lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-1297/11

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 07.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1297/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1913
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MKS § 130 lg 1Maksuhalduri täitetoimingudMKS § 1361 lg 3HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 158Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedMKS § 12KaalutlusõigusMKS § 127 lg 2Tagatise kasutamineMKS § 128 lg 5SundtäitmineMKS § 131 lg 1Pangakonto arestimine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-18-1601/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja13.05.20193-18-1333/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.08.20183-18-1333/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja09.07.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.06.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1297

Haldusasi

Osaühing INNDEX kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.06.2018 korraldusele nr 13-2.7/322421 ning korraldusele nr 132.7/322432

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja — Osaühing INNDEX, lepinguline esindaja Meelis Krautmann Vastustaja — Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.07.2019, mis on puhkepäevale langeva tähtpäeva järgne esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Osaühing INNDEX maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuli‒august 2013. Selle kontrolli raames arestiti Osaühingu INNDEX tagatise ettemaksukonto, seati hüpoteek Osaühingule INNDEX kuuluvale kinnisasjale ning seati keelumärked äriühingule kuuluvatele sõidukitele. MTA koostas seejärel 15.07.2016 Osaühingule INNDEX maksuotsuse nr12.2-3/019120-33, millega muutis Osaühingu INNDEX juuli 2013 sisendkäibemaksu arvestust ning kohustas äriühingut tasuma täiendavat käibemaksu summas 171 035,83 eurot.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-111/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20263-26-1726/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
VKS § 3 lg 3Kütuse käitlejatele esitatavad nõuded
VKS § 41

3-18-1297

2.Osaühing INNDEX esitas maksuotsuse tühistamiseks Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-16-1646). Kaebuses sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus. Kohus rahuldas 23.07.2016 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas maksuotsuse täitmise selliselt, et maksuhalduril säilis võimalus teostada Osaühingu INNDEX suhtes maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-des 1–2 ja 4–5 sätestatud täitetoiminguid, kuid arestitud pangaarved tuli maksuhalduril viivitamata vabastada. Esialgse õiguskaitse abinõu kehtis kuni 28.06.2018, kui Riigikohtu halduskolleegium jättis Osaühingu INNDEX kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
3.Eelnevast tulenevalt tegi MTA 29.06.2018 Swedbank AS-le korralduse nr 13-2.7/322421 ja Coop Pank AS-le korralduse 13-2.7/322432 Osaühingu INNDEX pangakontode arestimiseks koos kohustusega pangakontolt raha ülekandmiseks MTA kontole.
4.Osaühing INNDEX esitas 02.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA poolt 29.06.2018 pankadele tehtud korralduste tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega (käesolev haldusasi). Kohus rahuldas 03.07.2018 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas pangakontode arestimise korralduse kehtivuse. MTA sellega ei nõustunud ja esitas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. 30.07.2018 määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus määruskaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
5.Käesolev haldusasi lahendatakse Tallinna Halduskohtu 11.04.2019 määrusest tulenevalt kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

