Inndex OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.08.2018 otsustele nr 110120474 ja 110120493, 03.08.2018 otsusele nr 134/022107-1 ja 03.08.2018 ettekirjutusele nr 12.2-7/001137-1 ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks Inndex OÜ ajatamise taotluse läbivaatamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Inndex OÜ, volitatud esindaja Meelis Krautmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Inndex OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 12.06.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Inndex OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuli ‒ august 2013. Selle kontrolli raames arestiti Inndex OÜ tagatise ettemaksukonto 17 992 euro ulatuses, seati hüpoteek Inndex OÜ-le kuuluvale kinnisasjale ning seati keelumärked äriühingule kuuluvatele sõidukitele (haldusasi nr 3-15-1616). MTA koostas kontrolli tulemusel OÜ-le Inndex 15.07.2016 maksuotsuse nr 12-2.3/019120-33, millega kohustas äriühingut tasuma täiendavat käibemaksu summas 171 035,83 eurot. Inndex OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 15.07.2016 maksuotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-16-1646). Kohus rahuldas 23.07.2016 määrusega OÜ Inndex esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas vaidlustatud maksuotsuse täitmise selliselt, et maksuhalduril säilis võimalus teostada OÜ Inndex suhtes maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-des 1-2 ja 4-5 sätestatud täitetoiminguid, kuid viivitamata tuli vabastada arestitud pangaarved. Halduskohus jättis 31.05.2017 otsusega OÜ Inndex kaebuse rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.03.2018 otsusega OÜ Inndex apellatsioonkaebuse rahuldamata. Asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtis kuni 28.06.2018, mil Riigikohus jättis menetlusse võtmata OÜ Inndex kassatsioonkaebuse.
2.Inndex OÜ-le on 18.07.2016 otsusega nr 12.2-3/00106-2 määratud tarbimisse lubatud kütuse müüja käibemaksu tagatiseks 342 072 eurot, mille Inndex OÜ esitas MTA-le täies ulatuses deposiidina 21.02.2018.
3.Maksuhaldur arestis Riigikohtu 28.06.2018 määruse järel 29.06.2018 Inndex OÜ pangakontod, mille tulemusel laekus 7241,32 eurot. Pangakonto aresti tulemusena laekus 03.07.2018 täiendavalt 84 535,91 eurot.
Inndex OÜ esitas 02.07.2018 ajatamise taotluse.
MTA koostas 03.07.2018 intressinõude 13-3/116256 summas 140 447,81 eurot. MTA vabastas 05.07.2018 vastavalt Tallinna Halduskohtu 03.07.2018 esialgse õiguskaitse määrusele nr 3-18-1297 Inndex OÜ pangakontod aresti alt, kuid ei tagastanud arestimise tulemusel laekunud raha seoses eelarestiga uues maksumenetluses. MTA otsustas 01.08.2018 otsusega nr 13-1/0327 jätta ajatamistaotluse rahuldamata.
Inndex OÜ esitas 02.08.2018 MTA-le taotluse maksuvõla ajatamiseks.
6.MTA kandis 02.08.2018 Inndex OÜ tagatise kontolt ettemaksukontole otsuse nr 110120474 alusel 100 000 eurot ja otsuse nr 110120493 alusel 180 289,29 eurot, millest arvestati Inndex OÜ-le 15.07.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/019120-33 määratud maksukohustuse katteks 165 261,18 eurot ning intressinõude nr 13-3/116256 katteks 140 447,81 eurot. Ülejäänud summa jäi tagatiste kontole. Tagatise ümberkandmisega vähenes 02.08.2018 tagasiulatuvalt ka intressinõude suurus.
7.Inndex OÜ esitas 02.08.2018 vaide 03.07.2018 intressinõudele ja taotles täitmise peatamist, millest MTA 07.08.2018 keeldus.
8.MTA jättis 03.08.2018 otsusega nr 13-4/022107-1 läbi vaatamata Inndex OÜ 02.08.2018 taotluse maksuvõla ajatamiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt jäeti 01.08.2018 otsusega nr 131/0327 OÜ Inndex taotlus maksuvõla ajatamise kohta rahuldamata, kuna äriühing ei esitanud nõutud lisatagatist. MTA selgitas, et maksuhaldur kattis MKS § 127 lg 2 alusel 15.07.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/019120-33 määratud maksusumma ja sellega seotud intressinõude kogusummas 298 281,29 eurot halduskohtu loal maksuotsuse tagamiseks tagatiste kontol 2(9)
3-18-1601 eelarestitud 17 992 euro ja käibemaksu tagatise arvelt. Seega maksuvõlga, mida Inndex OÜ soovib ajatada, enam ei ole ja seetõttu ei ole võimalik ajatamise menetlust läbi viia.
9.MTA esitas 03.08.2018 ka avalduse maksuotsuse alusel seatud keelumärke kustutamiseks kinnistult ning kustutati ka eelarestiga sõidukitele seatud keelumärked, kuna maksuotsus sai tasutud (varad on arestitud uue maksumenetluse raames).
10.MTA kohustas 03.08.2018 ettekirjutusega nr 12.2-7/00137-1 Inndex OÜ-d esitama 18.07.2016 otsusega nr 12.2-3/00106-2 määratud tagatisest puuduoleva 280 289,29 eurot hiljemalt 13.08.2018. Ettekirjutuses hoiatati, et tagatise esitamata jätmise korral peatatakse Inndex OÜ vedelkütuse müügi tegevusluba nr VKM000745 MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel kuni rikkumise kõrvaldamiseni või tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt oli MTA-l vastavalt 15.07.2016 maksuotsuses sisalduvale sundtäitmise hoiatusele õigus alates 28.06.2018 algatada sundtäitmine. Kuivõrd 15.07.2016 maksuotsusega määratud summa ei olnud 02.08.2018 seisuga täies ulatuses tasutud, siis kandis MTA Inndex OÜ poolt esitatud kütuse müüja käibemaksu tagatisest maksuvõla katteks 147 269,18 eurot ja maksuvõla õigeaegselt tasumata jätmisest tekkinud intressinõude katteks 133 020,11 eurot, s.o kokku 280 289,29 eurot. Seega on ettekirjutuse koostamise hetkeks kütuse müüja käibemaksu tagatisest alles 61 782,71 eurot ja esitamata 280 289,29 eurot.
11.Tallinna Halduskohus peatas 13.08.2018 määrusega nr 3-18-1601 ajutiselt MTA 02.08.2018 otsuste nr 110120474 ja 110120493 kehtivuse ning MTA 03.08.2018 ettekirjutuse täitmise 30 päevaks, misjärel MTA kandis 14.08.2018 tagatiste kontole tagasi 280 289,29 eurot. Tallinna Halduskohus tühistas 22.08.2018 määrusega varasema esialgse õiguskaitse meetme, seega kanti 23.08.2018 Inndex OÜ tagatiste kontolt uuesti 147 269,18 eurot maksuotsuse katteks ja 133 055,26 eurot intressinõude katteks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Inndex OÜ 10.08.2018 kaebuse põhjendused MTA 02.08.2018 otsuste nr 110120474 ja 110120493 tühistamiseks, MTA 03.08.2018 otsuse nr 13-4/022107-1 tühistamiseks ja MTA kohustamiseks Inndex OÜ ajatamise taotluse läbivaatamiseks ning MTA 03.08.2018 ettekirjutuse nr 12.2-7/001137-1 tühistamiseks on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Maksuhaldur ei ole tagatissummale sissenõude pööramisel arvestanud juba sissenõutud summadega. MTA alustas pärast 15.07.2016 maksuotsuse jõustumise ja täitmise peatamise äralangemist käibemaksuvõla sissenõudmist pangakontode arestimisel teel, mille tulemusel laekus MTA pangakontole 92 245,07 eurot. 02.08.2018 maksuhaldur vähendas käibemaksuvõlga ettemaksukontol arestitud summa 17 992 euro võrra (otsuse nr 110120371 alusel). Sellest tulenevalt jäi kaebajal maksuotsuse järgi tasuda 51 165,27 eurot (161 402,34 – 92 245,07 – 17 992). Järelikult kaebajal ei saanud seisuga 02.08.2018 olla käibemaksuvõlga 147 269,18 eurot, mida tagatise arvelt oleks saanud katta. 2) MTA on õigusvastaselt arvestanud tagatissumma katteks ka intressikohustuse 133 020,07 eurot, kuigi kõrvalkohustusi tagatise arvel täita ei ole lubatud. 3) Kaebaja esitas 02.08.2018 maksuvõla ajatamise taotluse ja osutas selles uutele asjaolule, sh maksuvõla osalisele tasumisele, seega ei olnud enne taotluse kohta MKS § 112 lg-s 1 sätestatud otsustuse tegemist maksuvõla sundtäitmine MKS § 128 lg 2 p 3 alusel lubatud. 4) Ei ole teada, millised olid MTA kaalutlused, miks ta otsustas tagatissumma arvestada käibemaksuvõla katteks. Praeguses asjas oli kaalutlusõiguse rakendamine eriti oluline, kuna kaebaja esitatud käibemaksutagatis tagab ühest küljest maksukohustuse täitmise, kuid tagatise
3(9)
3-18-1601 arvelt maksukohustuse täitmine toob teisest küljest kaasa negatiivse tagajärje – vedelkütuse müügi tegevusloa nr VKM000745 peatamise või kehtetuks tunnistamise. Maksuhalduril oli võimalik valida erinevate maksuvõla sissenõudmise abinõude vahel: 1) jätkata maksuvõla sissenõudmist pangakontode arestimise teel; 2) realiseerida hüpoteek ja müüa varad, millele oli seatud võõrandamise keelumärked; 3) arvestada käibemaksu tagatis käibemaksuvõla katteks. Tagatise arvelt maksukohustuse täitmise tulemusel väheneb kaebaja poolt esitatud tagatissumma ning kaebaja peab tagatise juurde esitama, sest ta ei vasta enam vedelkütuse seadusega kehtestatud tingimustele. Juurdemaksmise kohustuse mittetäitmine toob kaasa tegevusloa peatamise või kehtetuks tunnistamise.
13.MTA palub 25.01.2019 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist. 1) Kaebuses on moonutatud tegelikke asjaolusid. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et kaebajal ei saanud seisuga 02.08.2018 olla käibemaksuvõlga 147 269,18 eurot, mida tagatise arvelt oleks saanud katta. MTA kandis 02.08.2018 kaebaja tagatiste kontole 25.05.2015 tagatise 17 992,00 eurot käibemaksu tagatisest, 02.03.2016 tagatise 100 000,00 eurot ja 21.02.2018 tagatise 242 072,00 eurot. Kantud summast 165 261,18 eurot oli maksuotsuse nr 12.2-3/019120-33 katteks ja 140 447,81 eurot intressinõude nr 13-3/116256 katteks. Ülejäänud summa jäi tagatiste kontole. Seejärel tegi MTA otsuse jätta maksuvõla ajatamise taotlus läbi vaatamata, kuna puudus maksuvõlg, mida kaebaja soovis ajatada. 2) Maksuhaldur täitis maksuotsuse tagatise arvelt, kuna pangakonto arestimine on kõige intensiivsem viis. Lisaks taotles kaebaja varem kohtult pangakontode vabastamist. Tagatiseks antud registervara ei taganud täielikult maksuotsust ning sellelt arvestatud intresse. Tagatise registervara realiseerimine läbi kohtutäituri on pikk protsess ning tekitab äriühingule lisakulutusi täitetasude näol. Lisaks oli teada, et äriühingu osas on käimas veel mitu maksumenetlust, mille raames ka äriühingu varale seati 11.07.2018 keelumärked/hüpoteek. 3) Nõustuda ei saa kaebajaga, et maksuvõla sundtäitmine ei olnud lubatud MKS § 128 lg 2 p 3 alusel, kuna 02.08.2018 oli MTA menetluses maksuvõla ajatamise taotlus. Maksuhaldur ei pea tagatisele sissenõude pööramiseks isikut teavitama, sest sundtäitmise hoiatus sisaldub juba maksuotsuses. Kaebajaga tuleb nõustuda, et seadus ei sätesta täpset järjekorda ega protseduuri, milliste vahendite arvelt ning milliseid samme astudes peaks maksuhaldur maksuvõla sundtäitma. Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldiste põhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve (MKS § 12). MKS § 127 lg 2 annab maksuhaldurile õiguse arvestada selleks määratud kontole makstud tagatissumma tagatava nõude täitmatajätmise korral selle katteks. MKS § 131 lg 1 annab maksuhaldurile õiguse anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses. Lähtudes maksuhaldurile seadusega antud diskretsiooniõigusest (MKS § 12) ning arvestades asjaolu, et MKS annab maksuhaldurile muu hulgas õiguse realiseerida tagatis (MKS § 127 lg 2) ja/või arestida pangakonto (MKS § 131 lg 1), võib maksuhaldur valida maksuvõla sundtäitmise viiside vahel enda parima äranägemise kohaselt, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. MKS § 130 lg 1 annab maksuhaldurile diskretsiooniõiguse MKS § 12 mõistes, et valida vabalt erinevate sissenõudmistoimingute vahel, mis on sätestatud sama paragrahvi p-des 1-5. MKS §-s 12 sätestatud oluliste asjaolude ja põhjendatud huvide kaalumise kohustuse seisukohalt on oluline küsimus sellest, millises ulatuses mõjutab äriühingu tegevust pangakonto arest versus kütuse müüja käibemaksu tagatise realiseerimine ja seda olukorras, kus maksuhaldur
