lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-228/11

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-228/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
28.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1504
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Monika Laatsit ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

28.06.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-228

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.02.2019 määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad Kaire Kiviväli ja Margo Karu Puudutatud isik – X OÜ, lepinguline esindaja v.adv Marko Saag

Menetluse alus ringkonnakohtus

X OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.02.2019 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5, MKS § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 05.02.2019 taotluse anda MKS § 1361 lg 1 alusel luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) X OÜ kinnistutele registriosa numbritega XXXXXXXX, YYYYYYYY ja CCCCCCCC (asukohaga Harjumaa, Rae vald, XXX küla, XXX, X ja X) võrdsetes osades summas 151 611,84 eurot, kokku summas 454 835,52 eurot. Taotluse kohaselt on MTA alustanud 05.02.2019 korralduse nr 12.2-3/047236-1 alusel X OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodidel 2016. a jaanuar kuni 2018. a november (kontrolliperiood). Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine. Tuginedes kinnistusraamatust saadud X OÜ ostu-müügilepingu andmetele, on äriühing jätnud arvestamata, deklareerimata ja tasumata

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-19-228 valmis ehitatud elamute müügilt käibemaksu 422 498,51 eurot, kuna on jätnud 2016. a deklareerimata maksustavat käivet 226 748,09 eurot, 2017. a 617 336,67 eurot ning 2018. a novembrikuuni (k.a) 1 268 407,80 eurot. Kokku deklareerimata maksustav käive 2 112 492,56 eurot (226 748,09 + 617 336,67 + 1 268 407,80 = 2 112 492,56 eurot). Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. X OÜ on tõenäoliselt pannud toime maksupettuse. Arvestades maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et isik on 3 aasta jooksul varjanud oma käivet, mille tulemusel isiku käibemaksu kohustus on vähenenud vähemalt 422 498,51 euro võrra, on alust arvata, et kui isik on juba kasutanud võimalusi sellises ulatuses maksukohustuse vältimiseks ja ei ole toiminud seadusega kooskõlas, siis teeb ta seda ka tulevikus. Ettevõtte 2016. a ja 2017. a majandusaasta aruannete finantsnäitajad ei ole usaldusväärsed.

2.Tallinna Halduskohus rahuldas 06.02.2019 määrusega MTA taotluse ning andis loa kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) X OÜ kinnistutele võrdsetes osades summas 151 611,84 eurot, kokku summas 454 835,52 eurot. Arvestades MTA taotluses toodut ning kontrolli tulemusena äriühingule esitatava võimaliku rahalise nõude suurust, on põhjendatud MTA kahtlus, et pärast kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. X OÜ on pannud toime maksupettuse, varjates kolme aasta jooksul käivet, mille tulemusel on isiku käibemaksu kohustus vähenenud vähemalt 422 498,51 euro võrra. Äriühingu 2016. a ja 2017. a majandusaasta aruannete finantsnäitajad ei ole usaldusväärsed. Tarnijatele on tasumata arved. 2016. a majandusaasta kasumiaruandest nähtuvad samuti vastuolud deklareeritud andemetega. Äriühingul puudub selline registervara nagu sõidukid, väikelaevad ja väärtpaberikontod. Samas kuulub äriühingule hulgaliselt kinnisvara. Arvestades X OÜ varalist seisu, maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni osutuda võimatuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.X OÜ palub 27.02.2019 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.02.2019 määrus, jätta MTA taotlus rahuldamata ning menetluskulud MTA kanda. X OÜ taotleb lisaks, et ringkonnakohus kohustaks kinnistusraamatu vastutavat töötlejat eemaldama X OÜ kinnistutele seatud kohtulik hüpoteek selliselt, et hüpoteegi varasemat eksisteerimist ei oleks võimalik näha kinnistusraamatu väljavõtetelt. Kohtule esitatud informatsioon võimaliku maksukohustuse kohta on ebaõige ja eksitav. Väidetav deklareerimata summa 2 112 492,567 eurot peaks nähtuma maksuhalduri kohtule edastatud taotluse lisast 3. Nimetatud lisa viimasest veerust nähtubki selline ligilähedane summa, mida lisa all toodud märkuse kohaselt korrigeeritavat XXX müügiga W OÜ-le, mis on isikustatud ja mis arvestatakse maksustatavast käibest maha.

2(5)

3-19-228 MTA taotluse lisadega 2 ja 5 on maksuhaldur ilmestanud põhjendusi võimaliku käibe deklareerimata jätmise osas. Nimetatud lisadega ning tehtud järeldustega on maksuhaldur esitanud kohtule valeinformatsiooni ning loonud ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest. Seejuures on maksuhaldur edastanud kohtule ebaõigeid tehingute väärtusi, omistanud määruskaebuse esitajale tehinguid, mida ta ei ole teinud ja ignoreerinud käibe tekkimise aja küsimusi. Saarma tee 18 kinnistu tehingu väärtuse on maksuhaldur näidanud 200 000 eurot suuremana. Saarma tee 12 kinnistu on määruskaebuse esitaja tegelikult võõrandanud 2016. a märtsis hinnaga 12 000 eurot, mistõttu on maksuhaldur eksitanud kohut näidates tehingute väärtuse 238 000 eurot suuremana. Saarma tee 1 kinnistu on määruskaebuse esitaja võõrandanud maksuvaba käibena ning sellelt summalt ei tulnudki tasuda käibemaksu. Selliselt on see ka käibedeklaratsioonil deklareeritud. XXX on määruskaebuse esitaja võõrandanud tegelikult 2016. a veebruaris hinnaga 64 800 eurot. Seega on maksuhaldur eksitanud kohut, näidates maksustatavate tehingute väärtuse 402 916,67 eurot suuremana. Määruskaebuse esitaja on müünud Saarma tee 5 kinnistu hinnaga 260 000 eurot ning selliselt selle ka deklareerinud. Maksuhaldur on tehingu hinna asemel kasutanud hüpoteegi väärtust ja eksitanud kohut 35 800 euroga. Tavapäraselt kuulub kinnisasja müügi eest saadud tasu deklareerimisele kolmes osas ja kolmes erinevas maksustamisperioodis (vastavalt broneerimislepingu, võlaõigusliku lepingu ja asjaõigusliku lepingu sõlmimise aegadele). Maksuhaldur on ignoreerinud asjaolu, et mitmed tabelis 2 esitatud kinnistud on määruskaebuse esitaja võõrandanud maksuvabana. Selliste kinnistute puhul on võõrandamise kuul korrigeeritud selle kinnisasjaga seotud kuludelt maha arvatud sisendkäibemaksu. Sisendkäibemaksu on korrigeeritud KMD rea 1 kaudu. Samuti väheneb maksuhalduri esitatud arvutustest ja tabelitest nähtuv käibemaksurisk maksuvabana võõrandatud kinnisasjade võrra. Kuivõrd kohtule on esitatud ebaõiget ja eksitavat informatsiooni ning määruskaebuse esitaja esitatud asjaoludest nähtub selgelt, et maksumenetluse eeldatavaks tulemuseks ei ole maksukohustuse määramine määruskaebuse esitajale või see poleks kindlasti ligilähedaseltki selles summas, ei ole määruskaebuse esitaja kinnistute koormamine hüpoteegiga põhjendatud ja õiguspärane.