6.Kaebaja leiab, et 29.06.2018 Swedbank AS-le ja Coop Pank AS-le tehtud korraldused on õigusvastased ja tuleb tühistada.
6.1.MTA kohustas 15.07.2016 maksuotsusega nr 12.3-3/019120-33 kaebajat tasuma käibemaksu summas 171 035,83 eurot. Maksuotsuses sisaldus ka sundtäitmise hoiatus. Haldusasjas nr 3-161646 peatas Tallinna Halduskohus 23.07.2016 määrusega maksuotsuse suntäitmine selliselt, et maksuhalduril oli lubatud Osaühingu INNDEX suhtes teostada üksnes MKS § 130 lg 1 p-des 1–2 ja 4–5 sätestatud täitetoiminguid. Kohtumenetlus haldusasjas nr 3-16-1646 lõppes 28.06.2018.a.
6.2.Maksu- ja Tolliameti 18.07.2016 otsusega nr 12.2-3/00106-2 suurendati kaebaja käibemaksu tagatist 342 072 euroni eesmärgiga tagada maksuotsuses tuleneva täiendava maksukohustuse (171 035,86 eurot) täitmine. Kaebaja esitas täiendava tagatise 21.02.2018. Seega oli vaidlustatud korralduste andmise hetkeks tagatise suuruseks 342 072 eurot, millele lisandus tagatis 17 992 eurot, mis on Tallinna Halduskohtu 02.07.2015 määrusega nr 3-15-1616 antud loa kohaselt arestitud äripühingu ettemaksukontolt. Seega on tagatissumma kokku 360 064 eurot.
6.3.MKS § 130 lg 1 ei reguleeri, kuidas peab maksuhaldur sissenõudmist läbi viima olukorras, kus maksuvõla tasumine on tagatud vedelkütuse seaduse (VKS) § 41 või käibemaksuseaduse (KMS) § 442 lg 1 alusel esitatud tagatisega. MKS § 127 lg 2 kohaselt arvestatakse tagatissumma tagatava nõude täitmata jätmise korral selle katteks. Kui tagatis on esitatud mitme nõude katteks, kohaldatakse nõuete rahuldamise järjekorrale MKS § 128 lõikes 5 sätestatut.
6.4.Maksu- ja Tolliametil on seega maksuotsusega määratud summa võimalik sundtäita esitatud tagatise arvel. Kaebaja leiab, et arvestades tagatise olemust ja MKS § 127 lg 2 sõnastust, saab järeldada, et tagastissumma arvel kohustuse täitmine ei saa toimuda automaatselt, sest tagatava nõude mittetäitmise ja tagatissumma arvel maksunõude täitmise vahele peab jääma mõistlik aeg. Praegusel juhtumil ei ole maksuhaldur kaebajat teavitanud, et ta soovib maksuotsust täita tagatissumma arvel. Selle asemel arestis maksuhaldur kaebaja pangakontod ning tegi korralduse kontodel olevate summade ülekandmiseks MTA-le. Kaebaja hinnangul ei olnud tagatissumma olemasolul see tegevus õigustatud. 2(5)

3-18-1297

6.5.Sissenõudmise toimingute lubatavust tuleb hinnata MKS § 1361 sätestatud põhimõtete valguses, mille kohaselt võib MTA juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 l-s 1 sätestatud täitetoimingud. Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul (MKS § 1361 lg 3). Seega, selle regulatsiooni kohaselt tingib tagatise esitamine täitetoimingute kohese lõpetamise.
7.Kaebaja leiab, et MKS § 1361 lg-t 3 tuleb kohaldada ka praeguses asjas. Sellest tulenevalt ei olnud maksuhalduril õigus kaebaja pangakontosid arestida, kuna maksuotsusega nõutav käibemaksusumma oli kogu ulatuses tagatud VKS § 41 alusel esitatud tagatisega ning kohtu loa alusel ettemaksukontolt arestitud tagatisega. Maksuhaldur oleks pidanud kaebajat teavitama, et ta kavatseb maksunõude täita tagatissumma arvelt ja andma mõistliku aja maksunõude täitmiseks muul viisil (sh ajatamistaotluse esitamiseks). Vastustaja seisukohad
8.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et selles sisalduvad väited ei anna alust vaidlusalust korralduste tühistamiseks.
8.1.Tuleb nõustuda, et seadus ei sätesta täpset järjekorda ega protseduuri, milliste vahendite arvelt ning milliseid samme astudes peaks maksuhaldur maksuvõla sundtäitma. Samas annab MKS § 12 maksuhaldurile kaalutlusõiguse valida erinevate abinõude vahel kooskõlas õiguse üldistepõhimõtetega ning arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve.
9.MKS § 127 lg 2 tuleneb maksuhalduri õigus arvestada selleks määratud kontole makstud tagatissumma tagatava nõude täitmatajätmise korral selle katteks. MKS § 131 lg 1 annab maksuhaldurile õiguse anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses. Seega, lähtudes maksuhaldurile seadusega antud diskretsiooniõigusest (MKS § 12) ning arvestades asjaolu, et MKS annab maksuhaldurile muu hulgas õiguse realiseerida tagatis (MKS § 127 lg 2) ja/või arestida pangakonto (MKS § 131 lg 1), tuleb asuda seisukohale, et maksuhaldur võib valida maksuvõla sundtäitmise viiside vahel.
10.Maksuvõla sundtäitmise viiside valikul tuleb maksuhalduril seega kaaluda võimaliku pangakonto arestimise ning kütuse müüja käibemaksu tagatise realiseerimine mõju äriühingu tegevusele. Seda olukorras, kus maksuhaldur sundtäidab kehtivat maksuotsust. Kahtlemata on pangakontol asuvate rahaliste vahendite arestimine kaebaja varaliste õiguste intensiivne riive. Samas leiab vastustaja, et veelgi intensiivsem riive, kui vaadelda kaebaja majandustegevust tervikuna, on maksuvõla täitmine kaebaja käibemaksu tagatise arvelt. Kui MTA täidaks esmajärjekorras kaebaja võlgnevuse tagatise arvelt, põhjustaks see ohu kaebaja kütuse müügi tegevusloale, sest ebapiisava tagatise korral ei saa isik kütuse müügiga tegeleda (VKS § 3 lg 3). Praktikas tähendaks see seda, et MTA täidaks kaebaja võlgnevuse tagatise arvelt ning seejärel teeks ettekirjutuse puuduoleva tagatise esitamiseks (viie päeva jooksul). Seega oleks maksuvõla esmajärjekorras täitmine tagatise arvelt isiku jaoks koormavam, sest seaks ohtu kaebaja kütuse müügi tegevusloa tervikuna, mitte üksnes pangakontol asuvad rahalised vahendid. Kaebaja peaks igal juhul leidma täiendavad rahalised vahendid, kui soovib enda tegevusloa kehtivust säilitada.
11.Praegusel juhul on maksuhaldur lähtunud eeltoodud kaalutlustest. Samuti asjaolust, et lisaks eelnevalt mainitud MTA 15.07.2016 maksuotsusest nr 12.2-3/019120-33 tulenevale maksuvõlale (171 035,83 eurot) on kaebajal teisi täitmata ning ühtlasi tulevikus määratavaid maksukohustusi. 30.01.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/038476-23 on määratud 88 676,41 eurot (sundtäitmine on peatatud 09.03.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-445). 03.07.2018 on kaebajale väljastatud 3(5)

3-18-1297 intressinõue summas 140 000 eurot. Kaebaja suhtes toimub kaks maksumenetlust, mille käigus kuulub tõenäoliselt kaebajale juurdemääramisele 1 673 967,61 eurot käibemaksu ja 418 491,90 eurot tulumaksu (maksumenetlus 1) ning 1 325 623,41 eurot käibemaksu ja 331 405,86 eurot tulumaksu (maksumenetlus 2). Nimetatud maksukohustused on tekkinud kaebaja järjepideva õigusvastase tegevuse tulemusel. Kaebajale määratud ning tulevikus tõenäoliselt määratavad maksukohustused on kokkuvõttes märkimisväärselt suuremad kui kaebaja teadaolev vara. Seega oli praegusel juhul kaebaja maksuvõla sundtäitmisel oluline arvestada asjaoluga, et esineb oht kaebaja maksukohustuste täitmise võimatusele tulevikus. Arvestamata ei saa jätta ka kaebaja tegevust iseloomustava üldise maksudistsipliiniga.

12.Vastustaja leiab, et maksuhalduril peab säilima võimalus valida ise täitetoimingute sooritamise ulatuse ja järjekorra vahel. Vastupidine olukord halvaks märkimisväärses ulatuses maksuhalduri tegevust maksuvõlgnevuste sissenõudmisel.
13.Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et MKS ei sätesta sõnaselgelt, kas ja kuidas peaks toimuma maksuhalduri poolt maksukohustuslase teavitamine MKS § 127 lg 2 alusel tagatissumma arvestamisel tagatava nõude katteks. Samas vastustaja leiab, et kõnesoleva teavitamise täpsem reguleerimine seaduse tasandil ei ole vajalik. MKS §-st 129 lähtuvalt peab maksuhaldur andma võlgnikule alati võimaluse täita oma kohustus vabatahtlikult. Sellekohane hoiatus võib olla vormistatud eraldiseisvakorraldusena, kuid hoiatus võib olla ka märkusena maksuotsuses. Viimase olukorraga on tegemist ka praegusel juhul ning kaebajale tehtud 15.07.2016 maksuotsuses nr 122.3/019120-33 sisaldus vastav hoiatus. Seega on kohese sundtäitmise menetluslikud eeltingimused täidetud. Kaebaja tuginemine MKS §-s 1361 sätestatud põhimõtetele ning soov neid analoogia korras üle tuua käesoleva vaidluse lahendamisesse ei ole käesoleval juhul asjakohane. MKS § 1361 reguleerib maksuvõla täitmise tagamist enne maksu määramist. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga.

KOHTU PÕHJENDUSED

14.Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud korraldused on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.
15.Esmalt märgin, et võrreldes käesolevas asjas vaidlustatud korralduste andmise ajaga on asjaolud mõnevõrra muutunud ning kaebaja pangakontod on arestitud käesolevast asjast sõltumatult. Nimelt andis Tallinna Halduskohus 09.07.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-1333 loa kaebaja suhtes maksunõude täitmist tagavate toimingute sooritamiseks ning muuhulgas sisaldas see luba maksuhalduri õigust taotleda krediidiasutustelt kaebaja pangakontode arestimist. Haldusskohtu määrus on käesoleva otsuse tegemise ajaks jõustunud ning seega ei saavutaks kaebaja vaidlustatud korralduste tühistamisega olukorda, kus kaebajal oleks võimalik pangakontosid edaspidi kasutada. Vaatamata nimetatud asjaolule pean võimalikuks tühistamiskaebuse menetlemist tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2, mille kohaselt hindab kohus haldusakti andmise õigsust selle andmise aja seisuga.
16.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vaidlustatud korralduste andmise seisuga oli kaebajal 15.07.2016 maksuotsustest tulenev maksuvõlg 171 035,83 eurot, samuti selles et ei MKS ega VKS ei sätesta täpsemaid reegleid, selles osas, millises järjekorras ning milliste vahendite arvelt peaks maksuhaldur maksuvõla sundtäitmist alustama. Seega tuleb maksuhalduril suntäitmise toimingute tegemisel lähtuda MKS § 12 tulenevast kaalutlusõiguse põhimõttest ning igakordselt analüüsida rakendavate meetmete tõhusust ja mõju maksukohustuslasele, kelle suhtes sundtäitmise meetmeid rakendatatakse.
17.Äriühingu pangakontode arestimine on kahtlemata meede, mille mõju äriühingule on intnensiivne ning vahetu. Seega peaks maksuhaldur äriühingu pangakontode arestimisel erilise hoolega kaaluma sellise meetme kohaldamise proportsionaalsust. Leian, et käesoleval juhul ei saa pangakontode arestimist pidada kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks meetmeks. Vaidlustatud 4(5)

3-18-1297 korralduste andmise ajal oli vastustajale teada, et lisaks MTA 15.07.2016 maksuotsusest nr 12.23/019120-33 tulenevale maksuvõlale (171 035,83 eurot) on kaebajal teisi täitmata maksukohustusi (31.01.2018 maksuotsusest tulenev maksuvõlg ning arvestuslik intressivõlg, mille osas esitati intressinõue 03.07.2018). Lisaks toimus kaebaja suhtes kaks maksumenetlust, mille tulemusel oli tõenäoline, et kaebaja maksukohustus suureneb veelgi (1 673 967,61 eurot käibemaksu ja 418 491,90 eurot tulumaksu (maksumenetlus 1) ning 1 325 623,41 eurot käibemaksu ja 331 405,86 eurot tulumaksu (maksumenetlus 2)). Seega oli kaebajal lisaks MTA 15.07.2016 maksuotsusest tulenevale maksukohustusele võimalikke tulevikus määratavaid maksukohustusi rohkem kui 3 miljoni euro ulatuses.

18.Sellest tulenevalt leian, et vastustaja on õiguspäraselt valinud 15.07.2016 maksuotsusega määratud kohustuse sissenõudmiseks MKS §-s 131 sätestatud pangakontode arestimise meetme teiste võimalike täitetoimingute sooritamise (sh nt VKS § 41 alusel tasutud käibemaksu tagatise kaebaja ettemaksukontole ümberkandmise ja sealt selle maksuotsusega määratud maksusumma katteks arvestamise) asemel. Kaebus tuleb seega jätta rahuldamata. Menetluskulud
19.Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kaebaja menetluskulud on kokku 1470 eurot, millest riigilõiv on 30 eurot ja õigusabikulud 1440 eurot (koos käibemaksuga).
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20263-26-2025/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20263-26-1284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium