E. K. kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – E. K. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Matis Rüütel
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta E. K. kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 01.07.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-19-390 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla kinnipeetav E. K. esitas 07.12.2018 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt oli 05.12.2018 Tallinna Vanglas õhtusöögiks hernesupp ning E. K. leidis enda supist kivi. E. K. selgitab, et teavitas juhtunust koheselt valvurit ja kivi, mis oli supi sees, nägi ka tema kambrikaaslane U. V. Taotluse kohaselt ei ole tegu esmakordse juhtumiga, vaid ka 14.10.2018 pöördus ta vangla poole seoses toidust leitud kiviga. Kuna vangla vabandas ja juhtis asjakohaste isikute tähelepanu sellele, siis E. K. kohtusse ei pöördunud. E. K. leiab taotluses, et kuna vangla paneb jätkuvalt tema tervise ohtu, siis nõuab ta vanglalt hüvitist 500 eurot. Koos taotlusega esitati Tallinna Vanglale ka supist leitud kivi.
2.Tallinna Vangla jättis 06.02.2019 otsusega nr 5-37/18/170-2 (tl 6) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuivõrd tõendamist ei leidnud asjaolu, et E. K. esitas valvuritele pretensiooni toidu osas. Tallinna Vangla teises üksuses olid 05.12.2018 päevases vahetuses teenistuses vanemvalvur A. A. ja valvur J. O. Valvur J. O. kinnitab 30.01.2019 kirjalikus selgituses, et vahistatu E. K. ei ole tema poole hernesupist leitud kiviga seonduvalt pöördunud. Vanemvalvur A. A. märgib 01.02.2019 kirjalikus selgituses, et ta ei mäleta enam, kas selline juhtum aset leidis või mitte, kuid juhul kui E. K. sellise pretensiooni mõnele vanglaametnikule esitas, siis peaks sellest ka teenistuses olnud korrapidaja teadma. 05.12.2018 valveplaanis ei ole märget E. K. pretensiooni kohta seoses õhtusöögiga. Samas lisas vangla, et isegi juhul, kui eeldada, et E.K. supis oli kivi, siis ei annaks see alust kahju hüvitamise nõuet rahuldada. Toidu valmistamiseks vajaminevate kuivainetega varustab Tallinna Vanglat kinnipeetavate toitlustamiseks korraldatud riigihanke võitnud Makro Trade Baltic, kelle väljastatud sertifikaadi järgi võib herneterade hulgas olla võõrkehasid 0,18%. Enne keema panemist pestakse herned hoolikalt läbi ja eemaldatakse võõrkehad, kui neid visuaalsel vaatlusel silma hakkab. Kuivõrd kivikesed on herneteradega väga sarnased, siis võib mõni kivike selle tuvastamatuse tõttu toidu sisse paraku siiski jääda. Tallinna Vangla ei pea kinnipeetavatele pakutavat hernest kuidagi halvemaks sellest, mida saab osta endale tavatarbija või mida hanke võitnud ettevõtja tarnib teistele asutustele. Võõrkehasid nagu näiteks umbrohuseemneid või väikseid kivikesi võib herneterade hulgas olla kuni 5%. Herne ja teiste tera- ning kaunviljade prügisus on seotud nende toomise ja tootja poolse sorteerimisega ega sõltu vangla sööklast. Üksnes hüpoteetiline võimalus, et supis olnud kivi võinuks taotluse esitaja tervist kahjustada, ei ole käsitletav tervisekahjuna riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõttes. Kuna E. K. ei viita hingelistele üleelamistele ja ei ole alust eeldada, et hüpoteetilisest kahju tekkimise võimalusest tabas teda hirm, nördimus ja suur mure oma tervise pärast, siis ei saa võimalikust kahju tekkimisest rääkida ka inimväärikuse alandamise kontekstis. Ka tervisekaardi andmetel ei ole E. K. ajavahemikul 05.12.2018-30.01.2019 ühegi tervisekaebusega meditsiiniosakonna poole pöördunud. On kahtlemata kahetsusväärne, kui taotluse esitaja toiduportsjonisse sattus võõrkeha, mis toidus üldjuhul olema ei pea. Vangla palub võimalike ebamugavuste pärast vabandust. Rahalise kompensatsiooni nõuet vangla põhjendatuks ei pea, sest taotluse esitajale ei ole tekkinud kahju, mis rahalist nõuet õigustaks.