4.MTA palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vaidlust pole selles, et maksuhaldur alustas 05.02.2019 korralduse alusel määruskaebuse esitaja suhtes kontrollimenetlust. Määruskaebuse esitaja on 11.03.2019 esitanud tema suhtes toimuva kontrolliperioodi osas KMD parandused, milles määruskaebuse esitaja deklareeris maksuvaba käivet ja korrigeeris käibemaksu. Esitatud korrigeeritud KMD-dega esmasel tutvumisel saab järeldada, et määruskaebuse esitaja maksurisk on vähenenud. Samas ei välista MTA praegusel hetkel 11.03.2019 esitatud parandatud KMD-de alusel maksu määramist, sest maksuhaldur ei ole lõpetanud määruskaebuse esitaja suhtes kontrollimenetlust. Tulenevalt määruskaebuse esitaja esitatud KMD-de parandustest on X OÜ maksurisk vähenenud. Seega peab loa taotleja hetkel võimalikuks vabastada määruskaebuse esitaja kinnistud aresti alt. MTA on ringkonnakohtule esitanud ka MTA sellekohased avaldused Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. MTA 05.02.2019 taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks oli põhjendatud. Eelpool nimetatud asjaolu kinnitab ka see, et määruskaebuse esitaja on asunud enda KMD-sid parandama ja korrigeerima. 3(5)

3-19-228

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebus ei ole põhjendatud. Halduskohtu 06.02.2019 määrus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Eeltoodust nähtub seega, et täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa andmisel ei pea kohus veenduma, et maksuhalduri taotluses kirjeldatud asjaoludel on maksuotsuse tegemine igal juhul õiguspärane. Määruskaebuse esitaja poolt esile toodud väidetavalt eksimused tehinguväärtustes ja käibe tekkimise asjas, samuti küsimus sellest, kas tegemist oli maksuvaba käibega, puudutavad tulevikus tehtava maksuotsuse õiguspärasust ning tuleb selgeks teha maksumenetluse käigus. Täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa andmisel lähtub halduskohus maksuhalduri taotluses sisalduvast informatsioonist. Loa andmise ajaks on maksumenetlus reeglina alles sellises staadiumis, kus kõik asjas tähtsust omavad asjaolud pole veel lõplikult välja selgitatud. Loamenetluse olemusega ei ole kooskõlas see, kui kohus peaks hakkama maksuotsuse tegemise asjaolusid sisuliselt hindama juba enne maksumenetluse lõppu. Ka maksuhalduril endal ei pruugi selleks ajaks olla kõik asjaolud teada. Nii maksuhalduril kui halduskohtul piisab HKMS 27. ptk-s reguleeritud menetluse läbiviimisel põhjendatud kahtluse olemasolust, et maksuõigusrikkumine on toime pandud. Käesolevas asjas sisaldus maksuhalduri 05.02.2019 taotluses piisav teave selleks, et pidada maksuotsuse tegemist võimalikuks ning taotlus rahuldada.
7.Halduskohtu määruse õigusvastasust ei tingi see, et maksuhaldur esitas 18.03.2019 kinnistusosakonnale taotluse hüpoteekide kustutamiseks. Maksuhaldur on kinnitanud, et kontrollimenetlus määruskaebuse esitaja suhtes jätkub. Samuti on maksuhaldur rõhutanud, et 11.03.2019 esitas X OÜ KMD-de parandused, mistõttu on maksurisk vähenenud. Seega on pärast halduskohtu määruse tegemist asjaolud muutunud, mitte ei ole halduskohus jätnud määruse tegemisel mingeid olulisi asjaolusid tähelepanuta.
8.Määruskaebuses on esitatud taotlus kohustada kinnistusraamatu vastutavat töötlejat eemaldama X OÜ kinnistutele seatud kohtulikud hüpoteegid selliselt, et hüpoteekide varasemat eksisteerimist ei oleks võimalik näha kinnistusraamatu väljavõtetelt. Ringkonnakohus selgitab, et hüpoteeke ei seatud kinnistusraamatusse kohtumääruse alusel, vaid MTA avalduse põhjal. Kohus üksnes andis MTA-le loa vastav avaldus esitada. Järelikult puuduks kohtul võimalus

4(5)

3-19-228 kinnistusraamatu kannete osas kinnistusosakonnale ettekirjutusi teha ka juhul, kui ilmneks halduskohtu 06.02.2019 määruse õigusvastasus.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja