Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-18-1333 3) pöörata sissenõue rahalisele õigusele summas 91 777,23 eurot, valides meetmena aresti seadmise äriühingule kuuluvale MTA kontol 8000000044 ja 8000000031 olevale rahale Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu); 4) pöörata sissenõue rahalisele õigusele summas 17 992,00 eurot, valides meetmena aresti seadmise OÜ X ettemaksukontole (viitenumber 14702970) Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu); 5) arestida äriühingu pangakontodele tulevikus laekuvad summad Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) 1 880 856,91 euro ulatuses. Taotluse kohaselt kontrollib maksuhaldur 24.10.2017 korralduse nr 12.2-3/041641-1 alusel OÜ X käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigust ajavahemikul 2017. a märts‒august. Kontrollimenetluses selgunud asjaolud annavad alust arvata, et OÜ X kajastas ajavahemikul 2017. a märts–august alusetult sisendkäibemaksu hulgas OÜ N ja M OÜ rekvisiitidega arvetel märgitud käibemaksu kogusummas 1 673 967,61 eurot. Kuna kauba müüjaks ei olnud arvetel märgitud isikud, siis on nende alusel tehtud väljamaksed OÜ-dele N ja M ning liikmesriikide äriühingutele C KFT, T Sp. Z. ja T LLP käibemaksusumma osas ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed, millelt kuulub täiendavalt tasumisele tulumaksu 418 491,90 eurot. Nimetatud maksusummale lisandub intress, mis taotluse esitamise hetke seisuga on 461 324,81 eurot. Ehkki äriühingu raamatupidamisarvestuse kohaselt soetas OÜ X OÜ-lt N mootorikütust ning kajastas esitatud arvete alusel märgitud käibemaksu (943 625,43 eurot) 2017. a märts–mai käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas, on maksuhalduril alust arvata, et OÜ N ei olnud tegelik kauba müüja ja OÜ X pidi olema sellest teadlik. Raamatupidamisarvestuse kohaselt ostis OÜ X M OÜ-lt mootorikütust ning arvestas arvetel märgitud käibemaksu (730 342,18 eurot) 2017. a juuli‒august käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas. Isik ei pruugi olla võimeline maksukohustuse määramisel tasuma maksuotsusega määratavat summat ning selle sissenõudmine võib osutada võimatuks. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni osutuda võimatuks. Maksuhaldur põhjendas kahtlust, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, alljärgnevalt: 1) esineb põhjendatud kahtlus, et OÜ X kajastas teadlikult ajavahemikul 2017. a märts‒august KMD-del, TSD-del ja raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid; 2) äriühing vähendas kontrollitaval perioodil käibemaksukohustust 1 673 967,61 euro võrra ja tulumaksukohustust 418 491,90 euro võrra, mistõttu on alust arvata, et kui isik on kasutanud võimalusi sellises ulatuses maksukohustuse vältimiseks ega ole toiminud seadusega kooskõlas, siis teeb ta seda ka tulevikus. Nimetatud summale lisandub intress, mis taotluse esitamise seisuga on 461 324,81 eurot; 3) maksupettusega seonduvalt on maksuhaldur määranud äriühingule 15.07.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/019120-33 täiendavaks maksusummaks 171 035,83 eurot, mille osas on esitatud ajatamise taotlus 03.07.2018. Lisaks kuulub sundtäitmisele 15.07.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/019120-33 intress 140 447,81 eurot; 4) maksupettusega seonduvalt on äriühingule tehtud 04.03.2018 maksuotsus nr 12.23/038476-23, millega määrati maksusumma 88 676,41 eurot, kuid mille täitmine on kohtumenetluse tõttu peatatud; 2(11)

3-18-1333 5) lisaks käesoleva taotlusega hõlmatud maksuperioodile alustas maksuhaldur 13.03.2018 korraldusega nr 12.2-3/043455-11 kontrolli äriühingu käibe- ja tulumaksu arvestamise ning deklareerimise õigsuse üle ajavahemikul september 2017–jaanuar 2018. Selles osas on tekkinud põhjendatud kahtlus, et OÜ X võib olla vähendanud oma käibemaksu kohustust 1 325 623,41 euro võrra ja tulumaksu kohustust 331 405,86 euro võrra; 6) OÜ-le X on edastatud majandustegevuse keelamise otsuse projekt, kuna äriühingu suhtes on läbiviidud või pooleli mitmeid maksu-, väärteo- ja kriminaalmenetlusi. On tõenäoline, et äriühingul keelatakse tegeleda ühe aasta jooksul kütuse müügiga ning rahalise kohustuse määramisel võib kohustuse sundtäitmine ka sel põhjusel osutuda keeruliseks; 7) käesoleval aastal deklareerib OÜ X käivet üsna võrdselt kulutustega. Äriühingu müügikäive oli kokku üle 4 miljoni euro, kuid samal ajal tasumisele kuuluv käibemaks vaid keskmiselt 1739,62 eurot kuus. Seega ei nähtu OÜ X käibedeklaratsioonidelt kasumlikku tegevust. OÜ-le X maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurus on kokku 2 092 459,51 eurot. Äriühingule kuulub B nimeline kinnistu nr XXXXXX, asukohaga XXX, millele on seatud kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks summas 33 390,56 eurot, mis tagab Tallinna Halduskohtu 02.07.2015 määruse alusel osaliselt 15.07.2016 maksuotsusega sisse nõutavat summat. Äriühing on esitanud taotluse hüpoteegi kustutamiseks, kuna ta tasus täiendava tagatise 242 072 eurot. Maksuhaldur ei ole nimetatud taotlust rahuldanud, kuid kaalub seda, misjärel on kinnisasi hüpoteekidest vaba ning MKS § 130 lg 1 p-s 2 nimetatud täitetoiming võimalik. Äriühingule kuuluvatele sõiduvahenditele on Tallinna Halduskohtu 02.07.2015 määrusest nr 3-15-1616 tulenevalt seatud käsutuskeelumärked ning need tagavad osaliselt 15.07.2016 maksuotsusest tulenevat maksukohustust. Seoses täiendava kütusemüüja tagatise maksmisega esitas äriühing 12.06.2018 taotluse keelumärgete eemaldamiseks, mille rahuldamist maksuhaldur kaalub. Sellisel juhul on sõidukid keelumärgetest vabad ning MKS § 130 lg 1 ps 1 nimetatud täitetoimingu sooritamine võimalik. Tegemist on vähelikviidse vallasvaraga, mida on igal ajal võimalik müüa. Võimaliku vara müügi puhul enne kontrolli lõppemist ei saa olla kindel, et müügist saadud raha jääb arvelduskontole ning seda on piisavas summas kontrolli lõppemisel võimaliku maksumääramise tagatiseks. Maksuhaldur arestis 15.07.2016 maksuotsuse sundtäitmiseks OÜ X arveldusarved Swedbank AS-s ja Coop Pank AS-s, mille tulemusel kanti maksuhaldurile üle 91 777,23 eurot. OÜ X vaidlustas nimetatud täitetoimingu Tallinna Halduskohtus, kus esialgse õiguskaitse korras (Tallinna Halduskohtu 03.07.2018 määrus nr 3-18-1297) vabastati äriühingu pangakontod aresti alt ning kohustati maksuhaldurit raha tagastama. Seisuga 06.07.2018 on arestitud summad maksuhalduri valduses kontodel 8000000044 ja 8000000031, mistõttu maksusumma laekumise tagamiseks on vajalik viidatud kontodel oleva raha arestimine. Samuti on vajalik arestida ettevõtte pangakontod, kuniks sinna veel vahendeid laekub. Hüpoteegi ja keelumärgete seadmine sõidukitele ja väikelaevadele ei kata määratavat summat. Samuti ei kata määratavat summat maksuhalduri kontol oleva OÜ-le X kuuluva raha arestimine. Äriühingu käibemaksu tagatiste kontol on võimalike tulevikus määratavate maksusummade tagatiseks 05.07.2018 seisuga 360 064,00 eurot. Ettemaksukonto saldo on 0,00 eurot, kuid sellelt on Tallinna Halduskohtu 02.07.2015 määruse nr 3-15-1616 alusel arestitud 17 992 eurot. Muid varalisi ega rahalisi õigusi ei tea maksuhaldur OÜ-l X olevat. Seoses täiendava kütusemüüja tagatise maksmisega esitas äriühing 12.06.2018 taotluse ettemaksukontolt aresti 3(11)

3-18-1333 eemaldamiseks, mille rahuldamist maksuhaldur kaalub. Sellisel juhul vabaneb isiku ettemaksukontole 17 992,00 eurot. Seega oleks MKS § 130 lg 1 p-s 3 nimetatud täitetoimingu sooritamine võimalik. Samas ainuüksi OÜ X ettemaksukonto arestimine rahaliste nõuete tagamiseks ei ole eraldiseisvalt piisav võimaliku maksumääramise tagatiseks. Kooskõlas MKS § 1361 lg 2 p-ga 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui OÜ X on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 2 553 784,32 eurot (põhinõue 2 092 459,51 eurot + intress 461 324,81 eurot), valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui OÜ X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 2 553 784,32 eurot.

4(11)

3-18-1333 Maksuhaldur on taotluse p-des 2.1. ja 2.2. toonud välja üksikasjaliku analüüsi kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludest, mis annavad aluse arvata, et OÜ X ja OÜ N ning OÜ X ja M OÜ vahelised tehingud ei ole toimunud raamatupidamises kajastatud viisil ning toime on pandud maksupettus. Maksuhalduri väljatoodud asjaolud ja esitatud tõendid annavad aluse järelduseks, et OÜ N ja M OÜ ei olnud nende poolt esitatud arvetel märgitud kauba tegelikuks müüjaks, vaid müüja oli tundmatu kolmas isik, ning nimetatud ettevõtted olid tehinguahelasse kaasatud üksnes riigilt käibemaksu väljapetmise eesmärgil. Täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur on veenvalt taotluse p-des 3 ja 4 näidanud ära põhjendatud kahtluse, et võimaliku maksukohustuse tagamata jätmine taotluses märgitud viisil tooks kaasa selle, et maksukohustuse täitmine oleks sisuliselt võimatu. Maksuhaldur on põhistanud kahtlust, et sarnaselt 15.07.2016 maksuotsuses tuvastatule on äriühing ka ajavahemikul 2017. a märts kuni august pannud toime makspettuse. Taotlusest nähtuvalt saab tundmatutelt kolmandatelt isikutelt kütuse ostmist ning näiliku tehingu ahela loomist riigilt käibemaksu väljapetmise eesmärgil pidada kaebaja teadlikuks tegevuseks. Maksuhalduri esitatud tõendeid aluseks võttes pidi kaebaja olema teadlik tehingu tegelikest asjaoludest ning teda ei saa pidada tehingutes heauskseks ostjaks, kellel on vaatamata tehinguahelas toimunud maksupettusele õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Olukorras, kus isik on teadlikult, eesmärgipäraselt ja pahatahtlikult kajastanud maksuarvestuses arveid, mis ei ole kooskõlas tehingute tegelike asjaoludega, on oht tulevase maksuotsuse täitmise vältimiseks suur, kuna isiku tegevuse eesmärgiks on maksude tasumisest hoiduda ning luua endale alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et haldusasjas 3-16-1646 jõustunud 15.07.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/019120-33 täitmiseks esitas äriühing ajatamise taotluse (taotluse p 3.3). Et võimaliku määratava rahalise kohustuse sundtäitmine võib tulevikus osutuda keeruliseks, kinnitab ka asjaolu, et OÜ-le X edastati arvamuste ja vastuväidete esitamiseks otsuse projekt, mille eesmärgiks on OÜ X majandustegevuse keelamine tegevusloa VKM000745 aluseks oleval tegevusalal. Kuigi tegemist võib olla erinevate asjaolude kokkulangemisega, siis pärast majandustegevuse keelamise otsuse projekti kättesaamist võttis OÜ X ühendust maksuhalduriga ja esitas taotluse Tallinna Halduskohtu 02.07.2015 määrusega 3-15-1616 lubatud täitmistoimingute lõpetamiseks, kuna ta tasus 2018. a veebruaris maksuhalduri 18.07.2016 otsusega nr 12.2-3/00106-2 määratud täiendava tagatise 242 072 eurot. Seega ei ole välistatud, et äriühingu soov vabastada temale kuuluv kinnistu, mille kaudu äriühing teostab kütuse jaemüüki, hüpoteegi alt, ja registervara keelumärgete alt, on seotud hoopis sooviga neid võõrandada. Maksuhalduri taotluse rahuldamine aitab avaliku huvi kaitsele selgelt kaasa ning välistab olukorra, kus võimalikku maksuotsust ei ole võimalik täita muus ulatuses, kui vedelkütuse seaduse (VKS) §-s 41 sätestatud tagatisega, millest on maha arvatud 15.07.2016 maksuotsusega määratud maksukohustus. Nimelt nähtub haldusasjas 3-18-1297 esitatud kaebusest ja selle esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusest, et kaebaja soovib 15.07.2016 maksukohustuse täita tagatise arvelt. Võttes aluseks taotluse p-s 3.3 toodu, on lisaks käesoleva kontrollimenetluse raames esitatavale võimalikule nõudele sissenõutavaks muutunud OÜ-le X 15.07.2016 maksuotsusega määratud maksusumma 171 035,83 eurot, millele lisandub intress 140 447,81 eurot. Samuti on 30.01.2018 maksuotsusega nr 12-2.3/038476-23 isikule määratud maksusumma 88 676,41 eurot, mille osas on vaidlus halduskohtus pooleli (haldusasi 3-185(11)

3-18-1333 445). Lisaks on maksuhaldur alustanud 13.03.2018 korraldusega nr 12.2-3/043455-11 OÜ X käibe- ja tulumaksu arvestamise ning deklareerimise õigsuse kontrolli perioodil 2017. a september kuni 2018. a jaanuar ning ka selles menetluses on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühing võib olla kontrollitaval perioodil vähendanud oma käibemaksu kohustust 1 325 623,41 euro võrra ja tulumaksu kohustust 331 405,86 euro võrra. Eelnevast tulenevalt on tõenäoline, et maksu määramise hetkeks ei pruugi äriühingul olla piisavaid rahalisi vahendeid, et määratavat maksukohustust ja sellega kaasnevat intressinõuet täita. Maksuhalduri valitud meetmed on eesmärgipärased ja proportsionaalsed ning nende koguväärtus ei ületa eeldatavat maksukohustust. Hüpoteegi seadmine OÜ X kinnistule registriosa numbriga XXXXXX summas 37 802,93 on lubatav. Hüpoteek ei koorma maksukohustuslast ülemäära, kuna äriühingul säilib õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada (vt asjaõigusseaduse § 333). Äriühingule kuuluvate sõidukitele (sh veesõidukitele) käsutamiskeelu seadmine on lubatav. Maksuhaldur on analüüsinud OÜ-le X kuuluvate sõidukite eeldatavat turuväärtust ning võtnud väärtuse arvestamisel aluseks keskmise hinna. Kokku on sõidukite keskmine väärtus 64 303,44 eurot. Taotluses toodud põhjendustel on lubatav ka ettemaksukonto ja pangakonto arest ning maksuhalduri kontol olevate äriühingu rahaliste vahendite arestimine. Kuigi tegemist on selgelt OÜ X õigusi enim piiravate meetmetega, õigustab seda äriühingu pikaajaline käitumine kütusesektoris, võimaliku rikkumise iseloom ning maksuotsusega eeldatavalt sissenõutava summa suurus. Kohtule ei nähtu muid võimalikke alternatiive, millega tagada maksusumma laekumine ning teisalt vältida või vähendada OÜ X omandiõiguse või ettevõtlusvabaduse riivet.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6(11)

3-18-1333 järeldust, et OÜ X pidi teadma, et need ei ole tegelikud kütuse müüjad. OÜ X on täitnud kõik VKS § 191 lg-test 1 ja 2 tulenevad nõuded. Halduskohus ei ole sellega arvestanud. Halduskohus on taotlust valesti mõistnud ja märkinud määrusesse asjaolusid, mida taotluses ei ole mainitud. Taotluses ei heideta OÜ-le X ette tehingupartneri tausta ebapiisavat kontrolli ning küsitav ei saa olla kauba üleandmine, kui maksuhaldur tuvastas, et kütuse üleandmine toimus laoteenuseid osutanud AS K, AS M ja AS N juures ning viimaste osalusel. Käibemaksu maksustamine tulumaksuga ei ole antud juhul maksuseaduste järgi võimalik, sest OÜ X soetas kütuse teistelt käibemaksukohustuslastelt. Tundmatut müüjat tuleks pidada käibemaksukohustuslaseks KMS § 3 lg 1 mõistes. Kuna tehingutest tekkinud maksustatav käive ületas 16 000 eurot, siis oli kütust müünud isik kohustatud end registreerima ja lisama müügile käibemaksu. Müüja tegi seda, sest kütuse müügiarvetel on märgitud tehingusumma ja arvestatud käibemaks. Halduskohus jättis tähelepanuta, et OÜ X on esitanud maksuhaldurile nõutava tagatise. Kui maksuhaldur oleks tuvastanud, et võimaliku käibemaksupettuse ohu tõttu ei ole tagatud tekkida võiv käibemaksukohustuse täitmine, siis saab maksuhaldur algatada esitatud tagatise ümbervaatamise menetluse (VKS § 42). Kehtiva tagatise korral (praegu 342 072 eurot), ei ole käibevarade, sh rahade ja pangakontode arestimine põhjendatud, sest maksuhalduril on kasutada muid meetmeid, mis OÜ X tegevust vähem kahjustavad ega tekita sedavõrd negatiivseid tagajärgi OÜ X majandustegevusele. Halduskohus on ebaõigesti osutanud maksupettuse kahtlusele. Taotluses on maksuhaldur üksnes väitnud, et OÜ X pidi teadma, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga. Seetõttu on põhjendamatu halduskohtu seisukoht, et tundmatutelt kolmandatelt isikutelt kütuse ostmist ning näiliku tehingu ahela loomist riigilt käibemaksu väljapetmise eesmärgil tuleb pidada kaebaja teadlikuks tegevuseks. Kohtumäärusest ei nähtu, millised tõendeid halduskohus uuris ja hindas sellisele seisukohale jõudmiseks. Halduskohus rikkus HKMS § 157 lg-t 1 ehk kohtulahendi põhjendamiskohustust. Halduskohus on alusetult tuginenud OÜ X majandustegevuse keelamise otsuse projektile. Nimetatud menetlus ei õigusta OÜ X ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse riivet eelaresti rakendamise kaudu. OÜ X esitatud taotlus Tallinna Halduskohtu 02.07.2015 määrusega nr 315-1616 lubatud täitetoimingute lõpetamiseks ei ole seotud majandustegevuse keelamise otsuse projekti esitamisega. Maksuhaldur teatas juba 04.07.2018, et taotlus lahendatakse ajatamise taotluse läbivaatamise käigus. Sellest tulenevalt on MTA 06.07.2018 taotluses kohut eksitanud väitega, et maksuhaldur kaalub selle taotluse rahuldamist ja seepärast on vajalik varade täiendav arestimine. Seega on põhjendamatu halduskohtu seisukoht, et kaebaja soovib registervara keelumärgete alt vabastada selleks, et see võõrandada. Põhjendamatu on ka tuginemine sellele, mis saab siis, kui maksuhaldur peaks isiku majandustegevuse kütuse müüjana keelama. Asjaolu, et praegusest tagatisest ja OÜ X varadest ei jätku taotluses nimetatud maksukohustuse täitmiseks, ei tähenda, et esineb piisavalt põhjendatud kartus, et maksukohustuslane võiks tulevast võimalikku maksuvõlga hakata vältima. OÜ X on talle esitatud maksunõuded vaidlustanud ja jõustunud lahenditest tulenevate maksunõuete täitmine on tagatud. Seisuga 31.05.2018 olid OÜ X varad kokku 598 303,51 eurot ning omakapital 413 190,96 eurot. OÜ-l X on võimalik täita jooksvad ja sissenõutavaks muutunud kohustused majandustegevusest tekkinud rahaliste vahendite arvelt ning osalt maksunõude täitmist ajatades. Välistada ei saa olukorda, kus maksuhalduri tehtud maksuotsus tühistatakse.

7(11)

3-18-1333 Halduskohus ei ole arvestanud juba kehtivate keelumärgete ja hüpoteekidega. Tallinna Halduskohus andis 02.07.2015 määrusega nr 3-15-1616 loa seada hüpoteegi ja keelumärked varadele, mis tagavad 15.07.2016 maksuotsusega nr 12.3-3/019120-33 määratud maksunõude täitmist. MTA taotles käesoleva taotlusega uue hüpoteegi ja keelumärgete seadmist samale varale, kuigi varasemad on kehtivad. Samale varale sama isiku poolt topelt keelumärgete seadmine on küsitav. Pangakonto arestimine võib erakordselt intensiivselt riivata OÜ X majandustegevust ja toimetulekut. See koormab äriühingut ebamõistlikult, sest maksumenetlus on pooleli ja ole teada, kas ja millal maksuhaldur jõuab maksuotsuste andmiseni. OÜ X on tegutsenud kütuse müüjana pikaajaliselt ja täitnud kõik MTA nõuded, sh esitanud täiendavad tagatised. MTA kontol 8000000044 ja 8000000031 olevad rahalised vahendid 91 777,23 eurot on sisuliselt summa, mille MTA oleks kohustatud Tallinna Halduskohtu 03.07.2018 määruse nr 3-18-1297 alusel OÜ-le X tagastama ja mille arvelt on OÜ-l X võimalik täita 15.07.2018 maksuotsust või maksta juurde tagatist, kui maksuhaldur täidab maksuotsuse esitatud tagatise arvel. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta lubab arestida nimetatud summad olukorras, kus MTA peaks need viivitamata täitmisele kuuluva kohtumääruse alusel tagastama.

8(11)

3-18-1333 Seoses Tallinna Halduskohtu esialgse õiguskaitse määruse haldusasjas nr 3-18-1297 alusel tagastamisele kuuluva summaga märgib MTA, et OÜ X arvelduskontod vabastati aresti alt 06.07.2018. Kuna maksuhalduri 06.07.2018 taotlusest on näha, et täitmist tagavad toimingud on vajalikud, et tagada 24.10.2017 alustatud kontrolli tulemusel määratav tõenäoline maksukohustus (käibemaks summas 1 673 967,61 ja tulumaks 418 491,90), siis oli antud juhul põhjendatud ka arestitud arvelduskontodele raha tagastamise viibimine kuniks 09.07.2018 kohtumääruseni, milles kohus võttis seisukoha antud taotluse osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-18-1333 sissenõutavaks muutunud 15.07.2016 maksuotsusega määratud maksusumma 171 035,83 eurot, millele lisandub intress 140 447,81 eurot. MTA 04.03.2018 maksuotsusega nr 122.3/038476-23 on äriühingule määratud maksusumma 88 676,41 eurot, mille osas on vaidlus halduskohtus pooleli (haldusasi nr 3-18-445). Lisaks on maksuhaldur alustanud 13.03.2018 korraldusega nr 12.2-3/043455-11 kontrolli OÜ X käibe- ja tulumaksu arvestamise ning deklareerimise õigsuse kontrolli perioodil 2017. a september kuni 2018. a jaanuar ning ka selles menetluses on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühing võib olla kontrollitaval perioodil vähendanud oma käibemaksu kohustust 1 325 623,41 euro võrra ja tulumaksu kohustust 331 405,86 euro võrra. Seega on tõenäoline, et maksu määramise hetkeks ei pruugi äriühingul olla maksukohustuse täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Asjaolu, et maksuhalduril on võimalus alustada ka tagatise suurendamise menetlust VKS § 42 lg 4 järgi, ei võta maksuhaldurilt õigust taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks MKS § 1361 kohaselt, kui tingimused taotluse esitamiseks kohtule on täidetud. Halduskohus on asjakohaselt märkinud, et maksude laekumine on oluline avalik huvi ning taotletud meetmete kohaldamine aitab avaliku huvi kaitsele kaasa ning välistab olukorra, kus võimalikku maksuotsust ei saa täita muus ulatuses kui VKS §-s 41 sätestatud tagatisega, millest on maha arvatud 15.07.2016 maksuotsusega määratud maksukohustus.

3-18-1333 OÜ X 12.06.2018 esitanud taotluse kinnistult hüpoteegi, sõidukitelt keelumärgete ja ettemaksukontolt aresti eemaldamiseks seoses täiendava tagatise esitamisega 242 072 eurot ning MTA kaalub taotluse rahuldamist. Sellisel juhul on kinnisasi hüpoteegist ja sõidukid keelumärgetest vabad ning ettemaksukontole vabaneb 17 992 eurot, mistõttu on MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 nimetatud täitetoimingute sooritamine võimalik. OÜ X ettemaksukonto ja pangakonto arest ning maksuhalduri kontol olevate äriühingu rahaliste vahendite arestimine on OÜ-d X enim koormavad täitetoimingud, samas ei nähtu praegusel juhul alternatiivseid võimalusi maksukohustuse täitmise tagamiseks. MTA on vastuses määruskaebusele selgitanud, et kehtivad täitetoimingud tagavad hetkel MTA 15.07.2016 maksuotsusega nr 12.3-3/019120-33 määratud maksunõude täitmist. MTA 06.07.2018 taotluse alusel seatud keelumärked, hüpoteek ja ettemaksukonto arest jäävad tagama 24.10.2017 alustatud kontrolli tulemusel määratava võimaliku maksukohustuse (2 092 459,51 eurot) täitmist. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ringkonnakohtu 30.07.2018 määrusega tühistati haldusasjas nr 3-18-1297 halduskohtu 03.07.2018 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega kohus oli peatanud MTA 29.06.2018 arvelduskontode arestimise korralduste kehtivuse, kohustanud MTA-d vabastama OÜ X arvelduskontod Coop Pank AS-s ja AS-s Swedbank aresti alt ning tagastama arvelduskontodelt üle kantud summad.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.