3.Tallinna Vangla kinnipeetav E. K. esitas 01.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot.
2(6)
3-19-390
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.05.12.2018 leidis kaebaja õhtusöögiks olnud hernesupist kivi, millest teavitas koheselt ka valvurit läbi kambris oleva terminali. Valvur fikseeris intsidendi ja soovitas esitada kaebuse. Kaebaja esitas Tallinna Vanglale kahjunõude, millele lisas juurde ka supist leitud kivi. Selline intsident ei olnud esmakordne, vaid ka 14.10.2018 leidis kaebaja oma toidust kivi. Seetõttu on Tallinna Vangla korduvalt seadnud ohtu kaebaja tervise ja toitlustanud teda toiduga, mis ei vasta inimväärikusele (vt vangistusseadus (VangS) § 4.1). Korduv tervise ohtu seadmine on rikkumine, sest kivi söömisel võib murduda hammas, allaneelamisel võib tekkida sooleummistus või muud tervisehäired. Tallinna Vangla on tekitanud kaebajale põhjendamatut kannatust sellega, et kaebajal esineb pidev hirm toidu suhtes – mida toit võib sisaldada ja kas toit on kvaliteetne. Tallinna Vangla ei ole kuulanud kambriterminali vahendusel teostatud kõnede salvestisi (vt kodukord p 11.1.5), vaid on kuu aega hiljem küsinud seletusi valvuritelt. Vangla väide, et kaebaja pole pöördunud arsti juurde, ei vasta tõele. Kaebaja käis arsti ja hambaarsti juures veebruari alguses 2019. Kaebaja hinnangul on võimalik, et mõni kontaktisik unustas kaebaja varem arsti järjekorda lisada, kuivõrd kahe (2) kuu jooksul on olnud kambril S1-07 neli kontaktisikut. Kaebaja palub Tallinna Vanglalt välja mõista kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest 500 eurot ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.
Vangla on tõendite kogumisel lähtunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 ja teinud endast kõik oleneva, et välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud, kogudes selleks tõendeid omal algatusel. Vanemvalvurilt A. A. ja valvurilt J. O. on uuritud konkreetse kahjunõude aluseks oleva juhtumi asjaolude kohta, kuivõrd nimetatud isikud olid 05.12.2018 teises üksuses tööl. 05.12.2018 valveplaanis puudus märge E. K. pretensiooni kohta seoses õhtusöögiga, mistõttu on alust eeldada, et kaebaja ei ole teavitanud õigeaegselt pretensioonidest toidu osas. See tekitab olukorra, kus pretensiooni kontrollimine on oluliselt raskendatud. Seoses kolimisega ei ole 05.12.2018 stentofoni kaudu teostatud kõnesid salvestatud. Samas ei salvestata kõiki stentofoni kaudu teostatud kõnesid automaatselt, vaid vastavalt vajadusele.
Tekkinud kahju ei ole tuvastatud, sellele ei ole kaebaja viidanud ning ka kaebaja tervisekaardist ei nähtu terviseprobleeme, mis saaksid olla seotud kiviga toidus. Kaebaja ei ole välja toonud tekkinud tervisekahju, vaid potentsiaalset võimalust, et tervisekahju oleks võinud tekkida. See ei ole kahjuhüvitise nõudmise aluseks RVastS § 9 lg 1 kohaselt. Samuti ei saa rääkida inimväärikuse alandamisest, kuivõrd kaebaja ei viita hingelistele üleelamistele. Vastustaja on selgitanud oma 06.02.2019 vastuses nr 5-37/18/170-2, mis põhjusel on kivi eelduslikult kaebaja toidu sisse sattunud, kui kivi pärineb tõepoolest kaebaja toidust. Tallinna Vangla ei eita, et selline sündmus võis aset leida. E. K. poolt väidetavalt toidust leitud kivi (mõõtmed olid 5x7 mm) oli sisuliselt sama suur, kui on kuivatatud hernetera. Tallinna Vangla on vabandanud, et kaebaja on leidnud hernestest valmistatud toidust kivi, ent kuna Tallinna Vangla kinnipeetavatele valmistatakse süüa samaväärselt heast tootest, kui tavatarbija seda teeks, siis ei ole Tallinna Vangla hinnangul käitutud toidu valmistamisel ning tooraine ettevalmistamisel söögi valmistamiseks Tallinna Vangla poolt õigusvastaselt. Kaebajale ei ole tekkinud toidust leitud kivi tagajärjel kahju. Seega ei ole võimalik kahju hüvitamise nõuet rahuldada. Kahju olemasolu ning selle tekkimine vangla õigusvastase tegevuse tulemusel on kahju hüvitamise kohustuslikud
3(6)
3-19-390 eeldused RVastS § 7 alusel, mida käesoleval juhul ei esine. Vastustaja palub kaebuse lahendamisel arvesse võtta ka Tallinna Vangla 06.02.2019 vastust nr 5-37/18/170-2 kaebaja kahju hüvitamise taotlusele.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas kaebajale Tallinna Vanglas 05.12.2018 pakutud õhtusöögis (hernesupis) oli kivi ning juhul kui oli, siis, kas sellega tekitati kaebajale mittevaraline kahju.
10.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Eeltoodust lähtuvalt peavad avaliku võimu kandja poolt kahju hüvitamiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) avaliku võimu kandja peab olema toime pannud õigusvastase teo, millega on rikkunud isiku subjektiivseid õigusi; 2) isikule peab olema tekkinud kahju ning 3) kahju ja õigusvastase teo vahel peab olema põhjuslik seos.
11.HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs.
12.Menetlusosaliste vahel on tekkinud vaidlus küsimuses, kas kaebaja esitas pretensioonid toidu osas viivitamatult. Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (edaspidi kodukord) punkti 9.13 kohaselt on kinnipeetav kohustatud pretensioonide tekkimisel toidu kvaliteedi osas sellest viivitamatult teavitama korrapidajat korruse vanemvalvuri või valvuri vahendusel. Sama punkti teise lause kohaselt ei rahuldata hiljem esitatud pretensioone kontrollimise võimatuse korral. Vastustaja hinnangul ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et kaebaja esitas toidu osas pretensioonid viivitamatult korrapidajale.
13.Kohus märgib, et asja lahendamisel ei ole tegemist määrava küsimusega, sest vangla on sisuliselt lahendanud kaebaja kahju hüvitamise taotluse. Vangla on möönnud, et ei saa välistada asjaolu, et kaebajale õhtusöögiks pakutud hernesupis võis olla väike kivi. Samas ei ole vangla esitanud piisavalt tõendeid, kinnitamaks väidet, et kaebaja ei esitanud viivitamatult valvurile pretensioone toidu osas. Nimelt on vangla märkinud, et 05.12.2018 valveplaanis ei ole märget E. K. poolt pretensiooni esitamise kohta (tl 22). Küll aga kohtule 05.12.2018 valveplaani väljavõtet esitatud ei ole. Vangla on kohtule esitanud 05.12.2018 valves olnud valvurite kirjalikud seletused, kuid vanemvalvur A. A. on märkinud, et ei mäleta enam, kas kaebajal oli 05.12.2018 pretensioone õhtuse toidu osas või mitte (tl 28). Lisaks on vastustaja tõdenud vastuses kaebusele, et seoses kolimisega ei ole 05.12.2018 stentofoni kaudu teostatud kõnesid salvestatud (tl 22). Seega ei ole välistatud, et kaebaja
4(6)
3-19-390 teavitas valvurit pretensioonidest toidu osas, mistõttu loeb kohus kaebaja väite usutavaks, et ta järgis kodukorra p 9.13. Sellist järeldust toetab ka asjaolu, et ka varasemalt (14.10.2018) on kaebaja esitanud vanglale pretensioonid toidu osas.
14.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal ei ole mittevaraline kahju tekkinud. Esmalt ei märgi kaebaja, et talle oleks tervisekahjustus tekkinud sellest, et supis leidus kivi. Kaebuse kohaselt on vangla seadnud kaebaja tervise ohtu. Vastustaja on õigesti märkinud, et RVastS § 9 lg-st 1 lähtuvalt tekib isikul nõudeõigus üksnes siis, kui tervisekahju on tekkinud. Pelgalt hüpoteetiline võimalus, et supis olnud kivi võinuks kaebaja tervist kahjustada, ei ole käsitletav tervisekahjuna. Ka kaebaja tervisekaardi andmed (tl 24) ei kajasta ajavahemikul 05.12.201830.01.2019 selliseid tervisekahjustusi, millele kaebaja on kaebuses hüpoteetiliselt viidanud (hamba murdumine, sooleummistused, muud tervise häired).
15.Kaebaja on märkinud kaebuses, et ta on pidevas hirmus toidu suhtes ning see on põhjendamatu kannatus, mille on kaebajale tekitanud vangla. Kohus mõistab seda viisil, et kaebaja on kahju hüvitamise nõude esitanud ka argumendil, et tema inimväärikust on alandatud.
16.Asjaolu, et kaebajale pakutavas hernesupis leidus herneteraga sarnane kivi, ei saa olla tingitud vangla tegevusest. VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Sama sätte teise lause kohaselt peab kinnipeetava toitlustamine olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Vastustaja on 06.02.2019 otsuses nr 5-37/18/170-2 selgitanud, et toidu valmistamiseks vajaminevate kuivainetega varustab Tallinna Vanglat kinnipeetavate toitlustamiseks korraldatud riigihanke võitnud Makro Trade Baltic, kelle väljastatud sertifikaadi järgi võib herneterade hulgas olla võõrkehasid 0,18%; hernesupi tegemiseks kasutatav hernes saabub vanglasse tavapäraselt mitmekümnekilostes kottides; enne keema panemist pestakse herned hoolikalt läbi ja eemaldatakse võõrkehad, kui neid visuaalsel vaatlusel silma hakkab; kuivõrd kivikesed on herneteradega väga sarnased, siis võib mõni kivike selle tuvastamatuse tõttu toidu sisse paraku siiski jääda; hernes on kaunvili, mida kasvatatakse põldudel ning tulenevalt saagi koristusest võib see sisaldada teatud prügisust; prügisuse all mõeldakse hernetaime teisi osasid; võõrkehad nagu näiteks umbrohuseemned või väiksed kivid võivad herneste hulgas olla kuni 5%; herne ja ka teiste tera- ja kaunviljade prügisus on seotud nende toomise ja tootja poolse sorteerimisega (tl 6 pöördel). Tallinna Vangla on kohaselt märkinud, et kinnipeetavatele pakutavat hernest ei saa kuidagi halvemaks pidada sellest, mida saab osta tavatarbija. Ka tavatarbijale pakutavas tootes võib leiduda vähesel määral võõrkehasid, nagu väiksed kivid. Seetõttu ei sõltu ka Tallinna Vangla söökla tegevusest tera- ja kaunviljade prügisus. Seega ei ole tegemist vastustaja poolse õigusvastase tegevusega.
17.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale pakutud õhtusöögist (hernesupist) herneteraga sarnases suuruses kivi (vt tl-d 2 ja 3) leidmine, ei saanud alandada kaebaja inimväärikust. Igasugune ebamugavus ei kvalifitseeru väärikuse alandamisena. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale võis see tekitada teatavat ebamugavust, kuid kindlasti ei saa seda lugeda väärikuse alandamiseks. Samas on vastustaja vabandanud kaebaja ees võimalike ebamugavuste pärast (tl 6 pöördel).
18.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 5(6)
3-19-390 Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.