaneeringu koostamise korraldajale oma põhjendatud seisukoha heaks kiitmata jätmise põhjuste kohta, tuues välja lg-s 4 nimetatud nõuded või asjaolud, mis on detailplaneeringu heaks kiitmata jätmise aluseks. Kohus märgib ka, et planeeringu läbiviijal on planeerimismenetluse läbiviimisel kaalumisruum osas, milles menetlustoimingute läbiviimine ning nende vorm ja tähtajad ei tulene otsesõnu seadusest. Kohtu hinnangul ei saaks kaebajal olla õigust nõuda selliste toimingute kohustamiseks nagu töögruppide moodustamine ning nende analüüsi tulemuste arvestamine. Avalikkuse ja erialateadmistega isikute seisukohtade ja arvamuste kogumine ning nende arvessevõtmine planeeringulahenduse kujunemisel toimub planeerimisseaduses ette nähtud õiguslikus raamistikus vastavalt sätestatud menetlusetappidele ja -toimingutele.
12.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, et nõuda detailplaneeringu menetluse toiminguteks kohustamist, ning kaebus tuleb sel alusel tagastada.
13.HKMS § 108 lg-st 4 tulenevalt kannab kaebuse tagastamise korral menetluskulud kaebaja. Viljandi linn eeldusliku vastustajana ei ole olnud käesolevas asjas menetlusse kaasatud ega ole menetlustoiminguid teinud. Seega ei saa tal olla asjas ka menetluskulusid. Kaebaja on tasunud riigilõivu kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel kokku 30 eurot. Esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata ning see riigilõiv jääb HKMS § 108 lg 4 alusel kaebaja kanda. HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tulenevalt ei tagastata riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 alusel. Ka see osa riigilõivust jääb seega kaebaja kanda.
14.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.