4(9)
3-18-1601 sundtäidab kehtivat maksukohustust. Samas tuleb arvestada, et praegusel juhul on kaebaja majandustegevus peatatud (haldusasi nr 3-18-2197). 4) Lisaks MTA 15.07.2016 maksuotsusest nr 12.2-3/019120-33 tulenevale maksuvõlale (171 035,83 eurot) on kaebajal teisi täitmata ning ühtlasi tulevikus määratavaid maksukohustusi: 04.03.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/038476-23 on määratud 88 676,41 eurot (täitmine peatatud 09.03.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-445), 03.07.2018 on kaebajale väljastatud intressinõue summas 140 000 eurot, lisaks maksuotsus 1 673 967,61 euro käibemaksu ja 418 491,90 euro tulumaksu ning maksuotsus 1 325 623,41 euro käibemaksu ja 331 405,86 euro tulumaksu tasumiseks. Kaebajale määratud ning tulevikus tõenäoliselt määratavad maksukohustused on kokkuvõttes märkimisväärselt suuremad kui kaebaja teadaolev vara, seega oli praegusel juhul kaebaja maksuvõla sundtäitmisel oluline arvestada asjaoluga, et esineb oht kaebaja maksukohustuste täitmise võimatusele tulevikus. Maksuhalduril peab säilima võimalus valida ise täitetoimingute sooritamise ulatuse ja järjekorra vahel. 5) Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et MKS ei sätesta sõnaselgelt, kas ja kuidas peaks toimuma maksuhalduri poolt maksukohustuslase teavitamine MKS § 127 lg 2 alusel tagatissumma arvestamisel tagatava nõude katteks. Samas puudub ka vajadus täpsema regulatsiooni järele. MKS §-st 129 lähtuvalt peab maksuhaldur andma võlgnikule alati võimaluse täita oma kohustus vabatahtlikult. Sellekohane hoiatus võib olla vormistatud eraldiseisva korraldusena, kuid hoiatus võib olla ka märkusena maksuotsuses (L. Lehis, Maksuõigus, 2012, p 3.6.3.5., lk 145). Vaidlust ei ole praegusel juhul selles, et kaebajale tehtud 15.07.2016 maksuotsuses nr 12-2.3/019120-33 sisaldus vastav hoiatus. Kaebaja ei täitnud tähtaegselt maksuotsust. Seega oli maksuhalduril õigus alustada sundtäitmise toimingutega. Maksuotsuse vaidluse vältel haldusasjas nr 3-16-1646 oli kaebaja kasuks kohaldatud esialgne õiguskaitse. See lõppes 28.06.2018 Riigikohtu määrusega, millega Riigikohus ei võtnud menetlusse kaebaja kassatsioonkaebust. Maksuotsuse täitmine toimus MTA automaatse sissenõudmismenetluse raames ning peale seda, kui MTA infosüsteemidesse oli sisestatud teave kõnesoleva maksuotsuse jõustumise ja sissenõutavaks muutumise kohta. Kohese sundtäitmise menetluslikud eeltingimused on täidetud ning maksuhaldur ei eksinud maksuotsuse sundtäitmise alustamisega. Kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Maksuhalduri tegevus on toimunud kaebaja maksuvõla sissenõudmise menetluse raames õiguspäraselt. 6) Nõustuda ei saa kaebajaga, et tagatise katteks saab arvestada üksnes maksukohustuse MKS § 31 lg 1 p 1 mõttes ning MKS § 31 lg 1 p-s 5 nimetatud kõrvalkohustusi, sh intressikohustust ei ole lubatud käibemaksuseaduse (KMS) § 442 alusel esitatud tagatise arvel täita. Intressikohustus on põhikohustuse suhtes aktsessoorne. Kaebaja püstitatud küsimus on seotud põhivõla olemusega, milleks on käibemaksukohustus. Intressi on arvestatud tasumata käibemaksu summalt. Kütuse müüja käibemaksu tagatis on ette nähtud tagama võimalikku käibemaksu tasumata jätmist. Kuivõrd käibemaksu võlalt arvestatud intress on lahutamatult seotud võla endaga, on loogiline ja seaduse mõttega kooskõlas, et käibemaksu tagatis tagab nii põhivõla kui sellega lahutamatult seotud kõrvalkohustuse, nagu intress, tasumist. Vastasel juhul saaksid maksukohustuslased vabaneda intressikohustusest, sest tagatis tagaks üksnes käibemaksu kui põhikohustuse laekumist. See ei saa olla seadusandja mõtteks.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Praeguses asjas vaidlustab Inndex OÜ MTA 02.08.2018 ümberkandmise otsuseid, millega kanti kaebaja tagatiste kontolt 15.07.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/019120-33 määratud maksukohustuse katteks 165 261,18 eurot ning intressinõude nr 13-3/116256 katteks 140 447,81 eurot; MTA 03.08.2018 otsust, millega jäeti läbi vaatamata Inndex OÜ 02.08.2018 5(9)
3-18-1601 taotlus maksuvõla ajatamiseks ning MTA 03.08.2018 ettekirjutust, millega kohustati Inndex OÜ-d esitama 18.07.2016 otsusega nr 12.2-3/00106-2 määratud tagatisest puuduolevad 280 289,29 eurot hiljemalt 13.08.2018. Samuti nõuab Inndex OÜ MTA kohustamist kaebaja 02.08.2018 esitatud ajatamise taotluse uueks läbivaatamiseks.
15.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
16.Vedelkütuse seaduse (VKS) § 41 alusel on kütuse müüjalt nõutav tagatis ühtlasi KMS § 442 lg-s 2 nimetatud tagatis. KMS § 442 annab MTA-le õiguse nõuda kütuse käitlejalt tagatist ja teha seda maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Tagatisele kohaldatakse MKS § 120-127 koosmõjus VKS-s sätestatud erisustega.
17.Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul alust pidada MTA 02.08.2018 ümberkandmise otsuseid nr 110120474 ja 110120493 õigusvastasteks. MKS § 127 lg 2 annab maksuhaldurile õiguse arvestada maksuhalduri pangakontole makstud tagatissumma tagatava nõude täitmata jätmise korral selle katteks. Selle sätte alusel kandis maksuhaldur ka praegusel juhul 02.08.2018 otsustega Inndex OÜ esitatud kütuse müüja tagatisest kokku 280 289,29 eurot äriühingu ettemaksukontole, kus see arvestati 15.07.2016 maksuotsuse nr 12-2.3/019120-33 alusel määratud maksusumma ja intressinõude katteks.
18.Puudub alus väita, et kaebajal ei saanud olla vastustaja viidatud suuruses käibemaksuvõlga põhjusel, justkui ei oleks MTA arvesse võtnud juba sissenõutud summasid, eelkõige asjaolu, et pangakontode arestimise tulemusel laekus 92 245,07 eurot. Vastustaja selgitustest ilmneb, et maksuhaldur kattis 15.07.2016 maksuotsusega määratud maksusumma ja sellega seotud intressinõude kogusummas 298 281,29 eurot esmalt halduskohtu loal maksuotsuse tagamiseks tagatiste kontol eelarestitud 17 992 euro ja seejärel käibemaksu tagatise arvelt. Seega on arvestatud haldusasja nr 3-15-1616 raames kaebaja ettemaksukontol arestitud 17 992 euroga. Kaebaja viidatud pangakontode arestimisel laekunud 92 245,07 euro osas nähtub vastustaja koostatud ajajoonelt, et vastavalt Tallinna Halduskohtu 03.07.2018 esialgse õiguskaitse määrusele nr 3-18-1297 vabastas MTA 05.07.2018 pangakontod aresti alt, kuid ei tagastanud arestimise tulemusel laekunud raha seoses eelarestiga uues maksumenetluses.
19.MKS annab maksuhaldurile muu hulgas õiguse arvestada tagatissumma täitmata jäetud nõude katteks (MKS § 127 lg 2) või asuda maksuvõlga sundtäitma muu hulgas pangakonto arestimise teel (MKS § 131 lg 1). Seadus ei sätesta täpset järjekorda, milliste vahendite arvelt ning milliseid samme astudes peaks maksuhaldur asuma maksuvõla sisse nõudma. Kohus nõustub vastustajaga, et MKS regulatsioon võimaldab järeldada, et maksuhaldur võib valida tagatise realiseerimise ja maksuvõla sundtäitmise viiside vahel enda parima äranägemise kohaselt, arvestades seejuures olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve (MKS § 12).
20.Kohus ei nõustu kaebajaga, et MTA kaalutlused tagatise arvestamisel käibemaksuvõla katteks on teadmata või kaalutlusõigust on rikutud.
21.Esiteks saab arvestada, et maksuhaldur on 03.08.2018 otsuses ajatamise taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kaebajale selgitanud, et kattis MKS § 127 lg 2 alusel 15.07.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/019120-33 määratud maksusumma ja sellega seotud intressinõude kogusummas 298 281,29 eurot halduskohtu loal maksuotsuse tagamiseks tagatiste kontol eelarestitud 17 992 euro ja käibemaksu tagatise arvelt. Ka 03.08.2018 ettekirjutuses on põhjendatud, et vastustajal oli vastavalt 15.07.2016 maksuotsuses sisalduvale sundtäitmise hoiatusele õigus alates 28.06.2018 algatada sundtäitmine ning kuivõrd 15.07.2016 maksuotsusega määratud summa ei olnud 02.08.2018 seisuga täies ulatuses tasutud, kandis MTA Inndex OÜ poolt esitatud kütuse müüja käibemaksu tagatisest maksuvõla katteks 147 269,18 eurot ja maksuvõla õigeaegselt tasumata jätmisest tekkinud intressinõude katteks
6(9)
3-18-1601 133 020,11 eurot, s.o kokku 280 289,29 eurot. Lisaks on maksuhaldur sama selgitanud ka vastuseks kaebaja 07.08.2018 teabenõudele ettemaksukontol teostatud toimingute ja otsuste kohta MTA 08.08.2018 kaebajale esitatud vastuskirjas nr 13-4/022475 (vt vastustaja vastuse lisa).
22.Ka on vastustaja kohtumenetluses välja toonud põhjendused kaebaja esitatud tagatise arvelt 280 289,29 euro arvestamiseks 15.07.2016 maksuotsuse alusel määratud maksusumma ja intressinõude katteks ning kohus on veendunud, et nendest lähtus maksuhaldur ka vaidlustatud ümberkandmise otsuste tegemisel. Maksuhaldur viitab nimelt, et pangakonto arestimine peataks äriühingu tegevuse ning ka kaebaja ise on taotlenud kohtult pangakontode vabastamist. Samuti põhjendab vastustaja, et tagatise registervara realiseerimine läbi kohtutäituri on pikk protsess, tekitades äriühingule lisakulutusi täitetasude näol, ning praegusel juhul ei taganud registervara ka täielikult maksuotsust ja sellelt arvestatud intressi. Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhalduril olnuks mh võimalik realiseerida hüpoteek ja müüa varad, millele oli seatud võõrandamise keelumärked. Vastustaja on selgitanud, et kuna maksuotsus sai tasutud, esitas MTA 03.08.2018 ka avalduse maksuotsuse alusel seatud keelumärke kustutamiseks kinnistult ning kustutati ka eelarestiga sõidukitele seatud keelumärked ning varad on arestitud uue maksumenetluse raames. Maksuhaldur on selgitanud sedagi, et oli teada, et äriühingu osas on käimas veel mitu maksumenetlust, mille raames ka äriühingu varale seati 11.07.2018 keelumärked/hüpoteek.
23.Kohus viitab, et ka kaebaja käsitus kaalutlusõiguse rikkumisest on olnud vastuoluline. Nii on kaebaja enne praeguses asjas kaebusega kohtusse pöördumist esitanud Tallinna Halduskohtule 02.07.2018 kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega (haldusasi nr 3-181297), milles selgitas, et rahaliste vahendite olemasolu on kaebaja igapäevase majandustegevuse toimimise seisukohalt vajalik ning pangakontode arestimine võib seada ohtu jooksvate lepingute nõuetekohase ja õigeaegse täitmise ning avaldada kaebaja majandustegevusele pikaaegset mõju. Samas viitas kaebaja, et maksunõude täitmine on tagatud, kuna kaebaja on esitanud maksuhaldurile käibemaksukohustuse tagamiseks tagatise, mis katab maksuotsuse täitmise täies ulatuses. Samas haldusasjas maksuhalduri määruskaebusele vastuseks esitatud 23.07.2018 menetlusdokumendis selgitas kaebaja, et maksunõude täitmine tagatise arvelt on seadusega reguleeritud ning kaebaja on selle võimalusega arvestanud – kaebaja saab puuduoleva tagatise juurde maksta, asendada muud liiki tagatisega jne, samas kui käibevahendite olemasoluta ei ole võimalik majandustegevust korraldada. Eelnevast on põhjendatud järeldada, et ka kaebaja ise on varasemalt pidanud pangakontode arestimisest oma õigusi vähem riivavaks meetmeks võlgnevuse täitmist MTA deposiiti kantud käibemaksukohustuse täitmise tagatise arvelt. Maksuhaldur ei ole seega põhjendamatult arvestanud asjaolu, et kaebaja ise on taotlenud kohtult pangakontode vabastamist ning kaebajal puudub alus ette heita, et maksuhaldur oleks võinud jätkata maksuvõla sissenõudmist kaebaja pangakontode arestimise teel. Asjaolu, et maksuotsuse täitmise tagamiseks on maksuhalduril ka alternatiivsed võimalused, ei mõjuta kütusemüüja tagatise rakendamise võimalikkust, kui vastavad eeldused (MKS § 126 lg 1, § 127 lg 2) on täidetud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2015 otsus nr 3-14-50867, p 15).
24.Praegusel juhul on ümberkandmise otsustuste õiguspärasus seega mh nende aluseks olevaid õigusnorme ja faktilist konteksti arvestades kontrollitav. Ka võimalikud vormivead ei saanud mõjutada asja otsustamist.
25.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tagatise arvelt ei olnud lubatud täita intressikohustust kui kõrvalkohustust.
7(9)
3-18-1601
26.Nn kütusemüüja tagatis on oma olemuselt vedelkütuse müügi tehingutega kaasneva käibemaksukohustuse tagamise vahend (KMS § 442 ja VKS § 41). Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-49-14 leidnud järgmist: „Tagatise kehtestamise esmaseks eesmärgiks on tagada kütuseturul toimuvatelt kütusetehingutelt käibemaksu tasumine. Kuid tagatise eesmärgiks on ka tagada tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmine, maksupettuste vähendamine ning soodustada ausat konkurentsi kütuseturul. Äriühingu käibemaksukohustuse suurus oleneb otseselt maha arvatava sisendkäibemaksu ulatusest, kusjuures käibemaksukohustuse suuruse kindlakstegemisel tuleb arvestada maksukohustuslase kõiki tehinguid, mitte üksnes tehinguid kütusega.“ Tagatise kehtestamise eesmärgiks võib seega pidada käibemaksu laekumise parandamist seoses vedelkütusetehingutega (vt ka Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-24-11 p-d 53 ja 80). Kohus nõustub maksuhalduriga, et kuna käibemaksu võlalt arvestatud intress on seotud käibemaksu võla endaga, on loogiline ja seaduse ning nn kütusemüüja tagatise mõttega kooskõlas seisukoht, et käibemaksu tagatis tagab nii põhivõla kui sellega lahutamatult seotud kõrvalkohustuse, nt intressi tasumist. Vastasel juhul saaks kahjustada aus konkurents kütuseturul ning maksukohustuslasel tekiks võimalus intressikohustusest vabaneda.
27.Kaebaja on seisukohal, et kuna ta oli 02.08.2018 esitanud uue ajatamise taotluse, ei olnud enne taotluse kohta MKS § 112 lg-s 1 sätestatud otsustuse tegemist maksuvõla sundtäitmine MKS § 128 lg 2 p 3 alusel lubatud. Kohus ei nõustu kaebaja põhjendustega. Vaidlustatud MTA 03.08.2018 otsuses nr 13-4/022107-1, millega jäeti kaebaja 02.08.2018 taotlus maksuvõla ajatamise kohta läbi vaatamata, on selgitatud, et MTA otsustas 01.08.2018 otsusega nr 13-1/0327 jätta kaebaja esitatud eelmise ajatamise taotluse rahuldamata, kuna äriühing ei esitanud nõutud lisatagatist. Õige ei ole kaebaja väide, et tema teise taotluse uueks asjaoluks oli see, et maksuvõlg on MTA poolt kaebaja pangakontode arestimise tulemusel osaliselt sisse nõutud. Vastavalt Tallinna Halduskohtu 03.07.2018 esialgse õiguskaitse määrusele nr 3-18-1297 oli MTA juba 05.07.2018 kaebaja pangakontod kõnealuse maksuotsusega seoses aresti alt vabastanud. Samuti selgitatakse vaidlustatud otsuses, et maksuhaldur on 02.08.2018, s.o teise taotluse esitamisega samal päeval, MKS § 127 lg 2 alusel katnud kaebajale määratud maksusumma ja sellega seotud intressinõude, ning leitud, et maksuvõlga, mida kaebaja soovib ajatada, enam ei ole. Vastustaja on kaebusele esitatud vastuses selgitanud, et maksuotsuse täitmine toimus MTA automaatse sissenõudmismenetluse raames ning peale seda, kui MTA infosüsteemidesse oli sisestatud teave kõnesoleva maksuotsuse jõustumise ja sissenõutavaks muutumise kohta. Eelnevast tulenevalt oli 15.07.2016 maksuotsus 298 281,29 euro suuruses summas (tagatiste kontol eelarestitud 17 992 euro ja kütuse müüja käibemaksu tagatise 280 289,29 arvel) seisuga 02.08.2018 täidetud. Seega on ajatamise taotluse läbi vaatama jätmisel õigesti leitud, et maksuvõlga, mida Inndex OÜ soovib ajatada, enam ei ole ja seetõttu ei ole võimalik ajatamise menetlust läbi viia.
28.Kohtu hinnangul leiab vastustaja kõike eelnevat arvestades õigesti, et kohese sundtäitmise menetluslikud eeltingimused olid praegusel juhul täidetud, kuna hoiatus maksusumma tähtpäevaks tasumata jätmise kohta sisaldus 15.07.2016 maksuotsuses ning kaebaja ei olnud täitnud maksuotsust tähtaegselt. Seetõttu puudub MTA 03.08.2018 otsuse nr 13-4/022107-1 tühistamiseks alus.
29.MTA 03.08.2018 ettekirjutus nr 12.2-7/00137-1 on samuti õiguspärane. Puudub vaidlus, et Inndex OÜ-le on MTA 18.07.2016 otsusega nr 12.2-3/00106-2 määratud tarbimisse lubatud kütuse müüja käibemaksu tagatiseks 342 072 eurot, mille kaebaja on täies ulatuses tasunud deposiidina 21.02.2018. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt oli ettekirjutuse koostamise hetkeks kütuse müüja käibemaksu tagatisest alles 61 782,71 eurot ja esitamata 280 289,29 eurot, kuna MTA kandis 02.08.2018 kaebaja tasutud kütuse müüja käibemaksu tagatisest kaebaja maksuvõla katteks 147 269,18 eurot ja maksuvõla õigeaegselt tasumata jätmisest tekkinud intressinõude katteks 133 020,11 eurot, s.o kokku 280 289,29 eurot. Kaebaja tugineb 8(9)
3-18-1601 ettekirjutuse õigusvastasuse põhjendamisel üksnes asjaolule, et õigusvastane oli tagatissumma vähendamine maksuhalduri poolt, s.o kaebaja tasutud tagatissumma arvestamine käibemaksuvõla ja intressinõude katteks. Kohus leidis eelnevalt, et pole alust maksuhalduri tegevust selles osas õigusvastaseks pidada. Maksuhaldur on vaidlustatud ettekirjutuses seega õigesti tuginenud asjaolule, et kaebajal puudus ettekirjutuse tegemise seisuga osa 18.07.2016 otsusega määratud VKS § 3 lg-s 3 sätestatud kütuse müüja tagatisest, mis andis maksuhaldurile aluse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 68 lg 1 alusel kaebajale ettekirjutuse tegemiseks. Seega puudub MTA 03.08.2018 ettekirjutuse nr 12.2-7/00137-1 tühistamiseks alus.
30.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlustatud otsused on õiguspärased. Kuna vaidlustatud otsused on õiguspärased, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks ning vastustaja kohustamiseks kaebaja ajatamise taotluse läbi vaatamiseks. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.