Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
3-19-672 20. juuni 2019 Juhan Siider XXXi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 4. veebruari 2019. a otsuse nr P26-2019-29740 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja XXX Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. juuli (k.a) 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-19-672
3-19-672 p 5 kordab PISTS § 20 lg 21 sätestatut, et süüdimõistetud toetusesaaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks, välja arvatud juhul, kui isik vajab oma puude tõttu individuaalset abivahendit. Peatamise eelduseks on seega varasem toetuse määramise otsus ning peatamise asjaolude esinemine. Oluline on, et Korra § 10 lg-st 2 tulenevalt sotsiaaltoetuste maksmise peatamise asjaolude äralangemisel jätkatakse toetuste maksmist nende asjaolude äralangemise päevast ehk teisisõnu on vajalik eelnev toetuse määramine. Vastupidisel juhul peaks taotleja esitama pärast peatamise asjaolude äralangemist, nt vanglast vabanemise tõttu, uue taotluse, mis pikendaks esiteks haldusmenetlust ning põhjustaks taotlejale lisakulusid (sh ajakulu) ning teiseks ei pruugi uue taotluse hilinenud esitamisel isik saada toetust täies määras. PISTS § 17 lg-d 2 ja 3 näevad ette, et kui toetuse taotlemise avaldus esitatakse kolme kuu jooksul pärast puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemist, siis määratakse tööealise puuetega inimeste sotsiaaltoetus puude raskusastme tuvastamise päevast, taotlusega hilinemisel aga määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest. Seega, kui kinnipidamisasutusest vabanenud isik esitaks uue taotluse oluliselt hiljem kui kolm kuud pärast vabanemist, siis uue taotluse esitamisega võib isik olla väljamaksmise peatamise lõpetamisega võrreldes oluliselt halvemas seisus. Sellise olukorra vältimiseks ongi PISTS-s ja Korras eristatud sotsiaaltoetuse määramist ja väljamaksmist ning selle peatamist. Vastustaja otsuse tulemusel ei ole kaebajale sotsiaaltoetust määratud ning vanglast vabanemisel peaks isik esitama Sotsiaalkindlustusametile uue taotluse, mis paneks ta toetuse väljamaksmise peatamisega võrreldes halvemasse olukorda.
3-19-672
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.