lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-1263/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 03.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1263/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
03.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
852
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 2Esialgne õiguskaitseHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineVangS § 52 lg 2Tervishoiuteenuse osutamine vanglas

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-1263/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium18.07.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-19-1896/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja23.10.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1263

Määruse kuupäev

3. juuli 2019

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Xi esialgse õiguskaitse taotlus särgita jalutusaedades ja spordiväljakul viibimise võimaldamiseks

Menetlusosalised

Taotleja X

RESOLUTSIOON

1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Asendada määruse tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

avaldamisel

taotleja

nimi

3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

Asjaolud

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
X esitas 02.07.2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja viibib Tartu Vanglas. Taotluse kohaselt on viimasel kolmel aastal Tartu Vangla kinnipeetavatel lubatud jalutusaedades ja spordiväljakutel viibida ilma särgita. Enne seda võimaldati särgita käia vaid meditsiiniosakonna eriloal seoses D-vitamiini puudusega. 27.06.2019 riputati teadetetahvlile teade, mille kohaselt alates 03.07.2019 on keelatud jalutusaedades ja spordiväljakul ilma särgita viibimine. Teates on kirjas, et erisusi selles osas ei tehta ja arstide poole pöördumine ei ole perspektiivikas. Keeldu põhjendati vajadusega ühtlustada vanglate vahelist praktikat. Taotleja on esitanud vaide keelu peale viibida särgita jalutusaedades ja spordiväljakul. Taotlejal oli varem arsti luba särgita väljas viibimiseks. Taotleja on taimetoitlane ja tema võimalused toidust D-vitamiini saada on piiratud. Taotlejal on diagnoositud D-vitamiini puudusest tingitud dermatiit ja tal on mitmed kroonilised haigused, mis võivad D-vitamiini puudusel ägeneda. Varem väljastati taotlejale D-vitamiini toidulisandina, kuid alates 2018. a sügisest-talvest seda enam ei tehta. Toidulisandi ostmiseks vangla poest taotlejal raha ei ole. Esialgse õiguskaitse vajadus on põhjendatud eelkõige sellega, et vaidlusaluse korralduse kehtimise ja sellega seotud kohtumenetluse toimumise ajal on põhjendatud alus eeldada, et tänu D-vitamiini puudusele võib taotleja tervis kannatada ja tal esinevate krooniliste haiguste ägenemisest tingitud tervisekahju on pöördumatu. Lisaks on taotlejal D-vitamiini puudusel kõrgendatud osteoporoosirisk ning kimbutavad tavapärased tüsistused nagu kurnatus, valud

luudes, sagedased infektsioonhaigused ja depressioon. Taotlusega koos on esitatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohtu seisukoht

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.
3.HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal. Kohus lähtub taotleja kinnitusest, et ta on esitanud Tartu Vanglale vaide. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus ei ole allpool käsitletud põhjustel lubatav, siis ei pea kohus vajalikuks vaide esitamist täiendavalt kontrollida.
4.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ehk kas kohtumenetluse käigus võivad saabuda taotleja jaoks pöördumatud tagajärjed või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldustest. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Kohus mõistab HKMS § 249 lg 1 ja 3 koosmõjus nii, et kui taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus juba taotluse esitamise ajal, siis on kohtul kaalutlusõigus, kas jätta taotlus läbi vaatamata või rahuldamata. Olukord on analoogne sellega, kui kaebeõiguse puudumisel või muude HKMS § 121 lg 2 toodud aluste esinemisel on kohtul diskretsioon kaebus tagastada või vaadata see sisuliselt läbi ja jätta rahuldamata. Esialgse õiguskaitse vajaduse ilmselge puudumise korral peab kohus õigeks loobuda taotluse sisulisest lahendamisest ja jätta see läbi vaatamata. Sellist võimalust on aktsepteeritud ka õiguskirjanduses (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk 686).
5.Kohus jätab taotluse läbi vaatamata, kuna taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus ilmselgelt puudub. Taotleja on viidanud, et ilma särgita päikese käes viibimise võimaluse puudumine on ohuks tema tervisele. Kohus möönab iga inimese vajadust D-vitamiini saamiseks ja seda, et üldiselt soovitatakse selleks viibida päikese käes, kuid ei nõustu sellega, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega võiksid praegusel juhul kaasneda pöördumatud tagajärjed või ebamõistlikud piirangud. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Tartu Vangla kodukorra p 4.2 kohaselt peab kinnipeetav väljaspool elukambrit viibides kandma vangla riietust ja olema korrektselt riietatud. Kodukorra p 3.5 kohaselt kuuluvad vangla riietuse hulka T-särgid. Kohus saab sellest aru nii, et taotlejal on võimalus viibida jalutuskäigul T-särki kandes. Puudub alus arvata, et vajaliku koguse Dvitamiini saamiseks peab isik viibima päikese käes tingimata palja ülakehaga. Viimati nimetatud võimaluse äralangemine alates juuli algusest ei saa avaldada taotleja tervisele sellist mõju, mis nõuaks kiireloomulist reageerimist esialgse õiguskaitse korras. Taotleja õigusi on võimalik kaitsta kohtuotsusega.
6.Taotleja viitas, et vangla on pidanud arsti poole pöördumist seoses särgita jalutuskäikudel viibimisega perspektiivituks. Kohus selgitab, et VangS § 52 lg 2 kohaselt on vangla arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Õige on see, et kinnipeetav ei saa nõuda temale meelepärase abinõu rakendamist oma tervise kaitseks. Kuid arst ei ole tervishoiuteenuse osutamisel seotud vangla juhtkonna arvamuste või juhistega. Kui taotlejal on terviseprobleemid, mida ta seostab D-vitamiini puudusega, siis tuleb tal pöörduda arsti poole. Kui taotleja ei ole rahul talle osutatud tervishoiuteenusega (taotleja läbivaatamine, diagnoosi määramine, ravimine, nõustamine või muul viisil tervishoiuteenuse osutamine arsti poolt), siis on taotlejal õigus pöörduda hagiga maakohtusse.
7.Kuna taotlus jääb läbi vaatamata, siis jätab kohus menetlemata taotluse riigilõivust vabastamiseks.
8.Määrus käsitleb taotleja tervislikku seisundit. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse määruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga X. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium